Ristiusu kirik varasel keskajal. Hilises Rooma keisririigis oli kirikul suur tähtsus. Kristlasi ühendas katoliku kirik (kreeka keeles tähendab üleüldist) algselt kogu ristirahvast hõlmav kirik; 1054.a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks. Paavst oli ühtlasi katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle üm...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL 4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-...
Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks
paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Siit järeldub, et feodaalid jagunesid kaheks ja väikefeodaalid allusid suurfeodaalidele. Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab
Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. ) Sellise hiigelriigi valitseja tahtis oma suurust väljendada ka kunstis ning paremate eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Aacheni lossikabel Lorschi kloostri värav Saint Riquier'
Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
feodaali majapidamises üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoeg pidi osa saagist ja teistest enda poolt valmistatud toodetest andma feodaalile põlluharimise viis, kus põllumaa oli jagatud 2 ossa; üks osa on vilja all, teine osa kesa all, seega puhkab talupoeg sunnismaisus Eesti talupoeg 19. sajandi alguseni Lääne-Euroopa kuulus maa juurde talupoeg varasel ehk feodaalile keskajal oma Vene talupoeg maapidamine kuni 1861 õigus perekonda luua Õpik lk 30 majandus eluks vajalik valmistati ise kaupade ost-müük Lääne-Euroopas peaaegu puudus varakeskajal eri piirkondade
mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine, hüpped, heited) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1. Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest. Sisu Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloos 40 000 - 60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine. Ei saa öelda, et tulevane looduse valitseja oleks omal ajal silma paistnud oma nutikuse poolest. Tuhanded aastad kadusid ajamerre, enne kui ürgsed esivanemad meisterdasid esimese nuia ja oda. Nende relvade kasutamist tuli õppidaja nii toimuski vist kunagi esimene ( treeningutund ), kus noorukid hakkasid kujutletava hiidpõdra või piisoni pihta puuoksast tehtud odaga märki viskama.
mitte tööpäevad, mistõttu ei lähe nad arvesse. Seega, kui esmaspäeval streik juba toimub, loeme tagasi reedest k.a. kolm päeva. See teeb streigist teada saamiseks kolmapäeva ehk 24.märts. Kui saata kirjalikult kiri nii, et see jõuaks 3 päeva enne tööandjale ja KOV-ile, siis tuleks see postitada kindlasti vähemalt üks päev enne, soovituslikult isegi kaks ehk antud juhul näiteks esmaspäeval 22.märts ja võimalikult varasel tööpäeva ajal - kell 08:00, et see jõuaks juba kolmapäevaks võimalikult vara sihtkohta. Kui on plaanis isiklikult teade kohale viia, siis see peaks toimuma kolmapäeval 24.03 hommikul.
17. Missuguseid tingmärke kasutati pühakujude äratundmiseks reljeefil? Võti, torn ja mõõl 18. Mis maal oli tähtsal kohal romaani-aegses maalikunstis ja mis ülesanne sel oli? Miniatuurmaal - raamatu sisu piltlik selgitamine 19. Mis iseloomustab romaani stiilis miniatuurmaale? Sümbolid, elamused elust, perspektiiv puudus 20. Millele lõi romaani kunst kindla aluse? Kogu keskaja edasisele kunstiloomingule MEROVINGID 1. Kuidas nimetatakse varasel keskajal Euroopas toimunud hõimude liikumist ja millal see toimus? Suur rahvasteränne 4-6 saj 2. Missugune riik oli varasel keskajal kõige võimsam ja püsivam; millal kujunes; kus asus; missuguse dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted? Frangi riik, 5-6 saj, Prantsusmaa aladel, merovingide ajal 3. Mis hävis/kadus/unustati barbarite hõimude asumisega Lääne-Rooma riigi territooriumile? Kõrgeltarenenud antiikkultuur ning arusaamine kunstist, unustati kirjaoskus 4
Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos- kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Prantsuse rahvuseepos: 11 saj ,,Rolandi laul" rolandi kangelassurm mauride ja frankide vahelises lahingus .Hisp rahvuseepos:12 saj "Laul minu Cidist" maa saatus varasel keskajal. Saksa rahvuseepos: 13 saj ,,Nibelungide laul" tegelaste isikliud probleemid:armastus ja abielu, solvumine kättemaks jne. Vene rahvuseepos:12 saj ,,Lugu Igori sõjaretkest" sõjameheau, patriotism, Igori-Severski vürsti süjaretk poloventside vastu, kaotus ja pgenemine. Rüütlikirjandus:daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga, tekkis rüütlikultuurist. Rüütliromaan:pärit 12 saj-st, põhja-prmaalt, sisuks ajalugu, isandad, sõjakäigud
mujal. Poolas on 38mln kõnelejat aga üle maa räägib poola keelt 50 mln inimest Poola keel Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinavad 14. sajandist Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil. Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Ww Yy Zz Keelesugulus Keelesuguluses on indoeuroopa-, baltislaavi-, lääneslaavi keeled Juba varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud Suurim usk on katoliiklus II maailmasõda Poola osales II maailmasõjas alates 1 sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat, kuni 1945 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa MRP lepingu, millega lubati Poola kahe riigi vahel ära jagada Tänu vastupanuliikumisele seda ei suudetud ja Poola taastas iseseisvuse Õnnetus Poola riigile 10 aprill 2010 kukkus alla Poola lennuk,
Klelle kulha kuulus ka Roland Teg Oliver,karl s,roland, 12 Kajastab maa Teg-rodrigo diazde Laul minu cidist. omapärast saatust vivar,kastiili varasel keskajal kuningas.sõjameesteg Iseloom-realistlik a suhtleb sõbralikult toon,üleolevuse puudumine, 13saj algus Rüütli roman. Anomüümse Nibelungide laul Koosneb 39 spiilmani loodud
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Viiulitüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. 15.-16. sajandil said populaarseks poogenpillid vioolad, mida võib jagada kahte suurde rühma: 1) põlv-vioolad (viola da gamba) ja 2) õlg-vioolad (viola da bracc...
Põlluharimine ja talupojad. Keskajal jagunes ühiskond 3 peamiseks seisuseks: 1) vaimulikud, 2) feodaalid ja 3) talupojad. Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Selleks rajasid feodaalid oma majapidamised - mõisad. Mõis kujutas suurt põllumajanduslikku majapidamist, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad tal...
Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud. Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt
Merovingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsant...
Rändur udumere kohal See oli võtnud mul terve päeva , et mäetippu jõuda. Olin mäejalamil asuvast külast asunud teele juba varasel hallil hommikutunnil. Olles mööda kivis nõlvateele asunud , vatasin ma üleval tuule poolt tagaaetud pilvi. Need keerlesid ja sulasid ühte , et järgmisel hetkel kohe mõne tugeva tuuleiili poolt lõhki rebitud saada. Need keerlesid samamoodi nagu mõtted mu peas. Kuidas peaksin ma võitma tagasi oma ma armastatud südame? Kuidas peaksin ma endalt maha pesema selle kohutava süü , mis mulle
Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal? Keskajal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ning loomulik ühiskon...
SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Remi Valtna Kuldre Kool 7.klass SKANDINAAVIA VARASEL KESKAJAL • Skandinaavia maad olid: Norra, Taani ja Rootsi. Nad moodustasid ühtse kultuuri piirkonna • Räägiti vanapõhja keelt. • Kummardati jumalaid umbes 1000. aastani. Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed
Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumzeit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Alles 16.sajandil tulid need õiged kasutusele(viiul, kontrabass jne.)Viiuli tüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. Viiulile sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri
Karl Suur Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastast ja Frangi keiser alates 800.aastast. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. ...
valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja- Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Talupojad sõid oma põllult saadud viljast valmistatud leiba, valmistasid endale ise tööriistad ja rõivad. Sidemed erinevate riikide ja ühe riigi eri piirkondade vahel olid nõrgad ja kauplemist peaaegu polnud. Raha oli käibel vähe.
kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed. Eripäraks on äärmiselt selge ülesehitus, mis on geomeetriliselt väga täpne ja korrapärane.
Vask Ajalugu Vask on esimesi metalle, mida inimesed kasutama hakkasid. Vaske hakkas inimkond kasutama ligikaudu 10000 aastat tagasi. Peamine põhjus vase varasel kasutusele võtul on see, et vaske leidub looduses puhtal kujul, kuid samas on seda lihtne ka maagist eraldada. Vase kasutamise algusaegadel olid vahendid ja oskused selle töötlemiseks väga algelised, mistõttu hinnati vaske rohkem välimuse põhjal ning kasutati ehete valmistamisel. Vase järgi on nime saanud ka vähetuntud vaseajastu. Vaseajastule järgnenud pronksiajastu, mis sai nime vase ja tina sulami järgi, oli juba inimkonna
inimestel tekkisid eelpool toodud sümptomid. Pärast pikki põhjuste otsinguid soetati omale vinguandur, mis peale järjekordset ahju kütmist tööle hakkas. Pereisal tekkis küsimus, miks sellist olukorda eelnevate aastate jooksul ei tekkinud? Lahendus oli aga lihtsam kui oodati. Vahetult enne tervisehäirete teket vahetati ära maja vanad puitaknad uute plastakende vastu. Nii vähenes seni akende kaudu toimunud ventilatsioon pea olematuks ja ahjusiibri liiga varasel sulgemisel hakkas vingugaas tuppa tungima ja ületades koguse, mis inimese tervisele mõjuma hakkas. Tervisehäired lakkasid koheselt kui ahju siibrit kütmise lõppedes enam täielikult ei suletud. Muidugi on vingugaasi tekkepõhjuseid teisigi valesti reguleeritud gaasipliit, töötav automootor...jne. Vingugaas on ääretult salakaval ja ohtlik vaenlane. On ju teada, et enamik tulekahjudes hukkunuist sureb vingumürgituse tagajärjel. Mida kauem inimene
tulema. Kahekümne aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad endale saada maatüki ja pidid soetama perekonna. Abielu loeti häbiväärseks. Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Soloni reformid panid aluse demokraatia arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänes Saksamaaga, lõunas Tsehhi ja Slovakkiaga, idas Ukraina ja Valgevenega ning põhjas Leedu ja Venemaaga. ). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Pealinn: Varssavi Piirkond: 312 679 km² President: Andrzej Duda Valuuta: Poola zlott Valitsus: Parlamentaarne vabariik, Demokraatia. 1.Poola ja tema naabrid. 2.Poola asendikaart. Rahvastik Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Riigikeel : poola keel (98,2%). Rahvaarv: 38,562,189 (Juuli 2015 est.) Rahvastikupüramiid: Rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14 aastaseid: 14.7% (mehi 2,915,674/naisi 2,753,218) 15-24 aastaseid: 11.52% (mehi 2,279,404/naisi 2,163,621) 25-54 aastaseid: 43
tähtede valguse. · Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad; neutraalne vesinik ja tolm puudub neis täielikult. · Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal. Galaktikaparved · Galaktikad ei ole jaotunud ruumis ühtlaselt · galaktikapaarid, grupid, parved superparved · tekkisid Universumi arengu käigus gravitatsioonilise kuhjumise teel · Superparved kajastavad Universumi ehitust selle varasel perioodil. · Hiidelliptilised parvegalaktikad on tekkinud mitme galaktika liitumise teel või väiksemate galaktikate haaramisega suure galaktika poolt. Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kos mos/elutuba/kuidas.htm · www.rrg.edu.ee/~klas/gal.doc · http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai- spiralgal.html · http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai- ellipgal.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee · http://ru.wikipedia
Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa eepos. Anonüümse spiilmani loodud eeposes pole juttu suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks,
orjad veel asendama masinaid ja loomi. Nad pidid tegelema kõigega. Kuid orjadel oli unistus saada vabaks, neil ei kadunud kunagi see lootus, sest nad uskusid, et kord varsti jõuab see aeg, kus inimesed saavad aru, et ka nemad on samasugused inimesed, kuid ainult teise nahavärviga. Nad olid tihti kurvad ja väsinud, sest nad said piitsa, sellepärast tehtigi abolitsonistlikliikumine, et see julm ja vägivaldne süsteem on võtnud inimestel tunde olla vabad ja iseseisvad. Varasel keskajal Euroopas orjus hääbus ning asendus pärisorjusega. Orjad, kes olid vabaks saanud said olla vabad ja teha, mida vaid soovisid, kuid nad ei unusta, missugune oli nende orjapõli.
üherakulisest sügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu. Inimese rasedus kestab keskelt läbi 38 nädalat, mis on jagatud 13-nädalasteks trimestriteks. Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Munajuhasse jõuab ta aga tänu lõhnatajule. Sellest hetkest, kui spermatosoid siseneb munarakku, muutub selle membraan nii, et teised ei pääseks sisse. Eostamise hetkel pandakse paljud asjad paika. Iga geen määrab spetsiifilise omaduse ning juba varasel hetkel on teada sugu, mis sõltub isast. Inimesel on 20-25 geeni, mis on umbes sama palju kui kanal ning 98,5% DNAst langeb kokku šimpansiga. Esimesel päeval munarakk pooldub ning välimisest rakukihist moodustub platsenta. Identsed kaksikud saavad olla kontaktis, kuid mitteidentseid kaksikuid eraldab membraan. Loode saab kõik vajaliku ema vereringest. Alles 22 päeva pärast ärkab loode ellu. Selleks ajaks on moodustunud südame ja närvsüsteemi algmed.
alguses on noores rohus taime lehtede ja varte kuivaine seeduvuse erinevused marginaalsed. Esmased rakuseinad noortes kudedes on pektiinirikkad (umbes 50% seinast). Lehtede rakusein on pektiinirikkam ja vähem puitunud kui varred/kõrred. Lehtedel on vatsas lühem peetusaeg, võrreldes vartega, lehtede kiu suurema KA seedumise ja mitteseeduva materjali kiirema läbimisaja tõttu. Kui kõrrelistel lehtede KA seeduvus oli kõrte seeduvusest suurem 62-293 g kg-1 võrra, siis varasel ristikul ja lutsernil erines lehtede ja varte seeduvus vastavalt 80-154 ja 164-262 g kg -1 võrra. Kõige suurem erinevus lehtede ja varte KA seeduvuse vahel oli põldtimutil ja harilikul aruheinal loomise faasis (vastavalt suurem 280 ja 293 g kg-1 võrra) ja lutsernil õitsemise faasis (suurem 262 g kg-1 võrra). Üle 50%-line lehtede osakaal biomassist on heintaimede varasemates arengufaasides, mis kindlustab rohusööda hea toiteväärtuse
Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane, ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 aastaselt sai tast Pariisi konservatooriumi klaveri- ja kompositsioonieriala tudeng. Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema dolid kindlapiirilisemad, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Lemmikuks olid hispaania tantsurütmid. Suur osa orkestriteoseid olid tihedalt seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. Tähtsamd
Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Antud hõimule oli iseloomulik nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuriga saab seostada ka maaviljeluse algust Eestis. Kivikirstkalme- Varasel metalliajal rajama hakatud erilised maapealsed kalmeeehitused, konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme- Vanemal rauaajal rajatud kivikalmed, mille sisekonstruktsioon moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all
See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Saku mõisa peahoone Raikküla mõisa peahoone Eesti jääb kahe suure kunstikeskuse - Peterburi ja Berliini vahele, seetõttu leidis klassitsismi kujunemine inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest. Klassitsismi varasel perioodil domineerib Saksi (Dresdeni ja Weimari) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19. sajandi alul. HILISKLASSITSISM 1840 aastatel hakkas klassitsismile tasapisi lisanduma teiste stiilide elemente ning antiikeeskujudest enam detailides täpselt kinni ei peetud. Sisse tuli nt kaarmotiiv. Seda ajajärku nimetatakse hilisklassitsismiks, mis sillutas
Võib öelda, et Caesar nö äratas rahva üles ning avas nende silmad usalduse suhtes. Ta tekitas rahvas viha ning tänu selle tekkisid rahutsused ning vandeseltsid tema vastu. Pealegi ta ju tapeti vandeseltslaste poolt üsna julmal viisil- pistodadega selga pussitades. Lisaks sellele rajas Caesar teed keisririigi tekkele. Teine isik, kes on Rooma ajalugu mõjutanud suuresti, on Octavianus. Ta valitses varasel keisririigil ning ta võttis endale aunimetuse Augustus (ld k ´auväärne´). Talle anti veel tiitleid Rooma Senati poolt. Minu arvates on see ajalooline suurkuju oma nime igati väärt. Ta mõjutas Rooma ajalugu väga positsiivselt. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ühiskonnast. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu
elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Eestis on mitmeid klassitsistlikke ehitisi, nagu Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Eesti jääb kahe suure kunstikeskuse - Peterburi ja Berliini vahele, seetõttu leidis klassitsismi kujunemine inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest. Klassitsismi varasel perioodil domineerib Saksi (Dresdeni ja Weimari) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19. sajandi algul. Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Maalikunst Eestimaa kunstielu oli 18.-19
1 Vanaajal ja varasel keskajal kasutati papüürust. Papüürus on troopikas ja Põhja-Aafrikas kasvav lõikeheinaline kaldataim ning selle vartest saadud paberitaoline kirjutusmaterjal. Piki papüürusevart lõigatud õhukesed ribad pressiti surve all lehtedeks. Egiptlased kirjutasid p-le hieroglüüfidega (vaaraodest, sõjakäikudest jm. sündmustest, uskumustest jms.), täiskirjutatud p-i säilitasid nad rullis. Hiinas leiutati paber ürikute andmeil 105. a. Surmanuhtluse
tseremoonia juurde. Indiaanlaste uuemat tüüpi muusikas on juba tuntavad euroopalikud mõjud. Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel keelpillid- viiul, kitarr-, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Euroopa muusika 2 Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli Gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri. Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka ilmalikust muusikast, millele liitus muidugi ka erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika. Alates 19. sajandist kujunesid välja muusika zanrid, kus esiplaanile tõusis
toidud ning joogid lauale valmis panna. Teenindajate ülesandeks jääb siis söögilaudadelt kasutatud nõude äraviimine ja bufeelaual olevate serveerimisnõude täiendamine ning tühjade serveerimisnõude äraviimine. Teenindaja jälgib hoolikalt, et kasutatud nõud söögilaualt õigeaegselt korjatud saaksid. Jahutus- ja soojenduspindade puudumisel jälgivad teenindajad, et soojad toidud jõuaksid lauale õigel ajal. Liiga varasel serveerimisel võivad need jahtuda, liiga hilisel serveerimisel võivad külalised selle käigu aga vahele jätta. Samuti hoolitsevad teenindajad, et soojade toitude söömiseks mõeldud taldrikud oleksid eelsoojendatud. Samaaegselt tuleb nii bufeelaualt kui ka söögilaudadelt ära viia kasutatud ja tühjad nõud.
Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei kujutatud alasti keha. Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks. Sel ajastul oli esiplaanil käsitöö. Rikkalikult kaunistati erinevaid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Erilisel kohal oli raamatumaal, mis kirjutati pärgamendile. Selliseid raamatuid
rukkist. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja-Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Talupojad sõid oma põllult saadud viljast valmistatud leiba, valmistasid endale ise tööriistad ja rõivad. Sidemed erinevate riikide ja ühe riigi eri piirkondade vahel olid nõrgad ja kauplemist peaaegu polnud. Raha oli käibel vähe.
Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu LääneEuroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa.Karl oli omal ajal väga palju lahinguid teinud oma kodumaa eest. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Karl Suur elas 72 aastaseks. Karl Suur maeti Aacheni toomkirikusse.Karl Suur suri haigusesse 28.jaanuaril, siis kui ta võtis vastu sakramendi
Clothing of 18th century in England 1750 The middle of the century marked what is perhaps the highest point of rococo style. The stiffness of the earlier years had been abandoned, and the extravagances of the seventies and the neo-classical negligence of the nineties were alike unthought of. The most typical characteristics of the century were at their most charming stage. The wig was neat and becoming. The three-cornered hat was of medium size - it had been ridiculously large in Marlborough's time, and became ridiculously small in 1790; coats and waistcoats were both dignified and graceful, the cut was good and the embroidery elegant. There was a tasteful moderation in the use of lace. Women's dress was marked by a peculiarly charming form of the side panier, and was made of bright stuffs not too rich and heavy, for one result of the large panier had been to lead to the introduction of lighter a...
sama ülesannet ( kärbse ja linnu tuuvad mõeldud lendamiseks, kuid ehituselt erinevad) MAA vanus 4,6miljardit aastat. Millest sai alguse elu Maal? Oparin-Haldane’i hüpotees: *Varase maa atmosfääris puudus hapnik *energiarikkas atmosfääris tekkisid lihtsad orgaanilised ühendid *ühendid kogunesid ürgsupiks erinevates kohtades *supis tekkisid lihtsamatest ühenditest keerulisemad, biomolekulid Miller-Urey katse- viisid läbi katse, mis pidi jäljendama tingimusi varasel Maal. Eesmärgiks oli saada anorgaanilistest orgaanilised ühendid. Saadi 4 erinevat aminohapet. Arhed- ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed), lülijalgsed trilobiidid, käsnad, meduusid, merevetikad Kivisöe- kolla-, osja- ja sõnajalametsad, roomajad, kõhrkalad
Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkuse koguga oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies
Tema eest hoolitsesid teenijad. Kodusõjad tõid Louis XVI-le vaesuse, õnnetuse, kurbuse, külma ja nälga. See muutis tema iseloomu ja ta ei suutnud enam kunagi andestada Prantsusmaale, ega tavainimestele. (1) Louis XIV, Prantsusmaa Päikesekuningas, oli pikima valitsemisajaga Euroopa ajaloos (1643- 1715). Ta viis oma valitsusajal absoluutse monarhia oma kõrgeimale tasemele, rajas kuldse sädeleva kohtu Versailles, ja võitles enamik teiste Euroopa riikidega neljas sõjas. Varasel valitsemisajal (1643-1661), kui Louis oli noor, valitses peaminister Cardinal Mazarin. Valitsusaja keskpaiku (1661-1685) valitses Louis ise ja väga innovaatiliselt, kuid viimased aastad tema valitsusajast (1685-1715) kujunesid problemaatiliseks. (1) 2.2 Louis XVI kui Päikesekuningas Noorele Louis XVI-le meeldis tantsida ja mängida erinevates õukonna etendustes. Ükskord, pidi ta mängima päikest balletis nimega `'de la Nuit''. Peale seda esinemist otsustas ta valida päikese
Mida varasem positsioon seda tugevam peab su käsi olema. Et positsiooni arvestada peame teadma millest alates me seda teeme. Kuna mängus liigub diileri zetoon ja temast järgnevad väike- ja suur pimepanus kellaosuti suunas iga mänguvooruga ühe koha võrra edasi, arvestame positsiooni alates suurest pimepanusest. Selle järgi paneme paika: Positsioonid: 1. Mängija kes tegutseb esimesena ( esimene peale suurt pimepanust ) on varasel positsioonil. 2. Mängija kes tegutseb teisena ( teine peale pimepanust ) on keskmisel positsioonil. 3. Mängija kes tegutseb kolmandana ( kolmas peale pimepanust, ka väike ja suur pimepanus ) on hilisel positsioonil. Nüüd on positsioonid paigas vaatame edasi millised on tugevad algkäed: 2. TUGEVAD ALGKÄED: Varases positsioonis JJ, QQ, KK, AA, AK Keskmises positsioonis 99 , TT, JJ, QQ, KK, AA, AK Hilises positsioonis: 77, 88, 99 , TT, JJ, QQ, KK, AA, AK
Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruusia.kontrolliti kuningaid.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Nad kehtestasid kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille pea eesmärk oli arendada sõjameheomadusi.Kõik pidid looma perekonna,sest abieluta olemist tauniti.Demokr. Ateena:Ateena riik oli tavatult suur.Ateenas valitses aristokraatia varasel perioodil.Solon kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi.Tema reformid panid aluse demokraatia arengule.Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid.Selle kukutamise järel kehtestati kõigile võrdsed õigused.Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi.Perikles kehtestas kindla demokraatliku riigi.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid võrdsed.Kodan.kasv. ja harid.:Kõik linnriigid hoolitsesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
