Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismi alused-Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Seadusekoodeksid - Talmud. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juut...
rahva isaks. Jumal tegi Aabrahamiga lepingu, mille kohaselt said tema lapsed Jumala valitud rahvaks. Seadused anti Moosesele, kui ta juhtis rahvast Egiptusest välja. Siinai mäel sai Mooses endale juudi seadused (10 käsku). Juutide ajalugu on seatud Iisraeliga ja Jeruusalemmaga. Jeruusalemm on kuningas Taaveti pealinn, kelle poeg Saalomon ehitas sinna templi, mis mitu korda hävitati ja taas üles ehitati. Tänaseks on sellest säilinud ainult Nutumüür, mis on oluline palverännakute paik. Juutlus käib emaliini pidi. Juutide kõige olulisem usuline kohustus on Heebrea Piibli uurimine. Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel: Toora, Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem osa (lood loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest ja seadustest). Prohvetite lood ja ütlused on koondatud ning Kirjutistes on psalmid, mille on vist kirjutanud kuningas Taavet. Misna ja Talmud on seletused Toora juurde. Kümme käsku, Messias ja Sabat (hingamispäev).
JUDAISM Karilin Tõnisoja JUDAISM · Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur · Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. · Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia (religioosne kombetalitus), filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. · Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks
Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha j...
REFERAAT JUUTLUS Nimi : Merili Kallaste Kool : Halliste Põhikool Klass : 8 Sisukord Sissejuhatus Juutlus: *Judaismi rajajad * Judaismi alused * Õpetuse alused * Judaismi koolkond * Juutide rass * Hingelised tunnused Juutlus Eestis * Ajaloost * Mõju poliitikas * Sümbolid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Judaismi rajajad
suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab vastastikkust ja tasakaalu, paik hiina pühamud templid, viis taoismi mäge, pühakiri dao dejing autor laozid. Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad ...
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism
"jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus
.. Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid. mida kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsioon, milline roll on selle juures Euroopa Inimõiguste kohtul See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma kaitse all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused. Euroopa Inimõiguste kohus valvab konventsiooniga tagatud õiguste järele. 3.RELIGIOON: mõisted religioon, ateist, agnostik ning juutlus ja hinduism Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Ateist on jumala ja usu eitaja, usuvastane. Agnostik on inimene , kes arvab , et lõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu pole võimalik väita, kas jumal on olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias.
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaks...
"jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus
Islam Faktid Üks maailmareligioonidest Suurusest teine religioon maailmas Maailmas elab ~1.4 miljardit islami järgijat ehk moslemit Kõige kiiremini kasvav religioon maailmas Mõjutanud muinasaarabia usund, juutlus ja kristlus Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan
erakorralised volitused Üheparteisüsteem - Äärmuslikud Sotsiaal demokraadid Parteid kommunistid Kommunistid Kommunism Paremäärlased Juutlus Üheparteisüsteem - Natsionaalsotsialistid fasistid tulid lõpuks võimule Lenin partei juht, Benito Mussolini Adolf Hitler Venemaa juht fasistliku partei juht, natside juht, diktaator Trotski Lenin soovis ,, Itaalia päästja" Heinrich Himmler
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Kommunistlikule Parteile vastu hakata. Hitlerlased lõid kõik relvastatud rünnakrühmad. Hitler arvas, et Saksamaa peab saama jälle suureks aga, et seda saavutada on vaja lõpetada Versalies rahuleping ja teised Saksamaad alandavad lepingud. Sammuti tuli luua uus kord Saksamaal, seda kõrvaldades kõik segavad tegurid nagu näiteks demokraatia, kommunism ja juutlus, ning teised õõnestavad tegurid. Aastal 1933 toimus Riigipäevahoone põleng ja pärast seda valitsus korraldas ühepartei süsteemi. Kõik teised parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Samas kui teistes suuremates juhtivates riikides vahetus võim dikatuuriliseks, jäi Inglismaal ja Prantsusmaal demokraatia. Seal arvati, et see on hetkel kõige parem juhtimisviis ja see toimis seal.
Eva Lenke Asszonyi ja Karoliina Tammik Iisrael Asukoht ja naaberriigid Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Iisraeli pealinn on Jeruusalemm,mis ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. Iisraeli kultuur Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale. Tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Vapp Lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Second level
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut.
Juutide usk ja kombed Judaism Juudi rahva religooniks on juutlus ehk judaism, mis tekkis II aastatuhandel. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. See tugineb Vanale Testamendile ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Üks eesisadeks on Aabraham. Ta oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamias Tõotatud Maale
Judaism ja kabala Kerli Vilimäe 11c Mis on üldse judaism ja kabala? Judaism ehk juutlus on peamisel juudi rahva religioon. Vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Kabala on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulisfilosoofiline süsteem,müstikavool, mille kohaselt jumalik ürgalge on maailmaga seotud
Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks.
Kui Brahma on looja, siis Visnu on säilitaja ja Siva on hävitaja. Dharma seadmus. Olulised eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata", milles oli legende jumalate kohta, rituaalsed traktaadid ja religioossne luule. ROOMA KEISRIRIIGI USUNDID Varajase keisririigi ajajärk 27 eKr, kui Augustus saab Rooma ainuvalitsejaks. Periood lõppeb 280ndatel pKr, mil võimule tuleb Diocletianus. 5. saj eKr rajatakse Rooma Vabariik. Rooma riigis oli eKr monoteistlik religioon ehk juutlus. Austatakse loomakujulisi jumalaid. Neli eri religiooni: kreeka-rooma religioon, juutlus, kristlus ja manilus. Esimene on naisjumal Magna Mater. Ennustusraamatud ehk sibüllioraaklid. Meesjumal Attis, nooruse jumal. Enesekastreerimine oli massiline. Selleks, et kultust kontrolli all hoida lõid roomlased spetsiaalse ameti gallused. Egiptuse päritoluga jumalanna Isis, emadusekaitsja, abikaasa oli Osiris. Üks kultus, kelle levikut püüti takistada oli Dionysose kultus
..............7 2.2 Ümber lõikus ja juudi nime andmine..................................................................7 2.3 Bat-mitsva ja Bar-mitsva.................................................................................... 8 2.4 Elu peale surma................................................................................................. 8 Juutluse pühad ja elutsükkel Sissejuhatus Maailmas on 10 suuremat usundit: kristlus, islam, hinduism, budism, dzainism, sikhism, juutlus, sintoism, taoism, bahai. Maailmas on samuti inimesi kellele usk pole tähtis või on hoopis nuhtluseks. Usulised erinevused on põhjustanud rassismi ja sõdu. Aastast 1333. on säilinud esimene märge sellest, et Tallinnasse saabus Johannese nimeline juut. Kuid see juhtus harva ning ükshaaval tulid juudid Eestisse kuni 16. sajandini. Enamasti ei püsinud nad siin kaua, sest nad aeti lihtsalt minema. Vana testamendi rahvas horisont 1991
Hitlerlased lõid rünnakrühma, mis üritas hirmutada vaenlasi (juute ja kommuniste). Pärast 1923. aastal korraldatud mässukatset Münchenis olid natsiparteid keelatud ning Hitler pidi veetma aasta vangistuses, kus ta alustas raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus") kirjutamist. Selles teoses sõnastas Hitler oma ideoloogia põhimõtted, milleks oli eesmärk luua nn uus kord. Selleks oli vaja kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus ja teised "õõnestavad tegurid" ning saavutada sakslaste rassiline puhtus. Hitler hakkas kiirelt poolehoidu koguma, kui natsipartei sai võimaluse uuesti avalikult tegutseda. Neis nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste ning seetõttu toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass.(1932. aasta parlamendivalimistel said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning..) 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Kuu
Usk mis see on? Kui selle sõna definitsiooni otsida, siis leiab paksudest raamatutest umbes sarnase sellele Religiooni lähtealus ja tema põhimõtted. . Siiski ulatub usk kaugemale kui vaid raamatu definitsioon. Mõnele on see mõte kogu eluks, teine on lugenud läbi piibli ning arvab, et ta teab kõike, mida vaja. Kolmas ei pea seda üldse tähtsaks. Palju on inimesi, kes usuvad, austavad ja järgivad oma valitud usundit. Maailmas on seitse põhiusundit : kristlus, juutlus, budism, taoism, budism, islam, hinduism. Usklikke on kolme tüüpi : ateistid, kes ei usu jumalasse, agnostikud, kes kahtlevad jumala olemasolust ja usklikud, kes usuvad. Ei osa öelda, keda kõige rohkem on. Idamaades on usklikke ~ 70%, Põhjamaades kõvasti vähem. See võib olla ka tingitud faktist, et idamaades elavad inimesed põlvkonniti koos ja seetõttu on usu mõju, traditsioonid tugevamalt kinnitunud.
Siim Reimand Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Judaismist on välja Testamendile, eriti kasvanud kristlus ja islam. viiele Moosese Judaism on Iisraelis raamatule ning valitsev usund. Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. aastatuhandel eKr Judaismi rajajad Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Jisrael e Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". Tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Kujunemine, teke Jaakobi pojad müüsid noorima venna ...
JUDAISM Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud ühte Jumalat kummardav religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Juudid usuvad, et Jumala ja juutide vahel on eriline suhe leping. Menora on juutide sümbol nagu rist.Maailmas on 12,8 mln juuti, peaaegu 47% elab P-ameerikas, 34% iisrealis ning 14% Euroopas
Islami seosed teiste usunditega Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks
valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine. Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime
10R klass Judaism Judaism e. Juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon,mis tungineb Vanale Testamendile,eriti viiele Moosese raamatule ning Talmundile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige valitsev ja tähtis usund Iisraelis. Judaismi rajajad Mooses-Heebrea hõimude ühendaja ning seadusandja. Aabraham oli karjapidaja,kes rändas Kaldea Uurist Süüria kaudu Tõotatud maale.
Judaism Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.
Palmer). Samuti kasutasin Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud raamatut ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted" (Kumar, 2006) ja neternetiavarustes kättesaadavat wikipedia materjali. Käsitlesin judaismi üldisemalt, tutvustades toitumistavade kõrval ka judaismi ajalugu, pühi, juutide seas levinud ebausku ning mõningaid juutidele omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui
SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine Hadith prohvet Muhamedi kogutud ütlused ja teod Sunna islami ühiskondlike ja õiguslike tavade korpus Sira prohveti biograafiad Tasfir Koraani kommentaarid ja seletused Nendest allikatest, mis kirja pandud 8-20 saj lähtuvad kõik käsitlused Koraani ilmutamise ja islami algaastate kohta. Koraan jaguneb 114 osaks, mida nimetatakse suuradeks. Neil on erinevad vormid ja pikkused. Enamjaolt on järjestatud need kahanevas pikkusejärjekorras. 2-112 on avamine, viimased kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine. Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel. Jumal (arab. K ALLAH) valitseb kõike kõikvõimas, kõiketeadev ja halastav olend, kes on loonud maailma ja selle olendud. Ta saadab oma prohvetite kaudu sõnumeid ja seadusi, aidates juhatada inimeste elu. Ning kunagi tuleikus, ajal mis on teada ainult tallem teeb ta maailm...
Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Arv Maailmas umbes 1,4 miljardit. Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).
Judaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest
nägid väljapääsu natside löögirühmades. Hitler ja natsid muutusid populaarseks. 1932. oli neil suurim saadikurühm Riigipäevas. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal ennast 1933.aastal valitsuse kantsleriks nimetada. Algul tegutses ta seaduse raamides. Peagi koondas ta aga võimu enda kätte, asus piirama demokraatiat. Terrori ja hirmutamisega kuulutas natslik Riigipäev ta Saksamaa diktaatoriks. Tühistada Versailles´rahu Kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus Aarja rass on teistet kõrgem, säilitada selle puhtus 11. Itaalia Itaalia ei olnud rahul oma positsiooniga peale sõda maailmas. Majandus oli kehv ja tööpuudus suur. Kommunistid kasutasid seda ära ja paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse segadusse. Neile astusid vastu endisi sõdureid ja töölisi ühendanud liikumine fasistid Benito Musoliniga eesotsas. Tähtsaimail kohal Musolini järgi oli rahvas ja tema heaolu
Islam (araabia k.alistumine Allahi tahtele, sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Eestis umbes 10 000. Islamiusulised moodustavad maailma rahvastikust 21%. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. JAGUNEMINE Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. ...
on välja kujunenud brahmanismist. · Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Visnu ja Siva. · Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. · Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. · Hinduismi alla kuuluvad: saktism, sivaism, visnuism, krisnaism, bhaktism, Ayra Samaj jmt. · Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad 29 JUDAISM · Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. · Maailmas on umbes 18 mln usklikku 30 Jeruusalemm on paljude usklike püha linn.
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist
Enne 1930. aastate algust juutidel probleeme ei olnud, nad olid sulandunud Saksa ühiskonda. Enne Hitleri võimule tulekut ei viidanud miski juutide tagakiusamisele. Tasapisi toimus üleminek juudivihale, kui rahvuslikud parteid olid juudivastase hoiakuga. Juutide vastu olid tõrjuvad ka kooliõpetajad ja kirikutegelased. Saksa rahva hulgas levitati arvamust, et juudid varastavad sakslastelt raha, olles pankurid ja kõrgetel ametikohtadel. Juutlus võrdus röövkapitalismiga. Nad olevat ebanormaalsed, haige psüühikaga, alaarenenud ja ebausaldusväärsed. Natside partei eesmärk oli puhastada Saksamaa „saastast“(juutidest). Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli Alfred Rosenberg. „Aaria rassi“ peeti ülimuslikuks ning teiste rahvuste poolt ohustatuks. Aaria rassi tuli „säästa“ teiste rasside kahjulike mõjude eest
kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid. 5) Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja. Rajatud usundi alguses seisneb mingi silmapaistev religioosne isiksus (Buddha, Kristus). Mitterajatud: Egiptuse usund, juutlus. 6) Teistlikud ja mitteteistlikud usundid. See jaotus on problemaatiline, sest puudub üldtunnustatud jumala definitsioon. 7) Monoteism ja polüteism. Vaieldakse, kumb neist on varasem. Neil on ka vahevorme. Religioonides, mis klassikaliselt on monoteistlikud, on nähtud rahvausundi tasandil polüteistlikke jooni (pühakukultus: pühakuid on nimetatud jumalateks). 8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid
III Kolmas riik See on natside võimu all oleva Saksamaa nimetus hõlmab aastad 1933-1945 Natsionaalsotsialistide põhiseisukohad: · Saksamaa peab jälle saama suureks ja tugevaks riigiks. Selleks tuleb tühistada Versailles` jt. alandavad lepingud. Tuleb laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum). · aaria rass (mille kõrgeim aste on sakslased) peab saama maailmas valitsejaks · Saksamaal tuleb: 1) lüüa kord majja 2) kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus 3) hoolitseda sakslaste rassilise puhtuse eest (juudid, slaavlased ja mustlased on alamad rassid) Mis Saksamaal nüüd toimuma hakkas? Hitleri võimuletuleku järel esialgu säilis vormiliselt demokraatia, diktatuur hakkas kujunema järk-järgult. Alustati arveteõiendamist kommunistidega. Ööl vastu 28. veebruari 1933 süttis Berliinis Riigipäevahoone. Natsid süüdistasid kommuniste selle süütamises. See oli
(661-750) Islami dünastia, mis pärines Mekast Umaija perekonnast. sellele. õpitee algus reaalsust täitva tõelisuse kontseptsiooni. Hing, aatman, on samastatud püha väe, brahmaniga. Samuti leidu seal arutlusi kontemplatsioonitehnika üle, mille abil on võimalik jõuda mõistmiseni, et aatman on brahmani üks. olid juutide Teise Templi aegne religioosne rühmitus, mis pidas tähtsaks nii Pühakirja (Toora) kui ka suulise pärimuse täpset järgmist. Hiljem kujunes variserlusest rabiinlik juutlus, mis sai judaismis domineerivaks. värv; traditsiooniline hindu ühiskonnakorraldus, mis koosneb neljast seisusest, varnast. Need neli on braahmanid (preestrid), ksatrijad (valitsejad, sõdalased), vaisjad (talupojad, kaupmehed, käsitöölised) ning suudrad (teenijad). Varnadest jäävad välja puutumatud. pühakirjad, mis kajastavadIndia aarialaste religiooni. Need sisaldavad nii ülistuslaule, rituaalide juhiseid kui kosmoloogiat puudutavaid arutelusid. Veedasid on kokku neli
tugevate loomade – lõvide, krokodillide, madude jt. Sellest sai aluse loomade kultus ja paljude jumalate seostamine loomadega. Kõige kuulsam Egiptuse püha loom oli Apis (härg). (Self : 16) Iidne Lähis-Ida oli tsivilisatsiooni häll, siin said alguse 3 suuremat usku – judaism, islam ja kristlus. Kui pärslased vallutasid Egiptuse, ei olnud vaarao Ehnatoni usureformide tõttu see maa suutnud täielikult taastada oma harmooniat ja järjest rohkem ohustasid uskumused väljastpoolt. Juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud. Tänapäeval on valdav usund islam – ca 90 % egiptlastest on moslemid, ülejäänud on kristlased. Vana-Egiptuse usundeid ja islamit, samuti kristlust ühendavaks jooneks on usk elu jätkumisse pärast surma. (Underwood : 15) Kuumade kõrbalade inimesed reisivad sageli öösel, kui on jahe. Tähed näitavad neile õiget suunda ja kuu valgustab teed. Islami sümboliteks on poolkuu ja täht. (Gabriel : 12)
Printsiipi tunneme induktsioonigaVaim ja mateeria on 2 substantsi Benedictus de Spinoza Juudi päritolu, elas Hollandis, rajas emotsioonide teooriaTeenis elatist klaasläätsede lihvija ja optikuna.Väikesekasvuline, harrastas joonistamistAskeetliku ja äraostmatu iseloomuga (keeldus varandusest). Heideti 24. a. välja juudi kogudusest, kuna ei olnud nõus oma arvamust enda teada hoidma.Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese mõttevabadust (Piibel lubab tema arvates olla mõistusel vaba)Ei olnud nõus sellega, et Piibli iga lõik on jumalik ja tõde.Teoses Teoloogilis-poliitiline traktaat kritiseeris võltskristlust ning propageeris isiklikku mõttevabadust (pärast teose ilmumist süüdistati ateismis, ketserluses ja isiklikus jultumuses).Põhiteos Eetika (Descartes - ainus filosoof, keda mainib) ilmus pärast surma (seal seisukohad radikaalsemad)
lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha. Budism koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism on India traditsiooniline usund, tänapäeva hinduism tekkis umbes 8.-9. sajandil Maailma mitmekultuurilisus Mitme kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav tegur.
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad ...
arendavad Temaga suhteid omakasupüüdmatu armastusliku pühendunud teenimise vaimus. Kannavad India riideid, värvilised. Overall hinduistlikud kombed. Noormehed tunneb tänaval ära oranzi riietuse ja mantrate laulmise läbi. Pidevalt kuulutavad. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism on mitme jumalaga usk Hinduism Monoteism on ühe jumalaga usk kristlus, juutlus, islam 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon algas umbes 100 000 a tagasi. Surnute matmine, sest kardeti, et nad tulevad tagasi. 73. Millal tekkis dzainism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 6-5 saja e.m.a. Õpetuse rajajaks oli Mahavira. 74. Kes on dzainismis tirthankarad? D1zainismi suured õpetajad. 75. Kes on dzainismis digambarad ja kes on svetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda?
ohtlikuks, kuna selle kultuse järgijaid kahtlustati olevat egiptlaste mässudega seotud. Kuid hiljem hakati riigi poolt seda aktsepteerima ning ta muutus väga populaarseks. Kristlaste tagakiusamised neid süüdistati igasugustes jubedustes (orgiad jne). Kristlased ise hakkasid samades asjades süüdistama n-ö ketsereid. Keiser Diocletianus rooma võimud kiusasid taga. 4 usundit riigis: Kreeka-Rooma usund, juutlus, kristlus ja manilus. Manilus tekkis Rooma idapiiril Uus-Pärsia riigis. Kiusati taga, sest järgijad olid põlisvaenlased. Manilus oli rõhutatud apoliitiline usund. Tegelikult prohvet Mani(rajaja) oli ise olnud Pärsiaga konfliktis. Üleriigilised tagakiusamised tekkisid riigis siiski üsna hilja, varem olid lokaalsed tagakiusamises. Juutlus arvukalt esindatud (u. 10% rooma riigi elanikkonnast) Eriline positsioon teatud
sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). JUDAISM Üks maailma vanemaid usundeid. Juudid usuvad, et 4000 a tagasi andis Jumal Moosesele Siinai mäel kümme käsku ja Toora (,,seadus") ning rajas nii maailma esimese monoteistliku religiooni. Judaism rõhutab rohkem praktikat kui usku: inimese religioossuse määrab tema eluviis. Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tuginebTanahile (eriti Toorale). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku.
kõikide käsitööliikide jumal; Amon- loomis- ja viljakusjumal; Isis- emaduse ja viljakusejumalanna; Osiris- surnute kuningas; Geb- maajumal, taevajumalanna; Nut- taevajumalanna; Heros- ,,Kauge" taevajumal; Atum- maailma looja ja isand; Maat- tõe ja õiguse kehastus; Thot- tarkuse, seaduste ja tekstide jumal; Seth- kõrbe, võitluse ja segaduse jumal 4. Selgitage judaisimu aluspõhimõtteid (monoteism, leping jumalaga, eetika jt) Judaism e juutlus juutide religioon. Vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon (usk ainsasse jumalasse). Tugineb Vanale Testamendile e Viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Tanah- judaismi põhakiri, koosneb 39-st raamatust, mis jagunevad Toora (pühakiri), Nemiib (prohvetid), Ketubim (kirjad). Seadusekoodeksid- Talmud, Misna, Haskala ,,Suuline seadus"- käsud, korraldused, mis reguleerivad Toora kasutamist. Kokku 613 juhist, millest 248 käsud, 365 keelud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
