Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest.
Kultuuri mõiste areng Kultuuri määratlusi on tänapäeval üle 400. Ld. K. Cultura- viljelemine Ld. K. Cultus korrastatud , hoolitsetud, viljeledud Etümoloogia- teadus sõnade päritolust ja ajaloost. Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19
Mis on kultuur? Kultuur on ülimalt mitmetähenduslik sõna. Me tunneme paljusid liitsõnu mõistega kultuur. Öko kultuur, riietus kultuur, söömise kultuur, mõiste tuleb ladina keelest cultura agri, mis algeselt tähendas põlluharimise ja loomakasvatuse kunsti. Mõiste võtsid kasutusele roomlased juba 3 saj eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt kannab endas informatsiooni.
3 personas que hablan ese idioma, y la forma en que viven. En mis pocos años de la clase de español en la escuela secundaria, nuestra clase no sólo estudiar el idioma español. Muchas de nuestras pruebas contenidas cuestiones culturales y geográficas de México, España y algunos otros países de habla española. Al empezar a aprender español, me puse a desentrañar las ideas de la cultura mexicana y españoles que eran completamente nuevas para mí. Pero no sólo la inmersión cultura desarrollar una mente más abierta para un estudiante, que les proporciona una experiencia de viaje más interesante.
festividad se ha convertido en un atractivo turístico muy importante, ya que están catalogadas como fiesta Interés turistico Internacional. Estas fiestas también son llamadas fiestas josefinas o festes de Sant Josep (en valenciano), ya que se celebran en honor a San José, patrón de los carpinteros. Sus orígenes son realmente sencillos, una simple quema de desechos de los talleres de carpintería. Pero la inventiva del pueblo valenciano le ha ido aglutinando todos los rasgos propios de su cultura e historia. · La versión más popular del origen de las fallas según el Marqués de Cruïlles, fueron iniciadas por el gremio de carpinteros que quemaban en la víspera del día de su patrón San José, en una hoguera purificadora, virutas y trastos viejos haciendo limpieza de los talleres antes de entrar la primavera. Existen otros autores que intentan encontrar un origen más antiguo a la fiesta, defendiendo que el culto al fuego es un ritual de tradición pagana y que las fallas
Fernando: es frio y calculador; solo piensa en sus intereses. Enrique: persona insegura, usa la estrategia del "sabe lo todo" Carlos: utiliza la estrategia del todo por el todo; es una persona callada y muy inteligente. Julio: es seguro y preparado, calificado para el puesto Actualidad: La globalización es uno de los factores dinámicos de esta sociedad, probablemente el acontecimiento más determinante y cambiante del mundo y de su cultura en las últimas décadas, generador de alabanzas y controversias. Podemos hablar de líderes, de cualificación profesional, de ética empresarial, de desigualdades, de economía, tecnología y globalización, pero lo que aparece en el primer plano son los instintos naturales y sociales del ser humano. El ser humano de hoy tiende, por lo general y como podemos ver en la película, al egoísmo natural de buscar su bien propio y el de sus más próximos, con independencia del devenir del prójimo
Kultuuri algallikad. Ehk kust kultuur pärit on, millest ta tekkinud? Alustuseks olgu öeldud, et üksmeelt ja kindlat teooriat kultuuri põlvnemise kohta pole. Teooriaid on erinevaid ja meie peatume põgusalt mõnedel paljudest. Esiteks on levinud kultuuri tuletamine religioonist. Põhjuseid, miks sedasi tehakse, on mitmeid. Kõigepealt sõna cultura ja cultus (jumalate, esivanemate jms. kummardamine; tänapäeval mingi isiku või nähtuse jumaldav austamine- mõelge, kas teil on/olnud kultusobjekte?) sõnatüvede sarnasus, siis ka see, et kõik kultuurialad on algselt olnud seotud sügavalt religiooniga. Kunst- esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud, mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse. Kirjandus- esimesed kirjandusteosed on jutustused jumalate ajaloost (nt. India
Leegion-rooma armee koosnes leegionitest (~ 4500-6000m)Kapitooluim-kindlus linna keskel. Termid- Rooma avalikud saunad. Colosseum- suurim amfiteater(~50000 ini) 80a pKr. Panteon-kõikide jumalate tempel. Magistraadid- kõikvõimalikud riigiametnikud. Imperaator-valitseja,käskija. Tuunika-sama, mis kreeklastel kitoon. Tooga-rikkuse märk,nooruk-valge,täisk.-punane,sama mis kreeklaste himation.Stoola-pikk kleit,keskelt vöötatud. Stylos-kirjapulk. Cultura-harimine.Circus-ring [Circus Maximus-suurim hipodroom] Res publica-vabariik. Pax Romana-Rooma rahu. Populus Romanum-rooma rahvas. Romulus-asutas Rooma linna. Caesar-Rooma imperaator ja diktaator. Pompeius,Antonius,Octavianus-suured väejuhid. Augustus- esimene keiser. Kleopatra- Egiptuse valitseja, Caesari abikaasa. Hannibal- Kartaagolaste väejuht. Cicero-kuulus kõnemees,poliitik.Nero,Galigula,Tiberius-Rooma keisrid. Constantinius Suur-Rooma keiser,lasi
Kunstiajalugu, tunnikonspekt 1, õpetaja Liis Reier Kultuur ja kunst Kultuur(lad cultura ` viljelus, harimine) – inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate ainelste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. Kultuur Aineline e materiaalne kultuur Vaimne kultuur Tehnika Teadus Tootmisvahendid Kunst Materiaalsed väärtused Filosoofia
Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne.
normatiivne õigus väljendub seadusandluses vs mitteametlik õigus, mis baseerub tavadel, traditsioonidel. 5) Keeleteadus- sotsiolingvistika, tegeleb keele ja ühiskonna uurimisega KUJUNEMINE JA ARENG Ühiskonna kihistumine ehk statifikatsioon. Idamaades kinnitati, et ühiskonna kihistumine on loomulik. Kong Fuzi ütles, et kihistumine on ette määratud. Kultuur levib omamoodi. Cultura animi- vaimu viljelemine (Cicero) Inimene on ühiskondlik olend. (Aristoteles) Ühiskond koosneb klassidest: Kristluse ühiskond- kristluses on kõik võrdes Thomas Aguinost(1225-1274) ta tuli välja õiglase hinnateooriaga. Ladina keeles jurtum pretium-õiglane hind. Õiglase hinna teooria on tulnud kaubandusest. Õiglane hind tähendas , et peab tagama mõõduka jõukuse ja katma kulud. Valgustusajastu 18 saj on valgustussajand
4) Õigusteadus- õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimine, ametlik normatiivne õigus väljendub seadusandluses vs mitteametlik õigus, mis baseerub tavadel, traditsioonidel. 5) Keeleteadus- sotsiolingvistika, tegeleb keele ja ühiskonna uurimisega KUJUNEMINE JA ARENG Ühiskonna kihistumine ehk statifikatsioon. Idamaades kinnitati, et ühiskonna kihistumine on loomulik. Kong Fuzi ütles, et kihistumine on ette määratud. Kultuur levib omamoodi. Cultura animi- vaimu viljelemine (Cicero) Inimene on ühiskondlik olend. (Aristoteles) Ühiskond koosneb klassidest: Kristluse ühiskond- kristluses on kõik võrdes Thomas Aguinost(1225-1274) ta tuli välja õiglase hinnateooriaga. Ladina keeles jurtum pretium-õiglane hind. Õiglase hinna teooria on tulnud kaubandusest. Õiglane hind tähendas , et peab tagama mõõduka jõukuse ja katma kulud. Valgustusajastu 18 saj on valgustussajand. Kõik peab olema mõistusepärane, ka ühiskond.
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide -
institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes languages, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse
Haridus on majanduslikult väärtustatud, haridussüsteem on ilmalikustatud. Jaapan on tänapäeval üks kõige kõrgemalt haritud maa maailmas, väga tähtis kohta aasias. Probleemiks vaid lugemuse piiratus, kõneos- kuse puudulikkus, distsipliin koolides nõrk, levivad (ultra)pahempoolsed ideoloogiad, religioossete sektide mõju, konkurents modernsete ja konservatiivsete mõtete vahel nii õpilaste kui õpetajate hulgas. Jaapani kultuurilugu Sõna kultuur tuleb ladina keelsest sõnast "cultura", mis tähendab harimist, arendamist. Selle all mõistetakse ajalooliselt loodud vaimsete asjade kogumit. Kitsamalt tähendab vaimset elu. Tsivilisatsioon tuleb ladina keelsest sõnast "civilis", mis tähendab üldkasulik, kodanikusse puutuv. Nähakse materiaalse ja vaimse kultuuri ühtsust ja selle teatud taset ajaloo perioodil. Kultuur rõhutab rohkem ajaloolist protsessi ja selle resultaati, tsivilisatsioon aga kultuuri taset võrreldes teiste resultaatidega.
metalliajastu alguses. Nendeks olid: metallisulatus; metallivalamis ja -töötlemisoskused; ratas; ader; potsepakeder; niisutussüsteem; kirjaoskus jne. Need leiutised moodustasid aluse, millelt võrsusid vanimad kõrgkultuurid. Kõrgkultuuriks nimetatakse sellist ühiskonda, mille kultuuriline tase ületas tunduvalt teda ümbritsevate ühiskondade kultuurilise taseme. Sõna kultuur on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast cultura (loe: kultura), mille algupäraseks tähenduseks oli maaviljelus. Hiljem hakati sõnaga kultuur tähistama kõiki inimese ainelisi ja vaimseid saavutusi, mille hulka kuuluvad nii tööriistad, tarbeesemed, ehitised, riietus, ehted kui ka teadmised, tavad, uskumused, kunstiteosed, ühiselu viisid jne. 3 Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused
studiano. L'università si trova tra il Palazzo ex Sante Bentivogli e la biblioteca. L'università è moderna e aperta. All'università ci sono molte aule e sale studio grandi, dove gli studenti studiano o leggono. Vicino alla facoltà c'é Caffè 1088, l'atmosfera è proprio simpatica e allegra. All'università ci sono molte scale, entrate, ascensori e corridoi. Inoltre si trova lo studio di cultura, per esempio ci sono lo studio di moda, lo studio di musica e lo studio di teatro. Oggi, di domenica mattina, non ci sono gli studenti all'università. Al piano terra, sulle scale vicino all'entrata si siede solo Francis. Scrive la canzone. IV. Questa mattina Caroline in realtà stava andando al lavoro. Lei lavora nei fine settimana dalle 12.00 alle 20.00. Lei abita in via Virginia Reiter 15.
eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine. See kujutab endast kultuuri tehnoloogilist aspekti. Tunneme selle ära ladinakeelses sõnas cultura, mille esimene tõlkevaste seostub maaharimisega (cultura agri), kuid milles tuleks näha ümbritseva keskkonna muutmist, kohandamist inimeluks. Maaharimine on siiski kultuuri tekkeprotsessis üks hilisemaid kontsentreid, keskmeks peetakse hetke, mil inimene õppis valitsema tuld, laiemalt võttes kõiki energia-allikaid. Päikese ja selle erinevate esinemiskujude austamine on põhjaks inimkonna vanimatele uskumustele ja rituaalidele. Kultuuri teine
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2
1. Kultuur kui teine olemine (semiootilisest aspektist) Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu: Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine.(cultura agri). Teine aspekt on märgiline ja seostub teadvuse arenguga. Kultuur on ühelt poolt olemise peegeldus teadvuses, aga ka inimese enesepeegeldus. Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida.
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16
,,kultuurilised prillid" see, kuidas oleme harjunud asju nägema. Näiteks: 1)Mary B. Black, tema informant: piksenoole "defineerimine" 2) Edward E. Evans- Pritchard ja asanded: õnnetusjuhtumite erinev interpreteerimine3)Renato I. Rosaldo ja emotsioonide tõlgendamine (Ilongoti peadekütid kurbus, siis viha ja vaenlase pea mahalöömine aitab üle saada) Asjade ,,nende moodi" aru saamiseks, tuleb kohapeal kaua elada. Kultuur ladina cultura harimine, hoolitsemine (Cato Vanema rmt: "De agri culturae") Cicero:"me saame oma hinge eest ka niimoodi hoolitseda, nagu põllu eest. Palju definitsioone, näiteks: Melville Herskovich (1895-1963): "Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Kuid kaks kultuuri põhidefinitsiooni: 1)kultuur kui esteetilise kvaliteedi 2 standard: "parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". (ooper, ballett, kirjandus, kunst). 2) (seostub Herderi ja 18
II Passiva (kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu): a) Kohustused (võõrkapital): nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne. b) Omakapital: aktsi/osa-kapital, reserv kapital (osaühingul/aktsiaseltsil peab see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum. Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu - maksud = puhaskasum. Haridus Hariduse ja kultuuri seostest. Kultuuri (lad.k. cultura - viljelus, harimine) all mõistame kõigi põlvkondade loodud vaimset ja ainelist väärtuste kogumit, kogu senist saavutuste, teadmiste ja oskuste taset. Inimkultuuri saab ühelt põlvkonnalt teisele edasi anda üksnes hariduse ja kasvatuse abil. Haridus teeb võimalikuks inimkultuuri kasutamise ja edasiarendamises. Haridus ja selle tase on tänapäeval üheks olulisemaks riikliku ja rahvaliku kultuuri arengu teguriks. Loodusrahvaile on omane nn rahvapedagoogika ehk rahvalik kasvatus.
keelest, ideedest, uskumustest, kommetest, koodidest, institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes language, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18
Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2.multi-aktiivsed kultuurid 3.reaktiivsed kultuurid 7
El material que producía estaba, con frecuencia, más allá de su capacidad consciente, tanto en estilo como en contenido. Una parte era especialmente psíquica, como las referencias a sucesos específicos de mi propio pasado (por ejemplo, los conocimientos sobre mi padre y mi hijo) así como del propio. Exhibía conocimientos a los que nunca había tenido acceso ni podía haber reunido en su vida presente. Esos conocimientos, así como la experiencia en sí, eran extraños a su cultura y a su educación, además de contrarios a muchas de sus creencias. Catherine es una persona relativamente sencilla y honesta. No es una erudita; ella no pudo haber inventado los hechos, detalles, acontecimientos históricos, descripciones y elementos poéticos que llegaban a través de ella. Como psiquiatra y científico, yo estaba seguro de que el material se originaba en alguna porción de su mente inconsciente. Era real, sin lugar a dudas. Aunque Catherine
3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. 4.Kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis liik, kes otsib ja loob tähendusi. Kultuuri ja kultuuriajaoo historiseerimine 1) Mõiste ''kultuur'' sünd (VICO) Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina nimisõnast cultura, mille tähendusväli on võrdlemisi avar ja viitab korraga nii 'hoolitsemisele', 'harimisele', 'põllundusele', 'arendamisele', 'austamisele.' Tänapäevases tähenduses sündis ,,kultuur" metafoorina, mida esimesena kasutas teadaolevalt Cicero (106 46 eKr). Renessansi-ajastul (15-16saj) hakatakse 'kultuuri' all mõistma üha enam eeskätt vaimu harimist, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge.
varretusauguga tööriistu, mis meenutasid kõblast ja kirkat. (Kriiska, A. Tvauri A. 2002). Kõrgkultuur ehk tsivilisatsioon – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid. Maailma esimesed kõrgkultuurid tekkisid Idamaades suurte jõgede ääres ja põhinesid niisutuspõllundusel. Sõna kõrgkultuur tuleb ladinakeelsest sõnast cultura, mis tähendab harimist ja hoolitsemist. (Kõiv, 1994, 183) Küttimine – metsloomade jahtimine toiduks. See oli esiaja inimeste peamine elatusala. Küttides pidid inimesed omavahel suhtlema, üksteist hoiatama, looma varitsema ning nii sai ka suuremaid loomi rünnata ja tappa. Aja jooksul tööriistad täiustusid – valmisid teravamad oda- ja nooleotsad ning pihukirved. Leiutati vibu, mis tegi küttimise oluliselt lihtsamaks. (Kõiv, 1994, 14, 17)
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum)
iseennast, olid täiskasvanuna valdavalt impulsiivsed, ebausaldavad ja mittesotsiaalsed, olles pidevalt konfliktis oma ümbrusega. Lapsed, kes olid kolmeaastaselt oma reaktsioonides pidurdunud, olid 21-aastaselt ebakindlad ja kaldusid rohkem depressiooni. Avshalom Caspi sõnadega: Laps on inimese isa (Allik 2009). Kasvatusega antakse edasi kultuuriväärtusi Aja jooksul on sõna kultuur tähendus muutunud. Kuni 18. sajandini tähistasid ladina cultura ja selle rahvuskeelsed tuletised kultuurset inimest, kes oli haritud ja kasvatatud. Pierre Bayard on defineerinud kultuuri kui oskust orienteeruda. Mitte see ei ole haritud inimene, kes on lugenud ühte või teist teost, vaid see, kes teab, et need moodustavad terviku, kes suudab selle tervikuga hakkama saada ning üht elementi teise suhtes paigutada. Doris Kareva arvates on kasvatus tee, mis viib kultuurini: kasvatus viib meid mõtestatud,
Ateena Acropolis Alhambra, Granada Pompei Cordoba vanalinn Florence vanalinn, Itaalia Naples'i vanalinn Rooma Toledo vanalinn La Lonja de la Seda, Valencia Rhodese keskaegne linn, Kreeka Kosovo keskaegsed monumendid, Serbia Dubrovniku vanalinn, Horvaatia Salamanca Corfu vanalinn, Kreeka Santiago de Compostela vanalinn Dolomiidid, Itaalia Vatikan Veneetsia 43. Kultuur hoiakute kujundajana Kultuur cultura /viljelus, harimine/ ühiskonnaelu eriomane korrasus, milles kajastub inimolemise ja tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes bioloogilisest eluvormist. Kultuuris kajastub ajastute, ühiskondlikmajanduslike formatsioonide, rahvaste ja rahvuste ainelise ja vaimse arengu erilisus ja ainulaadsus. 29 Kultuur on omapärane terviklik uskumuste ja käitumisreeglite kogum, mis on omane inimesele kui ühiskonna liikmele ja mille järgimine toob kaasa tunnustamise ja
annaabi.ee 
