DEM Saksa mark 6.0000 2.0587 DKK Taani kroon 7.5045 7.422 DOP Dominikaani peeso 61.41 55.84 EEK Eesti kroon 15.7250 15.5997 EGP Egiptuse nael 14.2678 8.8447 GBP Inglise nael 0.8606 0.8469 GEL Gruusia lari 2.3280 2.1530 HKD Hong Kongi dollar 10.8380 10.3860 HRK Horvaatia kuna 7.6800 7.3810 HUF Ungari forint 294.63 283.26 IDR Indoneesia ruupia 15 540.00 14 221.00 ILS Iisraeli seekel 5.0180 4.7320 ISK Islandi kroon 170.3160 159.2580 JPY Jaapani jeen 137.2200 131.7800 KES Keenia silling 118.8600 112.8600 LTL Leedu litt 3.4771 3.4268 LVL Läti latt 0.7081 0.6977 MKD Makedoonia dinaar 62.8730 57.7160 MUR Mauritiuse ruupia 42.1200 39.8000 MXN Mehhiko peeso 18.0350 17.2830 MYR Malaisia ringgit 4.4180 4
Aasia lõunaosa India ja Nepal India Vabariik ???? ??????? Bhrat Ganarjya Faktid Pealinn New Delhi (Delhi) President Pratibha Patil Pindala 3 287 263 km² Rahvaarv 1 103 370 000 Riigikeel hindi Rahvastikutihedus 344 in/km² Rahaühik India ruupia (INR) Valitsus vabariik ; demokraatia Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament
Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik Üldandmed Pindala: 65 610 km² Ametlikud keeled: singali ja tamili Rahvaarv: 20 277 597 (2012) Rahvastiku tihedus: 316 in/km² Pealinn: Sri Jayawardenapura Kotte Rahaühik: Ruupia (LKR) Sri Jayawardenapura Kotte Rahvaarv: 107 508 (2012) Pindala: 17 km² Geograafiline asend Saareriik India ookeanis India lõunatipust jääb riik itta Loodusvarad Saarel leidub märkimisväärsetes kogudes järgmisi mineraale: Ilmenite, Päevakivi, Grafiit, Ränidioksiid, Kaoliniit, Vilgud ja Toorium Manneri lahes nafta Kliima ja pinnamood Peamiselt sile ja üksikute kõrgemate kaljudega ranniku joon Mäed peamiselt riigi lõuna-kesk osas Kõrgeim koht Pidurutalagala, 2524 m
· Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist (umbes 6000 on asustamata). · ASEND Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. · Indoneesia saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit ning neist suurimad on Jaava, Sumatra, Uus- Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya" · Riigikeel indoneesia. · President Joko Widodo. · Rahaühik: ruupia (IDR). · Indoneesia pindala on 1 904 569 km 2 · Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. · Indoneesias elab 237,6 miljonit inimest (2010) https://www.youtube.com/watch?v=Rc2dG7uMlhA (hü.) KLIIMA · Valitseb ekvatoriaalne kliima. · Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes (kõrgemal kui 1500 m) 1517 °C. · Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas.
Riigihümn Jana-Gana-Mana on see UNESCO maailmapärandi nimistus. Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Tähtis vaatamisväärsus on ka Punane fort Riigikeel(ed) hindi, inglise (Red Fort), mis on samuti UNESCO Rahvaarv 1 210 193 422 maailmapärandi nimistus. Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik ruupia (INR) Ajavöönd maailmaaeg +5.30 India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Osariigid 1.Andhra Pradesh 2.Arunchal Pradesh 3.Assam 4.Bihr 5.Chhattsgah 6.Goa 7.Gujart 8.Haryana 9.Himachal Pradesh 10.Jammu ja Kashmir 11.Jharkhand 12.Karnataka 13.Kerala
ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga. Kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu kasvu. 2. Rahvastikupüramiid. India rahvastiku püramiid. Joonis 3 India rahvastikupüramiid. 3. Loomulik iive.
India Vabariik Krislyn Almers 10b Üldandmed Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Rahvaarv (2007) 1,129,866,154 Riigikeel hindi Iseseisvus 15. august 1947 Rahaühik India ruupia (INR) Ajavöönd maaimaaeg +5.30 Üladomeen .in Maakondi 91 Riigilipp Riigivapp Asukoht kaardil Usundid Hinduistid 80.5% Muslimid 13.4% Kristlikud 2.3% Sikh 1.9% Muu 1.8% Mitte usklike 0.1% Keeled Riigikeel on hindi kõnelejaid 30% Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu, Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam, Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri, Sindhi ja Sanskrit
AZN Uus azerbaidzaani manat 15,2857 BGN Bulgaaria levi 8,00175 BRL Brasiilia reaal 4,87831 BYR Valgevene uus rubla 0,00554709 CAD Kanada dollar 10,0246 CHF Sveitsi frank 10,2816 CNY Hiina juaan (yuan renminbi) 1,81989 CZK Tsehhi kroon (koruna) 0,608476 DKK Taani kroon 2,10071 EGP Egiptuse nael 2,24173 EUV Euro 15,6466 GBP Suurbritannia naelsterling 18,5756 GEL Gruusia lari 7,52773 HKD Hongkongi dollar 1,60171 HRK Horvaatia kuna 2,20002 HUF Ungari forint 0,0575713 IDR Indoneesia ruupia 0,00110867 ILS Iisraeli uus seekel 3,12227 INR India ruupia 0,248718 ISK Islandi kroon 0,105666 JPY Jaapani jeen (yen) 0,128285 KGS Kõrgõzstani somm 0,318296 KRW Lôuna-Korea von 0,00857968 KZT Kasahstani tenge 0,103274 LTL Leedu litt 4,53157 LVL Läti latt 22,0665 MAD Maroko dirhem 1,41609 MDL Moldova leu 1,20113 MXN Mehhiko peeso 0,897943 7 MYR Malaisia ringgit 3,43865 NOK Norra kroon 1,75759 NZD Uus-Meremaa dollar 6,79764
kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3. Calcutta 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga 8598 m 2. Nanga Parbat 8216 m 3. Nanda Devi 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra 2960 km 2. Ganges 2700 km 3. Godavari 1448 km India impordib: Naftat Mehaanilisi masinaid Rauda ja terast Keemiatooteid Veondusseadmeid
Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bal...
aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile. India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91 Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks , mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk
Kõige suuremat tulu annab tee Reisimine Sri Lankale Sri Lankale võib minna igal ajal, sest aasta- ringselt on seal soe ja ilus Kogu riiki ei jõua ühekorraga läbi käia Tallinast Sri Lankale saab 3 ümberistumisega Lend kestab umbes 16-47 tundi http://www.lankanewspapers.com/news/profile http://tourism-vip.com/resorts/Inte s/centralbank.jsp rnational/asia/19-sri-lanka.html Info Ajavahe eestiga 3,5 tundi Valuutaks on ruupia Keeled singali ja tamili Liiklus on vasakpoolne Mõned singali keelsed sõnad: ayubowan -tere tulemast karunakara -palun es-thu-ti -tänan http://notes.lakdiva.org/commemorative/2009_mahinda _1000r.html Vaatamisväärsused Aadama mägi (2243m) Worlds End ja Horton Plains - järsk astang Horton Plains rahvuspark - üks suurimaid vaatamisväärsusi on Maailma Lõpp Yala rahvuspark - sealsel territooriumil asuvad dzungel, rannad ja palju
Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud).Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Andmed Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay - 9 926 000 2. Delhi - 7 207 000 3. Calcutta - 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga - 8598 m 2. Nanga Parbat - 8216 m 3. Nanda Devi - 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra- 2960 km 2. Ganges- 2700 km 3. Godavari- 1448 km India impordib: · Naftat · Mehaanilisi masinaid · Rauda ja terast · Keemiatooteid
Puukentsefaliit Marutõbi X Tuberkuloos X Poliomüeliit Eestis pakuvad reise Lõuna- Aafrika Vabariiki Resiekspert Horizon Travel Eksootikareisid Go Adventure Baltic Tours Wris reisibüroo Hotellid: Garden Court Sandton 3* Tulip Inn 2* MAURITIUS Pealinn: Port Louis Rahvaarv: 1 288 tuh. Riigikeel: inglise Naaberriigid: Madagaskar Rahaühik: Mauritiuse ruupia (MUR) Pindala: 2 040 km2 MAURITIUS Mauritius on saareriik India ookeanis. Mauritiuse saar asub 900 km Madagaskarist idas. hõlmab lisaks Mauritiuse saarele ka Rodriguese saare (560 km idas), Cargados Carajose saared (u 300 km põhjas) ja Agalega saared (1100 km põhjas). Kliima Mauritiusel on läbi aasta troopiline kliima. Temperatuur varieerub kogu saare ulatuses tõustes 25- 30ºni suvel ja 18-24ºni talvel.
Suure- Jaani Gümnaasium India kultuur Referaat Eve-Liina Laane 11 klass Juhendaja Siiri Kivisoo Suure- Jaani 2010 Iga asjapulk ja kuli ehk pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees, tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega aga põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi. Templite külastamisel , kui sisse lastakse, tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks
NEPAL Kuusalu Keskkool Annaliisa Ande Adler 11. klass ÜLDANDMED Kontinent: Aasia Ajavöönd: GTM +5,45 Pindala: 147 181km² Rahvaarv: 29,384,297 (juuli 2017) Pealinn: Kathmandu (1,183 mln inimest) Riigikeel: nepali keel Rahaühik: ruupia GEOGRAAFILINE ASEND Lõuna-Aasias Naaberriigid: Hiina ja India Koordinaadid: 28° N, 84° E Puudub merepiir PINNAMOOD Keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Dzomolungma mägi, mille kõige kõrgem punkt on 8848m merepinnast Madalaim punkt merepinnast on 70m. KLIIMA Mussoonkliima Riigi põhjaosas on jahedad suved ja karmid talved Riigi lõunaosas on lähistroopilised suved ja pehmed talved SADEMED Sademete hulk piirkonniti väga erinev. Keskmine
India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.
Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. Indias on 2 suurt keelkonda: Indo-Aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli. India elanikkonnast 80.5% on hindud, 13,4% muslimeid, 2,3% kristlasi, 1,84 % sikhe, 0,76% budiste, 0.4% dzainiste. India rahaühik on India ruupia (INR). 1 india ruupia (INR) = 0,011792 euro (EUR) . India lipp 2. Riigi geograafiline asend 2.1. Geograafiline asend New Delhi - Lõuna piirkonnas Delhi, India Vabariigi pealinn, võrdsustatud liidu riigi territooriumi, teine kõige rahvaarvuga linn pärast Mumbai. Delhi asub plain vahel Thar kõrbe ja Aravali mägede ja Himaalaja mille kõrgus on 216 m kõrgusel merepinnast Yamuna jõe
Tartu 2013 1.Sissejuhatus Indiasse India sai oma nime Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast Hindu. India Vabariik on riik, mis asub Lõuna-Aasias. India on rahvaarvu poolest teine riik maailmas, esimesel kohal asub Hiina. Lõuna-Aasias asuvas Indias elab üle miljardi inimese, kelle eripäraks on see, et nad räägivad üle 100 keele, põhikeeled on Hindi ja Inglise. India pealinnaks on New Delhi. India rahaühikuks on ruupia, riigikord on parlamentaarne vabariik ja India iseseisvus 15. augustil 1947. aastal, millega kaasnes ka suur rahvaarvu kasv. Indial on oma rahvusloom, kelleks on tiiger, rahvuslinnuks on paabulind, rahvuslill on lootos(sarnaneb vesiroosiga), rahvuspuu on viigipuu ja rahvuspuuviljaks on mango. India suuremateks linnadeks on pealinn ehk Delhi, Mumbai, Chennai, Bangalore, Kolkata, Pune, Surat ja Kanpur. India peamisteks eksportimis toodeteks on vääriskivid, sõidukid ja rõivad, peamised
3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Peamine tegevus Indias on põllumajandus. (1) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.(1) India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist riigist.(2) Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon. India naaber riikideks on Pakistan, Hiina, Nepaal, Bengladesh ja Myanmar. India lähedal asuvad veel ka Sri Lanka, Maldiivid ja Indoneesia India ookeanis.(1)
pruugi palju materjali leida, kuid see ei hirmutanud mind eriliselt. Töös käsitlesin mitmeid teemasid nagu näiteks loodus, pinnamood, taimestik-loomastik, rahvastik ning palju muud. Üldinfo: India lipp India vapp Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku ) Pindala: 3287365 km2 Rahvaarv: 935,7 mln. Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on
...................................... 11 3 Üldandmed India Vabariik Riigikord: vabariik President: Pratibha Patil Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 %
sarnane Tiibeti kiltmaale. Selle ala sisse jäävad Mustangi, Manangi ja Dolpo orud ning ka Tiibeti äärealad (neljas mäestik, mis ulatub KeskNepalist LoodeNepalini, olles keskmiselt veidi alla 6000 m kõrged). TagaHimaalaja on võrdlemisi kuiv ala ja ta saab märgatavalt vähem sademeid, kui mägede lõunanõlvad. Kaljurünkad, tornid ja lagunevad ehitised on sellele karmile maastikule tüüpilised lisad. Nepali ruupia: Raha Nepaalis kehtiv valuuta on Rupee (NPR). 1 EEK 6 Nepaali ruupiat (NPR) 1USD (1 USA dollar) 63,5 NPR Eestis ei vahetata. Kaasa võib võtta nii eurosid, USA dollareid, Inglise naelu kui ka Jaapani jeene. Pangakaardiga saab maksta ja automaatidest raha võtta suurtes linnades (Katmandu ja Pokhara). Matkad: Annapurna ring ja Everesti baaslaagri trekk on Nepaali ühed kuulsaimad matkad. Mõlemad on suhteliselt pikad (1020 päeva, sõltuvalt
asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ehk kui Indias on kell 12.30, siis meil 9.00. Indias on käibel India ruupia. Hetkel 1 EEK = 4.21067 India ruupiat. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pinnamood India jaguneb kolmeks suhteliselt selgepiiriliseks looduspiirkonnaks kõrgmäestikud (neist suurim on Himaalaja), Induse ja Gangese madalik ning Dekkani kiltmaa
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa
välisinvesteeringutele avatud, integreerides lääne ideid ettevaatlikult oma iidsetesse tavadesse ja uskumustesse. Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv (2006) 1 049 700 000 Rahvastiku tihedus: 329 in/km² Pealinn: Delhi Suurim linn: Mumbai Ametlik keel: hindi, inglise Iseseisvus: 15.august 1947 Rahaühik: India ruupia (INR) Aeg: eestist ees 3,5 tundi Kirjaoskajate protsent Indias on 64,8% (53,7% naistest ja 75,3% meestest) Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. VÄHEMTUNBTUD INDIA Lääne Indiasse jääb maa kõige läänestunum suurlinn Mumbai (endise nimega Bombay) ja kunagise Portugali asumaa Goa kuldsed rannad. Igatahes on läänestumine pigem väline - näiteks paljud naised kannavad teksaseid ja käivad diskoklubides. Pealegi on siia koondunud ka
Carl Robert Jakobsoni Nimeline Gümnaasium Indoneesia Uurimustöö Siim Teder 10c Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2008 Sisukord Lk2 ..................................................Sisukord Lk3 ..................................................Sissejuhatus/Üldandmed Lk4 ..................................................Geograafiline asend Lk5 ..................................................Looduslikud tingimused Lk6 ..................................................Riigi arengutase Lk7 ..................................................Rahvastik Lk8 ..................................................Energiamajandus Lk9 ..................................................Põllumajandus Lk10 ................................................Transport ...
NEPAL 1) Üldiseloomustus Riigi pindala 147 181 km² Rahvaarv 17 133 000 (2005) Pealinn Katmandu Riigikeel nepali Rahvastiku tihedus 188 in/km² Rahaühik ruupia (NRP) joonis 1. Nepali kaart alliask: World Facktbook (2008) 1 joonis 2. Nepali lipp alliask: Wikipedia (2008) joonis 3. Nepali vapp alliask: Wikipedia (2008) 2) Riigi arengutase 2 Inimarengu indeks (IAI) 0,534 (2005)
Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda, kuigi tihtipeale satud ampsama toitu näiteks taignas küpsetatud chillit), pärast mida suu põleb. Hele õlu on parem ja odavam ("Kingfisher") kui Eestis, ainult see ei ole igal pool kätte saadaval. TAVAD JA KOMBED Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees´t ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, võid mõni ruupia, aga ka see ajab asja täiesti vabalt ära. Samuti on ka kaupmeestel millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimusega ( põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi). Templite külastamisel ( kui sisse lastakse) tuleb jalanõud jalast ära võtta, samuti tuleb tihtilugu ka nahkesemed ukse taha jätta. Moseede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav end pesta ennast samas basseinis, kus tõsiusksed
Himaalaja peaahelikus liikumiseks kasutatakse kodujakke, muulasid ja kandjaid. Riigieelarve korralised tulud kulusid ei kata. Otseinvesteeringuid on vähe nt 2002 aastal 4lijonit dollarit väljavedu moodustas 11%, sissevedu 27% SKT-st. Välja veetakse vaipu, rõivid, nahatooteid,dzuuti ja teravija. Sisse veetakse masinaid ja seadmeid, naftaseadusi. Nepal Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181km2 Riigikeel: nepali keel Rahaühik: Nepali ruupia Riigitähised: nep NP Rahvaarv: 28.2miljonit SKT: Üle 15 aasta inimeste lugemis oskus protsentuaalselt.! 48,6% Ilma puhta veeta elanikonda on 10% Koolis käib kooliealistest 79% Emade suremus 100 000 elusünni kohta 830 naist Alla 5-aasta laste suremus 1000 lapsekohta 74 Sisemajaduse koguprodukti (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta 0,7% Ametlik arenguabi SKP-st 5,8% Interneti ksutajaid 1000 elaniku kohta 4 Selles referaadis on kasutatud peamiselt andmed mis pärinevd 2005-2007 aastani.
Hiina Rahvavabariigi parlament selle sätte Tiibeti autonoomse kaotada. piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Pealinn on Katmandu Indiaga. Riigikeel on Nepali Nepal on üks maailma keel vaesemaid maid. NEPAL Pakistan Pakistan loodi Briti India moslemitega asustatud aladest. Aastal 1971 kuulutas Ida- Pakistan end iseseisvaks Bangladeshi vabariigiks. Pealinn on Islamabaad Raha on Ruupia Põhja-Korea Korea Rahvademokraatlik Põhja-Korea on kommunistlikku Vabariikon riik Aasias Korea ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. poolsaare põhjaosas Riiki juhib diktaator Kim Chng- il. Põhjast piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga ning lühike Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma piirilõik on tal ka Venemaaga.
Mauritius hõlmab lisaks Mauritiuse saarele ka Rodriguese saare (560 km idas), Cargados Carajose saared (u 300 km põhjas) ja Agalega saared (1100 km põhjas). Koos Rodriguese ja Reunioniga moodustab Mauritius Maskareeni saarestiku. Rahvaarv on umbes 1,1 miljonit. Kehtivaks rahaühikuks on Mauritiuse Ruupia. Mauritiusel leidub erinevaid usundeid naguhindu, Rooma-Katoliku ja moslemi. Saarestik kujunes mitmete vulkaani pursete käigus 8 10 miljonit aastat tagasi. Sealsed vulkaanid pole enam aktiivsed. Mauritiusel on troopiline mussoonkliima. Kõige palavam aeg on jaanuarist aprillini.Selles ajavahemikus võib esineda tugevaid tsükloneid, mil sajab mitu päeva ja tugev tormituul põhjustab palju purustusi. Mauritiuse "talv" kestab juulist septembrini, ning siis on keskmiseks temperatuuriks 24°C
Varstu 2009 Sisukord 1. Asend 2. Rahvastik 3. Energiamajandus 4. Põllumajandus 5. Metsamajandus ja metsatööstus 6. Tööstus 7. Transport 8. Turism 9. Kasutatud kirjandus 1. Asend Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks: põhjaalade mäed, Himaalaja eeltasandik, Induse madalik ehk Induse alluviaaltasandik, Belutsistani platoo, läänepoolsed piirimäed ning kõrbealad. Geoloogiliselt paikneb Pakistan
miri osariigis 78 114 km² Pakistani ning 42 735 km² Hiina kontrolli all) Maa 2,973,190 km² Vesi 314,400 km² Rahvaarv (juuli 2009 est.) - 1,166,079,217 (maailmas 2. kohal) Pealinn New Delhi (hindi Nai Dilli, 321 900 el., kuulub Delhi linnastusse) Haldusjaotus 28 osariiki ja 7 territooriumi Riigikeeled hindi ja inglise keel Rahaühik India ruupia (INR) Riigitähised IND, IN (2;3) 3 1.2. Geograafiline asend India on üsna kolmnurgakujuline poolsaar, mis asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos ning paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast. India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna
See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani.
Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist Euroopasse ning tihti Euroopa riikideks nimetatud Küpros, Gruusia ja Armeenia asuvad tegelik Riigikord: Föderaalne Vabariik Riigipea: President Pealinn: Katmandu Rahaühik: Nepaali ruupia ( NPR) Rahvastik: Aasias elab 60% maailma rahvastikust Religioonid: hinduism (81%), budism (11%), islam (4%) Peamised majandusharud: Põllumajandus ja turism Vaktsineerimine: Soovituslik A-hepatiit NEPAALI LIPP NEPAALI VAPP Nepal (varem ka Nepaal) on merepiirita riik Lõuna-Aasias. Nepal piirneb kirdes Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus, edelas ja loodes Indiaga. Nepalil
UELN 11.04.2005 tel.5275673 03.06.04 - 149-173-19,0 233401000486402 ELKAR 598E EBER 837 E Peatõuraamat 1982 kõrb MTÜ EHS sünd.06.05.07 28.04.2010 Valjala kõrb RUUPIA Valjala vald Gen.eksp. 3718E Saaremaa UELN nr. 1655 tel.5112432 1998 raudjas Loore Avik 233401000823607 02.06.2011 18.05.2011 139 166 18.5 ELDER 706E
Oluline koht on ka Lätit läbiva Venemaa transiidi teenindamine. SKT-st annab põllumajandus 4%, tööstus 22% ja teenindus 74% (2005). India India Vabariik asub Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Piir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi, India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jagune Osariikide Koda ja Rahvakoda. Seaduseelnõusid algatab Rahvakoda, kuid nende jõustumiseks on vajalik mõlema koja heakskiit. Valitsusjuht on peaminister, kelle määrab Rahvakoja enamuspartei või koalitsiooni ettepanekul president. Kehtib 1950.a
alati head muljet. Avalikus kohas alkoholijoobes viibimine ei ole üldiselt aktsepteeritud ja tõenäoliselt tuleb sellest pahandusi. India Tavad ja kombed Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega (põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi). 32 Templite külastamisel (kui sisse lastakse), tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
