Arved Viirlaid on sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas taluniku pojana. Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna....
-1"Ristideta hauad" Arved Viirlaid 1. Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa ,...
Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki. Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane. Sõprade seas on ka är...
töötas Viirlaid Eesti Kirjastuses tehnilise toimetaja abina. · 1943-1944 võttis osa Jätkusõjast Soome armee Eesti üksuses. Pagulus · 1944. aastal õnnestus tal pageda Rootsi. · 1945-1953 viibis Inglismaal. · 1953. aastast elas Viirlaid Kanadas. · Kandas töötas ta Toronto trükikojas kuni pensionile minekuni. · Alates 1950. aastate lõpust sai temast tõlgituim eesti pagulaskirjanik. · Viirlaid oli paguluses Eesti PEN-klubi esimees. Perekond · Oma perest räägib Arved järgmises luuletuses ,,Kolm põrutatut" Avatud aknal ema käte vahelt Kukkus mu õde lapsena lillepeenrasse Temast sai kunstnik. Mu väiksele vennale kõrgelt riiulilt Kolksatas kuklasse tinakapudel Temast sai kõrtsmik. Kuulates karjapoisina lojuste mäletsemist, Lõi härg mind käpuli sõnnikusse Minust sai kirjanik. Looming (1)
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk (KP-31) Isabel Kangur Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad I" Kirjandusteose analüüs Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 1. ,,Teie kõik loodate, kuid ei usu," tulid Ilmele poja sõnad meelde. Küllap poiss oli seda kelleltki kuulnud. Kes võis nii öelda
Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. ``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis
Võitleja missioon ei lõpe, kuid just siin algab kirjaniku oma: ,,Tulgu meie surmast jõudu nende kätesse, kes jäävad edasi valvama! Saabuks ometi aeg, et lääs, kuhu taandub päevavalgus öö eest varju, hakkaks nägema ohtu, mis ähvardab maailma valgust." Kujutades võitlust Eesti metsades kui lääneliku vabadusemõiste ja demokraatia kaitseliini barbaarsete hordide eest ja kõneldes sõnaka ellujäänuna oma hukkunud kaasvõitlejate ja põlvkonnakaaslaste nimel, on Arved Viirlaid nii ,,Ristideta haudades" kui ka järgnevas loomingus oma missiooni auga täitnud.
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et ...
2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et t...
,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede ...
Eesit Relva-SS diviisis 1944. a. sügisel lahkub Rootsi ja elas seal lühikest aega 1945-1953 elas Inglismaal Alates 1953 a. elab Kanadas Neljal korral on Viirlaid pälvinud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist Viirlaid talle omase radikaalsusega loobus. Looming Viirlaiu enese sõnul sai temast kirjanik tänu luthtunud spiooni karjääri tõttu. Tavapäraselt on Arved Viirlaiu loomingut käsitletud reedetud generatsiooni häälena.Kirjanik on pühendanud oma loomingu järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele . Viirlaid alustas luuletajana.Teemade hulagas pemiselt pagulaselu,armastus,sõja-aastad.Avaldatud on mitmeid luulekogusid.Näiteks: Page 4 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949)
Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, p...
Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eest...
Ristideta hauad Arved Viirlaid Raamatu peategelaseks on Taavi Raudoja,kellel on naine Ilme ja poeg Lembitu. Tegevus algab 1944.aasta oktoobrist. Tegelased olid vene võimu alla. Nad peitsid ennast ja kartsid vabalt ringi liikuda kuna neid oleks kinni võetud. Sellepärast hakkas Taavi oma sõbradega otsima võimalusi kuidas põgeneda Soome. Kui Taavi oli läinud Tallinna siis otsustas Ilme koos Lembituga talle järgneda. Tallinnas peatus Taavi Marta juures. Selgelt oli näha et Martale meeldis Taavi
Märgitud Eigo Argeti lugu Raamatu alguses läheb kunstnik Eigo Helsingisse külla oma sõbrale Tammus Hurmile kellega ta arutas küüditamist ja Eestlaste olukorda Soomes. Siis lähevad nad näitusele ja Tammus Hurmi naisele tuleb riigipolitsei külla kes teatavad talle et Tammus on arreteeritud. Kui Eigo Tammuse juurde läheb, siis arreteeritakse ka tema ja viiakse Rataku vanglasse.Seal ta korraldas näljastreiki ja lootis siiralt et ta saab minema aga ülekuulamise käigus selgus, et Soome annab Venemaale ta välja. Terve se aeg Eigo naine Irja ja tema sõbrad-tuttavad tegid kõik, et Eigo välja saada otsides abi poliitikutelt kuid tulutult Järgmisena pannakse ta rongile kus on paar nari ja auk põrandas. Seal murdsid nad akna eest trellid ära et vaateid nautida. Seal ta sõbruneb ja kuuleb ka mõne kaasvõitleja lugusi kuidas ja miks nad seal on. Ükshetk aga rong jääb seisma ja ...
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taav...
Karl Ristikivi (1912 -1977) Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö" Ajaloofilosoofiline sari: ,,Põlev Lipp", ,,Lohe Hambad", ,,imede saar", ,,Mõrsjalinik Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" "Seitse kohtupäeva" Helga Nõu August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Rannarahva kirjanik, pärit saaremaalt ,,Kesaliblik, ,,õisev meri"
välisvaluutas tsekkidega 2 Joonis 6.1. Külalisarve näidis poolautomatiseeritud majutuskohas Allikas: Hotis Expressi majutusettevõtete infosüsteem Kreditoorsed arveldused on sellised arveldused, kus hotell ei saa maksetest laekuvat summat kohe kätte, vaid see laekub hotellile mõnepäevase või -nädalase viivitusega. Sellisteks arveldusteks on: krediit- ja deebetkaardi maksed ettevõtetele esitatavad arved reisibüroodele vautserite põhjal esitatavad arved mobiilimaksed Mobiilimakse tehingu algatab üldjuhul klient kõnega oma mobiiltelefonilt Kaardikeskuse hallatava maksesüsteemi teenusnumbrile, edastades parameetritena kaupmehe koodi ja tehingu summa. Kaupmees saab tehingu toimumisest teada lühisõnumiga oma mobiiltelefonile. Kliendi vabade ressursside kontroll toimub analoogselt kaardimaksetele päringuga klienti teenindavasse panka
Rahas peitub õnn Õnn, see tähendab õnnelik olema. Mis muudab inimese õnnelikuks? Inimest ei muuda õnnelikuks arved, mida maksma peab, või vaesuses elamine. Samuti ei too õnne raha kogumine. Õnnelikuks muudab hoopis raha, mida saab kulutada, millega saab oma arveid maksta ja millega saab tekitada hea enesetunde võimalusega endale asju soetada. Et õnnelik olla, on raha vaja, et raha saada, tuleb tööl käia. Inimeste sissetulek on erinev, et olla õnnelik on vaja korralikku palka. Paljud ei saa seda endale lubada, kuna pole piisavalt hea töökoht.
Raamatu kokkuvõte RISTIDETA HAUAD I ARVED VIIRELAID 2008 Tsitaadid: ,,No mis tee sinul jalge all on?" teine tegelane sattus temaga kokku, ja nägi et ta oli kuhugi ruttamas, ning tahtis ta teada kuhu sõber minemas on. ,,Öösel on ju nii kuradima külm." öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, i...
Riietus peaks olema viisakas ,ei tohiks olla liiga paljastav.Püksid peaksid olema jalas normaalsel kõrgusel mitte liiga all ja seelikud ei tohiks ollla väga lühikesed sest päris miniseelikuga ei ole viisaks kooli minna.Tüdrukud ei tohiks lihtsalt mingi võrgust särgiga kooli minna kus on kõik lihtsalt näha. 3. Eesti on kindlasti kallis riik.Arved on meeletult suured ja palk on väga väike.Enamus raha kulub arvete maksmiseks.Eriti raske on nendel peredel kus on palju lapsi arved tuleb ära maksta,toit on kallis ja laste peale kulub ka raha. Kui võrrelda Soomega tundub, et meil kõik odav sest soomes on asjad kallimad. Vahe on selles, et soomlased saavad palju rohkem palka kui eestlased. Jah vaesus on paratamatus. Kui sul seda raha pole, siis ega seda ei tule ka kusakilt. Näiteks kui oled töötu saad sa seda teha, et lähed tööle, aga see on ka kõik. Üldiselt on kes tahab see suudab moto aga kui sul ei lasta
00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400.00 12,900.00 9 palga tasumine 17,229.00 10 viivisearve 1,706.00 11 sotsmaksu tasumine 3,544.00 12 30,300.00 13 14 15 16 pank ostjate tasumata arved K D K D K 300 1200 120 1500 120 560 0 0 3560 120 120 7200 7200 3800
= 6920,415 eurot 31. detsembri seisuga kurss = 6877,579 eurot Erinevus on -42,84 eurot D: Kadum valuutakursi muutusest 42,84 K: Välisvaluutakonto 42,84 ÜLESANNE 2 (29) = 6920,415 eurot Aasta lõpus: = 6978,367 eurot Vahe +57,95 eurot D: Välisvaluutakonto 57,95 K: Tulum valuutakursi muutusest 57,95 8. nädala praktikum ÜLESANNE 3 (36) Ostjate tasumata arved D K S0 60 000 2)2200 1) 210 000 3)185 000 S1 82 800 Väärtus- vähend D K S0 2600 2)2200 4)428
mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud Viirlaiu teose puhul oli näha, et toimetulek looduses pole nii kerge, kui mõtetes tunduda võib
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulem...
Algul oli baasi keskus Toomal, hiljem toodi see Kärdesse, ja nii võibki öelda, et Kärde küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu ning kõik muu Tooma Katsebaasiga seonduv ongi Kärde ajalugu. Praegu on kooli renoveeritud hoones Endla Looduskaitseala keskus. Koolihoones ja ka teistes Tooma ehitistes on tunda rootsipärast ehitusmaneeri. Ilmselt oli see tingitud Tooma Sookatsejaama esimese juhataja, Rootsiga tihedates sidemetes olnud baltisakslase Arved von Vegesacki mõjutustest. Arved von Vegesack (1880–1945) Vegesackide baltisaksa aadlisuguvõsa jõudsid Vana-Liivimaale ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Albrecht Vegesack (1460–1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg. Arved Gaston Eduard Theophil von Vegesack sündis 1880. aasta 17. (29
8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg tasumata arved Otsene mahakandmine Kui on lootusetu D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest K: Ostjate tasumata arved Aga kuna meil on tegemist tekkepõhise arvestusega, siis kulu peaks kajastama arve väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa
Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses Koosta hinnangute kohta raamatupidamislausendid. Arvuta: ebatõenäoliste nõuete kulu 500 € nõuded ostjate vastu netoväärtus (40000 – 200) – (2000+500-200) = 39800 – 2300 = 37500 € D Ebatõenäoliste nõuete kulu 500 D Ebatõenäoliselt laekuvad arved 200 K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 500 K Nõuded ostjate vastu 200 a) Arvuta ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa meetodil Osatähtsus krediidimüügist, kui on teada, et keskmiselt 1,8 % krediidimüügist jääb laekumata ja krediidimüük oli kokku 60 000 eurot. Kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved on kreedit algsaldo 400 eurot. Nõudeid kanti maha (lootusetuteks) 200 euro väärtuses. Koosta raamatupidamislausendid
_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu.................................................................................................................4 1.2 Teosed..................................................................................................................5 2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs................................................................................6
8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida
Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ? Ostjate laekumata arved 8 042 Palgakulu 20 590 Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud
........................................................................................................................................... 6 5.2. Ostudokumendid. Tarnijate arved ...................................................................................................................
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000
keskmistele lihtne ja loogiline, palgaarvestus (side e- km firmadele ning töökeskkond kaasaegne ja maksuametiga), põhivara ja korteriühistutele kasutajasõbralik. väikevahendid, arved ja müügireskontro, pangadokumendid ja side pankadega, ostureskontro, laoarvestus ja laokassa
väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirjel Nõuded ja ettemaksed. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arve-saateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved K Teenustulu (Müügitulu) Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved K Müügitulu Kauba mahakandmine: D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus) K Kaup (varu bilansis) Maksesoodustus Müüjad teevad tihti soodustusi. Näiteks vahel on üldine maksetähtaeg 30 päeva, kuid kui tasutakse 10 päeva jooksul, siis saadakse 1% allahindlust. Nimetatud tingimuse saab kirja panna: 1/10n=30 või 1/10 n/30 Maksesoodustuse kajastamine
109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652
nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22
laekumine (Allowance laekumise kulu Business transactions / Ostjate maksmata arved for Uncollectible Teenustulu (Uncollectible Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) (A/R) Accounts) (Service Revenue) Accounts Expense)
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kui palju peame nõuetest maha lahutama, aga me ei tea täpselt ostjat, see selgub hiljem missugune ostja) Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kogusumma, me ei tea milline ostjatest ei maksa) see on kontraaktivakonto K Ostjate tasumata arved (kui osta on teada, kanname kreeditisse) Kanded statistiliste meetodite korral (2) Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Konto Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) on kontraaktivakonto, mis täpsustab Ostjate tasumata arvete jääki bilansis. Näide (1) 1. AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 krooni
................ KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Ülesanne ....... BILANSS ALGBILANSS Aktiva Bilansikirje summa kassa 500 arvelduskonto 177351 ostjate laekumata arved 43568 hoone 685000 inventar 130000 Kokku 1036419 Passiva Bilansikirje summa tarnijatele tasumata arved 29254 võlg töövõtjatele 19935 käibemaksu võlg 88402 pensionikindlustus võlg 188
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 4 Bilanss AKTIVA 31.12.2002 31.12.2001 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 0 0 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 0 0 Mitmesugused nõuded 0 0 Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Nõuded sidusettevõtete vastu 0 0
suruda mitmeid koledaid asju. 10.oktoobril 2012.aastal tappis ennast Kanadas elanud 15 aastane tüdruk Amanda Todd, just sellepärast, et ta oli küberkiusamise ohver. Oleks palju lihtsam, kui me ei laeks endast internetti üles liiga paljastavaid pilte, lihtsalt sellepärast, et ära hoida selliseid asju. Väga hea külg interneti keskkonnas on e pangad, kus inimesed saavad mugavalt sisse logida oma internetipanka ning tasuda oma arved. Seda tõestab see, et Eesti pankadel on 1,92 miljonit internetipanga klienti. Tähendab, et see on inimestele kasulik ning aega säästev viis, maksta oma arved kodus arvuti taga, mitte kuskil kontoris, kus võime oma järjekorra saabumist oodata tunde. Ainuüksi Facebooki kasutajate arv ületab miljardi piiri. Facebook ei ole kaugeltki ainuke suhtlusportaal. Suhelda saab ka mänge mängides. Runescape on üks selliseid mänge, kus saab ka teiste mängijatega suhelda
kohtu kaudu või ostjale on väljakuulutatud pankrot on need asjaoludeks, mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks. Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend: D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K Ebatõenäoliselt laekuvad arved Vaatamata sellele, et ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks, kajastub ta nõudena laekumiseni või lootusetuks muutumiseni bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved kreeditsaldo näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansikirjel miinusega. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik
100kroonise kõneajakaardi, ei saa laps "kogemata" rääkida 300 krooni eest. Argument on ka kuumaksu puudumine maksad ainult kõnede eest. Kliendile on tähtis kuumaksu puudumine ja võimalus tasuda vaid tehtud kõnede eest. TELE2 (ülejäänud loosungid) Ülejäänud loosungid on mõeldud peredele(PERE SEES SAAB TASUTA!), kus on mitu mobiilikasutajat või suunatud kõikidele inimestele(RÄÄGI SUVE LÕPUNI TASUTA!, MEIE MAKSAME SINU ARVED!, MILLEKS MAKSTA ROHKEM!, SUPER SALE!, JÕULUHINNAD!, VABADUS ON ÕHUS!), kes soovivad kasutada teenust minimaalsete kulutustega. Sellele viitavad kõikide nende pakettide soodsad kõnehinnad ja muud sellised pakkumised. ELISA sihtgrupiks on minu arvates tegelikult kõik inimesed( ELISA PERE PAKETTIDES NÜÜD JA ALATI PERE- JA SÕBRAKÕNED0.25/MINUT! NÜÜD RÄÄGID ELISA VÕRGUS TASUTA!, NULLIRING!), eriti aga ärikliendid. Äriklientidele(TÄISSIDEGA NÜÜD KAASA TASUTA DIGIBOX
(v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5. Maksuametile ülekandmata sotsiaalmaks 57 000 6. Ostjate tasumata arved 83 000 7. 5 aastane laen Swedpangast 300 000 8. Puitmaterjal laos 126 000 9. Raha arvelduskontol 550 000 10. Raha kassas 11 000 11. Sõiduautod 410 000 12. Tootmisangaar 1 200 000 13. Võlg tarnijale OÜ BERTA materjali eest 26 000
"Ristideta hauad" Raamatu autor on Arved Viirlaid, kes sündis 11. aprillil 1922 aastal Harjumaal Padise vallas ja on Eesti kirjanik. Ta alustas oma teekonda luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952
registreeritakse. Ettevõttes võib olla kehtestatud ostuarvete kinnitamise kord ettevõtte juhi või allüksuse juhi poolt. Sellisel juhul viseerib ostuarve tehingu eest vastutav isik. Ostuarvele märgitakse raamatupidamiseregistris registreeritud kirjendi järjekorranumber ja selguse huvides ka kulukoht. Analüüside teostamiseks võib ostuarveid rühmitada makstähtaegade viisi (nt. tähtajas olevad arved, kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.) 4 Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel. Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel: · ettemaksed teenuste eest; ·ettemaksed kaupade eest; ·ettemaksed materiaalse põhivara eest; ·ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Iga tarnija osas peetakse analüütilist arvestust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
