Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt (0)

• Kasvav jõukus – suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine , akende pesemine jm mida varem tehti ise.
  
• Vaba aja väärtustamine – suurem nõudlus reisi-, SPA-, toitlustusteenuste järele.
  
• Suuremad eluootused – suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele
  
• Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele.
  
• Toodete suurem kompleksus – suurem nõudlus remondi- ja parandusteenuste järele.
  
• Kasvav komplitseeritus igapäevaelus – suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele.
  
• Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele – suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise asemele.
  
• Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk – programmererimine, meelelahutusteenused jne.
  

• Paljud tööd ei nõua väga kõrget haridust või tehnilisi oskusi
  
• Teenindamine esitab töötajatele väga kõrgeid nõudeid, oskusi käitumiseks eri situatsioonides , probleemide lahendamisel paindlikkust, suhtlemisoskusi jne
  

• Mõtlemisoskust ja loovust
  
• Otsuste vastuvõtmist
  
• Klientide vajaduste ja soovide tundmist
  
• Sotsialiseerumise oskus
  
• Emotsionaalseid, eetilisi ja esteetilisi pädevusi
  
• Enesekontrolli oskus
  
• Meeskonnatöö oskus
  
• Viisaka käitumise oskus
  
• Kehtestava käitumise oskus
  
• Oskusi tegutsemiseks pingeolukorras
  
• Tagasiside andmise ja saamise oskus
  
• Oskusi informatsiooni leidmiseks ja kasutamiseks
  
• Lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskusi
  
• Tehnilisi oskusi
  
• Võõrkeelte valdamist
  
• Keskkonna hoiu, säästva ja jätkusuutliku toimimise oskusi
  
• Turvalisusega seotus oskusi
  
• Tervise eest hoolitsemist
  

• Mõistab klienedi muret
  
• On mõistav ja kannatlik
  
• Julgeb tunnistada oma vigu ja vastutada ka siis, kui viga ei tulene otse temast
  
• Oskab ja suudab vabandust paluda
  
• Oskab eksmimuse korral aidata kliendil olukorda lahendada
  
• Ei süüdista klienti ega vaidle temaga kunagi
  
• Pakub välja alternatiive ja selgitab keeldumise põhjuseid
  
• Teatab kliendile, kes ja millal aitab, kui ei saa ise seda kohe teha
  
• Veendub, et klient jäi lahendusega rahule
  
• Kutsub hätta jäädes appi töökaaslase või juhi
  
• Talletab probleemid, et juhtunust õppida
  

• Vältimine - ei tunnitsa viga
  
• Domineerimine - surub oma lahenduse peale ega aktsepteeri klienti
  
• Kohandumine - võtab vastu kliendi pakutud lahenduse, et mitte edasi vaielda
  
• Kompromiss - leitakse ühine mõlemale osapoolele sobili lahendus
  

• Arenda infokanalit- selle kaudu jõuab tarbijate soov kiiresti kohale
  
• Analüüsi viga ja kõrvalda see tõhusalt
  
• Kompenseeri tekkinud kahju
  
• Registreeri kõik kaebused
  
• Lahenda probleem
  
• Pööra kaebus enda kasuks
  
• Räägi rahulikult , see võtab ärritunud kliendilt hoo maha
  

• Saada hinnale vastavat teenust
  
• Teenindajapoolsele täielikule ja jagamatule tähelepanule
  
• Kasutada kommunikatsioonivahendeid tagasiside, kiituse või kaebuse esitamiseks
  
• Mööndustele või hinnaalandustele olukordades, kus teenindaja käitumine põhjustas talle stressi või ebamugavust
  
• Öelda- ei
  
• Mitte lasta oma aega raisata
  
• Olla ärakuulatud
  
• Saada lahendusi, alternatiive, valikuid
  
• Mitte lasta end ohtlikku olukorda panna
  
• Saada seda mida lubati
  
• Mitte lasta ennast sõimata või alandada
  

• Vajadus olla teretulnud
  
• Vajadus saada teenust/kaupa õigeaegselt
  
• Vajadus tunda end mugavalt
  
• Vajadus kindlustunde järele
  
• Vajadus olla mõistetav ja arusaadav
  
• Vajadus saada abi ja toetust
  
• Vajadus tunda end tähtsana
  
• Vajadus olla tunnustatud
  
• Vajadus olla äratuntud ja meeldejäetud
  
• Vajadus lugupidamise ja tähelepanu järele
  

• Liikumistakistusega
  
• Kuulmispuudega
  
• Nägemispuudega
  
• Arengupuudega
  
• Kogeleja
  
• Diabeetik
  
• Lastega pered
  
• Eakad inimesed
  
• Võõra kultuuritaustaga kliendid
  

• Agressiivne – külm, ükskõikne,
  
• Eirav – mehhaaniline, apaatne, külm
  
• Alistuv – vabandav, taktitundeline, sõbralik
  
• Kehtestav – huvitatud, peremehelik, sõbralik
  
  

• Naerata ! Tereta !
  
• Esindades ettevõtet ütleb alati oma firma nime.
  
• Küsi, millega saaksin kasulik olla
  
• Kuula hoolikalt ja kaasaelavalt
  
• Kontrolli kas said kliendist õigesti aru
  
• Räägi selgelt ja aeglaselt
  
• Ütle mida sa kliendi probleemiga ette võtad
  
• Tee lõppkokkuvõte
  
• Soovi kliendile midagi head
  
• Enne jutu alustamist küsida: kas saate minuga rääkida
  
• Telefoni suhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi!
  
• Kes juhib telefonivestlust kas klient või teenindaja
  

• Meeldivaks suhltemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid
  
• Kuulamine on oluline
  
• Sobival ajal sobivad küsimused
  
• Peamiste suhtlemistakistuste ületamine
  

• Rääkige selgesti ja mitte väga kiiresti
  
• Kontrollige alati, kas saite teineteisest aru
  
• Õppige klienti küsitlema ja nende küsimuste abil alternatiivseid võimalusi pakkuma
  
• Ärge jääge ootama, kui klient küsib, vaid pakkuge ise teenust
  
• Andke kliendile alati võimalus valida ja otsustada
  
• Tänage alati klienti, isegi kui ta midagi ei ostnud
  
• Kommunikatsioon tuleb alati elus hoida
  
• Kehakeel - kuidas seistakse, istutakse, liigutakse, hoiakud e. poosid
  
• Vahemaa suhtlevate inimeste vahel e. ruumikasutus
  
• Puudused- on klientidega suhtlemisel haruharva kasutatav suhtlemisvahend
  
• Suhtlemise abivahendid - riietus, soeng , ehted , lõhnad ja meik
  
• Haloefekt - kui eelnev kogemus on hea, kaldutakse selle inimese juures nägema vaid meeldivat
  
• Kuulamine- isikust arvetsava suhtlemise eriline oskus (tähelepanelik kuulamine, aktiivne kuulamine, julgustav e. kehtestav käitumine)
  
• Klientide küsitlemine ja küsimustele vastamine
  
• Tunda põhjalikult kõiki firma tooteidja teenuseid ning soovitavalt ka konkurentide omi
  

• Füüsilised takistused
  
• Kultuurimõju
  
• Tagasiside puudumine
  
• Rolliootused ja status
  
• Sõnumi sisu
  

• Kontrollida tööpäeva jooksul sageli oma välimust
  
• Hoidke oma töökoht , esiuks ja üldkasutatavad ruumid alati puhtad
  
• Üldiselt teenindatakse klienti seistes. Kui istute peab klient olema samal tasandil
  
• Tervitage esimesena. Kui ei ole võimalik tervitada , siis naeratage või noogutage
  
• Ärge hinnake inimesi nende välimuse järgi ja naeratage siiralt kõikidele sisenejatele
  
• Käituge kehtestavalt nii klientide kui oma kaastöötajatega
  
• Ärge unustage oma kehaasendit, peahoiakut ja näoilmet
  
• Iga teie sõna ja liigutus peab väljendama kliendile seda, et ta on teretulnud ning te olete valmis teda teenindama.
  

• hääletoon
  
• silmad ja silmside
  
• miimika
  
• pealiigutused
  
• kehaliigutused - kuidas seistakse, istutakse, liigutakse
  
• vahemaa suhtlevate inimeste vahel
  
• puudutused
  
• suhtlemisabivahendid - meik, soeng, ehted
  
• haloefekt
  

• Meeldivaks suhtlemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid
  
• Kuulamine on oluline
  
• Sobival ajal sobivad küsimused
  
• Peamiste suhtlemistakistuste ületamine
  

• Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause nimg nende asukohta kõnes
  
• Öelge alati, mida te saate kliendi jaoks teha, mitte aga seda, mida te ei saa teha
  
• Tänage lahkuvat klienti alati soojalt, isegi kui ta ei ostnud midagi
  

• Mobiiltelefonile helistamisel: Enne jutu alustamist küsida: kas te saate praegu minuga rääkida
  
• Telefonisuhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi
  

• Olete meile tähtis!
  
• Ma üritan teha endast kõik võimaliku, et .....
  
• Tuleme Teile vastu..
  
• Naeratamine
  
• Osavõtlik kehakeel
  

• Kas klienditeekond vastab kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega
  
• Kuidas ta tunneb ennast teekonnal? Kas see on talle arusaadav? Toetav ? Kasulik? Väärtuslik? Aega säästev? Huvitav? Positiivset elamust kujundav?
  
• Mida peab klient kvaliteediks ?
  

• leida kliendist lähtuvalt kitsaskohad - kättesaadavus, mugavus, vajaduste ja soovide rahuldamine, aja säästmine, lubaduste täitmine
  
• leida teenindusprotsessis korraldamise kitsaskohad - seonduvad töökorralduse, meeskonnatöö, teenindusstandardite olemasolu ja järgimisega
  
• leida töötajatega seonduvad kitsaskohad - seotud töötajate pädevuse, teenindamisvalmiduse oskusta ja soovidega pakkuda ja müüa, koolitusvajadustega jne
  
• leida partneritega seonduvad kitsaskohad - nt koostöö reisibüroo jt turismiettevõtete teenuste vahendajatega
  
• leida ümbruskonnas “kimbutavad” kitsaskohad - seotud ümbruskonna teeninduskultuuri ja inimeste külalislahkuse ning teenindusvalmidusega seotud kitsaskohad
  

• leida teisi kitsaskohti - seotud riigi ja kohaliku turismipoliitikaga, transpordikorraldusega jne
  

• Kliendiandmebaas (broneerimisinfo, külastusinfo, eriandmed, kaebused , kiitused).
  
• Registreerimiskaardid
  
• Müügiaruanded
  
• Ankeetküsitlus
  
• Suuline küsitlus
  
• Intervjuu
  
• Fookusrühme intervjuu
  
• Vaatlus
  
• Kaebused, kiitused
  
• Proovi- ehk kontroll külastused
  
• Külastajate kirjad
  
• Külastajate raamat
  
• Kodulehekülje kommentaarid
  
• Töötajate tagasiside
  
• Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine
  
• Media tagasiside
  
• Mud tagasiside võimalused
  
• Mystery shopping e. teeninduse testimine
  

• Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel
  
• Turism – turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
  
• Geograafia – teadusharu , mis käsitleb maakera nii tervikuna kui ka piirkondade kaupa.
  

• kirjeldab ja seletab turisti aktiivsuse põhjusi nii regionaalsel, rahvusvahelisel, rahvuslikul kui ka maailma tasemel
  
• kirjeldab turismiressursside asukohta ja neid mõjutavaid asjaolusid
  
• annab teadmisi, millal, kuidas, ja kus neid ressursse on turismis kasutatud.
  

• Euroopa ja Põhja-Ameerika kui piirkondade osakaal väheneb maailmaturul
  
• Vaesed piirkonnad Aafrikas ja Lõuna-Aasias näitavad aeglast kasvu; Lõuna-Ameerika on kõrvale jäänud
  
• Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond kasvab:
  

• Kultuur ja pärand (ajalooline ja kaasaegne)
  
• Meelelahutus ja öö-elu – linnaosad , West End, London; Brooklyn, NY;
  
• Kaubandus (=poodlemine) – vastavad piirkonnad-tänavad, oluliste atrktsioonide juures
  
• Vastuvõtud, söömine-joomine – kõigile on oluline kvaliteet, osale ka – terviklik elamu
  

• Ärireisijad – kui palju on linnas rahvusvaheliste firmade esindusi?
  
• Konverentside – näituste külastajad
  
• Lühipuhkuste veetjad – short city break
  
• Päevareisijad – nt kruiisireisijad, läbisõitjad
  
• Sõprade-tuttavate külastajad
  
• Pikka-ajalised puhkajad kui läbisõitjad ja/või lühiajalised peatujad
  
• Kruiisilavede reisijad sadamalinnades
  

• Peamised sihtriigid = suured riigid hästi kujunenud suvise ja talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega
  
• II järgu sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk-Euroopas (Tshehhi, Poola??, Ungari)
  
• Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi lühikene
  
• Euroopa perifeeria (väike-)riigid, sh Eesti
  

• Ilulissati jääfjord Gröönimaal. Võimalus vaadata mööda fjordi avamerele triivivaid jäämägesid ja nende vahel paadiga sõita
  
• Kanada Kaljumäestiku rahvuspargid . Mitmed kauni loodusega rahvuspargid Kanada lääneosas, mis sobivad matkamiseks ja loodusega tutvumiseks.
  
• Wapusk. Rahvuspark Kanada põhjaosas, kus saab tutvuda tundraloodusega, sõita koerarakendiga ning vaadata jääkarusid vabas looduses.
  
• Yellowstone . Maailma esimene rahvuspark (1872) kuumaveeallikate, geisrite ja omapärase maastikuga.
  
• Suure kanjoni rahvuspark. Üks tähtsamatest USA loodusimedest.
  
• Teotihuacan. Suurim linn Kolumbuse-eelses Ameerikas, kus tänaseni on säilinud hiiglaslikud püramiidid.
  
• Chichen -Itza. Iidne maiade linn, mis valiti ka uute maailmaimede hulka.
  
• Costa Rica rahvuspargid ja looduskaitsealad . Lähisekvatoriaalsed vihmametsad omapärase taimkatte ja loomariigiga.
  

• Evergladesi Rahvuspark
  

• Andide mäest maailma pikum mäestik
  
• Suurim jõgi Amazonas , pikemad veel Parana, Tocantins ja Orinoco
  

• Mandri lõunaosa vaheldusrikkus (mäed, järved, liustikud) ning Amasoonia ürgmetsad pakuvad huvi eelkõige loodusesõpradele,
  
• Peruus ja Boliivias asuvad vanade indiaani kõrgkultuuride mälestised on olulised kultuurihuvilistele ning
  
• Brasiilia rannik rannapuhkuse nautijatele.
  

• maailma suurima vooluhulgaga jõgi Amazonas (220 000 m³/s)
  
• maailma kõrgeim juga Angel Venezuelas (1054m)
  
• maailma kõrgeim tegevvulkaan Llullaillacao (6739m)
  
• maailma suurim veetaim amazonase viktooria (lehe diameeter 1,2–2 m)
  

• maailma pikim mäeahelik Andid (u. 7000 km)
  
• maailma kõige kuivem koht, Atacama kõrbes
  
• maailma suurim vihmamets , Amazonase madalikul
  
• maailma kõrgeim pealinn La Paz, Boliivias (3660 m merepinnast)
  
• maailma kõrgeim laevatatav järv Titicaca (3811 m merepinnast)
  
• maailma lõunapoolseim alaliselt asustatud asula Puerto Toro, Tšiilis
  
• maailma suurim soolak Uyuni (10 582 km²)
  

• Manaus Brasiilias. Mugavaim juurdepääs Amazonase jõele ja vihmametsale, võimalus sõita paadiga Amazonase jõel, püüda piraajasid, jalutada vihmametsas ja külastada indiaani hõime.
  
• Galapagose saared Ekuadoris. Unikaalse loodusega saarestik, kus võib näha paljude haruldaste loomaliikide esindajaid.
  
• Machu Picchu Peruus. Muistne inkade linn, mis on valitud ka uute maailmaimede hulka.
  
• Iguazu rahvuspark. Brasiilia ja Argentina piiril asuv ilus ja võimas joastik.
  
• Rio de Janeiro Brasiilias. Kaunis linn, kus asuv Kristuse kuju on valitud ka uute maailmaimede hulka. Kuulsad rannad ja sambakarnevalid.
  

• Angeli juga
  
• Atacama kõrb
  
• Baikali järv
  
• Geisrite org
  
• Hiiglaste tee
  
• Kuraditorn
  
• Niagra juga
  
• Pamukkale
  
• Surnumeri
  
• Suur Kanjon
  
• Suur Vallrahu
  
• Rocky Mountains (Kanada)
  

• sümbolid : žestid, pildid ja objektid - lipud, sõnad, brändid
  
• iidolid : surnud või elavad, reaalsed või kujutletavad - Kalevipoeg, Juku, Kuninganna, Buddha jt
  
• rituaalid : kollektiivsed toimingud - tervitamine, austuse avaldamine, usutalitlused
  
• väärtused - hea, halb, ilus, kole
  

• vahendada välismajandustehingute makseid (kaupade, teenuste, kapitali eest)
  
• tagada vaba ettevõtluse pidev funktsioneerimine
  
• luua soodsad tingimused rahvusvaheliseks tööjaotuseks.
  

• Tehnoloogia areng
  
• Rahvusvahelistumine (uued turud , multikultuursus ja toode, globaalne maailma ja kohalikud väärtused ning elustiil)
  
• Jätkusuutlikkus (roheline elulaad , roheline puhkus ja lähipuhkused, roheline energia)
  
• Digitaalne elustiil – Internetikogukonnad, individuaalsed paketid ja hinnad, Internet kui reisikorraldaja (=uued ootused sihtkohas!)
  
• Vananev ühiskond ( silver traveller, ‘parem’ vananemine – spa, kepikõnd jms, aga – meeldiv hoolitsus, tähelepanelikkus erinõuete osas jne)
  
• Uus globaalne keskklass – ostujõu nihkumine nn BRIC riikidesse. Aga mida arvata tänases olukorras??? (= multikultuursed huvid? Kellele oma toode-teenus suunata?)
  

• Integratsioon- rahvusvaheline
  
• Tööhõive turismis ja seotud harudes
  
• Ühiskonna moderniserimine
  
• Mõju kohalikele kultuuridele
  
• Mõju keskkonna säästmisele
  
• Rahvusvahelise rahu ja üksteise mõistmise promo
  

• Traditsioon 3s- sun, sand , sea turism=laisk lamamine
  

• Välja kujunenud kodumaise reisimise tava muutus rahvusvaheliseks
  
• Turismi infrastruktuur- transport, ööbimine
  
• Palju atraktsioone- rand , mäed, linnad
  
• Piisav hulk maksejõulisi kliente
  
• Erinevad kliimatsoonid- talve- ja suveturism
  

• Infrastruktuur kui turismi eeldus
  
• Tooted ja teenused – pakkumine ja kvaliteet
  
• Suurfirmad püüdlevad mõnes valdkonnas tervikpakkujaks
  

• ‘Küps’ reisitööstus kui reisimise peamine eeldus
  
• Pakettreiside pealetung keskklassi puhkusereiside turul – massturismi alus
  
• ‘tailor-made’ retked suurema sissetulekuga, erihuvidega inimestele
  

• Tüüpiliselt töötavad koos rahvusvahelised operaatorid ning kohalikud atraktsioonide-teenuste pakkujad
  
• Suurfirmad püüdlevad mõnes valdkonnas tervikpakkujaks.
  
• interneti reisibürood
  

• Transpordisüsteemide ( logistika ) arenemine: lennukid , reserveerimine (1970),
  
• Telekommunikatsioon: globaalne arvutipõhine kommunikatsioon ja ( piletite -hotellikohtade) broneerimine, Internet (1990), mobiilside
  

• Majanduslik areng, elatustaseme tõus – reisihind on kättesaadav
  
• Geopoliitiline stabiilsus nii turismi ‘tekitavates’ kui vastu võtvates riikides
  
• Reisiturvalisus= sihtkoha soodustused ja hind contra võetav risk
  

• Kasvav hulk puhkepäevi – sage reisimine muudab selle rutiiniks
  
• Välisreisid on moes, nende atraktiivsus tuntud
  

• Suurem välisreiside kogemus ning mobiilne eluviis lihtsam senisest
  
• reisijate haridustase ja keeleoskus paranenud ning ollakse teadlikumad
  

• Turismiressursid ja atraktsioonid piirkonnas: looduslikud, sotsiaalkultuurilised (pärand), majanduslikud (raha, inimesed)
  
• Infrastruktuur: vastuvõtt, transport, vesi-kanal-elekter-internet
  
• Kapitali allikad, tööjõud, piirkonna turundus
  

• Eriline objekt ja/või koht: Eiffeli torn. Suur Kanjon, Tervistav allikas
  
• Tuntud asja (olukorra jne) mittetuttavad (uued, erilised) aspektid – kuidas teised inimesed elasid-töötasid-puhkasid teisel ajal (loss – mõis, sauniku hütt, kaevandusmuuseum)
  
• Rutiinne tegevus tundmatus korralduses – araabia turg, vene restoran jms
  

• Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis sisaldab endas reisi ajal tarbitud turismiteenuseid ja muid teenuseid. Turismitooted on tihedalt seotud reisi vältel klientide kogetud elamustega.
  

• loodusväärtuste (linnud, taimed jm) kontsentratsioon (Matsalu, Neeruti järved jms)
  
• ajalooliste hoonete kompleksid (vanalinn, mõisasüda, külamaastik, kultuuriruum)
  
• puhkepiirkond – (kuulus) park, spa, rand, sadam, toitlustus jne
  
• mitmekesine linna’maastik’ Rahvusvahelistumine (uued turud, multikultuursus ja toode, globaalne maailma ja kohalikud väärtused ning elustiil)
  
• Jätkusuutlikkus (roheline elulaad, roheline puhkus ja lähipuhkused, roheline energia)
  
• Digitaalne elustiil – Internetikogukonnad, individuaalsed paketid ja hinnad, Internet kui reisikorraldaja (=uued ootused sihtkohas!)
  
• Vananev ühiskond (silver traveller, ‘parem’ vananemine – spa, kepikõnd jms, aga – meeldiv hoolitsus, tähelepanelikkus erinõuete osas jne)
  
• Uus globaalne keskklass – ostujõu nihkumine nn BRIC riikidesse.
  
• Rahvusvahelistumine (uued turud, multikultuursus ja toode, globaalne maailma ja kohalikud väärtused ning elustiil)
  

• Infrastruktuur kui turismi eeldus
  
• Tooted ja teenused – pakkumine ja kvaliteet
  

• Reisitööstuse’ areng
  

• Elatustaseme tõus – reisihind on kättesaadav
  
• Geopoliitiline stabiilsus nii turismi ‘tekitavates’ kui vastu võtvates riikides
  
• Kasvav hulk puhkepäevi – sage reisimine on rutiinne tegevus
  
• Välisreisid on moes, nende atraktiivsus tuntud:
  
• Kosmopoliitne ja mobiilne ühiskond
  
• Puhkus välismaal kui isikliku staatuse sümbol
  
• Teadlikkust välismaast, sealsetest puhkekohtadest ja –võimalustest
  

• riigi- ja omavalitsusasutused ning nende loodud tulundus - ja mittetulunduslikud organisatsioonid;
  
• üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid;
  
• kolmas sektor, s.h. keskkonnakaitse - ja teised organistatsioonid
  
• turismiteenuste pakkujad;
  
• turva -, tervise- ja muude teenuste pakkujad;
  
• turistid, külastajad, elanikud;
  
• meedia;
  
• akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused.
  

• demograafiline keskkond – rahvastikku iseloomustavad tegurid, demograafilised sündmused ja tendentsid;
  
• kultuuriline keskkond – institutsioonid, inimeste väärtushinnangud ja käitumisnormid, ühiskonna suhtumine, elulaad jmt;
  
• poliitiline keskkond – seadused ning nende mõju tegevusele ja toodetele , ametivõimud, huvigrupid, ning muud tegurid, mis mõjutavad üksikisikuid ja organisatsioone ning piiravad nende tegevust;
  
• teaduslik-tehnoloogiline keskkond – teaduse ja tehnika arengutendentsid, peamised muudatused selles valdkonnas;
  
• ökoloogiline keskkond – loodusressursid , mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab;
  
• majanduslik keskkond – tarbijate ostujõudu, reaaltulude suurust ja kulutuste struktuuri mõjutavad tegurid, olulised sündmused hindade, vahendite kokkuhoiu ja krediteerimise vallas.)
  

• Reisi eesmärk
  
• Ostja vajadused, motivatsioonid, otsitavad hüved
  
• Ostja käitumine/toote kasutusviis
  
• Päritolu riik
  
• Demograafiline, majanduslik, geograafiline ja elutsükli profiil
  
• Psühhograafiline (elistiili) profiil
  
• Geodemograafiline profiil
  
• Hind
  

• maapiirkond/mererand
  
• Järved ja jõed, mäed
  
• Rahvuspargid ja metsad
  
• Puutumatu loodus
  
• Tegevused looduses
  

• Kõrge kvaliteediga restoranid
  
• Head hotellid
  
• Ka väiksemad linnad
  
• Mäed, meri
  
• Ajaloolised hooned
  
• Kultuurilised tegevused
  

• Vajadus saada korduvkülastajad ning pikem peatumisaeg
  
• Rõhk tervislikel tegevustel
  
• Rõhk tervislikel (rahvuslikel) toitudel
  
• Vajaduse luksuslike teenuste järele
  
• Rõhk naistele, eakatele, erivajadustega reisijatele
  
• Rohkem hinnaalternatiive
  
• Rõhk mugavustele ja teeninduskvaliteedile
  
• Rohkem spetsiifilisi reise
  
• Paindlikkus , uuendused, üllatused
  

• Ettevõtte teeninduskultuuri ja klienditeadlikkuse arendamine.
  
• Teeninduskultuuri, klienditeadlikkuse ja teenindusele orienteerituse säilitamine töötajate hulgas.
  
• Uute toodete, teenuste ja turundustegevuste tutvustamine töötajatele.
  

• Arendusfaas
  
• Juurutusfaas- toote viimine turule, müügi algus
  
• Kasvufaas
  
• Küpsusfaas
  
• langusfaas – kas toode/teenus turult kõrvaldada, muuta ta uuesti atraktiivseks lisades omadusi/tehes muudatusi
  

• ärilisi eesmärke toetavate stiimulite esitlemine sihtrühmadele;
  
• tagasiside kogumine sihtrühma(de)lt;
  
• selle interpretatsioon ja loov rakendamine.
  

• Äratada tähelepanu
  
• Tutvustada turismitoodet
  
• Jagada informatsiooni turismitoote aspektide kohta
  
• Luua mulje turismitootest
  
• Tuletada meelde turismitoodet
  

• Uutele võimalikele klientidele
  
• Olemasolevatele klientidele
  
• Koostööpartneritele
  
• Edasimüüjatele, vahendajatele
  

• järjest suurenev välisturistide huvi regioonide vastu,
  
• siseturismi hoogustumine,
  
• loodus- ja ökoturismi osatähtsuse pidev kasv.
  

• vähem aega mis tähendab et pikemate reiside asemel tehakse mitu lühikest ja mitu korda aastas
  

• Külastaja-visitor- on isik, kes reisib väljapoole oma igapäevast elukeskkonda vähemaks kui 12 kuud ja kelle reisi peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkoha poolt tasustatav tegevus.
  
• Muud külastajad – other travellers- on isikud, kes reisivad oma igapäevases elukeskkonnas , samuti diplomaadid, konsulaarametnikud, sõjaväelased, põgenikud, transiitreisijad, kes ei läbi transiitriigi passikontrolli, rahvusvahelise transpordi meeskonnaliikmed.
  

• Vastavalt sortimendile - Universiaalsed; Spetsialiseeritud (kitsama ühelaadilise sortimendiga eri tüüpi ettevõtted); Ühe maa rahvusköögile baseeruvad kohad.
  

• Vastavalt eesmärgile (Toidu serveerimine ; Joogiasutus, kus toit on teisejärguline; Ajaviiteasutused; kohvik ; kiirtoitlustus)
  
• Vastavalt sortimendi ulatusele - Piiratud sortimendiga (alla 15 nimetuse); Täissortimendiga (15-40 nimetust ) või Laia sortimendiga
  
• Vastavalt kasutatava menüü liigile (table d´ hote või a ´la carte )
  
• Vastavalt tegutsemise alale (alalised ja hooajalised; avatud kodu päeva, öö või piiratud lahtioleku aegadega).
  
• Vastavalt tarbimise viisile (kohapeal või väljaspool ettevõtet).
  
• Vastavalt seismis-istumisviisile (püsti; leti taga seismine ; pinkidel istumine , lauasistumine; kioskiteenus koos toolide ja laudadega.)
  
• Vastavalt teeninduse tasemele ( Iseteenindus ; minimaalne e osaline teenindus; keskmiselt hoolitsev teenindus; väga tähelepanelik teenindus; äärmiselt tähelepanelik teenindus).
  
• Vastavalt roogade serveerimise viisile (masinteenindus konveierliinilt, automaadist; iseteenindus baariletist või selveliinilt; lauas teenindus, vaagnatelt ja koduseks serveerimiseks ).
  

• ettevõtted, mis saavad oma käibe põhiliselt toitudest (restoranid, kohvikud, kiirtoitlustusettevõtted, einelauad jne.)
  
• ettevõtted, mis saavad oma käibe põhiliselt jookidest ja meelelahutusest (baarid, klubid, diskoteegid).
  

• Restoranid
  

• Kohvikud, kohvipoed
  

• Kiirtoitlustusettevõtted
  

• Iseteenindusrestoranid
  

• Einelauad
  

• ainult toitlustusega tegelev (söökla)
  
• ka ajaviiteteenuseid pakkuv
  
• kombineeritud
  

• asukoht (juurdepääsetavus transpordiga)
  
• kohtade arv ja paigutus
  
• hinnatase
  
• lahtioleku aeg
  
• menüü (eriroad)
  
• miljöö
  
• muud teenused (muusika, tantsuvõimalus jne.)
  

• hommikusöök (ingl. breakfast , soome aamiainen)
  
• lõunasöök (ingl. lunch , soome lounas)
  
• hilisem lõuna (ingl. dinner , soome päivällinen)
  
• õhtusöök (ingl. supper , soome illallinen)
  
• pärastlõuna kohvipaus (ingl. five o’ clock tea, soome päiväkahvi)
  

• Mobiilsuse kasv on tekitanud vajaduse kiire teeninduse (näiteks kiirtoidu, drive -in ettevõtete jne) ja sellega kaasneva spetsiifiliste toodete ja teenuste järele järele.
  

• Keskkonna saastatuse kasvuga suureneb erinevate tervisehäiretega inimeste hulk. Allergianähud valmistavad ebamugavusi paljudele ja sellest tulenevad ka erinevad vajadused. Suureneb kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulk, kes vaatamata oma haigusele ei soovi millestki loobuda .
  

• Suurenenud on eriliste toitumissoovidega (kas arsti näidustusel või omi toitumispõhimõtteid järgides) inimeste arv – taimetoitlased , sealhulgas toortoidu ja elustoidu tarbijad, kaalujälgijad, vähese kolesteroolisisaldusega toidu nõutajate, lihtsalt kerge pooldajate  arv jne).
  
• Erinevate tervisetrendide jälgimine (eriti 20 - 30 aastaste põlvkond terviseteadlikud). Inimesed suhtuvad suurema tähelepanuga tervisesse.
  
• Restoranides tavapärane hooida menüüs  nn “ Golden door” – menüüd, kerget einet  energiväärtusega mitte rohkem kui 800 kcal , päevamenüü ei ületa 1400 kcal.
  
• Suurte hotellikettide areng, millel tsentraalköögid, töötavad cook & chill põhimõttel.
  
• Praegu tegutsevad Euroopas edukalt pitsabaarid, hamburgeribaarid, pannkoogibaarid jt kiirtoiduettevõtted- klientide poolt armastatud , samas tootmiskulud väikesed
  
• Levinud  on  buffet - restoranid , ka karussellteenindusega  toitlustusettevõtted.
  
• Jookide müügimahtude kasv on selge eduvõimalus. See puudutab nii alkohoolseid jooke kui ka karastusjooke. Eriti on esile tõstetud vee müügi trendi.
  

• Kaasa ostetava toidu osakaal suureneb. Üha enam soovitakse osta valmis, mistahes puhuks sobivaid eineid
  
• Euroopas on suurenenud ja aina suurenemas eakate inimeste osakaal
  
• Seeniorid on hea tervise juures, materiaalselt hästi kindlustatud ja reisihimulised.
  
• Inimeste haridustase on tõusnud, huvi reisimise, uute kogemuste ja elamuste järele on kasvanud. – k.a. toitumine
  
• Perekonna suurus näitab kahanemistendentsi. Kolmelapselised perekonnad (mitte ainult Eestis, vaid ka Austrias, Saksamaal ja mujal Euroopas) on haruldased. Laste sotsiaalne positsioon perekonnas on nende arvu vähenemise tagajärjel tõusnud.
  
• Inimesed on vähem paiksed , külastavad erinevaid, suurte vahemaade taga paiknevaid etevõtteid. – valmis reisima, et külastada mõnda ettevõtet/restorani
  
• Infotehnoloogia areng võimaldab kiiresti ja hõlpsalt saada informatsiooni ettevõtete kohta. – kodulehekülgede tähtsus ja informatsiooni hulk
  
• Mobiilsuse kasv on tekitanud vajaduse kiire teeninduse (näiteks kiirtoidu, drive-in ettevõtete jne) ja sellega kaasneva spetsiifiliste toodete ja teenuste järele järele. – kiires töölised
  
• Erinevate kultuuride segunemine - kuna  suurel hulgal inimesi vahetab elukohti. – rahvuslikud/rahvusvahelised restoranid, mis pakuvad nii kohalikke kui ka teisi roogi.
  

• kliendid soovivad tervislikumalt elada, st soovivad tervislikku ja neile kasulikku , samas maitsvat toitu;
  
• kliendid soovivad näha enda ümber ilu;
  
• kliedid soovivad suhelda;
  
• leidub hulgaliselt toidunaudingutele orienteeritud kliente;
  
• paljud kliendid soovivad demonstreerida oma aktiivsust (kokakunsti, tantsuoskust);
  
• kliendid hindavad turvalisust nii füüsilises kui sotsiaalses plaanis.
  

• ühe eine kindel menüü – table d´hôte menüü – üks või mitu erinevate kindlate roogadega menüüd; käikude arv ja hind fikseeritud; toit valmib kokkulepitud kellaajaks
  
• vaba valiku menüü – à la carte menüü – suur, ulatuslik valik roogi, keskmisest keerukam valmistus, roogade serveerimisel ooteaeg
  
• banketimenüü – supee ehk hiline õhtusöök, pidulik õhtusöök, buffet
  
• päevamenüü – kindla hinna eest teatud arv roogi + jook /leib
  
• lastemenüü
  
• hommikumenüü
  
• erimenüü – kas allergikutele vmt
  

• eelroad (näiteks salatid , suupisted jne)
  
• supid
  
• pearoad (näiteks kalaroad, liharoad , pastad jne)
  
• järelroad/ magustoidud
  
• joogid – külmad- soojad , veinid , teised alkohoolsed joogid
  

• lasteroad
  
• rahvusroad
  
• pitsad jne
  

• eelroad
  
• pearoad
  
• järelroad
  

• Klientide soove ja vajadusi
  
• Majanduslikkust
  
• Täpne retseptuur
  
• Ettevõtte äriidee, ressursid
  
• Aastaajad ,ilmastik, sesoonsus
  
• Tervislikkus
  
• Vaheldusrikkus
  
• Sündmus
  

• hommikusöök
  
• hiline hommikusöök või varane lõunasöök ( ingl. k. brunch )
  
• lõunaoode
  
• lõunasöök
  
• õhtuoode
  
• õhtusöök
  
• ööpala (hiline õhtusöök)
  
• mitmesugused eined
  

• kohv, tee või kakao
  
• piim, hapupiimatooted
  
• mahlad
  
• leiva- ja saiatooted (ka väikesaiad)
  
• või
  
• marmelaad või keedis
  
• vorstid
  
• suitsulihatooted ja singid
  
• juustud
  
• pudrud
  
• helbed
  
• müslid
  
• köögiviljad
  
• köögiviljasalatid
  
• keedetud või praetud munad.
  

• puuvilju
  
• heeringat
  
• mitmesuguseid munaroogi
  
• praetud kartuleid
  
• praetud peekonit
  
• jogurteid
  
• vett
  

• 200 - 300 g toitu,
  
• 1 klaas mahla või vett
  
• 2 tassi kuuma jooki .
  

Hilise hommikusöögi (ingl. k. brunch) menüüde koostamine

• külmad ja soojad suupisted lihast ja lihatoodetest, kalast, köögiviljadest ja munast ,
  
• pirukad ,
  
• võileivad
  
• salatid,
  
• koogid ,
  
• juust ja puuvili   
  
• pannkoogid erinevate lisandite või täidistega
  
• erinevad desserdid.
  

• vahuveinid , boolid, sangriad (lahja hispaania päritoluga veinijook),
  
• mineraalveed ja allikavesi ,
  
• mahlad ja mahlajoogid ,
  
• karastusjoogid.
  

Oodete menüüde koostamine

• piima-, keefiri - hapupiimajoogid
  
• jogurtid
  
• kohupiimasuupisted
  
• värske köögivili
  
• puuvili
  
• võileivad
  
• salatid
  
• pagaritooted
  
• mahlad ja mahlajoogid
  

Lõunasöögimenüüde koostamine

• eelroog ja pearoog
  
• pearoog ja järelroog
  

• eelroog, pearoog ja järelroog 
  
• pearoog, järelroog ja kohv  /tee
  
• eelroog, pearoog ja kohv / tee
  

• eelroog, pearoog, järelgoog ja kohv / tee
  
• külm eelroog, soe eelroog, pearoog, järelroog 
  
• külm eelroog, soe eelroog, pearoog, kohv / tee
  

Õhtusöögimenüüde koostamine

• tavaliselt ei pakuta õhtusöögimenüüdes suppe
  
• väga harva pakutakse järelroogi
  
• rikkaliku külmade suupistete valiku puhul ei ole soojad road vajalikud,
  
• ei pakuta väga rasvaseid , samuti raskestiseeditavaid toite
  
• sageli pakutakse puuvilju või värsket köögivilja
  

Menüüde koostamine pidulikeks eineteks ja vastuvõttudeks

• vastuvõtu liik
  
• korraldamise aeg ja koht
  
• osavõtjate arv ja koosseis (sugu, vanus, rahvus, usk)
  
• raha (kas ühe külalise kohta või üldsumma)
  
• tooraine (kliendi soovidest lähtuvalt)
  
• köögi võimalused
  
• serveerimisvahendite olemasolu ja võimlaused
  
• roogade valmistamiseks, viimistlemiseks ja serveerimiseks kuluv aeg
  
• töötajate oskused
  

• roogade pakkumisjärjekorda
  
• roogade omavahelist sobivust
  
• toiduainete mitmekesisust
  
• toiduainete käsitlemise mitmekesisust
  
• roogade värvuste mitmekesisust
  
• roogade serveerimise pidulikkuse taste
  

• eine kestvusest       
  
• külaliste koosseisust    
  
• aastaajast
  
• külaliste erisoovidest jne.   
  

• jook on maitselt nii neutraalne , et ei mõjuta roa maitset
  
• joogi maitse täiendab roa maitset
  
• joogi maitse on vastandatud roa maitsele
  

Hinduism

Budism

Judaism

• keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit oli keelatud tappa söömiseks tõenäoliselt sellepärast, et ta oli peamine tööjõud; siga sellepärast, et ta oli tüüpiline maaharijale kuuluv loom – aga juudid on ajalooliselt karjakasvatajad ja liikuv rahvus ning maaharijatega vaenujalal.
  
• on keelatud kasutada toiduks verd. Verd vaadeldi kui keha hinge. Toiduks tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud . Sellega tegelevad spetsialistid -lõikajaid, kelle tegevus tagab košer-liha, igasugune muu liha on tref, s.o roojane.
  
• süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse -, antiloobi-, metslamba-, metskitse- ja kõikide nende lojuste liha, kelledel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad; kes lojustest mäletsevad.
  
• vees elavatest võib süüa kõiki, kelledel on uimed ja soomused ; ühtki, kellel ei ole uimi ja soomuseid, ei või süüa.
  
• lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta raisakotkast, kaarnat kõigis liikides, harksabakulli, raudkulli kõigis liikides, jaanalindu, kägu, kajakat, haugast kõigis liikides, kakukest, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut kõigis liikides, vainukägu ja nahkhiirt.
  

Moslemid

• Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu (näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina ka väljaspool sealiha vaid islami rituaali kohaselt tapetud liha.
  
• Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkuda  võite vabalt piirduda lihata roogadega (näiteks kala).
  

Kristlus

• Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite ; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud
  

Prantsuse köök

• Piirkondlik köök
  
• Üldrahvalik köök
  
• Tippköök
  

• Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid.
  
• Välditakse toiduainete purustamist ja segamist.
  
• Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti)
  
• Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises.
  
• Suppidest eelistatakse puljongeid, kreemsuppe ja püreesuppe. Tuntuim prantsuse-sibulasupp.
  
• Prantslaste lemmik lihatoit on biifsteek, kus liha jäetakse seest toores.
  
• Magustoitudest on lemmikud vahukoor , puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d.
  

• Alsace´ i piirkonda iseloomustavad liharoad, pasteedid (hanemaksapasteet), hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga
  
• Bordeaux`i piirkonda pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad.
  
• Burgundiat hautatud veiseliha , kitse- ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid
  
• Co´te d`Azuri lõkkel grillitud värsked mereannid
  
• Lorrane`i  peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas
  
• Lyoni  köögis on aukohal koduselt valmistatud toidud,
  
• Provence´is kalasupp, veiselihaguljašš punase veiniga.
  
• Normandias rupskite, õunaveini ja aedviljade hautis, hautatud merikeel või, muna ja koorekastmega ning austrid.
  

Hiina köök

• Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst. Et riis jääks läikiv ja sõmer, keedetakse seda enamasti aurus. Soola ei lisata. Sool antakse lauas riisi kõrvale. Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi.
  
• Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks.
  
• Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks.
  
• Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda.
  
• Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi – keetmine , hautamine , aurus keetmine, praadimine, küpsetamine, grillimine . Kiirelt praadimine on köögiviljadele ja veiselihale, aurutamine ja hautamine on kalale ja köögiviljadele. Iseloomulik on  kuumtöötlusvõtete kombineerimine
  
• Hiina toitude puhul on tähtis harmoonia , mis saavutatakse läbi kontrastide. Krõbedale roale järgneb kreemjas ja vürtsikat serveeritakse koos magusa garneeringuga.
  
• Hiina kokk ei küpseta tavaliselt suuri ahjupraade. Söögipulkade kasutamine tingib, et liha (peab olema tailiha) oleks pulkadega haaratavateks paladeks tükeldatud.
  
• Köögivilju valitakse alati vastavalt nende tekstuurile ja maitsele. Neid aurutatakse, hautatakse või praetakse kiiresti pannil .
  
• Igapäevase söögikorra valmistamiseks vajatakse vähe töövahendeid.
  

Itaalia köök

• Lihadest eelistatakse veise- ja vasikaliha, hästi suhtutakse ka sea-, lamba-, uluki-, ja linnulihasse. 
  
• Kaladest süüakse eriti palju forelli, sardiini, angerjat ja tuunikala. 
  
• Mereandidest armastatakse austreid, rannakarpe, homaare, krevette, languste ja vähke. 
  
• Köögiviljadest kasutatakse tomatit, paprikat, artišokke, sparglit, rooskapsast, obergiinit. 
  
• Puuviljadest on melon. 
  
• Jahutooted, millest valmistatakse pastatooteid (spagette), valget nisuleiba, pitsasid, riisitoite. 
  
• Juustudest on kuulsamad parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast),  mascarpone (kreemjas kodujuust ). 
  
• Rõõska piima tarvitatakse harva. 
  
• rasvainetest oliivõli, puuviljaseemneõli, searasva ja -pekki.
  

• Itaalia supid on tavaliselt vedelad liha-, kala- ja nuudlisupid.
  
• Kastmeteks tehakse tavaliselt tomati- või paprikakastmeid.
  
• Köögivilju hautatakse omas mahlas või õlis.
  
• Magustoitudena süüakse rikkalikus valikus puuvilju, pähkleid, rosinaid ja nendest valmistatud maiustusi.
  
• Kõrgelt hinnatakse jäätist.
  

Mehhiko köök

• Piim ja piimatooted. Rõõsk piim on saadaval, kuid seda ei kasutata eriti laialdaselt. Kondenspiim on populaarne. Seda kasutatakse jookides ja dessert -pannkookide valmistamisel. Mahedaid juuste kasutatakse teiste toitude katmiseks või kaunistamiseks .
  
• Puuviljad ja köögiviljad.  Aastaringselt on saadaval värskeid puuvilju ja köögivilju toidu valmistamiseks. Tšillisid on saadaval 92 varianti , mis vahelduvad tulisuse ja maitse poolest. Mais, tšukiinid ja kõrvitsad on laialt kasutusel, teiste köögiviljadena on levinud oad, sibulad , tomatid (nii punased kui rohelised), kaktuse lehed, peet, kartul, kõrvitsaõied, salat, rõikad ja redised ja küüslauk. Paljud köögiviljaroad vajavad pikka ettevalmistusaega. Värskeid salateid köögi- ja puuviljadest kasutavad kõrgklassi inimesed. Puuviljade hulka kuuluvad ananassid, banaanid, avokaadod, maasikad, granaatõunad, apelsinid, mangod, papaiad, kookospähklid, šerimonid ja õunad. Laimid on kasutusel igal pool ja neid kasutatakse taldriku garneerimisel ja vürtsisegude maitse tõhustamisel. Banaane süüakse küpsetatuna desserdiks, kuid enamikke puuvilju süüakse värskelt.
  
• Liha ja alternatiivid. Liha on kallis, kuid sealiha ja sealihatooted, kaasaarvatud vorstid ja rupskid on meelistoitude esirinnas. Kits , veis, kana , lammas, kalkun , kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel.
  
• Kala ja mereannid on külluslikud rannikupiirkonnas.
  
• Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. Suupistetena eelistatakse soolatud, röstitud ja vürtsika tšilliga puuderdatuna. Maapähkleid on ohtralt, samuti kreeka pähkleid, kašu-pähkleid ja pistaatsiaid. Kõrvitsa ja kabatšoki seemneid kasutatakse küpsetamisel röstitud ja maitsestatult.
  
• Leib ja teravilja tooted. Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla’d on samuti väga populaarsed – need on ovaalsed valged batoonid krõbeda koorega nisujahust . Piiratud hulgal kasutatakse hommikuhelbeid.
  
• Rasvained.  Searasv on kõige levinum küpsetamisel, toidu valmistamisel ja friteerimisel. Piiratud koguses kasutatakse õlisid, veidi kasutatakse margariini ja veidi võid, enamasti leiva määrdena ja spetsiaalsetes küpsetistes.
  
• Magustoidud ja suupisted. Soositud maiustused on suhkurdatud või kuivatatud puuviljad, eriti suhkurdatud kõrvits, suhkurdatud maguskartul ehk bataat ja kabatšokk. Teiseks lemmikuks on tamarind. Šokolaad ja kommid on kallid. Mehhiklaste lemmik magustoit on hispaania mõjutustega flan, aeglaselt küpsetatud munast ja kondenspiimast kreem , mis on glaseeritud suhkruga ja maitsestatud vanilje ja kookosega. Värskeid viilutatud puuvilju nagu nt ananasse süüakse kastes neid eelnevalt vürtsikasse dipikastmesse või peenestatud kuivatatud maitseainetesse.
  

• Pärismaise rahva köök põhineb aurutamisel, küpsetamisel tihedalt suletud pannil vähese vedelikuga, hautamisel.
  
• See seletab lugematu arvu raguude ja kastmete olemasolu, neid serveeritakse ka keedetud või küpsetatud roogadega.
  

Vene  köök

• Vene köögi omapäraks on suupistete üliküllus ja rikkalik valik. Külalistele pakutakse mitmesuguseid koduseid hoidiseid: hapendatud kapsast, õunu, seeni ja kurke, heeringat.
  
• Nii argipäeval kui pidulaual on alati olnud tähtis koht kõikvõimalikel salatitel. Oluliseks uudiseks harjumuspäraste toiduainete kasutamisel on niinimetatud kokteilsalatite tegemine.
  
• Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse.
  
• Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest , aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist „esimeseks roaks“.
  
• Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik – siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus.
  
• Ka jahutoidud – pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu Venemaal levinud. Kartuli-, seene- ja juurviljatoidud on aga igal ajal olnud vene köögis rohkesti esindatud.
  
• Eriline koht vene köögis kuulub pirukatele, nendeta ei kujutata ette ühtegi tõelist pidupäeva. Neid tehakse hapnemata taignast, pärmitaignast, lehttaignast. Neid on nii suuri kui väikesi ja kõikvõimalike täidistega. Vastlapäevaks ja matusteks tehti vanasti tingimata pliine. Pliine tehakse nii pärmi- kui lehttaignast, lihtsaid ja lisanditega. Lisanditena kasutatakse hakitud muna, sibulat, keedetud kala, vähilisi  ja palju muid toiduaineid. Lisaks eelnevatele on vene köögis tuntud ka präänikud, mida valmistatakse erinevatest taignatest.
  
• Vene köögis pakutakse magusaid toite söögikorra lõpul. Kõige levinum magustoit oli vanasti kissell. Põlised vene magustoidud on kompotid, magusad pirukad, küpsetatud õunad ja pirnid, keedised.
  

Leib

Suupisted

• Munavõi
  
• Täidetud munad
  
• Räim heledas marinaadis
  
• Kuivatatud kalad 
  
• Soolakalad
  
• Suitsukalad  
  
• Rulaadid
  
• Suitsuliha
  
• Hakklihapallid kastmega
  
• Sült
  
• Sõir
  
• Marineeritud seened
  
• Marineeritud kõrvits, punapeet
  
• Hapukurk
  
• Kartulisalat
  
• Rosolje
  
• Soola -seenesalat
  
• Soolaoad
  

Supid

• Kalasupp
  
• Liha-klimbisupp
  
• Eestipärane hapukapsasupp
  
• Hernesupp
  
• Oasupp
  
• Piimasupid Külasupp või talupojasupp
  

Põhiroad

Magustoidud

• Värsked marjad
  
• Marja ja puuviljakompotid
  
• Magusad klimbid
  
• Marjasupid
  
• Marjakissellid
  
• Piimakissell
  
• Karamellkissell
  
• Paksud kissellid
  
• Bubert
  
• Lumepallisupp
  
• Marjavaht
  
• Kamavaht jõhvikakastmega
  
• Mannavaht marjadega või rukkijahu, odrajahu , leivavaht leivasupp
  
• Vahukoor lisanditega
  
• Hapupiima/keefiritarretis
  
• Leivakreem
  
• Marjakreem
  
• Kamakreem
  
• Lusikapannkoogid, hapupiimapannkoogid
  
• Mannapuder kisselliga
  

Küpsetised

• Odrakarask
  
• Korbid
  
• Hapupiimakoogid
  
• Munakoogid
  
• Rosinasai
  
• Pannileib
  
• Kaerakäkid
  
• Plaadipirukas pärmitaignast Väikesed pirukad pärmitaignast
  
• Kringlid
  
• Saiakesed
  

Joogid

• Kali
  
• Hapupiim
  
• Kama
  
• Piim
  
• Kaevu või allikavesi
  
• Koduõlu
  
• Õunamahl, marjamahlad
  
• Mahlajoogid
  
• Taimeteed
  
• Puuviljateed, marjateed jm
  

• one-way
  
• round / return trip
  
• circle trip
  
• open-jaw
  
• direct flight
  
• connecting flight
  
• stopover
  
• klassikaline lennufirma
  
• odavlennufirma
  
• liinilennud
  
• tšarterlennud
  

• liinivedu e. regulaarreisid
  
• juhuvedu e. tellimusreisid
  
• linnaliinid
  
• linnaekskursioonid
  
• transfeerid
  

• isiklikud autod
  
• rendiautod
  
• taksod
  
• limusiinid
  
• karavanid
  

• kiirrongid
  
• pikamaarongid
  
• regionaalrongid
  
• linnasiserongid
  
• trammid
  
• metrood
  
• rongipass !
  
• ajaloolised rongid
  

• One way trip - üks suund –n TLL-HEL;
  
• Round trips /return – edasi-tagasi lend_n: TLL-HEL-TLL;
  
• Circle trip- ringreis n TLL-HEL-ARN-TLL;
  
• Open jaw – osa reisist muu transpordiga - TLL-HEL-…-ARN-TLL;
  
• Direct flight - ümberistumiseta lend (võimalik vahemaandumine n tankimiseks);
  
• Connecting flight- ümberistumisega lend (online-sama firma või interline-eri firmad);
  
• Stopover-enam kui 24 h peatus lennureisil – KUI pileti reeglid lubavad! Tihti tasuline.
  

• Regulaarliinid e. point to point transport
  
• Kruiisid e cruise
  
• Kaubalaev
  
• Ferry- praam
  
• tiiburlaevad
  

EESMÄRGID

SAAVUTUSED

EUROOPA PARLAMENDI ROLL

• Turismiseadus
  
• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.juuni 2008.a määrus
  
• (Riiklik turismiarengukava 2007-2013
  
• Turismiinfokeskuste standardid)
  

• Alateema eesmärk
  
• Eesti turismiinfokeskused
  
• Eesti tursmiinfopunktid
  
• Regionaalsed külastuskeskused
  

• TIK-s on kättesaadav info, mis hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi:
  

• TIK-s olev infomaterjal on aktuaalne ja tõene. Seda uuendatakse regulaarselt. Brošüürid on asetatud süsteemselt selleks ette nähtud riiulitesse.
  
• TIK-s on tasuta ja tasuline infomaterjal eraldatud ja paigutatud süstematiseerituna inforiiulitele.
  

• Maismaa transport – auto-, raudtee- ja bussitransport
  
• Meretransport ja siseveetransport
  
• Õhutransport - Lennutransport
  
• loomtransport
  
• torutransport – nafta ja gaasijuhtmed, kanalisatsioon , veejuhtmed
  

• Külastaja-visitor- on isik, kes reisib väljapoole oma igapäevast elukeskkonda vähemaks kui 12 kuud ja kelle reisi peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkoha poolt tasustatav tegevus.
  
• Muud külastajad – other travellers- on isikud, kes reisivad oma igapäevases elukeskkonnas, samuti diplomaadid, konsulaarametnikud, sõjaväelased, põgenikud, transiitreisijad, kes ei läbi transiitriigi passikontrolli, rahvusvahelise transpordi meeskonnaliikmed.
  

• Giid I kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav keskharidus ja tulemuslik atestatsioon vähemalt ühes Eesti Vabariigi piirkonnas;
  
• Giid II kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav keskharidus, tulemuslik atestatsioon vähemalt ühes Eesti Vabariigi piirkonnas ja 3-aastase erialane töökogemus;
  
• Meistergiid III kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav kõrgharidus, tulemuslik atestatsioon vähemalt ühes Eesti Vabariigi piirkonnas ja 3-aastase erialane töökogemus.
  

• Muuseumigiid
  
• Linnagiid
  
• Valitsusgiid
  
• Autojuht-giid
  
• Ärigiid
  
• Tegevuste giid - nagu retkejuhid, kalastusgiidid, ratsagiidid, jalgrattagiidid, kanuumatka giidid jne.
  
• Interpreteer
  
• Kohalik giid
  
• teerajaja - need giidid, kes viivad külaised tavaturistile mitte ligipääsetavatesse kohtadesse ning pakuvad avastamiseks uusi ja erutavaid paiku
  

• Millisel ajavahemikul külaline tuleb?
  
• Millal soovib ekskursiooni? Millal algab/ lõpeb?
  
• Kes tuleb (nooruk, keskealine jne)?
  
• Millist ja kui pikka ekskursiooni soovitakse?
  
• Millega ekskursioon toimub?
  
• Kus toimub grupiga kohtumine ja kus lõppeb?
  
• Mitu külalist tuleb?
  
• On neil erisoove (huvid)?
  

• Lahtioleku ajad
  
• Läbipääs (ka looduses)
  
• Turvalisus (puudutab eeskätt loodust)
  
• Kohalikud üritused, sündmused – ehk meelelahutus
  
• Liikluskorraldused, ümbersõidud
  

• Tuleb arvestada reisijate soovidega (loodus, linn jms)
  
• Peab olema turvaline (puudutab eeskätt loodust)
  
• Lahtioleku ajad
  
• Läbipääs (ka looduses)
  
• Kohalikud üritused, sündmused – ehk meelelahutus
  
• Liikluskorraldused, ümbersõidud
  

• marsruudi läbimiseks (teede sõidetavus, soovitatav objektidevaheline liikumistee),
  
• ekskursiooniobjektide leidmiseks (soovitusi võib anda ka objekti kirjelduse juures),
  
• ekskursiooniobjektide külastamiseks (sobiv aastaaeg loodusobjektide puhul, sobiv
  
• nädalapäev ja kellaaeg muuseumide, kirikute jm külastamiseks jne),
  
• puhke- ja söögipeatusteks (pikematel ekskursioonidel),
  
• kontaktideks vajalike inimestega (looduskaitsealadel, eramuuseumide külastamisel jne),
  
• ohutuse tagamiseks (koobastes, kaljudel, karjäärides, elava liiklusega paikades).
  

• Kui planeerimine on hästi läbi viidud , siis võiks öelda, et „pool võitu on olemas”, kuid on alati veel kõrvalmõjutegurid, mis ei pruugi eespool väljatoodut kinnitada. Ekskursiooni õnnestumisel on vaja tähele panna siiski mitmeid tegureid:
  
• Tuleb valida õige tempo
  
• Hoia grupp koos ja jälgi
  
• Kõikide ettenähtud kohtade/objektide külastamine
  
• Vali hea koht, kus peatud
  
• Seisa näoga grupi poole, isegi kui päike silmas
  
• Osuta objektidele
  
• Loo silmside kontakt grupiga
  
• Haara kaasa oma jutuga külalised
  
• Transpordiga liikumisel viita objektidele õigeaegselt
  
• Kasuta mikrofoni õieti
  
• Näe vajadusel ette ohtu ja riske
  
• Jaga külalisele infot (pausid, kellaaegadest, toitlustamine, tualeti külastamine jne)
  
• Koostöö kolleegide ja rühma saatjaga
  
• Ära lahenda probleeme turistide ees
  
• Anna esmaabi või kutsu abi ( ettevaatust !)
  
• Hoia kokkulepitud kellaaegadest kinni
  

• Kohelge teisi nii, nagu soovite ise koheldud saada!
  
• Jagage kolleegidega infot
  
• Võtke osa vabatahtlikest ühingu üritustest
  
• Rahvarohketes paikades arvestage kolleegiga
  
• Olge heades suhetes bussijuhiga (vestelge temaga, kutsuge sööma grupiga, tänage)
  
• Olge heades suhetes tööandjaga olge lojaalne)
  
• Klientidega suheldes esindama firmat (v.a. FIE), puudutab ka visiitkaardi andmist
  
• Hoiduge personaalsetest suhetest kliendiga
  

• Aidata kaasa turismi kui vastastikuse mõistmise ja rahu saavutamise vahendi arengule;
  
• Turismi olulisuse propageerimine. Selleks tuleb levitada teadmist turismist kui ühest olulisest sotsiaalse ja majandusliku kasvu ning arengu allikast. Suurendada turismivaldkonna osakaalu riiklikes ja rahvusvahelistes poliitikates ning luua võrdsed võimalused turismisektori arenguks ja õitsenguks.
  
• Parandada turismi konkurentsivõimet. Luues selleks Maailma Turismiorganisatsiooni liikmesriikides soodasamad võimalused teadmiste loomeks ja vahetuseks, koolitades inimesi ning keskendudes eelkõige sellistele valdkondadele nagu planeerimine, statistika- ja turu-uuringud, tootearendus ning riskijuhtimine.
  
• Edendada jätkusuutliku turismi arengut. Toetades jätkusuutlikke turismipoliitikaid ja –praktikaid, mille eesmärgiks on keskkonnaressursse võimalikult vähe kasutades ning sotsiaalseid ja kultuurilisi eripärasid jälgides, siiski võimalikult suurt majanduslikku kasu saada.
  
• Järgida inimõiguste printsiipi ;
  
• Korraldada turismiuuringuid, vahetada ja edastada infot;
  
• Suurendada kogukonna tööhõivet, majanduslikku kasvu;
  
• Kaitsta sihtkohtade keskkonda ja kultuuripärandit;
  
• Turismitöötajate ja ettevõtjate koolitus;
  
• Rahvuslike turismiorganisatsioonide tugevdamine.
  

• Lähtudes kliendi soovist ehk taylor made ehk ad hoc pakettreis. Näide: harrastusteater tellib reisi Riiga, et käia teatris ning kohtuda läti harrastusteatriga
  
• Toetudes turuuuringutele ning arvestadaes turuolukorda paketitakse reis, mida seejärel pakutakse laiale tarbijaskonnale. Näide: reisikorraldaja pakub sügishooajal välja igal laupäeval väljuva 7-päevase pakettreisi Maltale. - masstarbijale
  

• Täispakett ehk all inclusive ehk kõike sisaldav
  
• Poolpakett, kus hinnas on vaid osamajutus- ja transporditeenus
  

• Individuaal
  
• Grupireis
  

• hind on selgelt välja toodud
  
• olemas on kõik vajalik info + kontaktandmed
  
• olemas on reisikirjeldus – kus, kuhu, millal, kuidas
  
• paketti lugedes haarab see inimese kaasa ja tal tekib soov minna
  

• Tervise- ehk meditsiiniabi kindlustus
  
• Reisitõrkekindlustus
  
• pagasikindlustus
  

• kindlustatu ootamatust haigestumisest, kroonilise haiguse ägenemisest või õnnetusjuhtumist tingitud vältimatu meditsiiniabi kulu. Hüvitatakse arsti visiiditasu, ravimite, arstiabi, haiglaravi , haige transportimise kulud
  
• kindlustusjuhtumist tingitud hädavajalik transpordikulu välismaal
  
• kulu, mis on seotud kindlustatu kojutoomisega (vajadusel nt erilennukiga vms),
  
• kindlustusandja nõusolekul ka kindlustatut saatva ühe isiku reisi- ja majutuskulud
  
• stomatoloogilise esmaabi kulu
  
• kindlustatu põrmu välismaal matmise või tuhastamise või põrmu kojutoomise kulu.
  

• Õigusabi, ekspertiisi ja kohtu kulud reisikindlustuse tingimustes märgitud kindlustusjuhtumite korral. Hüvitatakse üksnes eelnevalt kindlustusandjaga kooskõlastatud õiguskaitsekulud.
  

• Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning nende juurde kuuluvad saared, Kesk-Ameerika, Kariibi mere saared, Gröönimaa, Bermuda , Hawaii saared
  

• Euroopa ja selle juurde kuuluvad saared, Island, Assoorid, Aafrika koos saartega Uuralitest lääne pool asuv Venemaa osa, Uuralitest lääne pool asuv Aasia osa, kaasa arvatud Iraan
  

• Kogu ülejäänud Aasia koos saartega, Uuralitest Ida pool asuv Venemaa osa, India ookeani saared, Austraalia ja Uus- Meremaa , Vaikse ookeani saared, v.a. need, mis kuuluvad TC1 piirkonda
  

• Enne reisile minekut tuleb vormistada kindlustus (reisitõrke- tervise- ja pagasikindlustus).
  
• Uurida sihtkoha kohta infot internetist või reisikorraldajalt/reisibüroost
  
• vajadusel vaktsineerida
  
• uurida, kas on vaja viisat vm dokumente
  

• puhastusained (millega mida tuleb teha)
  
• töövahendid (millega mida tuleb teha ja kuidas)
  
• tööetapid (etappide järjestus)
  
• sagedus
  

• klientide teenindusala: vestibüül ehk fuajee , külastajate tualettruumid, ootesaal, teenindussaalid;
  
• klientide silme eest varjatud tööruumid (ingl back-of-house): kelnerite tööruum, sisepuhvetid, lauanõude pesuruum ja serviisiruum.
  

• Ruumi koristamine
  
• Ruumi tuulutamine
  
• Lõikelillede ja taimede hooldus
  
• Söögilaudade ettevalmistus - saalimööbli paigutamine õigetele kohtadele
  
• Lauad ja toolid sirgetes ridades
  
• Lauapesu puhas ja õigesti tärgeldatud ja triigitud
  
• Lauanõud poleeritakse, söögiriistad samuti
  
• Soola ja pipratoosid, sinepitoosid, kastmed puhastatakse niiske rätikuga
  
• Suhkrutoos üle vaadata
  
• Lillevaasid
  
• Küünlajalgadelt eelmaldatakse sulanud vaha kuuma veega
  
• Külmkapid täidetakse uute varudega
  
• Abilaudadele pannakse valmis roogade serveerimiseks vajalikud vahendid: taldrikud, serveerimisriistad ja muu
  

• Suupistesöögiriistad
  
• Leivataldrik
  
• Üldklaas (veeklaas)
  
• Salvrätt
  

• Suupiste - ja praesöögiriistad;
  
• Suupiste - ja leivataldrik;
  
• Üldklaas (veeklaas)
  
• Salvrätt
  
• (Veinuklaas, viinapits, oleneb klientide tüüpilisest nõudlusest)
  

• Kõik vajalikud söögiriistad (kuni kohvikäiguni);
  
• Kõik vajalikud klaasid;
  
• Suupiste-, leiva- ja spetsiaalne kohanäitamistaldrik (kui viimast peetakse vajalikuks);
  
• Salvrätt;
  
• Nimekaart ;
  
• Individuaalne menüü;
  
• Maitseained;
  
• Lauakaunistus.
  

TOITU KÄITLEVA TÖÖTAJA HÜGIEEN

• On bakterite kandjad
  
• Peavad olema puhtad igal ajal. Kindlasti pesta käsi:
  

• On nõutav käte pesemine kuni küünarnukini sobiva puhastusvahendiga jooksva sooja vee all. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sõrmevahede
  

• Käte pesemisel kasutada küüneharja pärast WC kasutamist või toortoidu käitlemist
  
• Puhastusvahendina kasutada värvitut lõhnatud vedelseepi, geeli või vahtu
  
• Käed loputada ja kuivatada. Toidu saastumise vältimiseks kasutatakse ühekordse kasutusega paberkäterätte
  
• Käte pesemisel eelistatakse käega mitteavatavaid
  

• Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav või lõikehaav, ei tohi jätkata toidu või toiduga kokkupuutuvate pindade käitlemist enne, kui haav on täielikult kaitstud veekindlaid kattega , näiteks veekindla plaastriga või sõrmekattega.
  
• Küüned peavad olema lühikesed, lakita ja küünealused puhtad
  

• Bakterite kandjad
  
• Võivad kukkuda toidu sisse ( juuksed, kõõm)
  
• Ohtlikud on ka habemekarvad
  
• Pead tuleb pesta regulaarselt
  
• Köögis töötades tuleb juuksed katta täielikult, teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud.
  

• Bakterite kandjad: paljudel täiskasvanutel on Staphylococcus aureus ninas, suus, kõrvades ja kätel, kust bakterid võivad sattuda toitu ja selle saastada
  
• Tähtis on suuõõne korrashoid , sest hambad on mikroobide palgupaik
  
• Mitte urgitseda sõrmedega nina ega kõrvu
  
• Mitte pista sõrmi suhu
  
• Kui silmad või kõrvad on haiged, mitte käidelda lahtist toitu.
  
• Mitte niisutada süljega sõrme, kui võtta näiteks pakkepaberilehte
  
• Mitte hingata klaasi, kui poleerida klaase.
  

• Bakterite ja mustuse kandjad
  
• Võivad pudeneda toidu sisse
  
• Keelatud on kanda kõrvarõngaid, kella,sõrmuseid, kaelakette ja prosse
  
• Parfüüm võib rikkuda toitu, eriti rasvast toitu
  

• Kannab edasi baktereid kontaktpindadele
  
• Põhjustab köhimist
  
• Loob ebasoovitava tööatmosfääri ( lõhn); mittesuitsetajate töö on häiritud ja võib põhjustada töö kvaliteedi langust.
  
• Suureneb toidu saastumise oht, sest töötaja puudutab sõrmedega huuli suitsetamise ajal.
  
• Sigareti ots, mis on saastatud süljega, on bakterite paljunemise kohaks.
  

• puhas
  
• pestav ( kannatab temp. vähemalt 85 C)
  
• heledavärviline
  
• vastupidav, ilma välistaskuteta
  
• Peavad katma töötaja isiklikke riideid täielikult.
  
• Pluusi või džempri varrukad ei tohi välja ulatuda .
  
• Töötaja peab teadma, et kaitseriietust kantakse selleks, et kaitsta toitu saastumise eest.
  
• Kaitseriietust ei tohi kanda väljaspool tööpiirkonda või koju ja tööle sõidul
  
• Tootmisjuht peab kaalutlema kaitseriietuse valimisel, millised on kandja teenistuskohustused ja milline kehaosa peab olema kaetud; kuidas kaitseriided on kinnitatud ( nööbid), värv ja materjali liik, elegantsus ja sündsus, mis peaks parandama ettevõtte mainet; kas osta pesemiseks pesumasin või kasutada pesumaja teenust.
  

• Ei tohi hoida käitlemisruumides.
  
• Peab olema nõuetele vastav riietehoid ( ventileeritav ja regulaarselt puhastatav).
  
• Riietusruumis peavad olema lukustatavad seinakapid.
  

• Haigena ei tohi toitu käidelda!
  
• Ülemusele peab teatama külmetusest, kurguvalust, lööbest, paisetest, kõhuvalust, iiveldusest
  

• Kogu tellimus on eelnevalt kokku lepitud
  
• Teenindatakse vastavalt varem koostatud kavale
  
• Pakutavad joogid ja toidud on valinud ürituse organiseerija
  
• Teenindamist juhib peakelner või teenindusjuht
  
• Tellija maksab kogu ürituse eest
  
• Osalejad toimivad ettenähtud programmi järgi
  

• Korraldajate (tellijate) järgi: riik, ettevõtted, eraisikud
  
• Vastuvõtu eesmärgi järgi: ametlik vastuvõtt on töise eesmärgiga, mitteametlikul vastuvõtul puudub töine eesmärk, üritus peab tekitama rahulolu
  
• Vastuvõtu tasandi järgi: riiklik ehk diplomaatiline tasand (kroonitud peade, presidentide jt. vastuvõtud), äriline tasand firmade vahel, personaalne tasand
  
• Korraldamise aja järgi: päevased vastuvõtud 11.00 - 18.00, tavaliselt töised vastuvõtud.
  

• Keskpäevaeine - diplomaatilise vastuvõtuna kasutatav hommikueine
  
• Hommikueine - kell 11-13. Pakutakse kerget suupistet, praadi, magustoitu ja kohvi
  
• Lantš - võib olla kerge keskpärane eellõunaeine. Kui lantši ajal pakutakse tugevat lõunasööki (supita), siis järgneb sellele 17-18 ajal kerge eine.
  
• Brantš - on kella 11-15 ajal serveeritav rikkalik hommikusöök
  
• Lõunaeine - kella 13-15 ajal või õhtusel ajal.
  
• Lõunaeine ehk dinee - Prantsusmaal ja Inglismaal mitmekäiguline söögikord, mis toimub kella 19-21 ajal.
  
• Kellaviietee - mitteametlikud nasitepeod, kui ka ametlikud vastuvõtud, mis korraldatakse kõrgete meessoost külaliste abikaasade auks
  

• Õhtuoode - kerge suupiste, kuum roog, puuvijad ja joogid
  Õhtune vastuvõtt - toimub pärast kella 18, üritus on pidulik. Kestab tavaliselt 2 kuni 2,5 tundi, mitteametlik sündmus võib kesta kauem.
  
• Diplomaatiline õhtueine ehk supee - toimub pärast kella 21, piduliku kontserdi või teatrietenduse järel balli vaheajal. Sageli piirdutakse külroogade ja kohvi ning selle juurde sobiva pakkumisega.
  

• Koha järgi - spetsiaalselt sisustatud banketisaal, restorani üldsaal, rõdu või terrass, hotelli konverentsisaalid või muud sobivad ruumid, asutuste või organisatsioonide ruumides, vabas looduses
  
• Teenindusviisi järgi:
  Laua taga istumisega pidusöögid võivad olla:
  

• Täispakkumisega: kelnerid pakuvad roogi ringi või toovad lauale valmisportsionid. Kasutatakse kõrgtasemeliste vastuvõttude puhul.
  
• Osalise teenindamisega: osa roogi on eelnevalt laual, põhiroog pakutakse vaagnalt või tuuakse valmisportsjonina. Kasutatakse mitteametlike vastuvõttude korral.
  
• Selvelauaga - külalised istuvad väikeste laudade taga, toidu ja joogi võtavad nad ise selve - ehk Rootsi laualt (buffet - vastuvõtt)
  
• Kokteilivastuvõtud võivad olla kahesugused: alalised või spetsiaalselt peoks ettevalmistatud baariletiga; ilma letita, mille puhul pakutakse jooke ja nende juurde sobivaid suupisteid ja maiustusi kandikutelt ringi. Ka baarileti puhul võib osa teenindajad pakkuda jooke ja suupisteid kandikutelt ringi.
  

• Püstiseisupeod võivad olla peolauaga või ilma selleta - kandikuteenindusega. Peolaud on sarnane buffet ehk puhvetlauaga, mille puhul süüakse püsti seistes. Sellist pidusööki on tavaks nimetada furšett-vastuvõtuks. Sellisel vastuvõtul pakutakse toite, mida saab süüa kahvli või lusikaga.
  

• Pakutavate toitude ja jookide järgi: võidakse nimetada põhiroa järgi (nt šašlõkipidu). On tavaliselt mitteametlikud vastuvõtud. Tähelepanu pööratakse temaatikale vastavalt eelkattele, ruumikujundusele, meelelahutusele ja muule, mis looks õige meeleolu.
  Pakutava põhijoogi järgi: kellaviietee ja teised teepeod,
  Pokaal veini ja pokaal šampanjat - on tavaliselt suurürituse avamise või lõpetamisega seotud vastuvõtt, kella 11 - 18 vahel. Kandikul pakutakse nimetusele vastavat alkohoolset jooki, mittealkohoolset karastusjooki ja sobivaid väikesemõõdulisi suupisteid, mida võib süüa sõrmede vahelt.
  Kokteilipeod, stiiliõhtud
  

• A´la carte menüü - suur, ulatuslik valik roogi, keskmiselt keerukamad valmistusviisidega, igal roal eraldi hind, roogade serveerimisel ooteaeg
  
• Table-d´hotel menüü (pakettmenüü, eelnevalt valmistatud) - üks ja mitu erinevat kindlate roogadega menüü, käikude arv fikseeritud, hind on fikseeritud, tavaliselt toit valmis kindlaks kokkulepitud kellajaks, aja kokkuhoid , personali kokkuhoid.
  
• Päevaroad, komplektmenüü - päevapraad, päevamenüü
  
• Banketimenüü - pidulik õhtusöök, supee (hiline õhtusöök, kell 21), furšett, buffet
  
• Lastemenüüd, saunamenüüd,
  
• personalirestorani menüü, söökla menüü, söögitoa menüü,
  
• hommikueinemenüüd (inglise hommikusöök (omlett, peekon, röstsai, kohv, mahl) mandri hommikusöök (saiakesed, moos) rootsi laud),
  
• erimenüüd (taimetoitlased, eridieedid, menüüd erikultuuridele, laktoosivaba/ gluteenivaba menüü, vähese kolesteroolisisaldusega menüü)
  
• kohvi- või teelaua menüü
  
• Autolõuna  menüü (Auto-Lunch)
  
• Ärilõuna menüü (Business Lunch)
  
• Lennuliinide menüüd
  

• Vastuvõtu liik
  
• Külaliste arv ja koosseis (rahvus,sugu, vanused, amet jm)
  
• Pidusöögi aeg ( pave , alguse ja lõpu kellaaeg); ka hooaeg (suvi, talv)
  
• Koht (restoranis või väljaspool, saali valik) peolaua asukoht
  
• Üldised soovid menüüle või konkreetne valik
  
• Üldsumma või maksumus ühe inimese kohta, maksmisviis
  
• Teenindusvormid, roogade serveerimisviisid
  
• köögi võimalused toite valmistada ja serveerida
  
• Laua soovitav kuju ja kujundus, aukülaliste kohtade paigutus
  
• Lilled, ruumi ja- lauakaunistused
  
• Muusika, tantsimine, varietee
  
• Peo kulgemise kava ( toostid ,kõned jm) kooskõlastamine
  
• Audiovisuaalsete vahendite vajadus
  
• Autode parkimise võimalus
  
• Fotografeerimise või videosalvestamise tegemise võimalus
  

• roogade pakkumisjärjekorda
  
• roogade omavahelist sobivust
  
• toiduainete mitmekesisust
  
• toiduainete käsitlemise mitmekesisust
  
• roogade värvuste mitmekesisust
  
• roogade serveerimise pidulikkuse taset
  

• täieliku pakkumisega pidusöögi ehk banketi puhul serveeritakse iga roaliik eraldi, ka külmad kala-, liha- ja muud suupisted pakutakse eraldi käikudena; toidukäike võib olla 6–10, mõnel juhul isegi rohkem;
  
• osalise teenindamisega pidusöögi korral pannakse kõik külmad suupisted enne külaliste tulekut lauale, nende valik on rikkalik; soojad toidud võib serveerida valmisportsjonitena, vaagnatelt või Rootsi laualt; toidukäike on vähem – 3–5;
  
• püstijalavastuvõtu (furšettlaua) menüüs on rikkalikus valikus väikeste portsjonitena külmad (soovi korral ka soojad) suupisted, kuumad road, magustoidud ja kondiitritooted , mida saab süüa püsti seistes kahvli või lusikaga, tikukese otsast või käest.
  

• Valatakse jook (joogid).
  
• Tuuakse lauale eelroog (supp, salat, suupisted) portsjonitena.
  
• Korjatakse laualt kasutatud nõud.
  
• Tuuakse lauale leib ja või (kui leib ja või kuuluvad eelroa juurde, vii need peale jookide valamist).
  
• Tuuakse lauale pearoataldrikud, külmad, soojad lisandid ja kastmed, pakutakse pearooga.
  
• Valatakse lisaks jooki.
  
• Korjatakse laualt lisandid, leib, või ja maitseained, kasutatud taldrikud, leivataldrikud (klaasid) ja kasutatud söögiriistad.
  
• Tuuakse lauale järelroog portsjonitena.
  
• Korjatakse laualt kasutatud nõud.
  
• Tuuakse lauale koogitaldrikud ja kohvi/teetassid, suhkur, koor (muud lisandid) ja koogid.
  
• Valatakse kuuma jooki.
  
• Korjatakse laualt kasutatud nõud.