Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"kcal" - 671 õppematerjali

kcal on normaalne erinevus, ±200 kcal on küllaltki väike erinevus, suuremad erinevused vajaksid analüüsi, kas tunnete end hästi, kas on see individuaalne eripära, milliseid toiduaineid tuleks kasutada rohkem, milliseid vähem • Vitamiinide A, B1 ja C soovitatavad ja tegelikult saadud kogused.
2
docx

Praktikum menüü

Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www.toitumine.ee/energia/ 3. Kirjuta üles toidu kogused, mida antud päeva jooksul sõid. 4. Ava toitumisprogramm aadressil http://tap.nutridata.ee/ ja arvuta toiduga saadud energia hulk ning valkude, rasvade ja süsivesikute kogused toidus 5. Kontrolli, kas saadud energia hulk vastab kulutatud energia hulgale 6. Kontrolli, kas toiduga saadud valgu kog...

Füsioloogia - Tartu Ülikool
37 allalaadimist
3
doc

Nimetu

Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud ­ bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor ­ rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid ­ Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid...

-
5 allalaadimist
9
ppt

Mandel

MANDEL Merilin Jürine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid süüakse peamiselt toorelt, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub liigist Mandel pole tegelikult pähkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfürmeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks Mandlid jagunevad kaheks: mõru-ja magusmandel Mõrumandel ei ole söödav, sellest tehakse töötlemise kaudu õli ja essentsi Mandlid sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, kasulikke rasvhappeid, valke ja kiudaineid Mandleid süües püsib kaua täiskõhutunne ja ei tekita vererõhutõusu PÄRITOLU Arvatakse, et mandlipuu on päris Aasia lääneosast ja Põhja-Aafrikast Kõige o...

Toiduainete õpetus - Kutsekool
11 allalaadimist
11
docx

Organimsi aine- ja energia vahetus

Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, määram...

Anatoomia ja füsioloogia - Tartu Ülikool
76 allalaadimist
1
pdf

India pähkel

kasupähkel India pähklid aitavad säilitada terved hambad ja igemed ning pähklites puudub kolesterool. India pähklid sisaldavad monoküllastumata rasvu, mis soodustab südameveresoonkonna tegevust ning antioksüdante, mis aitavad kõrvaldada vähki tekitavaid vabu radikaale. Kasupähkel on suur magneesiumi ja kaltsiumi allikas, mis tugevdab luid ja lihaseid. Samuti sisaldavad pähklid kiudaineid mis on kasulikud seedimisele. India pähkli söömine aitab kasutada organismis sisalduvat rauda, kõrvaldada vabu radikaale, arendada luu- ja sidekude ning toota naha ja juuste pigmenti melaniini. Märkimisväärne on E-vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab väsimust ja ärrituvust. 100 g india pähklit sisaldab: valke 18, 22 g rasvu 43, 85 g süsivesikuid 30, 19 g kiudaineid 3, 3 g Energiasisaldus 553 kcal ...

Terviseõpetus -
5 allalaadimist
7
ppt

Süsivesikud

Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal , peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345­375 g, 3000 kcal korral 410­450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldav...

Keemia - Põhikool
4 allalaadimist
2
docx

Iseseisev töö, toitumisõpetus

Iseseisev töö Toitumisõpetus Majutus- ja toitlustusosakond Tartu Kutsehariduskeskus 2012 Juhendaja: Koostas: Päevamenüü analüüs Hommikusöö müsli piim k Lõunasöök kartul sealiha vesi Valge kaste Oode Leib sink või tomatimahl Õhtusöök frikadellisup leib või sink p Hommikusöök: Müsli 70g- 285 kcal Piim 2,5% 40g- 39 kcal Lõunasöök: Kartul 70g- 54 kcal Sealiha 90g- 130 kcal Valge kaste 60g ­ 62 kcal Vesi 1 klaas- 0 kcal Oode: Leib 2 viilu- 210 kcal Sink 2 viilu- 32 kcal Või 2 noatäit- 88 kcal Tomatimahl 1 klaas- 36 kcal Õhtusöök: Frikadellisupp 300g- 187 kcal Või 1 noatäis- 44 kcal Leib 1 viil- 105 kcal Sink...

Toitumine - Kutsekool
27 allalaadimist
4
doc

Toit

Toit Toit peab olema täisväärtuslik ja sisaldama kõiki organismile vajalikke aineid, siis toimub normaalselt ka ainevahetus ja suudame toiduga saadud energia otstarbekalt ära kulutada. Valgud on atleetvõimlejale eriti tähtis toitaine. Seedimisel lagunevad nad aminohapeteks ja organism kasutab neid kasvu-ja ehitusainetena. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid, peaks sööma väga mitmekesist valgurikast toitu.Päevane soovitatav valgukogus on2-2.5 g 1kg kehakaalu kohta, kusjuures sööma peaks korraga 30-40 g. Nt 75kg mees peaks päevas sööma 150-180g valku. Jagades selle koguse 30-40 grammisteks porsjoniteks selgub, et päevas tuleb vähemalt 5 söögikorda.Organism ei saa aminohappeid varuks säilitada. Pikemaajaline ühe või teise aminohappe puudumine võib võhjustada toitumise puudulikkust, hoolimata teiste aminohapete küllastusest.Seepärast on kõige otsarbekam segatoit. Teraviljatoitu sööme piima ja piimasaaduste, liha ja kalaga.Kaunviljatoidule lisame pi...

Toit ja toitumine -
3 allalaadimist
32
pdf

Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus

Vee alg- ja lõpptemperatuur (t1, t2) : t1 = 24oc t2 = 80oc Teades ainult auru rõhku, leiti sellele vastav temperatuur aurutabelist (Lisa 1) pa= 1,033 ata ta= 100oc Arvutati keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2  t1 t   ta  t 1  ; C ln   ta  t 2  ∆t = 80-24 ln (100- 24100-80) = 56 ln3,8 = 41,94 oc 100oc 80oc 24oc Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Arvutati vee keskmine temperatuur: tkesk = ta – t ; C tkesk = 100 – 41,94 = 58,06oc Selle temperatuuri järgi leiti veetabelist (Lisa 2) järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur  = 0,565 kcalm Ch Tihedus (erikaal)  = 984,4 kgm3 Erisoojus c = 1,004 kcalkgC Kinemaatiline viskoossus  = 0,462  10-6 m2s Prandtli kriteerium Pr = 3,12 3. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1)  ; ms 3600    0,785  ds 2 G – aparaadi tootlikkus; kgh (lähteandmetes). ds – toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm  m).  – vee tihedus; kgm3 (vt. Punkt 3). Arvutati voolukiirus, kui vesi oleks voolanud ainult ühes torus. G = 18000 kgh ds = 25 mm = 0,025 m  = 983,2 kgm3 w(1) = 180003600*984,4*0,785*0,0252 = 180001738,696 = 10,35 ms Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,5- 2 ms, oli voolukiirus liiga suur selleks, et vesi oleks võinud voolata ühes torus korraga. Liiga suure voolukiiruse (üle 3 ms) korral suurenevad kulutused veepumbale. Voolukiiruse alandamiseks pandi vesi paralleel...

Tehnoloogia -
14 allalaadimist
13
docx

Inimese toitumisõpetus

0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 ­ 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisu...

Toit ja toitumine - Tallinna Tehnikaülikool
9 allalaadimist
6
docx

Eesti müügivõrgus olevad leivad ja saiad

Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK Eesti müügivõrgus olevad leivad ja saiad Referaat Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 Sisukord 1.Leivad......................................................................................................................................... ......... 3 1.1 peeneleivad.................................................................................................................................... .. 3 1.1.1Tallinna peenleib...

Pagar-kondiiter - Kutsekool
26 allalaadimist
1
doc

Rasvad, kolesterool

Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastu...

Keemia - Keskkool
5 allalaadimist
20
doc

Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel

Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu säilitamiseks ööpäevas 1300 - 2100 kcal. Füüsilise koormuse puhul energia vajadus suureneb, vananedes aga väheneb. Kehakaalu langetamiseks on vajalik, et päevas saadav energiahulk oleks väiksem kulutatava energia hulgast. Näiteks süües iga päev 500 kcal ettenähtust vähem, langeb teie kehakaal 1 -3 kg kuus ning vastupidi. Kaloraazi arvestamine on üsna keeruline ülesanne ka asjatundjatele, seetottu on kõige lihtsam oma kehakaalu jälgida. Kui kehakaal on püsiv, võite olla kin...

Kokk - Kutsekool
13 allalaadimist
1
doc

Fotosüntees Bioloogia töö NG

* Fotosünteesi tähtsus: 1)Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks.2)Fotos. Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.3)Fotos. Käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. * Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. * Hingamise(H) ja fotosünteesi(F) võrdlus.- sarnasused; + H2O; +ATP;+ energia muundumine, erine...

Bioloogia - Keskkool
233 allalaadimist
10
doc

Kivisüsi , pruunsüsi antratsiit

Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavarak...

Keemia - Keskkool
106 allalaadimist
2
doc

Fotosüntees. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon?

Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Metabolism- organismi aine- ja energiavahetus Biosüntees- org.ainete süntees organismis Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest on läht...

Bioloogia - Keskkool
409 allalaadimist
50
doc

Toitumise põhialused spordis

Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (vitamiinid, sü...

Kehaline kasvatus - Keskkool
282 allalaadimist
42
xls

Toiduained

RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)...

Kehaline kasvatus - Keskkool
46 allalaadimist
14
doc

Eksami abimees!

eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikid...

Keemia ja materjaliõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
335 allalaadimist
17
doc

Tähtede kooslus

Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine ­ kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kommid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Shokolaad on teatavasti üks maailma vanimaid m...

Astronoomia - Põhikool
35 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun