(1) Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud. (2) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi pinnavee töötlusmeetodeid: 1) I kvaliteediklass – lihtne füüsikaline töötlemine (filtreerimine) ja desinfitseerimine; 2) II kvaliteediklass – füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon , helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine) ning desinfitseerimine; 3) III kvaliteediklass – laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon) ning desinfitseerimine. (3) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid: 1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine;
7. Bor-peedisupp 8. brunch-hiline hommikusöök 9. Buffet laud-selve e iseteeninduslaud 10. Caffe latte-itaalia piimakohv, espresso+kuum piim 11. Caffe au lait- prantsuse piimakohv, kohv ja piim peavad olema ühtse temperatuuriga 12. Cappuccino- espressopõhjaline itaalia piimakohv rohke vahuga 13. Gourmet´-restoran- toidunautijatele mõeldud restoran 14. Guéridon teenindus-teenindamine spetsiaalselt kärult (abilaualt ratastega) 15. Dekanteerimine- veini valamine pudelist karahvini 16. Digestiiv- pealelõunajook- liköörid,brändid 17. Dinee- pidulik õhtusöök 18. Espresso-kange itaalia kohv, mille kõrvale serveeritakse alat ka klaas vett 19. Furett-püstijalapidu 20. Ibrik-varrega nõu türgi kohvi keetmiseks 21. Jääkohv- külm kohv vahukoore ja vanilje jäätisega serveeritakse kõrges klaasis 22. Kokillnõu- merekarbikujuline portsionnõu kalasuupistete jaoks 23
- sobiva sademe valik- sade peab olema praktiliselt lahustumatu, hästi filtreeritav ja pestav, peale kuumutamist peab sade vastama samale valemile, püsiv kaal ei tohi muutuda seistes, kui võimalik, tuleks sadestaja valida selline, et tema liig kuumutamisel lenduks. • Kui palju tuleb sadestajat võtta? Kui sade kristallne – koeffitsient 0.5g, kui amorfne – 0.3g ja veel tuleb võtta 1.5 korda rohkem, kui arvutatud teoreetiliselt. • Mis on dekanteerimine ja miks seda kasutatakse? – protsent, mille käigus kallatakse sadet keeduklaasi pesuvedelikku, segatakse hästi läbi, lastakse settida ja valatakse vedelik mööda klaaspulka filtrile, korratakse protseduuri 5-6 korda. Kasutatakse filtreerimisel ja sademe pesemise alusel, et vältida filtripooride katki ja pesta välja lisandeid. • Millistele tingimustele peab vastama filter? - Ei tohi olla õhumulle, peab olema mõned millimeetrid lehtrist allpool
Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini
Puuviljad · ükski puuvili ei sobi veiniga. Köögiviljad · fantastiliseks kaaslaseks on paprika Magusate veinidega ei sobi pakkuda sokolaadi, head kaaslased on jäätis, vahukoor, tarretis, puuviljasalat. Millal on vein vale ? · Kopitanud, hallitanud või puidu lõhn. · Oksüdeerinud · Valesti säilitatud madeirastub, serri lõhn, valge vein tunneneb ja punane vein muutub heledaks. · ! Välisõhus ei tasu juua kallist veini ! · Dekanteerimine vein valatakse pudelist karahvini setete eemaldamiseks ja õhutamiseks ehk parkainete pehmendamiseks. Viin · Serveeritakse jääkülmalt · Pokaalid on 4-7 cl suurused jalata või jalaga klaasid. Konjak · Konjakit juuakse arooniklaasist · Alkoholi valatakse klaasi vähe, tavaliselt 2-4 cl. · Klaasi hoitakse peopesas, et jook soojeneks ja avaks aroomid. Viski · Klassikaline viski klaas on on-the-rocks klaas.
õhul hajuda. Kuidas otsustada, kas vein on riknenud? Kui ebameeldiv lõhn püsib või kui see läheb pärast pudeli avamist halvemaks, võib vein olla halvaks läinud. Kui veinil on äädika maitse või on tal pinnapealne serrit meenutav lõhn, on vein ilmselt defektne. Kork võib olla nakatunud ja rikkuda kinnikorgitud veini. See annab veinile kopitanud puise maitse (see ongi "korgimaitseline"). Selline vein ei sobi juua. Veini ümbervalamine - DEKANTEERIMINE Vanuse kasvades tekib mitmetes, eriti punastes veinides parkaine ja värvipigmendi rohke sade, Et seda eemaldada, tuleb vein ümber valada, nii et sade jääb pudeli põhja. Pudelit peab hoidma paar tundi püstiasendis, et sade saaks põhja vajuda. Tõmmake ettevaatlikult kork välja ja pühkige pudelisuu nii seest- kui väljapoolt puhtaks. Valage kogu pudelitäis ühe hooga ümber. Hoidke käsi kindel Valage vein ümber ettevaatlikult ja ühtlaselt ärge laske veinil
meeldiva parkhappega Cuvee tähendab erinevate sortide seguveini Väävli lisatakse veinile maitse andmiseks EI - Vääveldioksiidi võidakse lisada käärimisel ajal, et tappa käärimisbakterid. Sellist meetodit on kasutatud käärimise peatamiseks magusate veinide puhul. Veinikeldri puhul on oluline: niiskus ja temperatuuri sobivus veinide küpsemisele, ideaalseks temperatuuriks peetakse 12 kraadi Dekanteerimine toiming, kus vein valatakse pudelist sobivasse anumasse karahvini, rikastades veini õhuga ja eemaldades veinist sademe. Vajalik eelkõige vanemate veinide puhul. Veini juures hindab hindaja ... värvi, maitset, aroomi, viimistlust, üldist välimust ja kvaliteeti Mida tähendavad veinipudeli etiketil: cabernet sauvignon - viinamarjasort 1995 veini sünniaasta chateau la Petrus - veinimõis A.C. - kvaliteet ja karakter vastavad tema päritolu geograafilisele keskkonnale, (Appellation
KUIDAS OTSUSTADA, KAS VEIN ON RIKNENUD? Kui ebameeldiv lõhn püsib või kui see läheb pärast pudeli avamist halvemaks, võib vein olla halvaks läinud. Kui veinil on äädika maitse või on tal pinnapealne serrit meenutav lõhn, on vein ilmselt defektne. Kork võib olla nakatunud ja rikkuda kinnikorgitud veini. See annab veinile kopitanud puise maitse (see ongi "korgimaitseline"). Selline vein ei sobi juua. VEINI ÜMBERVALAMINE - dekanteerimine Vanuse kasvades tekib mitmetes, eriti punastes veinides parkaine ja värvipigmendi rohke sade, Et seda eemaldada, tuleb vein ümber valada, nii et sade jääb pudeli põhja. Hoidke pudel paar tundi püstiasendis, et sade saaks põhja vajuda. Tõmmake ettevaatlikult kork välja ja pühkige pudelisuu nii seest- kui väljapoolt puhtaks. Valage kogu pudelitäis ühe hooga ümber. Hoidke käsi kindel
magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini
• Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. Keemilised ühendid: moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on moleku Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2 , CO2 , H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 11. Mis meetodiga saab segud lahutada? Dekanteerimine, filtreerimine, destilleerimine, kromatograafia 12. Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata(värvus, sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus) Keemilised omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega.(vesiniku põlemine hapnikus) 13. Lihtaine ja liitaine mõisted ja näited nendest.
Lisades lahusesse elektrolüüdi ioone saame vältida või minimiseerida kolloidosaksete teket. Elektrolüüdi (N: ammooniumsoolad) lisamisel pesulahusele saab vältida sdademe peptiseerumist. 71. Sademete vananemine. Sademel lastakse seista, et tekiksid suuremad sademeosakesed ja eralduksid võõrioonid. 72. Puhaste sademete saamise meetodid. Vanandamine võõrioonide kontsentratsiooni vähendamiseks Oklusioon sade lahustuda ja uuesti sadestuda Pinnaadsorptsioon sademe pesemine Dekanteerimine 73. Kaasasadestamine. Protsess, kus aine, mis ei peaks veel sadenema (lahustuvuskorrutise järgi) läheb mingil põhjusel sademesse. Kaasasadenemine kui lahuses on teisigi aineid, mille lahustuvuskorrutised on sarnased. Selliseid aineid tuleb vältida, nad mõjutavad ka protsessi kiirust. Kaasasadenemine on tingitud ka sellest, et me sadestame liiga kiiresti või kasutame liiga suure kontsentratsiooniga aineid. Et vältida oklusiooni, tuleb sadestada aeglaselt
(karahvini ümber valama)? See on kasulik noorte veinide puhul, aga ka väga jõuliste tanniiniste vei- nide puhul. Protseduuri käigus saab vein õhku ja see paneb ta “avanema”: aroom muutub võimsamaks ja maitse omandab täiendavaid nüansse. Tei- ne dekanteerimise eesmärk on vanad veinid sademelt ära valada. Väga va- nade veinide puhul tuleb olla siiski ettevaatlik: liiga tugev õhutamine võib nad lõplikult hävitada. Samas võib dekanteerimine isegi veidi oksüdeeru- 22 nud veini päästa: veini avanedes võib see muidu häiriv nüanss taanduda. 23 Uku Kuut: Veinimaa Eesti “Jaan Kivistik Räpina aiandus-
pudelit esitletakse kõigepealt tellijale, kes peab jooki maitsma ja selle heaks kiitma; vanemate veinide puhul kasutakse töövõttena ka dekanteerimist ehk ümbervalamist karahvini; veini aroomi tundmiseks võib jooki enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta vastuvõttudel või lõunalauas sobivaks. Punase veini serveerimistemperatuurid: · kerged punased veinid: 1415 °C · tugevad punased veinid: 1618 °C 212. Veinide dekanteerimine on veini valamine karahvini e. dekanterisse. Tehakse seda selleks, et 1) vein saab õhku; 2) osadel veinidel on sade põhjas, et seda eeladada; 3) pakkuda vaatemängu. Dekanteeritakse puhtesteetilisest aspektist, näiteks kui pudeli pakend on vigastatud. Veini dekanteerimise protsetuur pudeli avamine; veinikarahvini loputamine veiniga ; korgi nuusutamine; veini valamine sommeljee klaasi; veini dekanteerimine. 213. Pearoogade serveerimine
annaabi.ee 
