Facebook Like

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ta tunneb ennast teekonnal ?
  • Mida peab klient kvaliteediks ?
  • Kui palju on linnas rahvusvaheliste firmade esindusi ?
  • KeskEuroopas (Tshehhi, Poola ?
  • Paljudes koloniaalmaades 17. ?
  • Kus me sooviksime olla ?
  • Kuidas me seda saavutame ?
  • Millisel ajavahemikul külaline tuleb ?
  • Millal soovib ekskursiooni ?
  • Millal algab/ lõpeb ?
  • Kes tuleb (nooruk, keskealine jne) ?
  • Millist ja kui pikka ekskursiooni soovitakse ?
  • Millega ekskursioon toimub ?
  • Kus toimub grupiga kohtumine ja kus lõppeb ?
  • Mitu külalist tuleb ?
  • Kellele reisi planeerime ?
  • Kuidas? Kuhu? Millal ?
  • Milliste turundustegevustega jõuame kliendini ?
  • Mida iganes pakutakse ?
  • Milliseid uusi lisateenuseid võiks olemasolevatele sihtrühmadele pakkuda ?
 
Säutsu twitteris
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad
Teeninduspsühholoogia
  • Teenindusühiskonna ja -majanduse areng
    Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest:
    • Kasvav jõukus – suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine , akende pesemine jm mida varem tehti ise.
    • Vaba aja väärtustamine – suurem nõudlus reisi-, SPA-, toitlustusteenuste järele.
    • Suuremad eluootused – suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele
    • Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele.
    • Toodete suurem kompleksus – suurem nõudlus remondi- ja parandusteenuste järele.
    • Kasvav komplitseeritus igapäevaelus – suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele.
    • Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele – suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise asemele.
    • Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk – programmererimine, meelelahutusteenused jne.

    Tekkinud on ulatuslik nn „peidetud teenindussektor“. Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud.
  • Kliendikeskne teenindus
    Teeninduses lähtutakse kliendist , mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel.
    Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates.
    Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul
  • Arukas teenindusajastu inimene

    Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti.
    Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla.
  • Aruka teenindusajastu inimese hariduslikud vajadused

    Töö ei ole enam selge ja konkreetne tegevus – seda tuleb nüüd vaadelda kui teenust, mida pakutakse klientidele, organisatsioonidele ja ühiskonnale.
    Ühiskonna edukuse määravaks teguriks on muutumas inimestevahelised suhted, hoiakud ning valmis olek teenindamiseks .
    Teeninduses on tegemist dilemmaga:
    • Paljud tööd ei nõua väga kõrget haridust või tehnilisi oskusi
    • Teenindamine esitab töötajatele väga kõrgeid nõudeid, oskusi käitumiseks eri situatsioonides , probleemide lahendamisel paindlikkust, suhtlemisoskusi jne

    Teenindus on tegevus mis nõuab:
    • Mõtlemisoskust ja loovust
    • Otsuste vastuvõtmist
    • Klientide vajaduste ja soovide tundmist
    • Sotsialiseerumise oskus
    • Emotsionaalseid, eetilisi ja esteetilisi pädevusi
    • Enesekontrolli oskus
    • Meeskonnatöö oskus
    • Viisaka käitumise oskus
    • Kehtestava käitumise oskus
    • Oskusi tegutsemiseks pingeolukorras
    • Tagasiside andmise ja saamise oskus
    • Oskusi informatsiooni leidmiseks ja kasutamiseks
    • Lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskusi
    • Tehnilisi oskusi
    • Võõrkeelte valdamist
    • Keskkonna hoiu, säästva ja jätkusuutliku toimimise oskusi
    • Turvalisusega seotus oskusi
    • Tervise eest hoolitsemist

    Iga inimene peab oskama olema klient
  • Vajadused motivatsiooni allikana
    Motivatsiooni allikateks on vajadused – inimsele on mingi vajadus rahuldamata, mistõttu tunneb ta pingeseisundit. Inimene tahab sellest pingest vabaneda ja see paneb ta tegutsema.
    Maslow vaadete kohaselt inimesed rahuldavad kõigepealt madalama asmte vajadusei ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste poole.

  • Konfliktid teeninduses
    Konfliktid teeninduses on igapäevane nähe. Klienditeenindajad peavad oskama konflikti lahendada nii, et klient lahkuks rahulolevana.
    Konfliktid tekivad, sest on vaja suhelda palju erinevate inimestega. See nõuab paindlikku suhtumist ja oskust tulla toime konfliktsetes olukordades .
    Sisekonflikt: teenindaja on konfliktis oma töö ja enda isikuga.
    Konflikt teenindaja ja kliendi vahel: tihti seisneb väheses või ebaadekvaatsees infovahetuses. Kui klient või teenindaja on iseloomust väga emotsionaalne on konfliktid kerged tekkima .
  • Konfliktide lahendamine teeninduses
    Iialgi pole võimalik ette näha konflikti kõiki põhjuseid ja lahendusvariante.
    Konflikti lahendused sõltuvad:
    - teenindaja isiklikest omadustest
    - kogemusest
    - konkreetsest tegevusest ja olukorrast
    Konflikt laheneb kui teenindaja:
    • Mõistab klienedi muret
    • On mõistav ja kannatlik
    • Julgeb tunnistada oma vigu ja vastutada ka siis, kui viga ei tulene otse temast
    • Oskab ja suudab vabandust paluda
    • Oskab eksmimuse korral aidata kliendil olukorda lahendada
    • Ei süüdista klienti ega vaidle temaga kunagi
    • Pakub välja alternatiive ja selgitab keeldumise põhjuseid
    • Teatab kliendile, kes ja millal aitab, kui ei saa ise seda kohe teha
    • Veendub, et klient jäi lahendusega rahule
    • Kutsub hätta jäädes appi töökaaslase või juhi
    • Talletab probleemid, et juhtunust õppida

    4 teed konflikti lahendamiseks:
    • Vältimine - ei tunnitsa viga
    • Domineerimine - surub oma lahenduse peale ega aktsepteeri klienti
    • Kohandumine - võtab vastu kliendi pakutud lahenduse, et mitte edasi vaielda
    • Kompromiss - leitakse ühine mõlemale osapoolele sobili lahendus

    Kaebuste lahendamise kuldreeglid :
    • Arenda infokanalit- selle kaudu jõuab tarbijate soov kiiresti kohale
    • Analüüsi viga ja kõrvalda see tõhusalt
    • Kompenseeri tekkinud kahju
    • Registreeri kõik kaebused
    • Lahenda probleem
    • Pööra kaebus enda kasuks
    • Räägi rahulikult , see võtab ärritunud kliendilt hoo maha

  • Teenindus ja müük
    Teenindus ja müük on omavahel tihedalt seotud. Oskuslik teenindus viib paremate müügitulemusteni. Teenindus on tegevus, mis on seotud ostukohaga ja ostu tegemisega. Tegevis mida osutatakse pärast ostu tegemist. Täiendav tegevus. Teenindaja poolsed täiendavad omadused.
    Hea müük võrdub hooliv teenindus ehk teenindaja uurib välja kliendi soovid ja üritab neile parimat lahendust leida.
  • Klientide segmendid
    Segmentimise käigus luuakse kliendisegmendid . Kliendisegment on ligilähedaste vajadustega tarbijarühm, mis reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmetele. Püsiklient , juhuklient, endised kliendid, potensiaalsed kliendid.
    Kliendisegmendid võivad olla loodud ka vanuse, hariduse, elukoha, pereseisu jmt põhjal. Enamasti ei saa igale rühmale pakkuda erinevat asja ja nii tuleb luua suuremad ja kompaktsemad segmendid.
  • Klientide vajadused ja ootused

    Nagu on inimesed erinevad on ka nende vajadused ja ootused erinevad. Hea teenindaja on see, kes suudab kliendi vajadused ja ootused välja selgitada.
    Kliendi vajadused ja ootused sõltuvad inimestel tekkivate seoste, eelarvamustega, uskumustega.
    Tänane klient on tark ja nõudlik; väärtustab elukvaliteeti; otsib emotsioone ja elamusi.
    Kliendil on õigus:
    • Saada hinnale vastavat teenust
    • Teenindajapoolsele täielikule ja jagamatule tähelepanule
    • Kasutada kommunikatsioonivahendeid tagasiside, kiituse või kaebuse esitamiseks
    • Mööndustele või hinnaalandustele olukordades, kus teenindaja käitumine põhjustas talle stressi või ebamugavust
    • Öelda- ei
    • Mitte lasta oma aega raisata
    • Olla ärakuulatud
    • Saada lahendusi, alternatiive, valikuid
    • Mitte lasta end ohtlikku olukorda panna
    • Saada seda mida lubati
    • Mitte lasta ennast sõimata või alandada

    Kõikide klientidel on järgmised vajadused ja ootused:
    • Vajadus olla teretulnud
    • Vajadus saada teenust/kaupa õigeaegselt
    • Vajadus tunda end mugavalt
    • Vajadus kindlustunde järele
    • Vajadus olla mõistetav ja arusaadav
    • Vajadus saada abi ja toetust
    • Vajadus tunda end tähtsana
    • Vajadus olla tunnustatud
    • Vajadus olla äratuntud ja meeldejäetud
    • Vajadus lugupidamise ja tähelepanu järele


  • Klienditeenindaja roll

    Klienditeenindaja on segu psühholoogist ja näitlejast. Ta on kliendi koostööpartner. Tänapäeval öeldakse ka, et klienditeenindaja on „kliendiarendaja“.

  • Klienditeenindaja pädevused ja isikuomadused
    Klienditeenindaja on:
    - pädev ja enesekindel
    -
    positiivse suhtumisega
    - aus
    -
    koostööaldis
    - loov
    - empaatiavõimeline
    - sõbralik, viisakas
    - kannatlik
    - veenev
    - hea mäluga
    - kena välimusega
    - puhas ja korralik
    -
    kohusetundlik
  • Erivajadusega klientide teenindamine
    - Paku abi, kuid ära käi peale
    - Jälgi neid hoolega ja vajadusel mine appi
    - Kohtle sama sõbralikult ja loomulikult nagu kõiki kliente
    - Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust)
    - Ära väljenda haletsust
    Erivajadustega kliendid:
    • Liikumistakistusega
    • Kuulmispuudega
    • Nägemispuudega
    • Arengupuudega
    • Kogeleja
    • Diabeetik
    • Lastega pered
    • Eakad inimesed
    • Võõra kultuuritaustaga kliendid

  • Sisekliendi mõiste
    Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja.
  • Erinevad teenindajatüübid
    Neli teenindajatüüpi:
    • Agressiivne – külm, ükskõikne,
    • Eirav – mehhaaniline, apaatne, külm
    • Alistuv – vabandav, taktitundeline, sõbralik
    • Kehtestav – huvitatud, peremehelik, sõbralik


  • Telefonivestlus

    Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast. Kuigi klient ei näe teda, mõjutab kehahoiak häält. Telefonile tuleb vastata hiljemalt peale kolmandat helinat.
    • Naerata ! Tereta !
    • Esindades ettevõtet ütleb alati oma firma nime.
    • Küsi, millega saaksin kasulik olla
    • Kuula hoolikalt ja kaasaelavalt
    • Kontrolli kas said kliendist õigesti aru
    • Räägi selgelt ja aeglaselt
    • Ütle mida sa kliendi probleemiga ette võtad
    • Tee lõppkokkuvõte
    • Soovi kliendile midagi head
    • Enne jutu alustamist küsida: kas saate minuga rääkida
    • Telefoni suhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi!
    • Kes juhib telefonivestlust kas klient või teenindaja

  • Teenindussuhtlus (Peamised suhtlemiskanalid ja – tehnikad )

    Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks:
    - Kliendile soodsa esmamulje jätmine
    • Meeldivaks suhltemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid
    • Kuulamine on oluline
    • Sobival ajal sobivad küsimused
    • Peamiste suhtlemistakistuste ületamine
    Öelda tuleb alati seda, mida Te saate kliendi jaoks teha, mitte aga seda, mida Te ei saaa kliendi jaoks teha!
    Kasutada tuleb väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust: nagu te soovisite, teie jaoks alati jne
    • Rääkige selgesti ja mitte väga kiiresti
    • Kontrollige alati, kas saite teineteisest aru
    • Õppige klienti küsitlema ja nende küsimuste abil alternatiivseid võimalusi pakkuma
    • Ärge jääge ootama, kui klient küsib, vaid pakkuge ise teenust
    • Andke kliendile alati võimalus valida ja otsustada
    • Tänage alati klienti, isegi kui ta midagi ei ostnud
    • Kommunikatsioon tuleb alati elus hoida
    • Kehakeel - kuidas seistakse, istutakse, liigutakse, hoiakud e. poosid
    • Vahemaa suhtlevate inimeste vahel e. ruumikasutus
    • Puudused- on klientidega suhtlemisel haruharva kasutatav suhtlemisvahend
    • Suhtlemise abivahendid - riietus, soeng , ehted , lõhnad ja meik
    • Haloefekt - kui eelnev kogemus on hea, kaldutakse selle inimese juures nägema vaid meeldivat
    • Kuulamine- isikust arvetsava suhtlemise eriline oskus (tähelepanelik kuulamine, aktiivne kuulamine, julgustav e. kehtestav käitumine)
    • Klientide küsitlemine ja küsimustele vastamine
    • Tunda põhjalikult kõiki firma tooteidja teenuseid ning soovitavalt ka konkurentide omi

    Suhtlemistakistused :
    • Füüsilised takistused
    • Kultuurimõju
    • Tagasiside puudumine
    • Rolliootused ja status
    • Sõnumi sisu


  • Kliendile soodsa esmamulje jätmine

    - Pane tähele!
    - Tereta!
    - Puhtus
    - Näita ülesse soovi aidata
    - Ole sõbralik ja tähelepanelik.
    • Kontrollida tööpäeva jooksul sageli oma välimust
    • Hoidke oma töökoht , esiuks ja üldkasutatavad ruumid alati puhtad
    • Üldiselt teenindatakse klienti seistes. Kui istute peab klient olema samal tasandil
    • Tervitage esimesena. Kui ei ole võimalik tervitada , siis naeratage või noogutage
    • Ärge hinnake inimesi nende välimuse järgi ja naeratage siiralt kõikidele sisenejatele
    • Käituge kehtestavalt nii klientide kui oma kaastöötajatega
    • Ärge unustage oma kehaasendit, peahoiakut ja näoilmet
    • Iga teie sõna ja liigutus peab väljendama kliendile seda, et ta on teretulnud ning te olete valmis teda teenindama.

  • Kuulamise erinevad vormid

    - Pseudokuulamine: teeseldud huvi
    - Võrdlemine: võrdleb ennast vestluspartneriga
    - Eelarvamused : kuulab eelarvamusega
    - Mõtete lugemine: Ei kuula, mida räägib, vaid arutled peas, MIDA ta tegelikult mõtleb
    - Vastuseks valmistumine: kuulamise asemel mõeldakse, mida järgmiseks öelda
    - Selekteerimine: kuulaja tabab vaid osad, mis teda huvitavad.
    - Unelemine: kuulaja on omas mõtetes
    - Samastumine: elab näiliselt räägitud läbi, aga ei küsi, mida rääkija sel hetkel tundis
    - Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne
    -
    Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide
    - Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast
    - Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat
    - Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne
  • Peamised suhtlemiskanalid ja –tehnikad
    Suuline suhtlemine - loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta mõttes - häälitsused ja parasiitsõnad.
    Tuleb kasutada sõnavara ja väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust
    Mitteverbaalne suhtlemine - 65 % infot saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu :
    • hääletoon
    • silmad ja silmside
    • miimika
    • pealiigutused
    • kehaliigutused - kuidas seistakse, istutakse, liigutakse
    • vahemaa suhtlevate inimeste vahel
    • puudutused
    • suhtlemisabivahendid - meik, soeng, ehted
    • haloefekt

    Kliendile soodsa esmamulje jätmine :
    • Meeldivaks suhtlemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid
    • Kuulamine on oluline
    • Sobival ajal sobivad küsimused
    • Peamiste suhtlemistakistuste ületamine

    Suuline suhtlemine
    • Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause nimg nende asukohta kõnes
    • Öelge alati, mida te saate kliendi jaoks teha, mitte aga seda, mida te ei saa teha
    • Tänage lahkuvat klienti alati soojalt, isegi kui ta ei ostnud midagi

    Telefonisuhtlus
    • Mobiiltelefonile helistamisel: Enne jutu alustamist küsida: kas te saate praegu minuga rääkida
    • Telefonisuhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi


  • Verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju
    Kuidas saadakse aru, et inimene valetab. Ta ütleb üht kui keha räägib teist!
    Rääkimisel peavad olema hääl, sõnad ja keha kooskõlas.
    Pole ju usutav kui inimene ütleb: Hurrraaa.... – väsinud, tüplinud häälega.
    Tõsist juttu rääkides ei tohiks lamaskleda diivanil jne.
  • Küsimuste esitamine kliendile
    Küsimuste liigid:
    - avatud küsimused
    - suletud küsimused
    - proovi ja katsetamisküsimused
    - juhtivad küsimused
    - pehmendavad küsimused
    - retoorilised küsimused
    - kontrollivad küsimused
    Igale küsimusele on oma aega ja koht. Õigete küsimustega jõuad kliendini!
  • Kliendi küsimustele vastamine

    Kliendi küsimusi ei tohi jätta tähelepanuta. Klient peab alati saama oma küsimustele vastuse.
    Kogenud teenindajal on parimad vastused kliendi väljakujunenud küsimustele juba ette olemas.
    Klienditeenindaja oskus küsimustele vastata näitab tema kompetentsust ja usaldusväärsust.
  • Veaolukordade ennetamine ja käsitlemine teeninduses

    Teeninduses veaolukordade ennetamiseks on tähtis kontrollida üle kliendi öeldu, soov, tellimus.
    Teenindusstandardid aitavad hoida veaolukordade ohtu minimaalsel tasemele . Samuti annavad juhised, kuidas sellises olukorras käituda.
    Ettevõtte juhtkonna otsused, reklaamid , muudatused töös tuleb klienditeenindajale selgeks teha, et vältida arusaamatusi.
    Teenindaja peab alati vabandama ja üritama asja kliendi jaoks meeldivaks muuta.
  • Positiivsed sõnumid klienditeeninduses
    • Olete meile tähtis!
    • Ma üritan teha endast kõik võimaliku, et .....
    • Tuleme Teile vastu..
    • Naeratamine
    • Osavõtlik kehakeel

    Kliendid soovivad, et neid teenindavad töötajad suhtleksid nendega valikuvabadust soodustaval viisil (lastakse neil valikut teha, tunda turvalisust ja heameelt tekitavaid emotsioone).
    Kui te ei suuda klientide ootusi rahuldada ja vastavalt käituda, siis nad tunnevad , et te ei väärtusta neid.
  • Klienditeekonna mõiste

    Klienditeekond on tuntud ka kui kvaliteedi teekond . Kasutatakse, et analüüsida ettevõtte teeninduskvaliteeti: Kas kliendteekond on vastavuses kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega?
    Klienti vaadeldakse kui tervikliku väärtusprotsessi osa:
    • Kas klienditeekond vastab kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega
    • Kuidas ta tunneb ennast teekonnal? Kas see on talle arusaadav? Toetav ? Kasulik? Väärtuslik? Aega säästev? Huvitav? Positiivset elamust kujundav?
    • Mida peab klient kvaliteediks ?

    Klienditeekond- hõlmab kogu perioodi, mis algab kliendi esimesest kokkupuutepunktist või esimesest kontaktivõtmisest organisatsiooniga ja lõppeb tema väljumisega organisatsiooni suhteväljast.
    Klienditeekonna etapid:
    1) esmane kokkupuude – reklaam , koduleht
    2) esialgne kontakt – helistamine , kirjutamine
    3) teisene kontakt – tuli kohale
    4) kolmas kontakt – esitas tellimuse
    -> kliendi kogemus külastuse ajal - vastuvõtt, töötajate suhtumine, mugavus, turvalisus, tegevused, teised kliendid, muusika , kogemus ümbruskonnas jne
    5) tellimuse täitmine
    -> lahkumine - arveldamine , tagasikutsumine, tänamine jmt
    6) hüvastijätt
    7) jätkutegevused - kliendi meelespidamine, info saatmine
    Klienditeekonna vältel toimub:
     Huvi äratamine
     Kontakti loomine
     Kliendi vajaduste ja soovide määratlemine
     Broneerimine ja müük
     Teenuse kasutamine
     Üldmulje kujundamine
     Hinnangu andmine kogu teenindusprotsessile tervikuna
    Klienditeekonna etappide määratlemine võimaldab :
    • leida kliendist lähtuvalt kitsaskohad - kättesaadavus, mugavus, vajaduste ja soovide rahuldamine, aja säästmine, lubaduste täitmine
    • leida teenindusprotsessis korraldamise kitsaskohad - seonduvad töökorralduse, meeskonnatöö, teenindusstandardite olemasolu ja järgimisega
    • leida töötajatega seonduvad kitsaskohad - seotud töötajate pädevuse, teenindamisvalmiduse oskusta ja soovidega pakkuda ja müüa, koolitusvajadustega jne
    • leida partneritega seonduvad kitsaskohad - nt koostöö reisibüroo jt turismiettevõtete teenuste vahendajatega
    • leida ümbruskonnas “kimbutavad” kitsaskohad - seotud ümbruskonna teeninduskultuuri ja inimeste külalislahkuse ning teenindusvalmidusega seotud kitsaskohad
    • leida teisi kitsaskohti - seotud riigi ja kohaliku turismipoliitikaga, transpordikorraldusega jne

  • Tagasidesüsteem turismiettevõtetes

    Tagasisidesüsteemid majutuses , toitlustuses ja reisibüroodes on kasutusel. Need võivad olla küsimustikud paberkandjal, internetis. Majutuses ja toitlustuse antakse tavaliselt lahkumisel täitmiseks paberkandjal küsitlus. Reisiettevõtted saadavad enamasti kliendi e-mailile.
    • Kliendiandmebaas (broneerimisinfo, külastusinfo, eriandmed, kaebused , kiitused).
    • Registreerimiskaardid
    • Müügiaruanded
    • Ankeetküsitlus
    • Suuline küsitlus
    • Intervjuu
    • Fookusrühme intervjuu
    • Vaatlus
    • Kaebused, kiitused
    • Proovi- ehk kontroll külastused
    • Külastajate kirjad
    • Külastajate raamat
    • Kodulehekülje kommentaarid
    • Töötajate tagasiside
    • Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine
    • Media tagasiside
    • Mud tagasiside võimalused
    • Mystery shopping e. teeninduse testimine


    TURISMIGEOGRAAFIA
    28. Turismigeograafia mõiste
    Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise- kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus.
    • Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel
    • Turism – turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
    • Geograafia – teadusharu , mis käsitleb maakera nii tervikuna kui ka piirkondade kaupa.
    Turismigeograafia keskendub turismiprotsesside geograafilisele taustale ühendades turisti “sisemise” kogemuse turismisihtkoha “välise” kogemusega.
    Turismigeograafia on inimgeograafia haru, mis keskendub turismiga seotud inimetegevusele ja regionaalse paiknemise geograafiale hõlmates ka nõudlusest ja pakkumisest tingitud muutusi vastavas ruumilises jaotuses.
    • kirjeldab ja seletab turisti aktiivsuse põhjusi nii regionaalsel, rahvusvahelisel, rahvuslikul kui ka maailma tasemel
    • kirjeldab turismiressursside asukohta ja neid mõjutavaid asjaolusid
    • annab teadmisi, millal, kuidas, ja kus neid ressursse on turismis kasutatud.

    Turismigeograafia on distsipliin, mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi.
    29. Turismi sihtkoha mõiste
    Turism on reisimise almliik, mille all mõeldakse reisimist väljaspool isiku igapäevast elukeskkonda mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkohas tasustatav tegevus.
    Sihtkoha kultuurilised, füüsilised ja sotsiaalsed tegurid kokku moodustavad sihtkoha identiteedi ( imago ) ning külastajate meeltes moodustub sellest tervik. Imago on publiku teadvuses loodud kujutus-pilt objetist (isikust,intutsioonist,tootest jne). Imago on suunatud mulje, mille inimene, ese või toode jätab (teistele inimestele). Koha imago-pilt, mille koht jätab külastajale (seega: koht peab olema meeldejääv- aga kellele?) Mulje: on firma või margi isiksus ehk persoon , mille loovad reklaam ja tarbija kogemused.
    Mulje on nende teadmiste,ootuste,uskumuste ja muljete summa, mida keegi toote või teenuse kohta omab.
    Koha mulje-külastajate subjektiivne pilt kohast.
    Koha mulje võrdub viis, kuidas antud kohast mõeldakse erinevates gruppides.
    Turismisihtkoht on turisti poolt reisieesmärgiks valitud reisisiht, üks määravaim reisiotsust mõjtuav tegur. See on koht või piirkond, kus peaks realiseeruma peamine turismireisiga seotud ootus - veeta sisukalt oma vaba aeg, puhkus, ärikohtumine, konverents jne ning kus on olemas reisootuste täitmist tagavad tooted, teenused, atraktsioonid ja infrastruktuur .
    Sihtkoht on geograafiline piirkond, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut ning mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik raamistik.
    30. Maailma tuntumad turismipiirkonnad
    Ø Euroopa
    Ø Ameerikad
    Ø Ida- aasia ja vaikse ookeani piirkonnad
    Ø Aafrika
    Ø Lähis-ida
    Ø Lõuna aasia
    31. Maailma turismitrendid
    Ø Haridustaseme tõus – teadlikkus, soov õppida ja rohkem teada
    Ø Pikenev eluiga- vanemad üle 55 aastased reisivad rohkem
    Ø Naiste kasvav majanduslik roll-üha rohkem naisi käib tööl, teenib raha ja see võimaldab rohkem reisida
    Ø Vähenev vaba aja hulk- kasvava konkurentsi tingimustes on paljud töötajad sunnitud tööpäevi pikendama ja puhkust lühendama. Puhkused muutuvad lühemaks, sagedamaks ja intensiivsemaks.
    Ø Kvaliteedi tähtsus- suurenenud on kvaliteediteadikkus, sest haritud tarbijatel on ka suuremad nõudmised
    Ø Muutused vaba aja veetmise viisides
    Ø Suurenev nn maailmakodanike arv- noored, kes reisivad üksi või sõpradega
    Ø Nõudlus maaturismi järele
    Turism areneb globaalselt ning suurem hulk reisijaid on vaja kuhugi ‘ära paigutada’
    • Euroopa ja Põhja-Ameerika kui piirkondade osakaal väheneb maailmaturul
    • Vaesed piirkonnad Aafrikas ja Lõuna-Aasias näitavad aeglast kasvu; Lõuna-Ameerika on kõrvale jäänud
    • Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond kasvab:

  • Hiina kui TOP 10 globaalne sihtkoht
  • Siseturismi piirkond (Tai-Singapur- Indoneesia -Jaapan- Austraalia -Hiina)
  • Külastajad Euroopas ja Põhja- Ameerikast
    - 2010 oli maailmas 940 mlj ja 2011. a oli turistide arv maailmas 980 mlj
    - kõige rohkem saabus turiste 2011 a. Euroopasse (51% kõigist saabujatest), seejärel Aasiasse ja Vaikse ookeani piirkonda (22%) - viimases oli ka kasv kõige kiirem
    - 2012. aastaks ennustatab UNWTO üldist kasvu 3-4 %
    UNWTO prognoos 2020. aastaks näeb ette turistide arvu kasvu 1,6- 1,8 miljardini. Euroopa jääb esimeseks sihtkohaks maailmas kuid kaotab oma 60 %-lise osakaalu 46%-le.
    UNWTO prognoos 2030. aastaks eeldab, et rohkem turiste reisib arenevatesse maadesse (Aasia, Aafrika jt) ja alates 2015 aastast on neid turiste rohkem.
    Kõige kiiremini kasvavad piirkonnad on Lõuna-Aasia, Lääne- ja Kesk Aafrika, Ida-Aafrika, Kesk-Ameerika ja Kagu-Aasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal Kirde-Aasiasse, Kagu-Aasiasse, Lõuna- ja Kesk- Euroopasse, Lähis-Itta ja Kesk- ja Ida-Euroopasse.
    32. Peamised turismisihtkohad
    Turismipiirkonnad - Euroopa, Põhja- Ameerika, Kesk- Ameerika, Lõuna- Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis- ja Kesk -Ida, Austraalia ja Okeaania
    - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania , Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia , Mehhiko
    ü Prantsusmaa
    ü USA
    ü Hispaania
    ü Itaalia
    ü Hiina
    ü UK
    ü Mehhiko
    ü Venemaa
    ü Kanada
    ü Saksamaa
    Põhja-Euroopa - ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island , Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega
    Kesk-Euroopa - ÜRO liigituse järgi kuuluvad Kesk-Euroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits , Sloveenia , Ungari, Tšehhi, Poola, Slovakkia , Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik.
    Lõuna-Euroopa - ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Euroopasse: Albaania , Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Hispaania (Sierra Nevada ), Horvaatia , Makedoonia , Montenegro, Portugal , San Marino , Serbia , Sloveenia, Türgi, Vatikan . Itaalia ( Pompeji ,Pisa)
    Ida-Euroopa - ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Bulgaaria , Moldova, Poola, Rumeenia , Slovakkia, Tšehhi, Ukraina , Ungari, Valgevene, Venemaa.
    33. Linn kui reisisihtkoht
    Linnaturism keskendub ümber:
    • Kultuur ja pärand (ajalooline ja kaasaegne)
    • Meelelahutus ja öö-elu – linnaosad , West End, London; Brooklyn, NY;
    • Kaubandus (=poodlemine) – vastavad piirkonnad-tänavad, oluliste atrktsioonide juures
    • Vastuvõtud, söömine-joomine – kõigile on oluline kvaliteet, osale ka – terviklik elamu

    Linn kui ‘paljuruumiline koht’ on atraktiivne erinevatele sihtrühmadele:
    • Ärireisijad – kui palju on linnas rahvusvaheliste firmade esindusi?
    • Konverentside – näituste külastajad
    • Lühipuhkuste veetjad – short city break
    • Päevareisijad – nt kruiisireisijad, läbisõitjad
    • Sõprade-tuttavate külastajad
    • Pikka-ajalised puhkajad kui läbisõitjad ja/või lühiajalised peatujad
    • Kruiisilavede reisijad sadamalinnades

    Turismilinnad jagunevad oma iseloomult kaheks:
    1. linn kui puhkekoht - külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur - poed , kultuuriasutused ( teatrid , muuseumid , kinod jmt), söögi-joogikohad
    2. linn kui ajalugu - linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest - keskaegne Tallinn, moodne metropol London, igavene linn Rooma
    34. Euroopa kui populaarseim reisisihtkoht maailmas
    Peamised sihtriigid=suuremad rigid hästi kujunenud suvise ning talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas
    Skandinaavia : eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike
    Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti
    • Peamised sihtriigid = suured riigid hästi kujunenud suvise ja talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega
    • II järgu sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk-Euroopas (Tshehhi, Poola??, Ungari)
    • Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi lühikene
    • Euroopa perifeeria (väike-)riigid, sh Eesti

    Vaatamisväärsused
  • Lääne-Euroopa
  • Iirimaa - Boyne’i oru kalme , kaljurannik Dingle’i lahe ääres Slea Headsis
  • Suurbritannia - London (Big Ben, Buckingham Palace , Tower Bridge), Hiiglaste tee Põhja-Iirimaal, Edinburghi vanalinn , Bath, Bristol , Oxford , Stratford-upon-Avon
  • Saksamaa - Berliin ( Brandenburgi väravad, Riigipäevahoone,), Kölni toomkirik , hansalinn Lübeck, München, Hamburg ,
  • Holland - tulbipõllud, Amsterdam , tuulikud, Rotterdami sadam
  • Belgia - Kuningaloss, Flandria ja Vallonnia kellatorn , Antwerpen, Speiennes’i tulekivi kaevandused
  • Austria - Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini vanalinnad, Neusiedli järve RP, Johann Strauss
  • Šveits - Sant Galleni klooster , Berni vanalinn, San Glorgio mägi, Zürich
  • Luxembourg - vanalinn, Ardennes
  • Liechtenstein - Vaduzi loss-vürsti residents
  • Monaco - okeanograafiamuuseum, Monte Carlo , vürstiloss
  • Prantsusmaa - Pariis (Louvre, Eiffeli torn, Notre Dame, Võidukaar, Mont Martre jne), Versaille loss ja park, Lyon, Loire jõe org, Loire oru lossid, Mont Blanc , Bordoo
  • Lõuna-Euroopa
  • Portugal - Madeira saar, Assoorid , Roca neem , Duoro jõe org, Tejo suudmelaht, Lissabon , Torre de Belem, Porto,
  • Hispaania - Altamira koopamaalingud , Sevilla, Granada , Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid
  • Itaalia - Rooma (Trevi purskaev , Pantheon , Colosseum ), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia , Pisa, Firenze , Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei
  • Kreeka - Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal , Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad
  • San Marino - San marino linn, Titano mägi
  • Küpros - Trodose mäestik, Famagusta ( rannad , Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum )
  • Põhja-Euroopa
  • Norra - fjordid, joad , Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo ,
  • Island - 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad , Laavaväljad, Liustikud , Reikjavik
  • Rootsi - Stockholm (kuningapalee), Kalmari loss, Lapimaa , Gotland, Öoland, Visby
  • Soome - Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik , Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival
  • Taani - Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik , Hamleti loss, Merineitsi , Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee)
  • Kesk-Euroopa
  • Poola - Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager , Malborki linnus
  • Tšehhi – Praha , raekoda, püha Vituse katedraal , Karli sild , Karlovy Vary
  • Slovakkia - Tatra RP, Sipši loss
  • Rumeenia - Bran’i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta
  • Ungari - Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi
  • Bulgaaria - Ivanovo kirikud ja kloostrid , Madara ratsanik , Riia klooster
  • Sloveenia - Triglavi RP, karstikoopad
  • Horvaatia - Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia)
  • Ida-Euroopa
  • Läti - Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda
  • Leedu - Palanga , Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn
  • Ukraina - Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn
  • Venemaa - Moskva ( Kreml , Punane väljak), St. Peterburg (Vassili saar, Senati väljak, Peeter Pauli kindlus, Neva jõgi, Ermitaaž, Talvepalee )
    35. Ülevaade Põhja-Ameerika looduse iseärasusest ja turismivõimalustest
    Põhja-Ameerika kliimat mõjutavad eelkõige mandri asend (arktilisest kliimavöötmest kuni lähisekvatoriaalse kliimavöötmeni) ja pinnamoe iseärasused.
    Kordiljeeride kõrgahelikud ei võimalda Vaikse ookeani niiske ja suhteliselt sooja õhu pääsu kaugele sisemaale, kuid arktiline külm õhk võib tungida isegi mandri lõunaossa, sest ees ei ole tõkestavaid mäeahelikke. Seepärast on mandri sise- ja idaosas talve keskmine temperatuur tunduvalt madalam kui Euroopas samadel laiuskraadidel.
    Kõige külmemad paigad on Gröönimaa (mandrijääl 3000m kõrgusel on mõõdetud -70°C) ja Alaska poolsaare siseosa (-64°C). Kõrgeim temperatuur on registreeritud Kordiljeeride nõgudes ja orgudes (Surmaorus 56,7°C).
    Sademeid toob eelkõige läänetuul, seetõttu asuvad sademerohkeimad paigad peamiselt mandri lääneosas.
    Mississippi madalikul ja Mehhiko lahe ääres on registreeritud enim orkaane maailmas. Mehhiko lahe ääres on need tugevamad ja kestavad harilikult augusti keskelt oktoobri alguseni.
    Põhja-Ameerikasse kuuluvad riigid : Kanada, USA, Mehhiko, Kuuba, Dominikaani Vabariik, Guatemala , Costa Rica , Panama, El Salvador , Honduras
    Tuntumad sihtkohad
    v The Grand Canyon-Arizona
    v Yellostone national park- Wyoming
    v Niagra Falls- New York
    v Mt. MacKInley- Alaska
    v Sequoia Trees of California
    v Havai vulkaanid
    v Florida
    • Ilulissati jääfjord Gröönimaal. Võimalus vaadata mööda fjordi avamerele triivivaid jäämägesid ja nende vahel paadiga sõita
    • Kanada Kaljumäestiku rahvuspargid . Mitmed kauni loodusega rahvuspargid Kanada lääneosas, mis sobivad matkamiseks ja loodusega tutvumiseks.
    • Wapusk. Rahvuspark Kanada põhjaosas, kus saab tutvuda tundraloodusega, sõita koerarakendiga ning vaadata jääkarusid vabas looduses.
    • Yellowstone . Maailma esimene rahvuspark (1872) kuumaveeallikate, geisrite ja omapärase maastikuga.
    • Suure kanjoni rahvuspark. Üks tähtsamatest USA loodusimedest.
    • Teotihuacan. Suurim linn Kolumbuse-eelses Ameerikas, kus tänaseni on säilinud hiiglaslikud püramiidid.
    • Chichen -Itza. Iidne maiade linn, mis valiti ka uute maailmaimede hulka.
    • Costa Rica rahvuspargid ja looduskaitsealad . Lähisekvatoriaalsed vihmametsad omapärase taimkatte ja loomariigiga.
    • Evergladesi Rahvuspark

    36. Ülevaade Lõina- Ameerika looduse iseärasusest ja turismivõimalustest
    Lõuna-Ameerikasse kuuluvad ÜRO liigituse järgi (12 riiki) : Argentiina, Boliivia , Brasiilia, Peruu , Tšiili, Uruguay , Venezuela , Prantsuse Guajaana, Kolumbia , Ecuador , Paraguay, Suriname.
    Inca varemed of Machu Picchu (Peruu).
    L-Ameerika kontinent koosneb mitmetest saartest, paljud neist kuuluvad selle kontinende riikidele.
    Kariibimere saared, Väikesed Antillid (carribean plate), Tuulealused saared. Aruuba, Trinidad, Barbadosi saared. Hollandi Antillid. Falklandi saared
    Loodus:
    • Andide mäest maailma pikum mäestik
    • Suurim jõgi Amazonas , pikemad veel Parana, Tocantins ja Orinoco
    • Mandri lõunaosa vaheldusrikkus (mäed, järved, liustikud) ning Amasoonia ürgmetsad pakuvad huvi eelkõige loodusesõpradele,
    • Peruus ja Boliivias asuvad vanade indiaani kõrgkultuuride mälestised on olulised kultuurihuvilistele ning
    • Brasiilia rannik rannapuhkuse nautijatele.

    Lõuna-Ameerikas asub rida maailma rekordeid:
    • maailma suurima vooluhulgaga jõgi Amazonas (220 000 m³/s)
    • maailma kõrgeim juga Angel Venezuelas (1054m)
    • maailma kõrgeim tegevvulkaan Llullaillacao (6739m)
    • maailma suurim veetaim amazonase viktooria (lehe diameeter 1,2–2 m)
    • maailma pikim mäeahelik Andid (u. 7000 km)
    • maailma kõige kuivem koht, Atacama kõrbes
    • maailma suurim vihmamets , Amazonase madalikul
    • maailma kõrgeim pealinn La Paz, Boliivias (3660 m merepinnast)
    • maailma kõrgeim laevatatav järv Titicaca (3811 m merepinnast)
    • maailma lõunapoolseim alaliselt asustatud asula Puerto Toro, Tšiilis
    • maailma suurim soolak Uyuni (10 582 km²)

    Väike loetelu Lõuna-Ameerika vaatamisväärsustest:
    • Manaus Brasiilias. Mugavaim juurdepääs Amazonase jõele ja vihmametsale, võimalus sõita paadiga Amazonase jõel, püüda piraajasid, jalutada vihmametsas ja külastada indiaani hõime.
    • Galapagose saared Ekuadoris. Unikaalse loodusega saarestik, kus võib näha paljude haruldaste loomaliikide esindajaid.
    • Machu Picchu Peruus. Muistne inkade linn, mis on valitud ka uute maailmaimede hulka.
    • Iguazu rahvuspark. Brasiilia ja Argentina piiril asuv ilus ja võimas joastik.
    • Rio de Janeiro Brasiilias. Kaunis linn, kus asuv Kristuse kuju on valitud ka uute maailmaimede hulka. Kuulsad rannad ja sambakarnevalid.

    37. Ülevaade Põhja Aafrika loodeuse iseärasusest ja turismivõimalustest
    Aafrika manner on Euraasia järel pindalalt teine manner. Ta on viimasest eraldatud Vahemere ja Punase merega. Aafrika mandril on maismaaühendus Aasiaga Suessi maakitsuse kaudu.
    Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus , kolonialismi pärand, rahvastiku suure osa äärmine vaesus ning püüdes Aafrika mahajäämust ületada ja probleeme lahendada.
    Aafrika põhjaosa Vahemere äärde jäävad riigid on oma looduslikelt tingimustelt ning peamiste turismimagnetite osas sarnased. Kliima on vahemereline , domineerivad kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest.
    Regioonis on vanade kõrgkultuuride mälestised (nt. egiptuse, foiniikia , kartaago, kreeka, rooma ja araabia mõjutused). Turismiinfrastruktuur on üldiselt hea ja riikide poliitiline stabiilsus rahuldav.
    Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid , kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone.
    Afrika territooriumil asub maailmas suuruselt neljas saar Madagascar.
    Aafrika põhjaosa pool on kõrb,ning viljatu (põud) pinnasega, samas kui kesk- ja Lõunaosas Savannah (ühtlase-madala pinnaga rohumaad), ning Jungli (vihmametsa regioonid). Asdub meeletult lai ja erinev loomariik.
    Bussireis Aafrikas tähendab inimesi ning pakke täistuubitud sõidukeid, kauneid loodusvaateid, aga ka relvastatud valvureid.
    Johannesburgist asub Sun City, Lõuna-Aafrika populaarseim meelelahutuskeskus ja kohalik Las Vegas . Puhkekeskus oma kunstlike järvede, liivarandade ja dzhunglitega on otsekui oaas keset tühermaad.annesburg: kuldne linn
    Lõuna-Aafrika reisi lahutamatuks osaks on safari. Parimad paigad safariks on Kruger, Pilanesberg, Itala ja Hluhluwe-Umfolozi. Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui Ida-Aafrikas.
    Aafrika uhkus ja maailma tuntuim on Krugeri rahvuspark. Siin võib rändur hea õnne korral näha tervet Aafrika loomastiku koorekihti "The Big Five ": lõvi, ninasarvikut, elevanti , pühvlit ja leopardi.
    Johannesburgist kahe lennutunni kaugusel asub Lõuna-Aafrika vanim linn Kaplinn . Linna tuntuim vaatamisväärsus on enam kui kilomeetri kõrgusele kerkiv sileda platooga Table Mountain - Lauamägi. Kaplinn ehk afrikaani keeles Kaapstad on väravaks Lõuna-Aafrika veinipiirkonnale
    . Aafrika - massiiv, mida idast piirab India ookean, Punane meri ja Suessi kanal , Vahemeri põhjast, ja Atlandi ookean läänest,
    . Aafrika saared: Komoorid , Mauritius, Madagaskar , Sao Tome ja Principe, Cape Verde ja Kanaarid .
    Riigi sümboliteks on kõrb ja maailma pikim jõgi Niilus . Egiptlased on uhked võimsa ajaloolise pärandi üle, mida neil on õnnestunud säilitada ning mis on oluliseks turismimagnetiks. Turism on ka üks peamisi riigi sissetulekuallikaid.
    Egiptuse huvipakkuvatest turismipiirkondadest ja vaatamisväärsustest võiks välja tuua Aleksandria, Aswan, Egiptuse muuseum, Giza püramiidid, Luxor, Niiluse arheoloogilised paigad, Sfinks , Suessi kanal, Kuningate Org jne.
    Giza püramiidid – Giza püramiidid on rajatud kolme põlvkonna poolt Vana riigi 4. dünastia ajal 2686-2181 eKr. Püramiide kasutati kuningate matmispaigana, sest vanaegiptuse uskumuse järgi tõuseb kuninga hing üles ühinemaks „igaveste tähtedega“.
    Sfinks – Sfinks, vanim teadaolev monumentaalskulptuur, mis arvatakse pärinevat 25. sajandist eKr, valvab Giza püramiide ning nende kõrval seisvaid kuningannade püramiide, templeid ja hauakambreid .
    Niiluse org
    Luxor – Uue riigi pealinna Teeba kohale ehitatud Luxor on tänapäeval saanud kuulsaks kui Niiluse oru turismimeka. Luxor on jagatud kaheks: Niiluse idakaldal asub ' elavate linn' ja läänekaldal 'surnute linn'. 'Elavate linnas' on kaks hiiglaslikku templit: Karnaki ja Luxori tempel. 'Surnute linn' on suur nekropol või surnuaed, mille suurimateks vaatamisväärsusteks on Kuningate Org ja kuninganna Hatšepsuti surnutempel. Araabia keeles tähendab Luxor otseses tõlkes 'paleede linn', mis viitab linnas asuvatele mitmetele templitele.
    Luxori tempel –  Tempel asub veepiiril Luxori südames ning on üks muljetavaldavamaid iidseid monumente Egiptuses oma elegantse näitega vanaegiptuse templiarhitektuurist. Amenhotep III rajatud Luxori tempel oli pühendatud Teeba triaadile: Amonile, Nutile ja Honsule. Templi sissekäigu juurde viib Sfinkside allee, mis oli kunagi 2 km pikk, ulatudes Luxorist Karnakini. Tempel on öösiti valgustatuna eriti kaunis.
    Karnaki tempel Karnak jääb tähtsuselt alla vaid Giza püramiididele. Aastaid kestnud väljakaevamised on toonud päevavalgele templikompleksi, mida ehitati 1300 aastat ja mis katab suure ala Luxorist põhja pool. Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide fantastilist kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Iidsetel aegadel kutsuti Karnaki kompleksi Ipet-Isut ehk „kõige täiuslikum paik“.
    Kuningate org – Kuningate org oli Uue riigi vaaraode nekropol. Vaaraod lasid umbes alates 1500 eKr kaevata oma hauad sügavale Teeba mägedesse, lootes, et nii ei pääse röövlid nende hindamatutele hauapanustele ligi. Kõik peidetud hauakambrid langesid aga siiski rüüstamise ohvriks, v.a. Juia, Tuia ning Tutanhamoni hauad. Kambrid, põnevad koridorid ja matusekambrid ise on siiani alles, mida kaunistavad vapustavad jutustused teekonnast surmailmas ning rituaalsed maalid, mis pidid aitama vaaraod teispoolsuses.
    Siinai mägi – 2286 m kõrgust Siinai mäge peetakse piibli Hoorebi mäeks, mille tipus veetis Mooses 40 päeva ja ööd ning sai Jumalalt 10 käsku. Mäe tippu viivad kaks teed algavad mõlemad Püha Katariina kloostri tagant. Mäejalamil võib üürida kaameli, kuid viimased 700 astet tuleb sellegipoolest minna jala.
    Sharm el-SheikhPopulaarne kuurort Sharm el-Sheikh võtab enda alla 20 km rannariba ning on kuulus sukeldumiskeskus. Kuurort jaguneb kaheks osaks: linnaks ja sadamaks lõunas ning kalliks Naama lahe piirkonnaks 7 km põhja pool. Meri on ilus ja ranniku lähedal on hulk sukeldumiskohti nii algajatele kui ka kogenutele.
    Liibüa vaatamisväärsused : Peamise sihtkohana nimetatakse Liibüa pealinna Tripolit. Islami pärandi huvilistel soovitatakse külastada paiku Sirt , Darnah ja Ajdabiya. Kohaliku eluga saab tutvuda järgnevates kõrbelinnades - Ghadames, Ghat , Fezzan, Ojla, Zuwaylah ja Jalu. Enamus sihtkohtadest pakuvad ka suurepäraseid kõrbe safarisid.
    Tuneesia vaatamisväärsused : Tuneesias on rikkalik kultuuripärand. Kaheksa objekti kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja: Tunise vanalinn; Kartaago varemed; El Jem's a Gem amfiteater ; Ichkeuli RP; Kerkouane linn ja nekropol; Al-Qayrawan; Susah vanalinn; Dougga (Thugga). Tuneesias on võimalik käia kõrbematkadel. Matmata väikest linna peetakse üheks vaatamisväärsuseks, mida peaks Tuneesias külastama.
    Turismiinfrastruktuur on hästi arenenud ning turism on riigile oluline sissetulekuallikas. Tuneesia on üks odavamaid Vahemereäärseid sihtkohti, samas suureneb turistide surve populaarsetele kohtadele, mis kahjustab nii neid regioone kui riigi mainet.
    Alžeeria vaatamisväärsused : Vaatamisväärsustest võib välja tuua näiteks Al Qal'a of Beni Hammad (225 km Alžiirist lõunas); Tipasa varemed (foiniikia linn); Ghardaia (vaipade ja datlite linn), viie ksar’i (kindluslinna) M’Zab oru keskpunkt. Tassili n'Ajjer RP-s on rikkalikult geoloogilisi vaatamisväärsusi (üle 300 liivakivist kulutatud kaare, kalju jmt.), arheoloogilisi mälestisi (sh. palju kaljujoonistusi) samanimelises mäheahelikus Sahara kõrbes riigi kaguosas.
    Maroko vaatamisväärsused : UNESCO maailmapärandisse kuuluvad Fesi vanalinn; Marrakechi vanalinn; Ait-Ben- Haddou; Meknese vanalinn; Volubilise varemed; Tetouani vanalinn; Essaouira (Mogador); Portugallaste kindluslinn Mazagan El Jadidas. Külastada võiks Ait Arbi, mis on kena väike kindlusküla, Ait-Ben-Haddou’d ning Taroudannt kindluslinna ja suurt turgu.
    Marokos on kombinatsioon soojast kliimast , randadest, mitmekülgsest ajaloost ja huvitavast arhitektuurist . Suur looduslik mitmekesisus Sahara liiva-ja kivikõrbetest lõunas kuni lumiste mäetippude ja korgitammesaludeni põhjas teeb sellest huvipakkuva koha paljudele turistidele. Marrakech (Marrakesh) oma vanalinna ja keskse asendiga on suurepärane lähtekoht lõunapoolse Marokoga tutvumiseks.

    38. Ülevaade Aasia looduse iseärasusest ja turismivõimalustest
    Aasias asuvad riigid : India, Hiina, Tai, Bangladesh , Nepal, Bhutan , Pakistan, Mianmar, Sri Lanka , Jaapan, Lõuna- ja Põhja-Korea, Taiwan, Malaisia, Filipiinid
    Indoneesia : UNESCO maailmapärandisse kuulub Indoneesiast Borobuduari buda pühamu, Komodo RP, Ujung Kuloni RP, Prambanani hinduistlik templistik, Sangirani esiaajalooline leiukoht, Lorentzi RP ning Sumatra vihmametsad. Turism hakkas hoogustuma 1980. aastate keskel tänu turismirajatistesse tehtavatele suurtele investeeringutele. iseseisvusvõitlus. Indoneesia vaatamisväärsusteks on sealne lopsakas troopiline loodus, mäed ja vulkaanilised pinnavormid ; budistlikud, hinduistlikud, islamistlikud jt. kultuuride arhitektuurilised saavutused (nt. Jaaval Borobuduri buda pühamu ja Prambanani hinduistlik templistik). Lisaks on huvitava varjuteatrid ning korraldatava kukevõitlused. Bali saarel on üle 30000 templi ning lopsakas loodus, mis meelitab sinna turiste.
    Filipiinid : Turismi osatähtsus on väiksem kui Kagu-Aasia arenenud maades, kuid suureneb kiiresti. Tähtsaimad turismiobjektid on Palawani vihmametsad ja korall -laguunid, Boholi saare šokolaadikünkad ning Põhja-Luzoni terrass-riisipõllud. Banaue 2000-6000 aastat vanad riisiterrassid Luzoni Kesk-Kordiljeerides on maailma võimsaimad (kuulub UNESCO maailmapärandisse). Turistid tulevad põhiliselt Jaapanist, USA-st, Taiwanist, Lõuna-Koreast ja Austraaliast. Seksiturismi osatähtsus on väga suur. Parim aeg külastamiseks on taifuuni-väline periood detsembrist maini . Jõulude ja lihavõtte ajal on siiski igasugune transport ning majutus ülerahvastatud ja liikumine vaevaline. Värvikaimad pidustused on jaanuarist maini, võimsad riisiterrassid on muljetavaldavamad märtsis- aprillis . Saartevaheline liiklemine laevadega on mugavaim oktoobrist märtsini.
    Sri-Lanka : Turismil on tähtis osa riigi majanduses, kuid rahvuskonfliktidest tingitud terroriaktid suurendavad ebakindlust ega lase areneda massiturismil. Majanduse arengut pärsib ka nõrk infrastruktuur ja suure tagasilöögi andis 2004.a. tsunami. Sri Lanka on suurim kõrgekvaliteedilise tee eksportija maailmas. Vaatamisväärsused on Aadami mäel asetsev budistlik pühamu, Buddha hamba tempel Kandys (tähendab budistidele sama, mis Meka moslemitele), Sigiriya kalju, uusaastapidustused 13. aprillil , rannad.
    Malaisia : Malaisia on Kagu-Aasiat külastavate turistide peamine sihtkoht, aastas käib seal üle seitsme miljoni turisti, kasvab ärireisijate osakaal. Peamiselt külastatakse idaranniku troopilisi randu, matkatakse Cameroni mägismaal (Malaisia kesklääneosas) ja Borneo saare maailma vanimates vihmametsades.
    Kambodža : Kambodžas on kokku loetud 3371 pagoodi, millest 90 asub pealinnas Phnom Penhis. Sihanoukville on ainuke korralik valge liivaga randadega kuurortlinn Kambodzas (hea paik puhkuseks , päevitamiseks, ujumiseks ja pidutsemiseks). Sihanouk Ville `st on võimalik käia ka mitmete vaatamisväärsuste juures: Kosk asub 15 km kaugusel Sihanoukvillest ning on väga huvitav koht vihmaperioodil ja väga populaarne nii kohalike kui turistide seas. Reami RP on tuntud oma ilusa looduse poolest (20 km kaugusel Sihanoukvillest) ning. Paradise Island (ümber Sihahnoukville on palju ilusaid saari 1–2 tunni paadimatka kaugusel, kus on võimalik veeta vaba aega snorgeldades, sukeldudes või niisama rannal vedeledes). Angkori varemed on Kagu-Aasia olulisimad ja tuntumaid arheoloogiamälestisi.
    Laos : Peamised vaatamisväärsused on loodus, Luang Prabang, Vat Chieng Taong, Viangchan ja Buddha park pealinnas, Vat Phou ja Champasak kultuurmaastik .
    Maldiivid : Turiste köidavad liivarannad ning sukeldujaid kirev vee- elustik .
    Hiina : Kuna Hiina on suure ulatusega ning mitmekesise pinnamoega, siis on esindatud nii paras -, lähistroopiline kui troopiline kliimavööde. Jangtse jõgi jaotab riigi klimaatiliselt laias laastus kaheks.
    Hiinas on palju ajalugu, loodusressursse ning moodsad pilvelõhkujad. Pekingist 20 km kaugusel asub Keisrite Suvepalee, Pekingis Taevase Rahu väljak, Mao Zedongi mausoleum, Keelatud linn (UNESCO nimekirjas); Hiina müür
    India : Leh’s on vaatamisväärsusteks vanalinn, Tiibeti turg ning kaheksakorruseline kuningapalee. Leh lähedal Induse orus asuvad Stoki palee-muuseum, endisaegsed kuningapere suvepaleed ning mitmed budistlikud templid ja kloostrid. Leh`st põhja jääb 5602 meetri kõrgune Khardung La, mille muudab vaatamis - ja külastusväärseks fakt, et tõenäoliselt on tegu maailma kõrgeima auto-kuruga.
    Indias asuvad mitmed palverännakute paigad (Bodh Gaya, Amritsar ja Kuldne Tempel, Gokarna, Puri, Pushkar, Varanasi ) ning erinevad pühapaigad Gangese ääres. Harrastada saab mägimatku Himaalajas (Himachal Pradesh, Uttar Pradesh osariik ). Ajaloohuvilistele on ajaloolisi mälestusmärke. Khajuraho templid on ehitatud ligi 1000 aastat tagasi.
    Goa on sobiv paik rannapuhkuseks (turismikuurort, kus sobiv kliima ja valge liivaga rannad). Goa on läänelikum, kui kõik muud osariigid kokku, seda osaliselt tänu aastasadu seal võimutsenud portugaallastele ning osaliselt miljonite seal viibivate turistide tõttu. Keralas on mitmekesine loodus (väga palju kookospalme). Lääne Ghati mägedes (500 - 2700 m) on looduspargid, kus elavad tiigrid, metsikud elevandid, ahvid , antiloobid ja piisonid . Mäenõlvu katavad tee-, kohvi- ja kummipuuistandused ning vürtsifarmid.
    Jaapan : Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi - põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° C ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed , õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Suvi on soe ja kuiv, talv võib olla külm. Põhiline vihmahooaeg on juunis ja juuli alguses. Taifuunid võivad esineda septembris või oktoobris , kuid tavaliselt kestavad vaeval ühe päeva.
    Peamisteks vaatamisväärsusteks Tokyo linn.
    Tai : Taimaa kliima on troopiline, kuivaperioodil paistab päike praktiliselt seniidist, keskmiselt on temperatuur +31° C (aprillis kohati +40° C, talvekuudel +25° C). Meres on vesi mõnusalt soe - +28 ° C. Parim aeg Tai Kuningriigi külastamiseks on novembrist märtsini, kui on jahedam hooaeg.
    Tais on kaunist loodust, iidset ajalugu ja kultuuri, buddha templeid, suurepärane Tai köök ning sõbralikud, naeratavad ja abivalmid Tai inimestest. Vaatamisväärsused – Bangkok, Royal Grand Palace. Kuulsad on mitmed templid: Wat Pha Kaeo (Smaragd Buddha tempel) on budistide jaoks tähtsaim; Wat Pho (Lamava Buddha tempel); Wat Benchamabophit (Marmor Buddha tempel, Bangkoki uusim tempel, mis ehitati 19. saj. lõpul). Ajaloo- ja kultuurihuvilisele sobivad Iidsete Siiami pealinnade varemed kesk- ja põhja Tai linnades Ayuthayas, Phitsanulokis ja Sukhothais. Rannapuhkuse veetjale sobivad Lõuna Tai rannad ning matkajale Põhja Tai.
    39. Ülevaade Austraalia ja Okeaania looduse iseärasusest ja turismivõimalustest
    Austraalia looduse hämmastavad iseärasused tulenevad eelkõige selle saarmandri kujunemiskäigust. Algul parasvöötmelise Lõunamandri osana , siis triivimas üha troopika poole, kuni põrkus vastu Kagu-Aasia saarestikke. Selle triivi vältel muutus mandri kliima järjest kuivemaks ja palavamaks. Kaasa tulnud metsataimed hävisid või pidid peituma mäestikesse. Kõrbeline keskosa jäi täiesti tühjaks. Ja siis, umbes kolmekümne miljoni aasta eest, sattusid sinna (võibolla lindude tooduna Malaiast) esimesed eukalüptid. Mingil seletamatul põhjusel suutis vaid see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri, tekitades järjest uusi liike, nende seas pisikesi, keskmisi ja väga suuri puid. Ei ole maailmas teist mandrit , mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond.
    Geograafiliselt jaguneb Austraalia neljaks piirkonnaks: Idas ja kagus soodsaima kliimaga viljakaimate muldadega rannikutasandikud; mäestikuala – Suur Veelahkmeahelik Austraalia Alpide ja Sinimägedega (Kosciuszko 2228 m) asub mandri idarannikul; lääneplatoo madalate ahelike ja suurte kõrbetega (Suur Liivakõrb, Suur Viktoria kõrb ja Gibsoni kõrb); keskmadalik sisemaal Carpentaria lahest Adeleide’i linnani suurte kuivade nõgudega (veerikkad on vaid Murray jõgi ja Eyre’i järv). Austraalia sisemaal ning lääne-ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav . Põhjaosas (Darwin) on kogu aeg palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Ida-ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ning edelaosas Perthi ümbruses on mõõdukas kliima – seal elab ka enamik inimesi.
    Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Turism annab ligi 10% riigi sissetulekust . Turistid tulevad peamiselt lähematest regioonidest: Jaapanist 24%, Aasiast (va Jaapan) 19%, Uus-Meremaalt 17%, ÜK ja Iirimaalt 11%, USAst 10%, mujalt 19% .
    Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru ( Ayers Rock) ja Kakadu-rahvuspark. Austraalia pildistatuim looduslik objekt on Uluru - punakat karva maailma suurim monoliit keset lõputut punast kõrbe.
    Vaatamisväärsuseid on Austraalias palju ning mitmekesiseid:
  • Maailmakuulsad looduslikud vaatamisväärsused (näiteks Uluru, Suur Vallrahu , Suur Veelahkmeahelik, vihmametsad jne)
  • Omapärane loomastik (kukkurloomad – kängurud jne, nokkloom ) ja taimestik
  • Suurlinnade arhitektuur (kuulus Sidney ooperiteater , Brisbane, Adelaide )
  • Vaikse ja India ookeani randade pakutavad lõõgastumisvõimalused ning tegevused ( surfamine , Suurel Vallrahul sukeldumine)
  • Tegevustest saab harrastada veel näiteks Austraalia Alpides suusatamist
  • Põliselanike (aborigeenide) kultuur sisemaal
  • Loodeosas pärlipüük
  • Lõuna-ja kaguosa viinamarjaistandused (Austraalia vein)
    UNESCO maailmapärandisse kuuluvad järgnevad objektid: Kakaduu RP; Suur Vallrahu; Villandria järve piirkond; Lord Howe' saar ja seda ümbritsevad saared; Tasmaania ürgloodus; Austraalia idaranniku vihmametsad; Uluru-Kata Tjuta RP; Queenslandi troopika kaitseala ; Shark Bay; Fraseri saar; Riversleigh ja Naracoorte kaitseala; Heardi ja McDonaldi saar; Macquarie saar; Greater Blue Mountains 'i ala; Purnululu RP; Melbourne'i näitusehoone ja Carltoni aiad.
    40. Antarktika kui turismi sihtkoht
    Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, selletõttu talle on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel on ta üsna karm.
    41. Loodusmälestised ja kaitsealad
    Loodusmälestis ehk üksikobjekt (varasemas eesti keeles ka loodusmälestusmärk) on elus või eluta looduse objekt, mis omab looduslikku tähtsust, kultuuriloolist või esteetilist väärtust, ja on inimtegevuse tagajärjel sattunud ohtu. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud ja paljandid, elus objektidest aga näiteks kotkad ( merikotkas , väike konnakotkas jt) ja taim järv-lahnarohi.
    Maailma loodusmälestisi:
    • Angeli juga
    • Atacama kõrb
    • Baikali järv
    • Geisrite org
    • Hiiglaste tee
    • Kuraditorn
    • Niagra juga
    • Pamukkale
    • Surnumeri
    • Suur Kanjon
    • Suur Vallrahu
    • Rocky Mountains (Kanada)

    Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
    Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad
    Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud ja paljandid, elus objektidest aga näiteks kotkad (merikotkas, väike konnakotkas jt) ja taim järv-lahnarohi
    42. Euroopa UNESCO maailmapärandi objektid
    UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO Maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972. Aprilli 2009. seisuga liitusid selle konventsiooniga 186 riiki.
    Nimistut haldab Maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. Oktoobris 2009 valiti komitee liikmeks ka Eesti.
    Maailmapärandi nimistusse kuulus 2011 aasta seisuga 936 objekti 153 riigis; neist 725 kultuuripärandina, 183 looduspärandina ja 28 segapärandina.
    Riia vanalinn
    Tallinna vanalinn
    Suomenlinna kindlus
    Visby Hanslalinn (Rootsi)
    Lapimaa (Rootsi)
    Roskilde katedraal
    Vilniuse Vanalinn
    Aacheni katedraal (Saksamaa)
    Amiensi katedraal (Prantsusmaa)
    Bordoo
    Notre Dame’i katedraal
    Luxembourgi linn
    Kölni katedraal
    Hansalinn Lübeck
    Lyon
    Carcassonne
    Liverpool
    Loire’i jõe org
    Mont-Saint-Michel
    Edinburgh
    Versaille loss ja park
    Santiago de la Compostela
    Auschwitzi koondluslaager (Poola)
    Budapest, Ungari
    Moldaavia kirikud
    Krakovi vanalinn
    Kreml, Punane väljak
    St. Petersburg ja tema mälestised
    Praha vanalinn
    Ateena Acropolis
    Alhambra , Granada
    Pompei
    Cordoba vanalinn
    Florence vanalinn, Itaalia
    Naples’i vanalinn
    Rooma
    Toledo vanalinn
    La Lonja de la Seda, Valencia
    Rhodese keskaegne linn, Kreeka
    Kosovo keskaegsed monumendid, Serbia
    Dubrovniku vanalinn, Horvaatia
    Salamanca
    Corfu vanalinn, Kreeka
    Santiago de Compostela vanalinn
    Dolomiidid, Itaalia
    Vatikan
    Veneetsia
    43. Kultuur hoiakute kujundajana
    Kultuur cultura - /viljelus, harimine/ ühiskonnaelu eriomane korrasus, milles kajastub inimolemise ja -tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes bioloogilisest eluvormist. Kultuuris kajastub ajastute, ühiskondlik-majanduslike formatsioonide, rahvaste ja rahvuste ainelise ja vaimse arengu erilisus ja ainulaadsus .
    Kultuur on omapärane terviklik uskumuste ja käitumisreeglite kogum, mis on omane inimesele kui ühiskonna liikmele ja mille järgimine toob kaasa tunnustamise ja heakskiidu kaaslaste poolt.
    Kultuur koosneb abstraktsetest, mittemateriaalsetest väärtustest, ootustest, uskumustest.
    Kultuur on õptav ja iseloomulik rühmale.
    Et kultuurid tekivad ja kaovad, on erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades kultuuril erinev sisu, millest tulenevad  kultuurierinevused.
    Kultuuride mitmekesisust väljendavad:
    • sümbolid : žestid, pildid ja objektid - lipud, sõnad, brändid
    • iidolid : surnud või elavad, reaalsed või kujutletavad - Kalevipoeg, Juku, Kuninganna, Buddha jt
    • rituaalid : kollektiivsed toimingud - tervitamine, austuse avaldamine, usutalitlused
    • väärtused - hea, halb, ilus, kole

    Kultuurilised väärtushinnangud kujunevad juba kodus ja sageli ebateadlikult. Nendeks on tegutsemise vorm (töötamine, olemine, kellekski saamine), teistega suhtlemise vorm (inimestevaheline suhtlus, suhete püsivus, seisuseteadlikkus), maailma tajumine (suhted loodusega, kas osa sellest või erladi) ning enese tajumine (kuidas inimesed ennast tajuvad ning kuidas see mõjutab nende käitumist - kollektiivsus vs individuaalsus )
    44. Maailma kultuurid
    Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule . Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid . Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur , ameerika tänapäevakultuur jne.
    Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe.
    Kultuuride omavaheliste mõjudena ehk kultuurimõjudena mõistetakse tavaliselt kultuurilaene (teisest kultuurist õppimist, teise kultuuri elementide kasutusele võtmist). Ulatuslikud kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine . Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel.
    Kultuurilaen on näiteks Jaapanis kasutatav hiina kiri, kartuli kasvatamine Euroopas jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks liivlaste sulandumisel lätlaste hulka. Akulturatsiooni näitena tuuakse tavaliselt Ameerika indiaanlaste kultuuride hävingut. Kultuuriline ekspansioon toimus paljudes koloniaalmaades 17. ā?" 20. saj.
    Kultuure on varasematel aegadal jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Kaasajal püütakse hoiduda sellistest (rassismini viivatest) väärtushinnangutest ning lõhtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist.
    Paralleelmõiste kultuurile on tsivilisatsioon . Enamasti tähistatakse sellega linnalikku või arenenud põllumajandusega või ulatuslikult tehnikat kasutavat kultuuri, mõnikord kasutatakse ka mõistet kõrgkultuur.
    Arheoloogilised kultuurid on need kultuurid, mille kohta on olemas üksnes arheoloogilised andmed ning mida ei ole võimalik alati kindlalt seostada mõne rahva või hõimuga. Eesti aladel on arheoloogiliste kultuuride näiteiks Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirveste kultuur jne.
    Rahvusi ja etnilisi kultuure identifitseeritakse nende omapärase kultuuri järgi, mis peitub nende elustiilis, kaasa arvatud usk, keel, kombed ja käitumine ning loomulikult kogu nende kunstiväljund, samuti ka poliitiline ja sotsiaalne elukorraldus. Kultuuriturism peab seega haarama kõiki atraktiivsusi, mis aitavad turistil uurida ja mõista teda huvitavat rahvast. Kultuuriturism ei ole seega pelgalt kujutav kunst , muusika, tants ja teater, vaid selle alla kuulub ka kogu kultuuri elav väljendus – riietus, toit, uskumused, traditsioonid.
    Kultuuriressurss võib harida turisti, informeerida teda ja lõbustadagi. Selle alusel on turiste jaotatud kahte liiki: imehimulisteks ja päikesehimulisteks, kummalgi omad motiivid ja seetõttu ka erihuvid kultuuri- ja puhkuseressursside suhtes. Nn imehimulised on turistid, kes on reisil huvitatud rohkem kui ühest paigast ja aktiivselt jälgivad kultuuriväljundeid. Imehimuliste motiivid varieeruvad alates uudishimust kultuuride vastu ja teada tahtmisest kuni kõikvõimalikes kultuurisündmustes osalemise ja selle nautimiseni. Nn päikesehimulised naudivad päikest. Motivatsiooniks ongi neil teenida oma füüsilist keha, olla rannas päikese käes, teha veesporti või suusatada päikeseküllasel mäenõlval. Kultuuri ja kultuurisündmuste vastu neil huvi pole, või kui on, siis eelistab lääneturist näiteks nautida läänelikus stiilis kultuuriüritusi, popkultuuri ja lõbustusi (show, kabaree , disko, raha peale mängimine). Selline turist ei taha mitte oma teadmisi täiendada, vaid igapäevastressist puhata .
    Hiina kultuurid
    Inglisekeelne maailm
    India kultuurid
    45. Euroopa rahvaste kombed ja tavad
    . Egiptlased- formaalsed, emotsionaalsed , pikaajalised.
    . India- inimene on looduse osa ja tarbib loodust. Austab seda.
    . Jaapanlased-inimesed on kollektiivsed (nt käivad hommikuti koos pargis laulmas ja võimlemas).
    . Sina kasutamine vene, prantsuse või saksa keeles ei ole hea!
    . Moslemid ei söö sealiha .
    . Hindud väldivad loomaliha kuna lehm on pühaloom.
    . Araablased - ülim on isiku väärikus, au. Ustavus oma perekonnale on tähtsam kui isiklikud vajadused. Suuremeelsed, viiskad, truud. Sõbra kohustus on anda abi ja osutada oma võimete piires teeneid. Kohtumisel tehakse kindlaks teise isiku seisund ühiskonnas.tervitatakse väga hoolikalt, mitte masinlkiult. Üksteist kutsutakse sageli külla, ei tunta sõna privaatsus . Abielus mitteolev mees ja naine ei tohi omavahel kahekesi jääda. Naiste rõivastus ulatub vähemalt maani, näokatte kandmine kohalik tava.
    46. Aasia rahvaste kombed ja tavad
    Hiinas tellitakse lõunaks restoranis toit kõigile, mitte ainult endale.
    Hiinas tuleb kasutada nii ees- kui ka perekonnanime – ainult eesnime kasutamist peetakse märgiks lugupidamatusest.
    Kummardada ei ole tervitades vaja sest ka hiinlased ise on sellest kombest loobunud . Käepigistusest piisab täielikult. Visiitkaartidel on aga Hiina ärikultuuris oma selge roll. Kaardid peavad olema hea kvaliteediga ja soovitatavalt trükitud nii inglise kui hiina keeles. Hea tava kohaselt ulatatakse visiitkaart mõlema käega. Mõlema käe reegel on kasulik meeles pidada, kuna see kehtib kõige kohta mida ulatad või vastu võtad. Kui saad enne ärikohtumist visiitkaarte, siis ära topi neid kohe taskusse vaid hoia kuni koosoleku lõpuni laua peal.
    Punktuaalsust peetakse Hiinas heaks omaduseks ja aegsat kohaleilmumist tõsise tahte märgiks. Kõva häälega rääkimist ja naermist seevastu ei peeta heaks tooniks, vähemalt mitte esimesel kokkusaamisel. Peaks hoiduma olemast liiga jutukas ja püüda näidata üles siirast huvi selle vastu, mida teisel sulle öelda on. Kasulik on meeles pidada, et ka kõigest paari hiinakeelse fraasi või sõna oskamine avaladab alati head muljet.
    Avalikus kohas alkoholijoobes viibimine ei ole üldiselt aktsepteeritud ja tõenäoliselt tuleb sellest pahandusi.
    India - Tavad ja kombed 
    Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia , aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega (põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi).
    Templite külastamisel (kui sisse lastakse), tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades).
    Kui satud hinduga kokku, siis kõige esimene on küsimus, kust sa pärit oled. Et hindud ei tee suuremalt jaolt vahet Australia'l ja Estonia'l, siis soovitan rahumeeli vastata, et oled hoopis Indiast pärit (kui reisid kauem kui paari kuud, siis hakkabki see pikapeale nii tunduma). Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult küsib on sinu amet. Sellega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi.
    Tervituseks ikka namaste või namasgar.
    47. Tsivilisatsioon ja religioonid ( Judaism , kristlus , islam , budism ja Hinduism )
    Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonid: budism, hinduism, judaism, isalm , kristlus.
    Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga . Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika.
    Kristlus
    ehk ristiusk on monoteistlik usund , mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias . Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon . Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias . Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
    Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha.
    Kristlased peavad Piiblit Jumala kirjapandud sõnumiks inimkonnale. Piibel on ajalooline dokument Jeesuse elu ja imede kohta, aga samuti ilmutab Piibel Jumala isikut, tema armastust ja tõde ning seda, kuidas temaga suhtesse astuda.
    Judaism
    ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha
    Islam
    on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust.
    Hinduism
    on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis . Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla.
    Elu 4 etappi :
    Õppimise aeg
    Kodu ja pere loomise aeg
    Erakuna elamise aeg
    Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides.
    Budism
    . Tekkis Põhja-Indias 6. või 5. saj. eKr
    . Buddha - "valgustatu"
    . Buddha meetod sasana-meditatsioon ja vaimsed harjutused
    . Buddha pidas ennast arstiks, kes diagnoosib haiguse ja näitab kätte ravi, millest inimesed peavad iseseisvalt kinni pidama
    . Neli õilsat tõde: 1) kogu eksistents (dukkha) on ebarahuldav ja seotud kannatustega; 2) dukkha tekib ihalemisest ja klammerdumisest 3) dukkha võib täielikult hääbuda - see on nirvaana 4) see on saavutatav astmelist teed järgides
    . Tänu taassündidele elatakse läbi palju elusid , kusjuures iga sünni määrab ära põhjuse ja tagajärje seadus - karma
    Hindude ohvritalitused on asjatud, soovitas oma jüngritele välja töötada isiklik "Pääsemismeetod"
    Indias hakkab buddism tänu islamile hääbuma 11 saj.-l ja levis edasi Sri Lankale ja Kagu-aasiasse
    . Jumalad sünnivad ümber ja peavad otsima valgustust
    48. Religioonide mõju toitumistavadele
    . Moslemid ei söö liha, ei joo alkoholi
    . Hindud väldivad loomaliha; lehm on pühaloom
    . Budistid - mungad väldivad igasugust liha
    . Katoliiklased paastuvad suurel reedel ja paastukuul
    . Moslemitel on paast ramadaani ajal
    . Juudid peavad paasapühi
    49. Religiooniga seotud turismisihtkohad
    Iisrael, Jeruusalemm (Nutumüür), Egiptus , Jaapan, Hiina jne. Kohad mida külastatakse religiooni erilisuse ja usu tõttu.
    50. Rahvusvaheline valuutasüsteem
    Majanduses on igal valuutal oma tähis , mis üldjuhul moodustub kahetähelisest riigi koodist ja valuuta esitähest.
    Rahvusvaheline valuutasüsteem koosneb üksikute riikide (rahvuslikest) valuutasüsteemidest ja rahvusvahelistest institutsioonidest ja organisatsioonidest. Iga osa on suhteliselt iseseisev, samal ajal vastastikku seotud, põimunud ja vastasmõjuga. Majanduslike protsesside rahvusvahelistumine tugevdab seotust.
    Valuutasüsteemi põhiülesanded:
    • vahendada välismajandustehingute makseid (kaupade, teenuste, kapitali eest)
    • tagada vaba ettevõtluse pidev funktsioneerimine
    • luua soodsad tingimused rahvusvaheliseks tööjaotuseks.
    51. Schengeni viisaruum
    Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki. Nendest 3 ei kuulu Euroopa Liitu (Norra,šveits, Island). Inglismaa ja Iirimaa ei kuulu.
    Üheks Schengeni konventsiooni läbivaks põhimõtteks on ühtne viisapoliitika. Seetõttu räägitakse Schengeni õigusruumist tihtipeale ka kui Schengeni viisaruumist.Ühtne viisapoliitika tähendab, et kolmandate riikide kodanikele on kõikide Schengeni liikmesriikide jaoks üks viisa ning neid väljastatakse ühtsete reeglite järgi. Samuti toimib riikide vahel viisade väljastamisel konsultatsioonisüsteem
    52. Turismihooajad
    Turismihooajad sõltuvad klimaatilistest teguritest ja ka näiteks religioosetest.
    Klimaatilised tegurid : millal saab kuhu minna puhkama – kas rannapuhkus + päike või suusatama?? Euroopas suviti minnakse Vahemere äärde ja talvel mägedesse või Egiptusesse ning mujale, kus soe (Tai ja Aasia riigid).
    Religioosed – millal toimuvad mingid pidustused vt suuremad sündmused, mida minnakse vaatama üle maailma.
    53. Ökoturism
    Ökoturism on vastutustundlik reisimine , mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon)
    Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi -, lennu-, laevaliinidel, hotellidel, restoranidel, reisifirmadel jms. , kõigil tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks
    http://www.ecotourism.ee
    Ökoloogiline jalajälg.
    Väikesed rühmad, hajutatud tegevus, roheline võti.
    Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid.
    Ökoturism on säästva turismi ambitsioonikam vorm. Vastandudes tava- ehk massiturismile on ökoturismile omased väiksem maht ja tundlikkus, taotluseks on reisijate teadmiste ja kultuurilise mõistmise suurendamine .
    Ökoturism on suundumus turismimajanduses, mis teadlikult väärtustab ja arvestab ümbritseva looduse ja keskkonna ning kohaliku inimkogukonna vahel pikaajaliselt väljakujunenud suhteid, ning püüab selles eluruumis heaperemehelikult majandades tõsta kohalike elanike heaolu.
    Ökoturism tähendab kultuuri- ja loodusressursside ning -väärtuste (s.h. bioloogilise mitmekesisuse) säästvat kasutamist tulu saamise eesmärgil.
    54. Eesti turismipiirkonnad
    Tallinn, Pärnu, Tartu, mujal Lääne-Eestis, Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, saared
    55. Maaturism Eestis
    MTÜ Eesti Maaturism asutati 19. jaanuaril 2000. aastal. Ühingu eesmärgiks on maaturismiteenuse pakkujate ühiste huvide esindamine eesmärgiga toetada maaturismi arengut Eestis. Hetkel on organisatsioonil 316 liiget üle Eesti. MTÜ Eesti Maaturism liikmed, majutusettevõtted moodustavad ca 45% kõigist Eesti maamajutusettevõtetest.
    Maaturism (rural tourism ) on väiksemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks piirkondlikule eripärale (maapiirkond) on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maailma Turismiorganisatsioon (WTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanikega alla 10 000. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sh majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi -, hobu-, kanuu -, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus - ja kultuuriturism jpt.
    Maaturim Eestis keskendub põhiliselt Lõuna-, Lääne- Eestisse ehk kus on loodus, kuigi ka Harjumaal .
    56. Eesti maailma turismikaardil
    Samal ajal, kui turism Euroopas riikides kasvas, vähenes Eestit külastavate välisturistide arv paljudelt olulistelt sihtturgudelt, näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes teiste meie regiooni (Ida-/Põhja-Euroopa) sihtkohtadega. Olulisemate teguritena, mille osas Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, tuleb nimetada kaupade ja teenuste hinnataset, teenuste hinna-kvaliteedi suhet, teeninduskvaliteeti, soodsate ja mugavate otsetranspordiühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Euroopa peamistelt sihtturgudelt, ning atraktiivsete ja omanäoliste turismitoodete ebapiisavat pakkumist ja tutvustamist.
    2011 a. seisuga on turism Euroopas jälle kasvuteel. Eestis kasvas turism 2011. aastal 16 % (andmed: European Travel Commission)
    57. Looduslikud, klimaatilised, ajaloolised, poliitilised, religioossed, kultuurilised, majanduslikud tegurid, mis mõjutavad Eesti turismi
    Kliima: Turistid käivad suvel, kui on soe. Eestis on palju mereäärseid kohti kuhu puhkama sõita samuti järved jõed, mis kõik meelitavad ligi turiste. Talv kui teistsugune nähtus (kui on talve) paljudele Lõuna-Euroopa turistidele.
    Looduslikud: puutumatu loodus, hea ligipääsetavus, väikesed vahemaad
    Majanduslikud : uued tehnoloogiad , hästi arenenud (tullakse uudistama)
    Ajalugu : välisturistidele huvitav saada teada meie ajaloost Nõukogude võimu all, samas ka Tallinna vanalinn
    58. Turismi arengut mõjutavad tegurid kaasajal
    • Tehnoloogia areng
    • Rahvusvahelistumine (uued turud , multikultuursus ja toode, globaalne maailma ja kohalikud väärtused ning elustiil)
    • Jätkusuutlikkus (roheline elulaad , roheline puhkus ja lähipuhkused, roheline energia)
    • Digitaalne elustiil – Internetikogukonnad, individuaalsed paketid ja hinnad, Internet kui reisikorraldaja (=uued ootused sihtkohas!)
    • Vananev ühiskond ( silver traveller, ‘parem’ vananemine – spa, kepikõnd jms, aga – meeldiv hoolitsus, tähelepanelikkus erinõuete osas jne)
    • Uus globaalne keskklass – ostujõu nihkumine nn BRIC riikidesse. Aga mida arvata tänases olukorras??? (= multikultuursed huvid? Kellele oma toode-teenus suunata?)

    59. Turismi mõju ühiskonnale
    • Integratsioon- rahvusvaheline
    • Tööhõive turismis ja seotud harudes
    • Ühiskonna moderniserimine
    • Mõju kohalikele kultuuridele
    • Mõju keskkonna säästmisele
    • Rahvusvahelise rahu ja üksteise mõistmise promo

    60. Turismitoote elutsükkel
    Avastamine- leitakse koht üles, mõned kohalikud pakuvad teenuseid
    Kaasamine- koht kaasatakse süsteemi
    Arendamine- investeeringud , atraktsioonid erinevatele kliendigruppidele
    Konsolideerumine - kujunemine, turism kui kohaliku majanduse oluline osa
    Stagnatsioon - piirkonna olemasolevad eeldused on ammendatud ning koht sõltub korduvkülastajate arvust
    Post- stagnatsioon- võimalused erinevateks arenguteks sõltuvad asjaoludest
    algusfaas , kasvufaas , küpsusfaas, langusfaas
    Avastamine: “pioneerid” leiavad koha üles, mõned kohalikud pakuvad teenuseid. Kaasamine: koht kaasatakse süsteemi, tekib (kujundatakse) turismiperiood. Arendamine: investeeringud, atraktsioonid erinevatele kliendigruppidele, külastajate arv kasvab. -> Konsolideerumine: turism kui kohaliku majanduse oluline osa; piirkonda jäänud raha soosib edenemist esmalt sidusvaldkondades; koht “rahvusvahelistub” -> Stagnatsioon: piirkonna olemasolevad eeldused on ammendatud ning koht sõltub korduskülastajate arvust Post-stagnatsioon:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #1 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #2 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #3 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #4 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #5 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #6 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #7 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #8 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #9 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #10 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #11 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #12 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #13 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #14 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #15 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #16 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #17 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #18 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #19 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #20 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #21 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #22 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #23 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #24 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #25 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #26 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #27 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #28 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #29 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #30 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #31 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #32 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #33 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #34 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #35 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #36 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #37 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #38 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #39 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #40 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #41 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #42 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #43 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #44 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #45 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #46 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #47 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #48 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #49 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #50 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #51 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #52 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #53 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #54 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #55 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #56 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #57 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #58 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #59 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #60 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #61 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #62 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #63 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #64 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #65 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #66 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #67 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #68 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #69 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #70 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #71 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #72 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #73 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #74 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #75 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #76 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #77 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #78 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #79 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #80 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #81 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #82 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #83 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #84 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #85 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #86 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #87 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #88 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #89 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #90 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #91 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #92 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #93 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #94 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #95 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #96 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #97 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #98 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #99 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #100 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #101 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #102 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #103 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #104 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #105 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #106 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #107 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #108 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #109 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #110 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #111 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #112 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #113 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #114 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #115 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #116 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #117 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #118 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #119 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #120 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #121 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #122 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #123 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #124 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #125 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #126 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #127 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #128 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #129 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #130 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #131 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #132 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #133 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #134 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #135 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #136 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #137 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #138 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #139 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #140 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #141 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #142 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #143 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #144 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #145 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #146 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #147 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #148 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #149 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #150 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #151 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #152 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #153 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #154 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #155 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #156 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #157 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #158 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #159 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #160 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #161 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #162 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #163 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #164 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #165 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #166 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #167 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #168 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #169 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #170 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #171 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #172 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #173 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #174 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #175 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #176 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #177 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #178 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #179 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #180 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #181 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #182 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #183 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #184 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #185 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #186 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #187 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #188 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #189 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #190 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #191 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #192 Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt #193
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 193 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lipping Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt sisaldab Mainori kooli lõpueksami turismiettevõtluse märksõnade vastuseid. Konspekst on koondmaterjal kõigist eksamil olevatest teemadest.
    turismigeograafia , turism , turismitoode , turist , turismi liigid , turismisihtkoht , reisikorraldus , reisibüroo , teenindusühiskond , toitlustusettevõte , veini serveerimine , ökoturism , maaturism , turismi arengutrendid , kultuur , majutus ettevõtte ja nende liiguitus etc , tubade tüübid , teenindusahel , ametijuhend , tööjuhend , reisiettevõtted eestis

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    180
    doc
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    226
    doc
    Portugali põhjalik referaat
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    28
    docx
    Riikide kokkuvõte
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    68
    pdf
    VARAUUSAEG
    113
    doc
    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun