LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
Louis Pasteur - avastas bakterid, võimaldab vaktsiine haiguste vastu toota (vastumürgid viiruslikele haigustele) 5) Millise leiutise autorid on: (Milline on selle leiutise igapäevane mõju?) vennad Wrightid - lennundus, võimaldab läbida otse ja kiiresti pikka vahemaad, sõjapidamine. vennad Lumiered - kinokunsti rajajad, meelelahutus. Popov; Marconi - raadio, võimaldab laialdastele inimhulkadele edastada infot, heli Graham Bell - leiutab telefoni, aitab edastada infot pika vahemaa taha 6) Mis iseloomustab järgmisi kunstivoole: REALISM - kujutas kõike tõetruult ja ilustamata. Sageli kriitiline. Huvituti kaasajast. Tumedad toonid. IMPRESSIONISM - maaliti muljeid, mööduvaid hetki, valgust, õhku. Heledad toonid. Piirjooned sulavad ja hajuvad. Maaliti väikeste pintslilöökidega. Maalide ainestik juhuslik. POSTIMPRESSIONISM - Oma tunded ja meeleolud, kujutati kõike. Kirkad värvid; erksad, värviküllased jooned.
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud
Küsimused. 1)Mis on lineaarsuse tingimus lineaarsuse plokk koodidel+ 2)Misasi on koodivektor- 3)Mis on sõnumivektor 4)Mis on veaparandusvektor 5)Milleks arvutatakse moodustaja maatriksit 7)Milleks arvutatakse veakontrolli maatriksit 8)Mis asi on sündroom. 9)Mis asi on Hammingi kaal 10)Mis asi on Hammingi distants(vahemaa) 11)Kuidas on seotud Hammingi kaal ja Hammingi minimaalne distants 12)Kuidas on koodi minimaalne distants seotud veaparanuds võimega. (seletada tingimus kuidas vigu parandada saab) 13)Hammingi koodi iseloomustus. 14)Mis vigasid saab parandada Hammingi koodi järgi (valemid). 15)Hammingi koodi teisendamise ylesanne. Vastused 1)Koodide lineaarsuse tingimus-koode nim lineaarseks kui kahe koodisõna liitmisel mooduliga kaks saame tulemuseks kolmada,sama koodi koodisõna. 2)koodide vastavustabel sisaldab kirjeid vektoritest mida tuntakse koodivektorina või kujunditena. 3) Vektorkvantimisseadmed teisendavad sõnumi plokid vektor...
VAHEMAA MÕÕTMINE EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse.
Kuigi kõnelejad mõistavad keelt kui märgisüsteemi, sest sõnu kui märke enamasti ühtmoodi, on ühel ja samal sõnal sageli mitu tähendust või tähendus varjundit. Mitteverbaalne suhtlemine tähendab sõnatut suhtlemistteave kandub edasi hääletooni ja kehakeele abil. Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993)
Mehaanika 1. LIIKUMISE KIIRUS 1.1 Kiirus - suurus, mis iseloomustab keha asukoha muutumist ajaühikus 0 x1 Dx x2 x t1 Dt t2 läbitud vahemaa x2 - x1 Dx kiirus = ajavahemik ; v = = t2 - t1 Dt [Dx] 1m m km = 1 m×s ; 1 -1 [v] = = 1s = 1 s
arvutusvalem on selline: T = 2π √ l/g, kus l – niidi pikkus meetrites ja g – raskuskiirendus. 5. Vedrupendli korral sõltub võnkeperiood vedru materjalist ja koormuse massist ning vastav arvutusvalem on selline: T = 2π√m/k , kus m – koormise mass ja k – vedru jäikus. Lainete puhul lisanduvad suurused: 1. λ – lainepikkus (vahemaa kahe samas faasis võnkuva punkti vahel või vahemaa kahe naaber laineharja vahel või ka vahemaa, mille laine läbib ühe perioodi jooksul) Ühik: meeter. 2. v - kiirus (laine levimise kiirus) Ühik: m/s. Võimalik leida valemist v = λ x f või v = λ/T
1. Määra Lindamäe tipu geograafilised kordinaadid. Kõrgus ja ekraanipilt (hirvepargis). 2. Mõõda linnulennuline vahemaa kodu juurest koolini ja sama vahemaa mööda teed. Ekraanipilt. 3. Mis ilmakaarde ja kaugele jääb kool minu kodust? 4. Koosta ise kolm küsimust maa-ameti Eesti kaardi põhjal. 1. Kõrgus: 39,6 meetrit. 2. 3. Minu kodu on koolist 190 meetrit lõunasse. 4.1)Eesti jalgpalli liidu murustaadioni, nike arena kunstmurustaadioni ja sportlandi kunstmurustaadioni pindala kokku+ ekraanipilt: minu arvutuste järgi,
eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur. Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen
hind Laadimine hind ilma KM KM Kokku KM-ga 0.8 1 10 90 18 108 ✘ On vaja No cash money! Laadimine 10 15 ✘ Peida hinnakiri 20 0 Arve Kokku ilma Vahemaa Kilomeetri mahahindl Mahahindl Sõiduk Sihtpunkt (km) hind useta us ● YES 1 Kaubik 100 1 100NO 1 1 Hinnakiri EUR/km EUR/km mitte Sõiduk Tallinnas Tallinnas 1 Kaubik 1 0.8 2 Väike veoau 1.4 1.3 3 Suur veoau 1.6 1.4
5. Meridiaani kõverusraadiuse valemi tuletamine 6. Logiõiend ja logitegur Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatakse logi. Sektor-, mehaaniline- ja elektromehaaniline logi mõõdavad laeva poolt läbitud teed, ülejäänud aga kiirust. Nagu iga teine mõõteriist, nii ka logid näitavad kiirust või läbitud teed teatud veaga, mida nim. logiõiendiks (lg). See määratakse laeva poolt kaardi järgi ja loginäitude järgi läbitud vahemaa võrdlemisel, väljendatakse protsentides kümnendikprotsendi täpsusega: lg s LNV 100 LNV kus s on kaardi järgi läbitud vahemaa, LNV on loginäitude vahe. Logiõiend on negatiivne, kui logi näitab rohkem tõeliselt läbitud teest ja positiivne, kui näitab vähem. Logitegur arvutatakse valemiga: lg K l=1+ 100 Logiõiendit saab määrata: a) proovisõit mõõda mõõduliini
(hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh = E p+ Ek =0 h1 h2 l Joonis 1. Katseautode rada. 4. TÖÖ KÄIK Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid. Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast ( h ). Arvutame potensiaalenergiad ( Ep ). Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 4 Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi.
televisioonis, raadios Intervjuu Madis Valgega 1. Tere Madis! Tehke lühikokkuvõte endast nende jaoks, kes ei tea kes te olete. Tervist, mu nimi on Madis Valge, olen 37-aastane ning mulle meeldib ujuda. 2. Ujuda meeldib paljudele, kuid te olete natuke erilisem. Nimelt olete te omale eesmärgiks võtnud ujuda Suurbritanniast Prantsusmaale. Millal te seda teha kavatsete ning kui pikk see vahemaa on? Täpselt nii, ma kavatsen selle aasta suvel, 9.-12. Augustil ületada La Manche'i väina. Vahemaa pikkus on 60 kilomeetrit ning aega on mul selle ületamiseks 20 tundi. 3. Kust teil selline idee tuli? Ma nägin uudistes, et Teet Daaniel oli esimene eestlane, kes seda ületas ning, et ta tegeleb praegu seitsme ooekani väljakutsega, ma tahtsin ka üks neist olla, kes seda väina olid ületanud ujudes. 4. Kus kohas te elate, olete te üldse nii pikki vahemaid varem ujunud?
Õpetajate päev Nagu me kõik teame saavad suured asjad alguse väikestest. Selleks, et videos nähtud ootused muutuksid reaalsuseks on oluline vastastikune märkamine. Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast
Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm). Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. 15. Võrdle laserite ja hõõglampide valguse erinevusi. - Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev
Valikuks osutus Otepää, sest seal on juba olemasolevad sobiva pikkusega matkarajad, mida läbimine pakub erinevaid katsumusi ning loodusvaateid. Lisaks kanuumatk on juba eelnevalt paketina valmis ning pakkuja on nõus seda muu matkaga (sel juhul rattamatkaga) siduma. Sihtrühma kirjeldus – vanus, kompententsid, huvid Matkaprojekti sihtrühmaks on 12-15. aastased noored. Kuigi matkale on siiski oodatud kõik huvilised. Grupi suurus umbes 15 inimest. Kuna ühe korraga läbitav vahemaa ei ole väga pikk (eesmärk on nautida loodust ja kogeda huvitavaid radu, mitte vahemaa), siis eelnev kogemus ei ole vajalik. Jalgrattamatka ajal on võimalik valida vahemaa pikkust, et kõik matkal osalejad saaksid aega nautida. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. Matkajuhi valik ja vajalikud kompententsid Matkajuhte peaks olema 3
Tuukrid sulgesid hiljem tekkinud ava. Saatuslikul reisil 1893.a suvel oli Russalka ülesanne viia suurtükiväe õppesalk Tallinnast Helsingisse ja sealt edasi Björkösse. Juba hommikul ennem väljumist oli tuul merel tugevnema hakanud. Russalka jäi väljumisega hiljemaks ja selleks ajaks oli tuul veelgi tõusnud. Russalka väljus 8:40. Russalkal oli käsk sõita ühiselt laevaga Tutsa. See tähendas et laevad sõidavad üksteisel piisavalt lähedal, et vajadusel osutada abi. Laevade vahemaa ei tohtinud seega ületada 0.2-0.3 meremiili. Tutsa lahkus sadamast esimesena, sest Russalka oli kiiremakäiguline laev. Mitmete asjaolude tulemusena muutus vahemaa laevade vahel aga siiski järjest pikemaks. Laevad rikkusid admirali käsku sõita ühiselt, sest kumbki laev ei andnud teisele märku vahemaa vähendamiseks. Kella 12 paiku, kui udu tihenes sel määral, et Tutsalt polnud Russalkat enam üldse näha jäigi Russalka kadunuks
Söögi tempo sama teistega. Mitte suitsetada söögi lauas. Alati tee, vein võis siis mingi muu piiritus jook. Külaline ei vala kunagi ise. Kaussi v taldrikut ei tohi lõuks tühjaks jätta. Tervitamine Mehed vaikselt suruvad kätt ja vahel ka kummardavad pead. Naised tervitavad kättpidi, väike kallistus või siis ka kummardavad pead. Mehed naist tervitavad kättpididi. Isiklik ruum ja puudutamine Mugav on tuttavatega seistes hoida pikkune vahemaa. Võõrastega on see vahemaa suurem. Suhtlemisel on väga vähe puudutamist, kui just ei ole pereliige, lähedane sõber või armastatu. On tavaline, kui naised käest kinni hoiavad, kui jalutavad. Kingitused Tavaliselt ei vahetata kingitusi esimesel kohtingul. Mitte kinkida nuge, kääre, kelli, kirja avajaid. Kingitused peaksid olema ilusti pakitud. Kinke ei tohi kohe avada. Kink üle anda kahekäega. On viisakas mitu korda keelduda kingi vastuvõtmisest enne, kui vastu võtate. . Sotsiaalelu
maagaas, fosforiit, grafiit, liiv, puit, paekivi, mineraalvesi mineraalvesi Rahvastikutihedus 29,0 in/km² 133,6 in/km² Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Kesk-Euroopa aeg 2. Arvuta vahemaa Eesti ja Tšehhi vahel linnu lennult. Vahemaa on umbes ..............................km. 3. Millised on kõige suurema rahvaarvuga linnad kummaski riigis. Eestis on .............................. ja ................................. Tšehhis on ............................ ja ................................ 4. Millises loodusvööndis paikneb Eesti ja Tšehhi? 5. Klassi kõige aktiivsem õpilane Kerttu soovis minna YFU-ga Tšehhi, sest oli kuulnud, et
, kus d0=70dB (müra piirnorm) ja d1 mõõdetud 10 10 müraallika võimsus. Auto 1, VW Golf, t = (1070/10 x 480 ) / (1058,7/10) = 6500 min Auto 2, Opel Kadett, t = (1070/10 x 480 ) / (1069,7/10) = 510 min 5. Järeldused Mürataseme sõltuvuse mõõtmine müraallika kaugusest näitab, et mürataseme langus on küllalti kiire väikese vahemaa kasvuga müraallikast, kuid vahemaa kasvuga mürataseme langus aeglustub. Ekvivalentdoosi arvutamine näitab, et mõlemate autode juhtidele mõjub müra, mis on väiksem müra piirnormist ning seetõttu selgus ka arvutus- test, et kummagi auto juhi müradoos etteantud töökeskkonnas viibimise aja jooksul ei ületa lubatud müradoosi.
muutumatu Miks ei muutu kiirus erinevate masside juures?- Raskuskiirendus kehtib kõikidele kehadele samamoodi. 2 mv Kineetilise energia valem- Ek = , m= mass ja v= kiirus 2 Potensiaalse energia valem- E p=mgh ; m= mass, g= raskuskiirendus(9,81); h= kõrgus (m) Autode kineetilise- ja potensiaalse energia arvutamine: Kaalud autod ära, mõõdad postide vahemaa, konstruktsiooni vahemaa(algusest kuni teise posti keskele) ja platvormide kõrgused. Lased autod üks haaval alla ja võtad iga auto kohta aja (kehtib esimeselt platvormilt lastes ja ka teiselt). Arvutad välja kiiruse v= teepikkus/aeg. Edasi arvutad valemitega välja iga auto potentsiaalse energia (igal autol 1), siis kaks kineetilist energiat valemitega (kaks korda, mõlema kiiruse kohta. 3. Raskuskiirendus Millised tegurid mõjutavad pendli võnkeperioodi ja kuidas? *Gravitatsioon
Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,1°. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundit. Kuul nr 4. Kuuli konstant K = 1,181634 kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3
Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine. Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid. f = 6rv on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. 4/3r3(1-2 )g = 6rv 4/3 r3 on kera ruumala,
neuroosid, psühoosid, hüsteeria Müra levimine keskkonnas Müraallika olemus (punkt- või lineaarne allikas) Kaugus mürast Sumbumine õhus Tuul Temperatuur- ja temperatuuride vahe Tõkked, ehitised, tarad jne... Pinnasesse neeldumine Peegeldused Õhuniiskus Sademed Müra punkt allikat iseloomustab Müraallika suurus on väike võrreldes vahemaaga müra kuulajani Müra levib allikast ühtlaselt igasse suunda ja vähendab 6 dB võrra vahemaa kahekordistumisel (kui ei pea arvastema õhuja pinnase neeldumisega). Müra lineaarset allikat iseloomustab Müraallikas on pikk ja kitsas (torud, milles voolab turbulentselt vedelik või paljude punktallikate rida, mis üheaegselt toimivadnt tiheda liilkusega maantee), Müra levib võrdselt mõlemale poole müraallika telgjoont ja vähendab 3 dB võrra vahemaa kahekordistumisel (kuni ei pea arvastama õhu ja pinnase neeldumisega). Müra kontroll
Kodutöö D-1 Punkti dünaamika II põhiülesanne Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 17.11.09 Tallinn 2009 Ülesanne nr 1. Punktmass massiga m saab algkiiruse v 0 ja liigub keskkonnas, mille takistus on R = b v . Millise aja vältel jääb punktmass seisma ja millise vahemaa ta läbib selle ajaga? Lahendus gg Põhivõrrand m x = Fx , kus Fx = - R ja takistusjõud R = b v kokkuvõttes põhivõrrand gg gg b v gg g dv võtab kuju m x = -b v x = - . Sirgjoonelisel juhul x=v= , millest m dt dv b v =-
siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.[1] Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja
toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Jalgrattaga sõitmise analüüs Referaat Koostaja: Andras Banyasz Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Jalgrattasõidu peamine eesmärk on kiirus ja distants. Kiirus on suur faktor eesmärk on distants lõpetada minimaalse ajaga. Vahemaa on sama tähtis, mida pikem vahemaa, seda paremas vormis peab jalgrattur olema.1 Faase võib nimetada tsüklilisteks, kuna neid korratakse järjepidevalt. Üks liigutus läheb sujuvalt üle teiseks. Faasid on jagatud kaheks: veojõu- ja taastumisfaas. Kui vaadata neid kahte samaaegselt, on näha et piltidel 1 ja 6 on asend identne, ainult vastupidine. Pildil 1 on vasak jalg veojõufaasis ja parem jalg taastumisfaasis. Pildil 6 on täpselt vastupidi parem jalg
Kui keha liigub ühtlaselt, siis miks ta liigub ühtlaselt ja kui keha liigub kiirendusega, siis miks ta liigub kiirendusega? Tähtis ei ole ainult osata leida kiirendust vaid ka teada selle kiirenduse tekkimise põhjuseid. Dünaamika uurib kehade liikumist ja selgitab põhjuseid, mis mõjutavad liikumise iseloomu. Et leida kiirenduse tekkimise põhjust teeme järgmise katse. Võtame metallist kuuli ja paneme ta veerema mööda vaipa. Läbinud mingi vahemaa s kuul peatub. Kuuli peatumise põhjuseks on kuuli ja vaiba harjaste vastastikmõju. Võtame sellesama kuuli ja veeretame teda sama tugeva jõuga mööda siledat põrandat. Kuul peatub samuti mõne aja möödudes aga läbib hoopis pikema vahemaa kui mööda vaipa. Miks läbis siledal põrandal veerev kuul enne peatumist pikema vahemaa? Põhjus on selles, et kuuli liikumist takistav jõud oli kuuli veeremisel mööda siledat põrandat märksa väiksem kui kuuli veeremisel mööda vaipa
andmete jaotust. Punktandmeid võib uurida hindamaks antud andmete hajutavust, kaootilisust ja klastrilisust. Joonelisi andmeid võib uurida hindamaks nende andmete komplekssust. Näiteks pole vaja suuremõõtkavalisele kaardile märkida kõiki tee pöördeid täpselt vaid märgitakse pigem üldisemalt tee kulgemine kaardil. 3. Kujunäitajad (shape measures): Kuju hindamine on kasulik määrates, kas polügooni piirjooni saab esitada kaardi mõõtkava muutmisel samasugusena või mitte. 4. Vahemaa näitajad (distance measures): Distantsi punktide, joonte ja polügoonide vahel saab hinnata mitut moodi. Võimalusteks antud vahemaid hinnata on lühima ristsirge vahemaana või eukleidilise vahemaana punktide, joonte või polügoonide vahel. Mõlemil juhul on võimalik vahemaad arvutada ainult kolmel erineval moel. Nendeks on vahemaa punktist punkti, vahemaa punkti puhvrist punkti puhvrisse ja vahemaa punktide puhvri vahel. Puhvri
Valgustugevus 1 cd (kandela) 11 Mis on trajektoor ja kuidas liigitakse liikumis trajektoori kuju järgi?Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Mida nimetakse taustkehaks?Taustkehaks nimetakse keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. 13. Mida kujutab endast taustsüsteem? Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem14. Mis on teepikkus ja nihe + tähised ja ühikud? Teepikkus on vahemaa mõõdetud mööda trajektoori. Tähis l (või s) ja ühik 1m (meeter).Nihe on vahemaa linnulennult võetuna, kõige otsem tee. Tähis ja ühik 1m (meeter).15. Millist liikumist nimetakse ühtlaseks ja sirgjooneliseks liikumiseks? Ühtlane liikumine on selline liikumine, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju.Sirgjooneline liikumine on sirge trajektoori korral. 16. Mida näitab kiirus + valemja ühikud? Kiirus näitab
Sära Anette Anderson Su sära ma näen näen, kui päikene paistab, su embuses tahaks olla kuni elu veel kestab. Sulle tahaksin öelda: ,, Ma armastan sind", Aga vahemaa meie vahel tundub nii pikk Tahaksin suudelda sinu ilusaid huuli, Tunda oma käsi ümber su puusa. Sinu armastust tahaksin tunda terve elu, Eales ei väsi sinu vaatamisest.
stabiliseerivad suled c) Plastikust pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled 2. Mitme punktini käib üks geim? a) 24 punktini b) 22 punktini c) 21 punktini 3. Sulgpalli mängitakse... a) üks ühe vastu b) kaks kahe vastu c) kuni kolm kolme vastu 4. Vali õige väide a) Platsi piirile kukkunud pall loetakse väljas olevaks b) Platsi piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks 5. Kui pikka vahemaa läbib mängija tüüpilises kahegeimilises mängus? a) 1,6-2 km b) 1,8-2 km c) 1,4-2 km 6. Kui kõrge on sulgpalli mängus võrk? a) 135 cm b) 145 cm c) 155 cm 7. Milliste mängudega sarnaneb sulgpall kõige enam? a) Indiaca b) Tennis c) Võrkpall 8. Täida lüngad Mängijad löövad reketitega .............................. (8) edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast .......................
Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,10. Katset võib alustada 10..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mõõtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur õppejõu poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid: t t Glütseriini tiheduse leidmiseks: x 1 2 1 x 1 t2 tx
· Riviõppe põhimõisted: Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade määrastikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel. Viirg on rivi, milles kaitseväelased seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoonel. Tiib on rivi parem. Või vasakpoolne ots. Rivi pööramisel tiibade nimetus ei muutu. Rinne on rivi külg, mille poole on kaitseväelased rivistatud. Rivi tagakülg on rinde vastaspoole rivi külg. Vahe on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel piki rinnet. Kaugus on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel sügavuti. Rivi laius on rivi tiibade vahemaa piki rinnet. Rivi sügavus on vahemaa esimesest viirust viimase viiruni. Kahe, kolme või neljaviirulises rivis seisavad ühe viiru kaitseväelased eise viiru kaitseväelaste selja taga väljasirutatud käe kaugusel
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...
Sobiv kuul valitakse vastavalt uuritava vedeliku viskoossusele. Mdetakse aega, mis kuulil kulub horisontaalsete märkide vahe läbimiseks. Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 9 0 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult = k (1 - 2) t Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis . Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Töö käik. Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada
Ülesanne: 1) Leia nõlva kaldenurk ja kalle protsentides, kui nõlva ülemise serva kõrgus on 9.74 m, alumise serva kõrgus 8.32 m. Nende vaheline kaugus on 4,5 m. 9,74 Δh= 9,74- 8,32=1,42 S= 4,5 m 8,32 ν= 18° 4,5 i=32% 2) Meil on teada nõlva kalle, milleks on 2,5% ja vahemaa 50 meetrit. Kui palju muutub kõrgus kahe punkti vahel? i=2,5 % s=50 m Δh=1,25 m 1
Radioaktiivsus on aine iseeneselik energiakiirgus ilma mingi välismõjuta. 35. Nimetage ja iseloomustage lühidalt 3. radioaktiivse kiirguse põhiliiki mõiste, joonis, omadused, kahjulikkus. Alfakiirgus kujutab enesest radioaktiivse lagunemise käigus tekkivate kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevate heeliumi aatomi tuumade (nn. alfaosakeste) voogu. Suure energiaga alfaosakesed neelduvad ümbritsevas keskkonnas kiiresti. Õhus suudavad nad läbida vaid mõnesentimeetrise vahemaa ega suuda läbida näiteks paberilehte või inimnahka. Ent inimorganismi sattununa (sissehingamise või söömise tõttu) võivad nad siiski tervisele olulist kahju tekitada. Beetakiirguse näol on tegemist suure energiaga elektronide vooga. Tema läbimisvõime on oluliselt suurem kui alfakiirgusel. Beetaosakesed on suutelised õhus läbima kuni meetrise vahemaa ning nende täielikuks peatamiseks läheb näiteks vaja 1 mm paksust metall-lehte. Väliselt ohtlik silmadele ja nahale
Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa © T. Lepikult, 2003 Liikumisülesanded, ülesanne 1 Ülesanne 1 Kahe linna vaheline kaugus on 600 km. Üks rong läbib selle vahemaa 2 tunni võrra kiiremini kui teine, sest ta kiirus on 10 km/h võrra suurem kui teise rongi kiirus. Leida, kui kaua aega kulub kummalgi rongil ühest linnast teise sõitmiseks. Lahendus Liikumisega seotud ülesannetes tuleb teada kiiruse v, läbitud teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost. Kiirus v on defineeritud kui läbitud teepikkuse s ja selleks kulutatud aja t suhe: s v= , (1)
üleolekumärk. KÄED JA JALAD Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku Kimbatuses inimene kratsib pead Puusa seatud käed demonstreerivad sõjakust Jalg üle tooli käsipuu näitab ükskõiksust Kõrgenenud kaitstustarve väljendub rinnale ristatud kätes Istudes üle põlve pandud jala kiigutamine näitab tüdimust , viha või ärritust. RUUMILINE KÄITUMINE Sõltuvalt sellest kellega suheldakse ja kus suheldakse valivad inimesed vahetul suhtlemisel neli ruumilise vahemaa varianti. 1) Lähisuhete vöönd 15-45 cm Siia lubatakse vaid need, kellega on tekkinud emotsionaalne seos. Abikaasad, lapsed, sõbrad, sugulased. Selliselt kaugusel on hõlbus saavutada kehaline kontakt ja tunda teise keha lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on ka kerge sosistada. Tihti aga oleme sunnitud viibima selles tsoonis ilma, et me seda sooviksime. Näiteks ühissõidukis; liftis. 2) Isiklik vöönd 46-120 cm
Kehaliste võimete hindamiseks on välja töötatud erinevaid teste. Vastupidavuse hindamise testidest om maailmas enim tuntud ja hinnatud Cooperi test. Testi töötas välja USA sõjaväe arst Kenneth H. Cooper 1968 aastal. Tal oli vaja head testi sõjaväelaste vastupidavuse hindamiseks. Ta tegi sõjaväelastega mitmeid katseid ning avastas, et kõige täpsemad tulemused saadakse, kui joostakse 12 minutit. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Cooperi testi tulemused on väga tihedalt seotud maksimaalse hapniku tarbimisega, mis peegeldab südame-vereringesüsteemi ja kopsude funktsionaal- seid võimeid. Soome haridusministeeriumi tellimusel tehti Soomes uuringuid Cooperi testi kohta. Uuritavaiks olid 20-aastased sõdurid. Kõik läbisid Cooperi testi. Sõdurid läbisid keskmiselt 2690m. Lisaks sooritati keerukaid uuringuid, mis näitasid, et Cooperi test näitab väga täpselt vaatlusaluste vastupidavuse taset.
AB IaIb Morgani seadus- aheldusseadus, seaduspärasus, mis tuleneb geenide (ja muude geneetiliste markerite) jadalisest paiknemisest kromosoomides. Seda seadust defineeritakse alternatiivsete reeglitena: · aheldusreegel: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi; · ristsiirdereegel: aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. Poiss või tüdruk? Nii munarakk kui seemnerakk sisaldavad kromosoome (kumbki 23 üksikut kromosoomi). Seega on viljastatud munarakus kromosoomide arvuks 46. Nendesse kromosoomidesse on kätketud meie tunnusjooned
tegevuse põhimõtteid ja eesmärke sisaldav tegevuskava; arvuti vm seadme täpse juhtimisvalemi väljendus programmkeeles 19. geniaalne loominguliselt täiuslik; erakordselt andekas; väga suurte võimetega 20. modernne moodne, nüüdisaegne 21. operatsioon tegevus, tehing, toiming; tööprotsessi omaette, lõpetatud lõik; maj tehing; mat tehe; med lõikus; sõj ühtlustatud plaanipärane sõjaline tegevus 22. distants ruumiline vahemaa, vahekaugus, pikivahe; ajaline vahe; võistlusmaa pikkus, vahemaa võistlejate vahel; positsioonist, east vm tingitud reserveeritus, tagasihoidlikkus suhtlemises; kaugus, pikivahe; laskekaugus 23. fantaasia kujutlusvõime; unistus, väljamõeldis; vabavormiline pilliteos 24. definitsioon mõiste sisu avamine selle oluliste tunnuste kaudu 25. baseeruma põhinema; sõj baasis asuma Geniaalne Bakter!
Mdetakse aega, mis kuulil kulub horisontaalsete märkide vahe läbimiseks. Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 0 ( V,11) 9 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult = k (1 - 2) t ( V,12) Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis ( V,11). Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Töö käik
b Anda vabalöök vastasvõistkonnale c Anda karistuslöök vastasvõistkonnale Kas mängijat, kes seisab suluseisus väravaesise lahtilöögi ajal, ... a Karistatakse suluseisus olemise eest vaid juhul, kui ta sekkub mängu b Ei karistata suluseisus olemise eest c Karistatakse suluseisus olemise eest Kollast kaarti näidatakse milliste alljärgnevate vigade puhul? a Ebasportlik käitumine, sülitamine, mängureeglite järjekindel eiramine, viivitamine mängu jätkamisega b 9,15 m vahemaa eiramine, tahtlikult väljakult lahkumine ilma kohtuniku loata, viivitamine mängu jätkamisega, näitab sõnas või teos välja eriarvamust c Tõkestab vastasmängija liikumist, ebasportlik käitumine, 9,15 m vahemaa eiramine, siseneb või taassiseneb ilma kohtuniku loata Kui mängija lööb väljastpoolt oma karistusala karistuslöögi otse oma väravasse, siis... a Antakse nurgalöök vastasvõistkonnale b Värav loetakse c Karistuslööki korratakse
Vahemaa Väljumisaeg Vändra 09:27 Suurejõe 7 09:34 0.5 Kaansoo 15 09:42 1.05 0.55 Kootsi 20 09:47 1.4 0.9 0.35 Vihiküla 29 09:56 2.05 1.55 1 0.65 Suure-Jaani 34 10:01 2.4 1.9 1.35 1 Viljandi 60 10:27 4.2 3.7 3.15 2.8 Leie 85 10:52 5.95 5.45 4.9 4.55 Puhja 96 11:03 6.7 6.25 5.65 5.3 Pauluse 126 11:33 8.8 8.35 7.75 7.4 Tartu bussijaam 131 11:38 9.15 8.7 8.1 7.75 Esimene Teine Kolmas Neljas Keskmine kiirus 60 Tariif 0.07 0.35...
Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KAISA RAHUOJA KATB - 41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 6.03.11 Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Katse käik: Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kuul nr 4 Kuuli konstant k =1,181634 kuuli tihedus 1 =8,150 g/cm3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
