Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni. Ida-Siberi merre suubuvad Indigirka ja Kolõma jõgi. Ida-Siberi meri asub mandrilaval. Tsuktsi meri Tsuktsi meri piirneb läänes Wrangeli saarega, edelas Tsuktsi poolsaarega ja kagus Alaskaga. Lõunas on ta Beringi väina kaudu ühenduses Vaikses ookeanis asuva Beringi merega, läänes Longi väina kaudu Ida-Siberi merega. Tsuktsi ja Beauforti mere piiriks on Barrow' neeme läbiv meridiaan. Mere Aasia rannik kuulub Venemaale, Põhja-Ameerika rannik USA-le. Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel
10 klass Hiiumaa Hiiumaa Pindala 989 km² Rannajoone 310 km pikkus Rahvaarv umbes 10 000 Tuletorn Kõpu tuletorn 58° 52 N, Koordinaadid 22° 35 E Üldinfo Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. See on Eesti väikseim maakond ning moodustab riigi üldpinnast kõigest 2,2 protsenti. Hiiumaa pindala koos ligikaudu 200 ümbritseva väikesaarega on 1023 km2. Oma naabersaartega võrreldes on Hiiumaa Saaremaast 2,6 korda väiksem, Muhust 5,1 korda suurem, Vormsist 11,1 korda suurem.
Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud.
KUUBA KRIIS Ksenia Heinsoo Katja Krasulja 12 klass Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre Kehtestas saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajasse kokkuleppe. Selle alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks, ähvardas l...
PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest.
Reede 08.07.2011 14.00 väljasõit Tallinnast (Balti jaamast) Virtsu sadamasse 16.00 jõuame Virtsu sadamasse 17.00 Virtsu sadamast praamiga ´´Regula´´ väljasõit Muhu saarele 17.30 saabumine Muhule 18.00 jõudmine Koguva külla 18.15-19.15 majutamine Vanatoa turismitallu 20.00-20.30 ürituse ametlik avamine , firma direktori kõne 20.30-00.00 lõkkeõhtu suhkrusaiade küpsetamisega, grillimine 00.00 öörahu Laupäev 09.07.2011 09.00 hommikusöök 11.00-13.00 bussi minek, saarega tutvumine, jaanalindude külastamine 14.00 lõunasöök turismitalus 15.00 korraldajate kõne ning kava lähem tutvustamine 15.15-16.00 tutvumismängud ning tutvustavad etteasted 16.00-17.30 seltskonnamängud(meeskonna-,rollimängud) 18.00 õhtusöök 19.00-00.30 lõkkeõhtu, tants, pallimängud(võrk-, jalgpall jm) muusikat mängib ´´Bänd´´. 00.30 programmi lõpp 01.00 öörahu Pühapäev 10.07.2011 10.00 hommikusöök 11.00-12.00 asjade pakkimine 12.00-12.30 sõit Kuivastu sadamasse 13
Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool.Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem.
kleepunud kohaliku elaniku sõrmede külge. Bob Marley · Robert Nesta Marley (6. veebruar 1945 11. mai 1981) oli Jamaica reggae-laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja rastafari(Rastafari (rastafarianism, rasta) on Jamaical sündinud usulis-ühiskondlik liikumine). Bob Marley oli esimene reggae superstaar. Jamaica tänavad Jamaicast · Jamaica on riik ja saar Kariibi meres. See piirneb põhjas Kuubaga ja idas Haiti saarega, kus asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik. Minu mõtted seoses raamatu ja Jamaicaga Minu arvates on Jamaica väga lahe riik, kuna seal on kõik nii `probleemi vaba' ja seal on ka väga huvitav ja hea muusikastiil. Raamat ,,Minu Jamaica" kirjeldab väga hästi sealset elu, kultuuri ja reggae muusikastiili. See raamat meeldis mulle oma kirjelduste ja lugude pärast. Aitäh kuulamast!
ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Ta kannab vilja pea aegu igal aastal ja seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni. Vaher paljuneb seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vahtral on sammaljuurestik ning pea juur ei ole sügaval, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud. Vaher kasvab tavaliselt segasalumetsades koos tamme ja saarega. Ta on enamasti alumises puurindes ning ta ei nõua palju valgust, aga see eest tahab ta rikkaliku ja niisket mulda. Vahtral kasutatakse puitu, sest see on hea painduvusega ja vastupidav. Seda kasutatakse tavaliselt parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks. Vahtra õitest saab palju nektarit ja see on väga hinnatud mesinduses. Kevadel annab vaher head mahla ja vahtra lehti saab anda loomadele söödaks. Vaher ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. FAKTID:
Salumets Salumetsa kirjeldus • Asuvad viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel • Liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) • Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir Suurhaavasikk Sarapuu Sinilill Näsiniin Kurrel Kopsurohi Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik Orav Rebane Raudkull M...
erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, valides nendest välja mõistlikum variant. Analüüsimisel tuli arvestada elektri hinna, varustuskindluse, tarbimise, keskkonnamõjude, kapitaliinvesteeringute ja seadusandlike riskide osas. Töö teoreetiline tagapõhi, probleemi püstitus ja selle formuleerimine oli selge: ,,olenemata mitmetest korduvatest katsetustest võimaldada elektriühendus Prangli saarega, ei ole see katkestuste ja pidevate parandamiste tõttu jätkusuutlik, mistõttu toodab saar elektrit iseseisvalt, omamata kaabelühendust mandriga". Probleemile võimalike tehnoloogiliste lahenduste pakkumine ja nende analüüsimine oli põhjalikult ning argumenteeritult kirjeldatud, võttes arvesse ülesandes väljatoodud erinevaid tegureid. Lahenduseks oli pakutud 3 põhilist tehnoloogiat: päikeseenergia, tuuleenergia ja diiselgeneraator
Jamaika Referaat Aasta 2008 Sissejuhatus Jamaica on riik ja saar Kariibi meres. Ta piirneb põhjast Kuubaga ja läänest Haiti saarega, millel asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik. Ajalugu Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'. Jamaica avastas 1494. aastal Christoph Kolumbus. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena. Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija
Herman Vesiad 8B ,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisi...
otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puud, püstitamaks muuhulgas rannikule suuri puukujusid; seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni. Mitmed uuringud on näidanud, et saarel oli varem mets, kus võis leida ohtralt pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tsiili veinipalmi, mis oli üks domineerivaim puu Lihavõttesaarel ja Toromiro puu, mis
aastal sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-Ida Saarte Federatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres § Majanduse allakäik 1970. aastatel tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt Jamaica peamisele sissetulekuallikale turismile Asukoht ja ümbrus § Jamaica on riik ja saar Kariibi meres mõlemat korraga § Ta piirneb põhja poolt Kuubaga § Idast Haiti saarega § Samas on Kuuba ja Haiti saar samamoodi omapärased nii looduselt, asendilt kui ka oma tegevusaladega § Jamaica asub siis Põhja-Ameerika alaosast veidi paremal, Jamaicast põhja poole jääb Kuuba ja Ida poole Haiti Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
poolele üle ja temast sai uuesti juht.Napoleon tegi ettepaneku Euroopale,et sõlmida uus rahu,kuid sellega ei nõustutud.Tuli uus sõda Preisimaa,Inglismaa ja venemaa vahel.Sõlmiti uus,seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon,millega liitusid teised Euroopa riigid.1815.aasta juunis brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed.Ta oli olnud võimul sada päeva kui ta pidi uuesti troonist loobuma.Napoleon saadeti kaugele Atlandi ookenis asuvale saarega nimega Püha Helena,kus ta 1821.aastal suri. Napoleoni roll oli ajaloos suur, sest ta tegi palju ümberkorraldusi riikides ning vallutas palju alasid. tegi palju sõjalisi käike, millel olid suured tagajärjed
päev 7 8.00 Hommikusöök 9.30 Hommikune väljasõit Leppneemest liinilaevaga "Wrangö" või postilaevaga "Helge". 10.15 Giidiga kastiautoekskursioon saarel, mille käigus saate teada teada saare ajaloost, kommetest, tänapäevasest elust-olust, loodusest ja muust. 12.00 Lõuna turismitalusning paigutamine turismitalu tubadesse ( http://www.praagapuhkemaja.com/ ) 13.00 Vaba aeg saarel, mis veedetakse rannas, iseseisvalt saarega tutvumiseks ringi jalutades või muul moel ühiselt aega veetes. Võimalus rentida jalgrattaid saare avastamiseks. 17.00 Sõidame Prangli saarelt edasi Keri saarele, kus vaatame sealset majakat ning Giid räägib saare ajaloost 20.00 Jõuame tagasi Prangli saarele, kus me läheme tagasi turismitalusse, kus toimub väike lõkkeõhtu, kus grillitakse kohalikku kala. 5.päev 9 -10
Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel klassis. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel aastatel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt
etteantud vihjete ja vanade fotode järgi üles otsida pildistamiskohad ja vastavalt legendile lavastada igas võttepaigas üks kindlal teemal foto. Mida rohkem loomingulisust, julgust ja omapära, seda nauditavam on lõpptulemus. Peale ettenähtud võttepaikade läbimist saavad kõik meeskonnad suurel ekraanil üksteise ,,jahisaagiga" tutvuda - nautida unikaalseid stseene, leidlikke kompositsioone ja koomilisi nägusid kõige ootamatumates olukordades. Tänu sellele saab ka tutvuda Aegna saarega, sest fotojaht toimub üle kogu selle pisikese saare. Pärast tegevusi ongi jälle lõunasöögi aeg, millele järgneb suvepäevade ametlik lõpetamine ning mängude tulemuste teatamine- võitjate autasustamine. Pärast lõpetamist kogunetakse sadamasse, et teha merel tiir kiirete ning ekstreemsete RIB-kaatritega, mis maabuvad sinna, kust see lõbus teekond Aegna saarele alustati. KOKKUVÕTE Kodutöö käigus koostasime suvepäevade paketi raadiojaama Sky Plus töötajatele. Uurides
üheksateistkümneaastane poiss, kes huvitus püssidest ja jahilkäikudest. Margo oli kaheksateistkümneaastane tüdruk, kes oli väga heasüdamlik ja hooliv. Gerry perele oli saarel abiks Spiro, kes oli neile alati sel saarel abiks, ka kolimisel. Spiro oli tüse mees, kes oli väga abivalmis ja omapärane. Raamatus oli veel palju huvitavaid ja omapäraseid tegelasi. Raamat lõppes nii, et terve pere kolis Inglismaale tagasi, kuna Gerryl oli vaja paremat haridust saada. Pere jättis kurvalt saarega ja selle elanikega hüvasti. Raamatut oli üsna raske lugeda, kuna esines palju keerulisi ning mulle tundmatuid sõnu. Esines palju huvitavaid sõnu, näiteks rügment ja liigendnukk. Tekstis oli oluliselt rohkem kirjeldusi kui kahekõnet. Mulle meeldis raamatus kõige rohkem see, kui Parlarakad majas pahandust tegid. Käsikirjalehed ja puhtad lehed katsid kogu põrandat. Kirjutusmasinal oli lint lahti keritud ning klahvid väljaheitega määritud
Taani ÜLDINFO Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel. ...
Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" Novell on üles ehitatud läbi ühe tegelase silmade, kes enda ümber toimuvat kirjeldab. Saarele jõudes jääb ta teiste meremeeste poolt mahajäetuks ning seisab silmitsi salapärase saarega. Peagi on ta juba hiiglaneitsi kütkeis, kellega ta saarel kummalisse suhtesse astub. Konfliktiks kujunebki seesama peategelase suhe hiiglaneitsiga, sest algne uneline ja paradiisilik suhe, täis õrnust, küllust ja hellust, muutub tegelase jaoks ühel hetkel hoomamatuks. Kuigi hiiglaneitsi suutis panna tegelase end tundma suuremana kui hiiglane ise, on ühel hetkel armunute vahekorrad pöördunud, tegelane tunneb end neitsi poolt ahistatuna, kammitsetuna. Ta üritab neitsi käest lahti
8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi. Nimeta üks näitala. ,,Kuuma täpi´´ vulkanismi põhjustavad piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös. Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkab materjal sulama. Üheks näiteks võin tuua Hawaii saare. 9. Selgita, miks Hawaii saarestiku Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuigi tegemist on vulkaanilise saarega. Hawaii saaresti Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuna saar liikus kuumast täpist eemale, sest Vaikse ookeani saar liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeeria kujuneb kui magmakambri lagi langeb sisse moodustades ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Vulkanismiga võivad kaasneda veel freaatilised plahvatused, geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud,
Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. *Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama põrkumine Jaapani lähedal *Lõuna-Ameerika laama ja Nazca laama põrkumine 8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi. Nimeta üks näitala. Põhjustab pidev kuumaaine vool tuuma ja vahevöö piirilt üles poole. Näiteks: Hawaii saarestik 9. Selgita, miks Hawaii saarestiku Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuigi tegemist on vulkaanilise saarega. Seetõttu, et saar liikus kuumast täpist eemale kuna Vaikse ookeani laam liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeera kujuneb, kui magmakambri lagi langeb sisse ning moodustab ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Freaatilised plahvatused, Geisrid, Fumaroolid. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin.
nad saarelt välja. 8. Kõik tegelased olid julged, mis tulid neile tohutult kasuks võõras keskkonnas elamisel. Cyruse leidlikkus ja teadmised olid põhilised, mis gruppi juhtisid. Ta õpetas vajadusel ka teisi. Gideon Spillett oskas hästi joonistada ja ta suutis teha võimalikult täpse kaardi Lincolni saarest. Pencroff oli tugev ja julge, mis tuli vajalikuks piraatidega võitluse puhul. 9. Üks asi, millest ma aru sain, oli see, et tegemist oli merelise kliimaga, sest tegu oli saarega. See aitas neil talved üle elada, kuna tänu merele oli talv pehmem. 10.See raamat on üks mu lemmikumaid raamatuid, mida olen lugenud. Raamat haaras sind pideva tegevusega kaasa. Mind HÄMMASTAS, kui tark oli Cyrus Smith ja see, et mehed suutsid sellistes tingimustel ellu jääda (JA VEEL NII MUGAVALT!!) Minu arust oli kõige huvitavam nende reis kõrvalsaarele ja nende reisid saare sügavusse.
5. "Head teed" Uuemad lood on ilmud aga sellel aastal. Äsja ilmunud lugu kannab nime ,, Lilled Emale,, ja teine lugu kannab nime ,,Pahad Tüdrukud ,, millel valmis ka muusikavideo. Perekonnast Madise perekonnast ei tegele ainult tema muusikaga, tegelevad ka pojad ning tütar. Poeg Carl-Philip Madis (21) õpib Georg Otsa nimelises Muusikakoolis helireziid. On ansamblis ,, Katta kuulmine,, solist. Carola Madis(26) kirjutab laulusõnu koos Janne Saarega ning oma elukaaslase Brint's Board`ga(kuulus laulja). On veel kaks poega kellest vanem elab Suurbritannias ning sai äsja isaks, ta tegeles muusikaga vähe ning lõpetas selle, kui astus ülikooli. Kõige noorim poeg Carl-Mattias(10) õpib trumme. Infot leidsin ... http://www.karlmadis.ee/?leht=muusika https://www.google.ee/karlmadis http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Madis Uuim laul muusikavideoga : http://www.youtube.com/watch?v=AzeU-GVYXcg Tänan et kuulasite !
lähisugulased. Tähelepanek osutus aastaid hiljem evolutsiooniteooria sõnastamisel väärtuslikuks vihjeks. Rühm rootsi ja ameerika teadlasi on nüüd järjestanud saartel elavate vindiliikide DNA ja leidnud geeni, mis mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nende füsioloogiat ja kehakuju. Samuti demonstreeriti mõnekümne aasta eest Darwini vintide näitel, et evolutsioon võib olla väga kiire ka selgroogsete hulgas. Bioloogidest
kasutusele võttu kehtis Maltas liir. 2- ja 1-eurosel ning 50-, 20-, 10-sendisel ühispoolel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail toimunud laienemist. 2007. aasta müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. 5-, 2-, ja 1- sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes. 1- ja 2- eurostel müntidel esipoolel on Malta Ordu embleem(vt.Lisa 5). Ordu valitsemis aegadel, 1530-1798, hakati just Ordu embleemi, kaheksatipulist risti, seostama saarega ning tänapäeval kutsutakse seda embleemi juba Malta ristiks. 10-, 20-, ja 50- sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi( vt.Lisa5), millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal on linnriigu tunnus ehk kroon, sümboliseerimas Malta kindlusi. Paremalt poole ümbritseb kilpi palmioks ja vasakult poolt oliivipuu oks. Mõlemad puud on Malta rahusümbolid. Okstest on aga moodustatud pärg mille kohale on kirjutatud Repubblika ta Malta ( Malta Vabariik).
hakkas luubiga sõites asju müüma. Ükskord luubiga sõites hakkasid teda taga ajama mereröövlid kes ta üsna kiiresti kätte said ja kinni võtsid. Mereröövlid jätsid ta üksinda paati, millega ta sõitis esimese saareni ja sealt edasi kuni viienda saareni. Sellel saarel olles nägi ta taevas hõljuvat saart, millelt, jõudes temani visati alla kett mille otsas oli iste. Ta tõsteti üles ja ta sai teada, et ta asub Laputas. Gulliver õppis ära Laputa keele ja ta sõitis saarega koos pealinna Lagadosse. Pealinnas lasti ta saarelt maha samamoodi kuidas ta oli üles tõmmatud. Selle riigi mandriosa nimetatakse Balnibarbiks ja seal (muidugi lendaval saarel ka) elavad inimesed oskavad hästi matemaatikat, muusikat ja leiutamiskunsti. Gulliver läheb Lagadost Maldonado sadamasse kuid sealt ei lähe ühtegi laeva Luggnaggi. Gulliver sõidab laevaga Glubbdubdribi kus kohtub hõimu pealikuga, kes Gulliveri rõõmuks tõstab surnust üles ajaloo kuulsaid isikuid.
olenditest. Kui tutvud Madagaskaril järjekordse taime või loomaga, võid olla juba ette enam-vähem kindel, et mujal seda ei leidu. Madagaskar on imeline paik puhkamiseks , abiellumiseks või muudeks põhjusteks . Madagaskaril leiad endale põhjuse miks jälle ja uuesti reisida tagasi madagaskarile. Madagaskari asend on niivõrd rikkalik paik , et sinna tasub reisida. Miks Mina soovitan Teistel reisida Madagaskarile? Kuna tegemist on juba maailmas 4 suurima saarega. Üks ilusaim paik maailmas Põnevad vaatamisväärsused Ilus loodus Palju erilisi taimi ning loomi Turismiobjektid: Tsingou de Bemaraha TSINGOU de Bemaraha on kaitstud reservi Madagaskar, mis asub läänerannikul. TSINGOU de Bemaraha kulub pindala ligikaudu 660 km2. Leiti, et on õõnestanud lubjakivi kaljud vypínající kuni 100 meetri kõrgusele. Loo unikaalse karstiala koosseise. Siis leiate ka Mangroov metsa, ja palju looduses haruldasi ja ohustatud loomade (lindude ja leemurid)
et see harib eesti noori. Töö kirjutamisel on kasutatud internetimaterjale, enamasti Vaba-Sõltumatu Kolonni nr.1 kodulehekülge www.noortekolonn.org ja selle galeriid, Kolonni kohta ilmunud raamatuid ,,Võru Veri Ei Värise" ning ,,Aktsioonide aeg". Oluliseks materjaliks olid autori isa jutustused kolonni tegemistest. Kuid kõik eeltoodud materjalid vaid kinnitasid juba teadaolevat. Enamik uurimuslikust osast põhineb kirjavahetusel Ain Saarega ning Võrumaa Muuseumi arhiivi materjalidel. Uueks ja huvitavaks materjaliks töö autori jaoks oli ka kirjavahetusel Argo Männimetsaga saadud informatsioon. Vaatamata materjalide rohkusele, jäi ikka arusaamatuks , miks valiti meeleavalduse kuupäevaks just 21. oktoober. Ka need, kes Kolonni tegemistele kõige lähemal olid, ei ole kahjuks suutnud anda kindlat ja üheselt mõistetavat vastust sellele küsimusele. 2
idakaldal paiknev nn. Puurmani leje park ehk Hirvepark. Mnedel andmetel juba 18. sajandil eksisteerinud Hirveaed on tenoliselt lbi aegade olnud vabakujundusliku kujundusega, pakkudes vaheldust je lnekaldal asunud smmeetrilisele barokkpargile. 1861. aasta plaanil pole Hirveaia alla jvaid alasid Puurmani misa pargi koosseisu siiski arvestatud ning tenoliselt on tnaseni silinud pargi kompositsioon prit hilisemast perioodist. Kuna Hirveaed ja barokkpark paiknevad teine teisel pool khe saarega paisjrve, siis on mlema pargi arhitektuuris olulisel kohal vaated jele, saartele ning teisel pool jge asuvasse parki ja seal paiknevatele hoonetele ning rajatistele. Kolmanda loodusliku koosluse Puurmani misa pargis moodustab Puurmanist Tabiverre suunduvat teed ristav segaallee koos allee lpus terendava meiereiga. Teest lunasse jb misa aed, mis on tnaseni ksutuses aiamaana. ("Puurmanni misapargi muinsuskaitse eritingimused" , Artes Terrae, Tartu 2009)
Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire . Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse Suurhertsog Henri portreed. (1955) müntidel väljalaskeaasta ja sõna ,,Luksemburg" luksemburgi keeles (Lëtzebuerg). Malta 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse Sõltumatu Malta Ordu embleemi. Malta Ordu oli ristisõdade ajal tähtis sõjalis-poliitiline jõud ning aastatel 15301798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega. Tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks. Malta võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2008. Madalmaad Madalmaade müntidel kasutatakse kuninganna Beatrix'i portreed. Professionaalne ja edukas konstitutsiooniline monarh 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse kuninganna Beatrix'i portreed profiilis ja sõnu "Beatrix, Madalmaade kuninganna" hollandi keeles. Mündi serva ääristavad poolkaares 12 tähte. 2-eurose mündi servatekst: GOD * ZIJ *
HARILIK VAHER 2018 KASVUKOHT Harilik vaher kasvab Kesk- ja Ida-Euroopas, Türgi põhjarannikul, Taga-Kaukaasias ja Kaspia mere lõunarannikul Eestis tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka vahtra perekonda kuulub ligi 200 liiki: Euroopas kasvab umbes 30 vaher kasvab leht- ja segametsades ning parkides koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes vaher on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus on metsistunud Euroopas ei moodusta vaher puhaspuistut, küll aga võib seda teha Põhja- Ameerikas KASVUKOHT Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline
Toomel ilmub täna uus plaat. Õhtuleht, 25. märts 2010) Lugude nimekiri 1."Intro" 1:03 2."Üks minut" (Koit Toome, Vahur Valgmaa; sõn. Vahur Valgmaa) 3:12 3."Kaugele siit" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:33 4."Nädalalõpp" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:24 5."Põgenen" (Koit Toome; sõn. Vahur Valgmaa), koos Birgit Õigemeelega 3:05 6."Mr. DJ" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:19 7."Vabana" (sõn. Vahur Valgmaa) 4:05 8."Mälestused" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:16 9."Mahlakas unenägu" (sõn. Vahur Valgmaa), koos Mikk Saarega 3:14 10."Valgust täis" (Koit Toome; sõn. Vahur Valgmaa) 3:23 11."Mustvalgelt" (muusika ja sõn. Koit Toome, Vahur Valgmaa) 3:39 12."Kaugele siit" : akustiline 3:30 13."Põgenen" : I.M.T.B. rmx 4:42 11 Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Koit_Toome · www.google.ee · http://www.annaabi.com/koit-toome-m31640.html · www.ktf.ee 13 Sisukord
("Põhjavaim") Peeter Süda.(1883- 1920) sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911.Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas
olevas reservuaari. Mandrilt juurde pääsuks kasutati tammi. Ehitise saatus: Pharose tuletorn tegutses enam kui 1400 aastat. Aleksandria vallutasid araablased, linn kaotas oma tähtsuse ka tuletorni polnud enam vaja. Maavärinate tagajärjel ehitis purunes ning lõpuks varises merre. Huvitavaid fakte: Pharos oli piisavalt suur, et majutada tuletorni töölisi, sõjamehi ja tallipoisse. Hobused vedasid kütust mööda laiu kaldteid. Teetamm ühendas Pharost samanimelise saarega. Pharose tuletorn oli nii oluline, et selle rünnakuks oli jalamile barakidesse majutatud garnison. Astronoomid uurisid tuletornis asunud observatooriumis tähistaevast jälgisid, komeete ja planeete. 14 Jumalanna Artemise tempel Efesose Artemise tempel on ainus Ehitamise põhjused: Jumalate eluase maa peal.
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika ...
(2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani põhjaosas, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti kilekotid ja plast.(1) Vaikse ookeani ujuv prügisaar kannab nime Great Pasific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar) ning koosneb kahest hoovuste poolt kokku kantud prügisaarest. Idaprügila keerleb Hawaii ja California vahel ning läänepoolne prügisaar on tekkinud Jaapani ja Hawaii vahel. (2) Prügisaar on aktiivselt suurenev. (2) Inimeste arvavad, et tegu on saarega ja saab sellele kõndida, kuid tegelikult on see vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest. (2) Prügisaarte avastamine Mööda vaikset ookeani seilates avastas prügisaare Charles Moore 1997.aastal. Tavaliselt meresõitjad väldivad otseteed Hawaiist Los Angelesse, sest seal on kõrgrõhkkond ja vähe tuult. Kuid Moore otsustas 2 seda otseteed jahiga tulla, siis leidis ta end järsku keset prügi. Prügi tema
Viimane sõjaväeline riigipööre toimus 2007ndal aastal. Aastast 1970 on Fidzi ka ÜRO liige. Eestiga ei ole diplomaatilisi suhteid sõlmitud. ASEND Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust, mis ümbritseb Koro merd. See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas. Koosneb 332 saarest, millest 116 on asustatud. Need on laiali paisatud peaaegu 3 000 000 km² , kuid maismaa kogupindala on ainult 18 333 km². Fidzi piirneb Rotuma saarega, mis on 18 ruutmiili ja asub pealinnast Suvast 650 km loode pool. Rotumal on polüneesia rahvastik ja see saar on alates 1881. aastast Fidzi koloonia. Lähim riik kirdes on Lääne- Samoa, kagus Tonga, loodes Vanuatu. Saarestik kuulub eriti tugevate maavärinate alasse. Fidzi ainulaadse asetuse tõttu läbib teda 180-meridiaan. See puudutab maapinda nii ainult kahes kohas maailmas: Fidzis ja Siberis. SAARTE TEKE Fidzi saared on pärit geoloogilisest ajaloost. Nad asuvad vanal ladestunud
suuremad ja tihedamad laigud asuvad poolteise meetri sügavusel; kuni poolemeetrises vees kasvavad taimed väikeste laikudena või hajusalt. Neljas valitseja rooghein kasvab kaldavees 0,22 meetri sügavusel omaette tukkadena, külgnedes pilliroo või järvkaislaga ning moodustades nendega vahel ühiskooslusi. Mõnel juhul on rooghein ainus helofüüt, temast järve poole jäävad kas kirburohu või penikeelte laigud. Rohkesti on roogheina tukkasid järve kirdeosas, eriti saarega eraldatud lahes. Penikeele liikidest on sagedamad läikpenikeel ja kaeluspenikeel. Tüüpilise läikpenikeele kõrval on ka ogatipuliste lehtedega vormi (f. acuminatus). Penikeeled on rohkem levinud järve põhjapoolses osas. Suurtaimestikul on oluline osa järve ökosüsteemis. Taimed eritavad fotosünteesil vette hapnikku, aga ka lahustunud mineraal ja orgaanilisi aineid, sealhulgas ensüüme, mis aitavad kaasa lagunemisprotsessidele veekogus. Taimestikul leiavad elupaiga ja
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Gröönimaa...................................................................................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................................................................3 Asend ja kliima....................................................................................................................... 3 Taimed ja loomad....................................................................................................................4 Inimene Gröönimaal.................................................................................
nafta (Põhjameres), tina (Cornwalli poolsaarel) · Veestik: Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal (Loch Lomond, Loch 3 Ness) ja Cumberlandis (Lake District).Kuna tegu on suure saarega on pea et terve saare ümbrus laevatatav, mis on loogiline, kuna suurem osa riigi tulust tuleb kaubandusest just mereteed pidi. · Mullad: Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et
Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg. 1.4 Riigikord Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim
ütlevad "pharos". Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kal- jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole
pankrotti läks. Laevandus 1939 - 1958 Alates 1940. aastast oli laevaliikluse juht taas riik. Algul oli kasutusel 3 laeva, kuid peale sõda oli kasutusel vaid üks, mis sõitis mandri ja Hiiumaa vahel. Nõudlus laevaliiklusele kasvas pidevalt, mispärast võeti 1956. aastal kasutusele 4 Leningradis ehitatud laeva. Kahjuks aga ei suutnud need talveti ühendust hoida, seetõttu toodi Lätist jääkindlad laevad. Laevandus 1959 - 1978 Varasemalt oli Vormsi saarega ühenduse pidamine võrdlemisi juhuslik, kuid 1975 hakkas mandri ja saare vahel sõitma regulaarselt sõitev laev Võeti taas kasutusele 3 uut laeva mis sõitsid liinidel-Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa, need ehitati riias ning võisid peale mahutada 35 sõiduautot Laev Kuivastu sadamas Ainukeseks parvlaevaks mis oli ehitatud väljaspool Nõukogude Liitu oli "Hiiumaa" , mis ehitati Norras ning erines oma reisijatesalongi mugavuste poolest
Rahaühik: gurd (valuuta: HTG) Ajavöönd: maailmaaeg -5 4 SÜMBOOLIKA Haiti lipp, mis võeti kasutusele 25. veebruaril 1986 Haiti vapp, mis võeti samuti kasutusele aastal 1986 5 HAITI Liigendus Haiti asetseb Haiti saare läänepoolsel kolmandikul. Põhjaranniku lähedal Port-de Paix'i linna juures on Tortue saar, mida Haiti saarega ühendab Tortue väin. Haiti loodeosas asuva Loodepoolsaare ja Kuuba kaguosa vahele jääb Tuulepealne väin. Loodepoolsaarest edelas on Conaives'i laht. Selles lahes asub Conave'i saar, mida eraldab kirdesse jäävast riigi keskosast St.-Marci väin ja lõunasse jäävast Tiburoni poolsaarest Lõunaväin. Poolsaare põhjaranniku lähedal on saar Grande Cayemite. Poolsaar tipneb Cap Dame Marie'ga (linna nimi). Lõunapoolseim neem on Pointe ´a Gravois
Postimees Postimehes ilmunud ETV+ kohta käivate artiklite puhul saab enamasti rääkida pooldavast rühmast, kuigi seda eeldusel, et kanali programm suudetakse venekeelse elanikkonna jaoks piisavalt paeluvaks teha. Seda seisukohta kajastavad artiklid nii Looneti (2011), Mihelsoni (2014) ja Samorodni (2014) poolt, kelle sõnul oleks selline telekanal tähtis ka just eestivenelastele ühiskondliku ühendatuse ning aktsepteerimise tõttu. Ka intervjuu ETV+ peatoimetaja Darja Saarega väljendab seda: Saare sõnul on venekeelse kanali eesmärk panna vaatajaid tundma end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena (Kopti, 2015). Ka Hendrik Alla (2015) kirjutab, et ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama. Aimar Ventsli (2015) arvamuslugu annab ka teise vaatenurga Vene riigitelevisioonis näidatud Darja Saarega tehtud intervjuule, omastades sellele tasuta reklaami sildi. Avaldatud on ka neutraalseid, ent informeerivat funktsiooni sisaldavaid artikleid, näiteks
Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga[2]. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg[2]. 2. Esmasektor 2.1 Põllumajandus Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab
Kuulsaim humanist oli Erasmus Rotterdamist. Tema kuulsaim satiir on ,,Narruse kiitus", milleks on ainet andnud hiliskeskaja narrikirjandus. Eramus ei läinud Lutheri ideedega kaasa, kuna talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja nn jumaliku ettemääratuse tees, mida protestandid ühena oma peatõdedest rõhutasid. T. More oli humanist, parlamendiliige, jurist. Tema peateose nimi on ,,Utoopia". Euroopa Liitu on võrreldud otsekui heaolulise Utoopia saarega, mille kallasteni kõik merehädalised (ja need, kelle häda nõnda suur ei ole) iga hinna eest ujuda püüavad. 9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
