Otsingule "kcal" leiti 668 faili

kcal on normaalne erinevus, ±200 kcal on kĂŒllaltki vĂ€ike erinevus, suuremad erinevused vajaksid analĂŒĂŒsi, kas tunnete end hĂ€sti, kas on see individuaalne eripĂ€ra, milliseid toiduaineid tuleks kasutada rohkem, milliseid vĂ€hem ‱ Vitamiinide A, B1 ja C soovitatavad ja tegelikult saadud kogused.
2
docx

Praktikum menĂŒĂŒ

Selgitada vĂ€lja organismi energiakulu ööpĂ€eva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menĂŒĂŒs on Ă”ige. Katsealune: Töö teostaja: Töö kĂ€ik: 1. Kirjuta protokolli k...

FĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
35 allalaadimist
3
doc

Nimetu

Rakud - biopolĂŒmeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone tĂ€itvad mikroskoopilised mullreaktorid ProkarĂŒootsed rakud ­ bakterid - 1”m EukarĂŒootne rakk - >10”m Mullreaktor ­ rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi pĂ”hiblokid - nende nimed - glĂŒkolĂŒĂŒs, Krebsi tsĂŒkkel, hingamisahel, pentoosfosfaa...

-
5 allalaadimist
9
ppt

Mandel

MANDEL Merilin JĂŒrine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid sĂŒĂŒakse peamiselt toorelt, kuid sĂŒĂŒakse veel ka praetult, soolatult vĂ”i suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ĂŒmbritseb koor, mille tugevus sĂ”ltub liigist Mandel pole tegelikult pĂ€hkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritöös...

Toiduainete Ôpetus - Kutsekool
10 allalaadimist
11
docx

Organimsi aine- ja energia vahetus

Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mĂ”eldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glĂŒkogeenina) ja rasv...

Anatoomia ja fĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
64 allalaadimist
1
pdf

India pÀhkel

kasupĂ€hkel India pĂ€hklid aitavad sĂ€ilitada terved hambad ja igemed ning pĂ€hklites puudub kolesterool. India pĂ€hklid sisaldavad monokĂŒllastumata rasvu, mis soodustab sĂŒdameveresoonkonna tegevust ning antioksĂŒdante, mis aitavad kĂ”rvaldada vĂ€hki tekitavaid vabu radikaale. KasupĂ€hkel on suur magneesiumi ja kaltsiumi allikas, mis tugevdab luid ja lihaseid. Samuti sisaldavad pĂ€hkl...

TerviseÔpetus -
5 allalaadimist
7
ppt

SĂŒsivesikud

SĂŒsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu pĂ€evasest tarbitavast toiduenergiast peavad sĂŒsivesikud katma 55­60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatĂ€htsus ei tohiks ĂŒletada 10% pĂ€evasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal , peaks pĂ€ev...

Keemia - PÔhikool
4 allalaadimist
2
docx

Iseseisev töö, toitumisÔpetus

Iseseisev töö ToitumisĂ”petus Majutus- ja toitlustusosakond Tartu Kutsehariduskeskus 2012 Juhendaja: Koostas: PĂ€evamenĂŒĂŒ analĂŒĂŒs Hommikusöö mĂŒsli piim k LĂ”...

Toitumine - Kutsekool
16 allalaadimist
4
doc

Toit

Toit Toit peab olema tÀisvÀÀrtuslik ja sisaldama kÔiki organismile vajalikke aineid, siis toimub normaalselt ka ainevahetus ja suudame toiduga saadud energia otstarbekalt Àra kulutada. Valgud on atleetvÔimlejale eriti tÀhtis toitaine. Seedimisel lagunevad nad aminohapeteks ja organism kasutab neid kasvu-ja ehitusainetena. AtleetvÔimleja, kes soovib kasvatada lihaseid, peaks sööma vÀga mitmekesist valgur...

Toit ja toitumine -
3 allalaadimist
32
pdf

Veeboileri soojuslik ja hĂŒdrauliline projektarvutus

Boileri töö temperatuuride graafik 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee fĂŒĂŒsikalised omadused Arvutati vee keskmine temperatuur: tkesk = ta – t ; C tkesk = 100 – 41,94 = 58,06oc Selle temperatuuri jĂ€rgi leiti veetabelist (Lisa 2) jĂ€rgmised nĂ€itajad: Soojusjuhtivustegur ïŹ = 0,565 kcalm Ch Tihedus (erikaal) ïČ = 984,4 kgm3 Erisoojus c = 1,004 kcalkgC Kinemaatiline viskoossus ïź = 0,462  10-6 m2s Prandtli kriteerium Pr = 3,12 3. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1)  ; ms 3600  ïČ  0,785  ds 2 G – aparaadi tootlikkus; kgh (lĂ€hteandmetes). ds – toru siselĂ€bimÔÔt; m (lĂ€hteandmetes, teisen...

Tehnoloogia -
9 allalaadimist
13
docx

Inimese toitumisÔpetus

0336) ToidusĂŒsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glĂŒkoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusĂŒsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polĂŒsahhariide, tĂ€rklist 3. Mitu % pĂ€evasest energiast peaks andma toidusĂŒsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema sĂŒsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mĂ€ludes magusaks? SĂŒljes olev - amĂŒlaas alus...

Toit ja toitumine - Tallinna TehnikaĂŒlikool
1 allalaadimist
6
docx

Eesti mĂŒĂŒgivĂ”rgus olevad leivad ja saiad

Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK Eesti mĂŒĂŒgivĂ”rgus olevad leivad ja saiad Referaat...

Pagar-kondiiter - Kutsekool
24 allalaadimist
1
doc

Rasvad, kolesterool

RASVAD Rasvad on glĂŒtseriini ehk propaantriooli ja kĂ”rgemate karboksĂŒĂŒlhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. KĂ”rgemate karboksĂŒĂŒlhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on Ă”lid. Rasvad on ĂŒhed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm sĂŒsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Ras...

Keemia - Keskkool
5 allalaadimist
20
doc

Erivajadustega klientide kohta eripÀra toitlustamisel

TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on sĂŒsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapĂ€evaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja sĂŒsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat vĂ€ga erineval hulgal. See sĂ”ltub toiduaine rasva-, sĂŒsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb vĂ€ga paljudest teguritest (nĂ€it. soost, vanusest, kehakaalust, fĂŒĂŒsilisest koormusest). Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tĂ€hendab, et 60 kg kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu sĂ€ilitami...

Kokk - Kutsekool
11 allalaadimist
1
doc

FotosĂŒntees Bioloogia töö NG

* FotosĂŒnteesi tĂ€htsus: 1)Vee fotooksĂŒdatsiooni kĂ€igus eralduv hapnik on vajalik kĂ”igi organismide hingamiseks.2)Fotos. Tagab sĂŒsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.3)Fotos. KĂ€igus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsĂŒkli reaktsioonide vaheĂŒhenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide...

Bioloogia - Keskkool
225 allalaadimist
10
doc

KivisĂŒsi , pruunsĂŒsi antratsiit

Referaat KivisĂŒsi, pruunsĂŒsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich JagomĂ€gis Klass:11b...

Keemia - Keskkool
105 allalaadimist
2
doc

FotosĂŒntees. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon?

Autotroof- organism, kes sĂŒnteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ĂŒhendid vĂ€liskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat vĂ”i sĂŒsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksĂŒdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sĂŒnteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis to...

Bioloogia - Keskkool
398 allalaadimist
50
doc

Toitumise pÔhialused spordis

TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" pĂ”hjal tehtud kokkuvĂ”te. Toitumine spordis vĂ€ga oluline · Toitumine spordis - ĂŒhendav lĂŒli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises vĂ”ib eristada alatoitumist kui ĂŒletoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine...

Kehaline kasvatus - Keskkool
267 allalaadimist
42
xls

Toiduained

RH. kĂŒllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tĂ€hendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monokĂŒllastamata rasvhapped PKTA.RH. polĂŒkĂŒllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS...

Kehaline kasvatus - Keskkool
41 allalaadimist
14
doc

Eksami abimees!

eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sÔltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lÔpeb vÀÀrisgaasiga. Periodi piires elementide jÀrjenumbri kasvamisel nÔrgenevad metallilised ja tuge...

Keemia ja materjaliĂ”petus - Tallinna TehnikaĂŒlikool
334 allalaadimist
17
doc

TĂ€htede kooslus

Shokolaad Erik Rattasepp 8b TÕHG 2008 SISUKORD 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi pĂ”hitooraine ­ kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest...

Astronoomia - PÔhikool
35 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !