Kool KLASS EES ja PEREKONNANIMI LIIVAKÕRBED Referaat ÕPETAJA AASTA
kliimavöötmed Õhumassid Õhutemperatuur Sademed Tuuled aastaajad Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne õhk Aasta ringi väga palav (>25°C). Väga palju sademeid (> Passaadid Aastaajad vööde (EÕ) Õhutemperatuuri ööpäevane 2000mm/a). puuduvad. amplituud suurem kui aastane kuu keskmise temperatuuri amplituud.
tõttu kõrvale tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid. Troopiline: palav, kuiv troopiline kliima, õhk kuiv, taevas pilvitu. vähe sademeid, passaadid. 2 aastaaega(palav, soe) Lähistroopiline: kuiv, päikesepaisteline suvi passaadid, vihmane talv läänetuuled.sademeid aurumisest vähem, Parasvööde: mereline: sajab palju tempi kõikumine väike Parasvööde: mandriline: temp. amplituudi kõikumine surre, vähem sademeid,.
/ - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕHKKOND MADALRÕHKKOND , PÜSIMA VAHELDUV SUUND KANA VARBLANE VÄHK HUNT LAMMAS JÄNES / HOBUNE TRUU
Jamaica (saar) Tauno Tamm Pärnu Ühisgümnaasium 8.b Saare üldandmed Pindala - 10 991 km² 2 909 700 elanikku(2013) Halduskeskus Kingston Rahvastiku tihedus - 265 inimest/km² Jamaica on tuntud orkaanide poolest Asub Kariibi laama äärealal Maavärinate piirkond Tuntud orkaanide poolest Suurim orkaan Gilbert, 1988 (tuul oli 290 km/h) Jamaica asub troopikavööndis Talv on palav, jaanuaris üle 24°C Suvi on väga palav Aastas sajab 1000-2000mm Kuulus surfi piirkond Jamaica loodus Taimi 3800 liiki Mets katab viiendikku saarest 120 jõge Palju linnu- ja putukaliike Jamaica rahvastik Kultuur tekkinud kõigi kultuuride ühtesulamisel Ligi 50% rahvastikust elab linnades Aastane rahvastiku juurdekasv 0,6% Jamaica majandus Majanduse kolm tähtsaimat haru on turism, maavarade kaevandamine ja troopiliste eksportkultuuride kasvatamine
i) Kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu b) Lähisarktika ja lähisantarktikavööde i) Lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk ii) Kiirekasvulised ja lühiajalis öökülma taluvad kultuurid (paremas mullastikus) iii) Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru c) Parasvööde i) Saagi saab 1 kord aastas (4 aastaaega) ii) Kliima on niiske ja jahe d) Lähistroopikavööde i) Talv jahe ja sajune, suvi palav ja kuiv ii) Niisutamise abil on võimalik kasvatada põllukultuure läbi aasta e) Troopikavööde i) Temperatuur alati üle 0˚C, suured kõrbed ii) Kuum ja kuiv kõrbekliima iii) Niiske ja palav kliima f) Lähisekvatoriaalvööde i) Aastarigselt soe, sademed langevad ebaühtlaselt ii) Vegetatsiooniperiood aastaringi iii) Palav ja niiske suvi, palav ja kuiv talv g) Ekvatoriaalvööde
Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel. Polaarne õhumass-See tekib pooluste kohal, aastaläbi on kuiv ja külm. Parasvöötme õhumass-See tekib 50-60 laiuskraadidel. 1.Mereline- Suvel: jahe ja vihmane ; Talvel: tekib sula ilm ja võib hakata sadama vihma/lörtsi/lund. 2.Mandriline- Suvel on palav ja kuiv ; Talvel: väga külm ja selge ilm. Mäestikud takistavad õhumasside liikumist. N:Alpid ja Himaaalia. Mäestikud jaotavad ümber mäestikud.
Elu vihmametsades Vihmametsad · Vihmametsadeks nimetatakse - maakera palavvöötme lopsakaid metsi, kus sajab väga palju vihma ja on aasta ringi palav. · Vihmametsad on maailma looduse väga olulised, neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maailma kliimat. Troopilised ja ekvatoriaalsed vihmametsad asuvad: Kliima: · Ekvatoriaalses vihmametsas sajab iga päev ja õhk on väga niiske. Aastas on vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega.
vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). Ühe kultuuri sees erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 1. Esimene samm - mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine (disambiguation) kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see teisele külm; nt pr keeles eristus ,,warm"/"hot" sõnatasandil puudub - ,,chaud"; eesti keeles: ,,soe"-"palav"-"kuum"?). Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni (propositsioonini). 2. Teine samm: kõneleja tähendus, mida kõneleja tahab lausega öelda, või täpsemalt, ,,teha" (vrdl Austin ,,How to do things with words"). · Lihtsalt nendib fakti. · Palve: tehke aken lahti! (või: Keerake küte vähemaks!)
Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Füüsikalised ohutegurid: Müra- kõik asjad tekitavad müra, eriti kui nad kõik koos peaksid töötama. Näiteks arvuti, külmkapp, inimeste rääkimine, printer jne. Tööruum võiks puhkeruumist kaugemal olla ja võimalusel võiks töötaja pauside aeg värske õhu kätte minna. Õhu liikumise kiirus- tööl ei tohiks olla ei palav ega ka külm. Hea oleks, kui oleks võimalus kliimaseadme kasutamisele, kuid kui ei ole, siis on hea, kui tööl on näiteks puhur või saab akna lahti teha. Suvel on tihtipeale väga palav tööl ja siis saab õhu liikumist reguleerida vaid tuuletõmbusega, kui neid eelnevaid just kasutusel ei ole. 2. Keemilised ohutegurid: (Printeri) tolm- koristada oma töökohta regulaarselt. Viibida printerist kaugemal.
Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik
Kas Tallinnas on soojem kui Tartus? Kas Oslos ja Helsingis on ühesugune temperatuur? Kus on kõige soojem/külmem? Kus on sama soe/külm nagu Berliinis? Otsusta, kas väide on õige või vale (siin võite kirjutada ainult sõnad: õige ja vale) Tallinnas on soojem kui Pärnus Pariisis ei ole nii soe kui Londonis Ei Helsingis ega Varssavis ei ole nii külm nagu Riias Nii Valgas kui ka Tartus on sama palav kui Kohtla-Järvel Lõika ajalehest välja umbes 10 pealkirja vähemalt kahesõnalist. Esimeses tulbas pealkirja esimene pool, teises tulbas teine pool. Seejärel lõika need kleebitud pealkirja osad uuesti välja ja sega omavahel segamini. Hiljem saad mõnele teisele paarile anda need ühendamiseks. Vali välja üks artikkel, valmistu seda teistele selgelt ette lugema ja valmista artikli põhjal ette 3 küsimust. Kleebi võimalikult palju kuulutusi ühele lehele ja valmista nende
See, kas elu on hea või halb, ei sõltu vist niivõrd ühiskonnagrupist kui igaühest endast. Halb ja hea on kinni meie peas. Mulle meeldib, et Eestis on nii palju ruumi loodust, avarust, inimesed pole igal pool jalus. See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud teised katastroofid. Aga ikkagi on meil millegi üle nuriseda. Näiteks ilma üle. Küll on liiga külm ja vihmane, siis jällegi liiga palav. Öeldakse: ole rahul sellega, mis sul on, alati võib hullem olla
Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. *KASVUHOONEGAASID - Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on: CO2, CH4, Naerugaas N2O, Freoonid, Veeaur, MaalähedaneO3 jt gaasid *Õhumasside omadused: - POLAARNE ÕM külm ja kuiv - PARASVÖÖTME MERELINE - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe - MANDRILINE ÕM - kuiv, suvel soe ja talvel külm - TROOPILINE ÕM kuiv ja palav - EKVATORIAALNE ÕM niiske ja palav *ÕHURINGLUST MÕJUTAB: - Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) - Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine - Reljeef
Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv.
Tegin laeka lahti Seal sees olid hoopis raamatud katekismused koolilugemikud hobuseraviraamatud ja kõige põhjas raamatute raamatu vahel vanad fotod selle talu õitseaegadest enne märtsiküüditamist pildid mis tehtud siinsamas ojakaldal taluõuel ürgmetsa veerel pildid mu sõbra esivanematest Nüüd sai ta need kingituseks Minu huvi tõttu kindakirjade vastu sai ta need endale mõni päev enne talu mahamüümist kahe milli eest veel võõramatele võõrastele On palav päev Breznevi ajal on palav päev Breznevi ajal ja mina alles väike tüdruk sinises sitsseelikus põgenen läbi kollase viljapõllu suurelt suurte inimeste sünnipäevalt kus süldid sulasid pikkadel peolaudadel ja mu õed ja tädipojad olid kadunud võrkkiigest ja marjapõõsastest rõkkavasse naeru ja siis jõuan äkki mahajäetud maamajani ühest katkisest kastist leian sihvaka piibu mis lõhnab vanade meeste järele veel vanemate kui vanaisa must magus mõru piip ühe hirmutavalt vana
Jugavoolus puhub tuul läänest itta. Tuulesuund ei ole püsiv. Tsüklon madalrõhuala. Kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeani kohal. Tänu sellele kujunevad välja õhukeerised. Õhk liigub servadest keskme suunas, põhjapoolkeral vastupäeva Ilm: S: suhteliselt jahe, pilvine, tugeva tuulega T: suhteliselt soe, sademetega, pilvine, sula, tugeva tuulega Antitsüklon õhukeeris, mille keskmes valitseb K ning õhk liigub keskmest servade suunas, põhjapoolkeral päripäeva Ilm: S: palav, päikeseline, pilvitu, nõrga tuulega, selge T: päikeseline, tuulevaikne, päikesepaisteline, pakane EÕM 0- *väga niiske 5 *väga palav *sademeid aasta läbi TÕM 30 *sademeid ei ole - *väga palav 40 *laskuv õhuvool PÕM 40 - 60 a)ma *kuiv(kujuneb ndrili mandri sisealal) ne *temp madal b)me *niiske(kujuneb relin ookeani kohal) e *jahe(soojenemin e ja jahtumine ei
Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodandust ja üle poole ekspordi väärtusest. Austraalias on huvitav fauna. Sellelaadset ei leidu mujal maailmas. Selliseid loomad
Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne- Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, aga
LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima.
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
· TUUL õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest. · ÕHUMASS ühesuguste omadustega (temperatuur, niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse maapinnalt. Õhumassid · Polaarne õhumass külm ja kuiv. · Parasvöötme mereline niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe · Mandriline õhumass kuiv, suvel soe ja talvel külm. · Troopiline õhumass kuiv ja palav. · Ekvatoriaalne õhumass niiske ja palav. Õhuringluse skeem paberil! Õhuringlust mõjutab: · Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule. · Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine · Reljeef Tuuled · PASSAADID püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled. Põhjpoolkeral kirdepassaat, lõunapolaarkeral kagupassaat.
Portugal Koostajad: Kerly Kerge Katariina Keerd Loodusolud Palav ja kuiv suvi Atlandi ookeani lähedus Mägine maastik- keerutavad teed mägede jalamil Looduspargid- Trs-os-Montes Viinamarja väljad Kultuuriobjektid & vaatamisväärsused Algarves katedraal Arheoloogia muuseum Carmo kirik ja luukamber Coimbras: - Püha Risti Klooster - Romaani katedraal Turismiliigid Päevitamine Sukeldumine Matkamine mägedes Ujumine Kasiino Golfiväljakud Majanduslik arengutase Tasemel meelelahutusprogrammid ja kõrge teenindustase Taskukohased hinnad Hea trantspordi olukord Hotelle üle 300 Restoranid- eriliseks delikatessiks on mereannid AITÄH KUULAMAST!
· Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi . · Loomastik on väga liigirikas , linnud on lärmakad ja linnud-loomad võitlevad värvikuse poolest . · Inimesi elab vähe . · Loodusobjektid nt : Amazonase madalik , Amazonase-Kongo jõgi , Sumatra , Indoneesia saarestik .
SOOJUSE KANDUMINE LIIKUVA AINEGA Veronika ja Liisi 7.KL Sisukord Soojuse liikumine Konvektsiooni kasutamine majade kütmisel Konvektsioon maa sees Maa siseehitus Tuuline ja tuuletu ilm Pilte Soojuse Liikumine Liigub tuulega Liikumiseta oleks ekvaatoril palav Liikuv vesi Konvektsioon- soojuse kandumine liikuva ainega Konvektsiooni Kasutamine Majade Kütmisel Voolav vesi kannab leegi soojuse radiaatorile Õhu ringlemine Konvektsioon maa sees Soojus kandub maakoorele magma vooluga Magma paneb maakoore liikuma Laamad Maa siseehitus Maakoo Ülemine Alumin Välistuu Sisetuu r vahevöö e m m vahevö ö
soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel soe (põhjus: meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui maa); parasvöötme mandriline: kuiv, suvel soe, talvel jahe; troopiline: kuiv ja palav; ekvatoriaalne: niiske ja palav. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud suurema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tuulenihe:tuule suuna kuni 30-kraadine erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedaste tuulte vahel. Globaalne õhuringlus:atmosfääri üldine tsirkulatsioon, tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
сводка погоды - ilmateade, прогоз погоды - ilmaennustus, лето – suvi, осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne,
vihmamets asend Vihmametsad asuvad ekvaatori ümbruses. Näiteks Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja ka Indoneesias. kliima Vihmametsad asuvad ekvatoriaalses kliimas. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske ning ilm on seal aastaringselt sama. Sademeid langeb seal aastas kuni 2000 mm. taimestik Taimkate on tihe ja lopsakas, puudel on kolm rinnet ning paljudel puudel väänlevad ka ronitaimed ehk liaanid. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuligi. muld Vihmametsades on ferraliitmullad, mis on väheviljakad. loomastik Loomastik on vihmametsades kärarikas ning loomad on eredavärvilised
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega.
EKVATORIAALNE VÖÖDE Ekvatoriaalne vihmamets ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on
Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat. Möödunud aasta oli teadaolevatel andmetel kõige soojem aasta Maal, kusjuures ebatavaliselt palav oli ka Arktikas, teatas USA kosmoseagentuur NASA. Soojade aastate pingerida on järgmine: 2005, 1998, 2002, 2003 ja 2004.
9. klass Põhiandmed Pindala: 300 000 km² Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila Rahaühik: peeso Katoliku usk 85% Islami usk 10% Filipino keel. Riigis u. 80 keelt. Asend Vaikse ookeani edela osas, Aasia kaguranniku juures. 7107 mägist saart. Aktiivsed vulkaanid. Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada. Kliima Troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +27°C Vihm mai-november Sademeid langed ~ 2000mm aastas. Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000 Loomastik 760 linnuliiki. 2000 kalaliiki. 200 erinevat roomajat. Rahvuskala on Bangus Tarsier (tontkandlane) Maailma kõige väikseim ahv. Kaalub ~ 70-650 g 90-160mm pikk. Whale shark Maailma suurim kala
Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäevased erinevused suured. Väga palju sademeid. Tuuled Aastaajad Idatuuled Kaks aastaaega: suvi ja talv. Suvel läänetuuled, talvel idatuuled. Kaks aastaaega: suvi ja talv. Läänetuuled Neli selgesti eristatavat aastaaega. Suvel passadid, talvel läänetuuled. Kaks aastaaega: suvi ja talv. Passadid. Kaks aastaaega. Passadid. Kaks aastaaega.
Tutvustus ★ Naaberriigid: Portugal, Prantsusmaa, Andorra (Maroko) ★ Valuuta: euro ★ Rahvaarv: 45 528 024 ★ Rahvad: katalaanid, galeegid, baskid, oksitaanid ★ Rahvuslill: punane nelk ★ Rahvusloom: pull Hispaania loodus ★ Veekogud: Vahemeri, Guadalaquivir (jõgi), Embalse del Negratin (järv), Biskaia laht, Cadizi laht ★ Kliima: vahemereline, palav suvi, pehme ja vihmane talv ★ Taimestik: metsarohke, igihaljas kuivalembeline ja poolkõrb, oliivi-,viinamarja- ja viigipuuistandused Hispaania kultuur ★ Härjavõitlus ★ Flamenco Rahvusliku käsitöö elemendid Espadrillid Keraamika Hispaania rahvariided Kuulsamad kirjanikud ★ Ramon Gomez de la Serna (1888-1963) ★ Miguel de Cervantes(1547-1616) ★ Federico Garcia Lorca (1898-1936)
Väga külm Niiske Kuiv Veidi sademeid Tuuline Mõõdukad T° Lähistroopiline kliimavööde talvel suvel parasvöötme õhk troopiline õhk Niiske õhk Kuiv Sajab Kuum T°-5°kuni +5° Pilvitu Lähisekvatoriaalne vööde " talvel" suvel troopiline õhk ekvatoriaalne õhk Väga kuum Palav Äärmine kuivus Palju sademeid Pilvitu Suur pilvisus Tee valik ja põhjenda !!! ??? Mis Kliimavöötmes soovid Sina elada???
Ma käisin tööl ka ma teenisin raha et endale rollerit osta . Ma sain sellelt suvelt ka palju kogemusi kuna ma olin laagris nimega Valgemetsa Noortelaager. Ma sain seal palju sõpru ja eriti mõned ka head kellega ma siiamaani suhtlen ja kellega ma järgmine aasta laagrisse lähen. Ma sain paljudega enda praeguste võnnu koolis olevate lastega ka kokku. Sel suvel oli suvi natukene minu arust halb kuna päikest ei olnud nii palju kui eelmine aasta aga selle eest oli sel suvel hästi palav ja vesi oli soe. Suvel ma istusin mitu tundi päevas ka arvutis ma olin seal ja mängisin minecrafti ja kuulasin muusikat. Minu lemmik arvutitegevus oli facebookis passimine ma sain seal oma sõpradega rääkida ja vanade klassikaaslastega kes läksid teise kooli. Minu arust oli see svui hästi tore ja see jääb mul eluks ajaks meelde.
Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi.Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav. http://delfiin.onepagefree.com/ Merlin Mägi 5.klass
vana, aga me teame, et see pole nii. Me elame emotsioonide ajendil, kuigi reaalsus on hoopis teine. Loodame seda, mida mitte kunagi ei juhtu. Aeg, aeg pikk sündmuste rohke rägastik. Arvatakse, et aeg muudab kõike. See on midagi, mida me jälle tahame uskuda, aga millesse me sisemas tegelikult taaskord ei usu. Aeg on see, millega tuleb kaasas käia ning maha jäämine võib lõppeda kõigile ootamatu kurva sündmusega. On kuum päev, väljas on meeletult palav. Rahvast sagib palju. Jääd seisma, jälgid ja saad aru, kui segaseks on muutunud kogu maailm su ümber. Kõik keerleb su ümber ning jälle sa tunned ennast justkui kustuva küünlana. Kuulen jälle kuidas keegi on kellegi kohta midagi halba öelnud, tunnen tunnet nagu see oleks otsekui minu pihta käinud. Kogu ühiskond on muutunud kraaksuvateks tagarääkijateks, sest kogu maailm on kõik kõigi vastu ülesse keeranud.
Reis maakera südamesse Jules Verne Raamatus kirjutatakse ,kuidas professor Otto läheb oma vennapojaga maakera südamesse seiklema. Algul nad uurisid vanu raamatuid kust kukkus välja paberi tükk ,millel oli kirjas midagi sellist, mida nad ei oskanud seletada ja nad murdsid pead selle üle mitu ööd ja päeva. Vennapojal hakkas palav ja lehvitas endale tuult ,kui nägi, .et tähed andsid tagurpidi vastuse kätte. Seal paberi peal rääkis märksõnadest ,mis aitavad minna maa sisemusse.Lõpuks asusid mehed teele Islandi saarele ,sealt sisenesid nad vulkaani kraatrisse ,et leida maakera süda. Saarel liitus nendega kütt ja teejuht Hans. Vulkaani sisemuses toimus nendega palju sündmusi. Nad piinlesid janu käes ,üritasid leida maa alt vett ,kaotasid üksteist ära ,läksid vales suunas.
Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... ("Külm") --- Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. ("Tuisk") Loodusdetailid Juhan Liiv pööras palju tähelepanu loodusdetailidele
· Toast lahkudes kustutan tule külmik, mis neelab aastas kolmandiku väiksema kodu elektrivajadusest. · Arvuti on sisse lülitatud vaid · Toa temperatuur püsib parajana, et tegeliku töötamise ajal Lambipirnide vahetamine ökonoomsemate vast u poleks toas liiga palav. võimaldab kodu valgustada mitu korda väiksema · Ootereziimile jäetud asjad võtavad elektrikuluga. · Kui kodust lahkun reguleerin samuti elektrit toatemperatuuri madalamaks · Kui mobiiltelefoni aku on täis
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale
5. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. (ühe kultuuri sees on erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.) 6. Millised võivad olla lausungi ,,Siin on palav" kõneleja-tähendused esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat
kultuur, põhiline osa rahvastikust ja ma tegevusest koondunud oaasidesse, maavarasid vähe, hilisagraarne tootmisviis, maailma maj vähetähtis Must Aafrika mullad on õrnad ja viletsad, maavarasid keskpäraselt, kliima soe, niiskust ebaühtlaselt, kultuur kujunenud kohalike hõimude ja euroopaliku kultuuri segunemisel, põhiliselt varaagraarne tootmisviis, arengut takistab eraldatus, maailmamaj vähetähtis LadinaAmeerika LõunaAmeerika v.a.Guyane, kliima palav ja niiske, tööstusliku tähtsusega maavarad, hübriidne tootmisviis, kristlik kultuur, maailmamaj küllalt tähtsal kohal KaguAasia Tai, Filipiinid, Malaisia jne LõunaAasia India ümbrus, vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine, loodusvarasid piiratud hulgal, hilisagraarne tootmisviis, hindusim ja budism, maailmamaj omajagu tähtis koht, KaguAasia rohkem arenenud IdaAasia vahelduvniiske kliima, pool Hiinat ja Jaapan, loodusvarasid küllat palju v.a. Jaapan,
Rahvastiku tihedus: 16,754 in/km² Valuuta: Euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Valitseja: prints Albert II Monaco vapp Väikeriik Lääne-Euroopas Asub vahemere põhjarannikul, Prantsumaa lõunakaldal Itaalia piiri lähedal Lõunast ümbritseb vahemeri, muu piir ühine Prantsusmaaga Asukoht maailmakaardil Monaco kaart Lähistroopiline vahemereline kliima Soe talv Palav ja kuiv suvi Joonis keskmise sademete hulgaga ja keskmise temperatuuriga kuude lõikes Meeste eluiga u. 7 aastat lühem naistest. Keskmine eluiga 79,96 aastat Iga naise kohta on 0.91 meest Keskmine vanus 45,5 aastat Kõneletakse prantsuse, inglise, itaalia ja Monegasque (kohalik keel) 90% rahvastikust katoliiklased, 10% muud usundid Peamine sissetulekuallikas turism, teenindus
Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind. Külm Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Kas olete näinud?
rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid. Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.
sest nad polnud kunagi varem näinud inimesi. Nad tahtsid tulla lähemale, kuid kartsid, aga inimesed nägid neid ja tulid lähemale. Nad tulid kõik koos lähemale ja hakkasid midagi rääkima. Nad rääkisid, et võiks neid kahte jääkaru loomaaeda viia, kuid kuidas. Ja siis tuli ühele mehele mõte, meenutada nad kalaga, sest jääkarudele väga meeldib kala. Nii saidki Kadri ja Kati loomaaeda, kuid suurte raskuste, sest neid viidi Soome, kus oli siis väga palav ilm ja 5 jääkarudel oli seal väga palav, kuid ajaga nad harjusid. Läks mööda juba mitu aastat, kuid Kadri ja Katil seal ei meeldinud ja ühel päeval toodi loomaaeda veel kaks jääkaru, kuid kes olid juba vanemad. Kadri ja Kati olid väga rõõmsad nähes uusi naabreis, sest neil oli hea plaan loomaaiast ära joosta ja nad kohe arvasid, et uued naabrid aitavad neile sellega. Kui uued naabrid olid juba
siis ta ükskord leidis ühe raamatu ja kui ta uuris seda Harryga, siis järsku kukkus üks sildike sealt välja , seal oli kirjas midagi sellist millele nad vastust leida ei osanud. Paberil oli midagi ruunikirjas , ja and töötasid selle nimel päevad ja ööd , et välja uurida , mis seal peitub , nad tõlkisid ruunikeelest selle nende keelde , aga selle tulemus oli segased ja imelikud laused. Professor läks lõpuks nii närvi et läks toast ära , Harry aga vaatas et toas on palav ja hakkas endale ühe paberilipikuga tuult tegema , kui nägi et tähed tagurpidi andsid vastuse kätte. Ta ei tahtnud öelda professorile et ta leidis lahenduse , sest ta oleks teadnud et ta läheb maailma sisemusse reisile , sest seal paberil rääkis just märksõnadest , mis aitavad minan maa sisemusse , paberil oli kirjas siis teejuhis ja all oli kirjas Arne Saksnumm , kes oli käinud maa sisemuses ära .
,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohvriks oma venna, ja aidanud Iasonil kuldvillakut röövida. Muid peagi jätab Iason Medeia nende kahe lapsega maha, et nautida Korintose kuninga tütrega. Meeleheitel Medeia palav armastus Iasoni vastu muutub niisama kirglikuks vihkamiseks nind see viib naise kohutavate kuritegudeni. Ta mürgistab Iasoni uue naise ja tapab seejärel ka oma pojad kuigi ta armastab poegi, on viha Iasoni vastu ja kättemaksusoov tugevamad... Tragöödia lõpus lahkub Medeia koos laste surnudkehadega Heliose saadetud tiivuliste lohede veetaval vankril. Õnnetu Iason palub asjatult luba kas või kordki puudutada oma laste põrmu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
