Eesti Kliima REFERAAT Tartu Katoliku Kool 9. klass TARTU 2009 ISELOOMUSTUS Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ümbritsevad Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast.Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiritletava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist. Eestist on päikesest natuke kaugemal kui näiteks Aafrika, seetõttu on Eesti kliima külmem kui lõunamaariikides. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri...
TUNDRA Tundra Asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhum...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
Klimaatiliste aastaaegade alguskuupäevade järgi arvutatakse ka nende kestus. Ilmajaamati on esitatud nende keskmised väärtused. Joonistel on kujutatud suve ja talve (eeltalv, talv, kevadtalv) kestust piirkonniti, erinevused on seejuures märkimisväärsed. KIRJANDUS 1. Tartu kliima ja selle muutumine viimastel kümnenditel (artiklite kogumik) Tartu, 1990 2. Eesti. Loodus. Tallinn, 1995 3. Climate change studies in Estonia. Tallinn, 1998 4. Uurimusi Eesti kliimast. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis, 85. Tartu, 1999 5. R. Ahas. Spatial and temporal variability of phenological phases in Estonia. Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis, 10. Tartu, 1999 6. Eesti looduse kalender. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis, 90. Tartu, 2001 7. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima 2. EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED mullatekkeprotsesside mõjutajana
Austraalia 1.Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. Austraalia madalaim punkt on Eyre’i järv ja kõrgeim mägi on Big Benivulkaan. 2.Pinnamood soodustab turistide tulekut, sest neil on mida vaadata seal. Tänu Austraalia kuivale sisealale on seal spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Tihedama asustusega rannikualadel on spetsialiseerutud intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Kuna riigis on vahemaad suured, siis on enim soositud õhutransport. Eluliselt tähtis on õhutransport hõredalt asustatud kesk- ja lääneosas. 3. Austraalia loodusvarad on boksiit, süsi, rauamaak, alumiin...
Rootsi Loodus Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise(2104 m) ja Sarek (2090 m). Muidu Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsi lõunaosas on soojad suved ~17°C ja talvel keskmine temperatuur ~ −2°C. Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Rootsis on 221 831 saart. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga. Järved Rootsis on üle 97 500 järve. Kõige suuremad: Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik Rootsi maastikul domine...
HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS Referaat TALLINN 2014 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...................................................................................................................
Soome oranz-mäestikud kollane-tasandikud Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht.Soome kogupindala on 337 000 km. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel...
PORTUGAL Põhiandmed: Pindala: 92 080 km2 Rahvaarv: 9 803 000 Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: rooma- katoliku usk Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Lõunas aga tõuseb sademete hulk ja temperatuur, ent suved on siiski kuumemad ja talved külmemad Portugali rikkus: Kultuuripärand Merevallutuste ajalugu Mitmekesine loodus ja vahemereline taimestik Lissabon - iidne linn Kunst, käsitöö ja omapärane arheoloogia (keltibeer, Vana-Rooma, Germaani) Rahvusmuusika ja fado (rahvuslik muusikaviis) Peamised majandusharud: Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus Autotööstus Kalatööstus Laevaehitus Söök ja jook Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohke...
Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Päevaliilia Päevaliilia Kõrge Päevaliilia on https://www.aiasober Hemerocallis kannatab nii temperatuur varju ja .ee/liigikirjeldused/1 liigniiskust, kui põhjustab poolvarju 84 ka kuiva. lehtede lembene. Liigniiskus kollaseks Kannatab ka soodustab muutumise ja päikese käes seenhaiguste niigi lühikese kasvamist, arenemist. ...
Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud liigniisket okkad nö kaitsta, kasvukohta, krimpsu. vastasel juhul kuid soovib liigset võrdlemisi ...
Itaalia Üldine Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma Rahvaarv: 60 870 745 inimest, rahvastiku tihedus: 202,00 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik, president Giorgio Napolitano Rahaühik: euro, SKT elaniku kohta: 38 887 dollarit (u. 29 719 eurot) Kliima Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aast...
Sisukord · 1. Asetus, üldinfo, kliima · 2. Ajalugu · 3. Seaduslikud võimuorganid · 4. Majandus · 5. kasutatud kirjandus 1 Üldinfo Hispaania Kuningriik (Reino de Espana) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania hõlmab suurema osa Pürenee poolsaarest ning jagab seda Portugaliga. Põhjapoolt piirneb riik Prantsusmaa ja kääbusriigi Andorraga. Hispaania põhja ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ja lõunarannikut Vahemeri. Hispaaniale kuuluvad samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarterühma Maroko ranniku läheduses. Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alat...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, ühtlustades veeringet ja vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikk...
The United States of America Geography The United States of America is situated in the central part of the North American continent. Its western coast is washed by the Pacific Ocean, and its eastern coast by the Atlantic Ocean and the Gulf of Mexico. It borders on Canada in the north and on Mexico in the South. The U.S.A. consists of 51 states and the District of Columbia. The state of Alaska is separated from the rest of the U.S.A. by Canada. Hawaii, which became the fiftieth state in 1959, is in the Pacific Ocean, halfway between the continents of America and Asia. The area of the United States of America is over nine million square kilometres. The continental part of the U.S.A. consists of two highland regions and two lowland regions. The highland regions are the Appalachian Mountains in the east and the Cordilleras in the west. The Appalachian Mountains run parallel to the Atlantic coast almost from the Gu...
okasmetsad 8A klass Krista Karing Helena Pass Hendrika Öpik SISSEJUHATUS Click icon to add picture SISSEJUHATUS Kõige suurem loodusvöönd; Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; Suved on soojad vihmased ja niisked; Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvö...
Kreeka Referaat Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Loodus....................................................................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................5 Temperatuur................................................................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ..........................................................................................................
ideaalne puhkamiseks. Brasiilia 3. Turistidele võib olla ootamatu Brasiilia liiklus, kus kiiremal on eesõigus ja aeglased kannatavad selle all. Metsad on seal nii tihedad , et liikuda on seal vägagi raske. Kui meil Eestis on vahetevahel häda jää ja lumega, siis Brasiilias jäävad autod kinni liiva ja savimudasse. Ilmad on seal soojadja mõnusad. Seal on võimsad ja kaunid mererannad, mis on ideaalne puhkamiseks Eesti kliimast. 4. Brasiilia dzhungel on juba väga võimsaks ,,loodusobjektiks´´. Saab võtta erinevaid ekskursioone, kus teile tutvustatakse sealseid vaatamisväärsusi nt: Väljasõit lahtisel dzhiibil Tijuana troopilistesse vihmametsadesse Rio de Janeiro lähistel. Dzungliteele jäävad järgmised vaatamisväärsused: Cachoeira dos Macacos kosed, "Vista Chinesa" vaateplatvorm, Mesa do Imperador, Cascatinha kaskaad ja palju muud
Mecklenburg-Vorpommern Koostas:Kätlin Laas Juhendaja:Reet Orgusaar Mecklenburg-Vorpommern Mecklenburg-Vorpommern ist ein Land im Nordosten Deutschlands. Es ist als Teil des norddeutschen Tieflands überwiegend flach mit nur wenigen Erhebungen und grenzt im Norden an die Ostsee, im Westen an Schleswig-Holstein und Niedersachsen, im Süden an Brandenburg sowie im Osten an Polen. Hinsichtlich der Verwaltungsstrukturen gliedert es sich gegenwärtig in zwölf Landkreise und sechs kreisfreie Städte, die Landeshauptstadt ist Schwerin. Das Land entstand 1945 als Zusammenschluss des historischen Landes Mecklenburg mit Vorpommern, dem nach dem Zweiten Weltkrieg bei Deutschland verbliebenen Teil der historischen preußischen Provinz Pommern. Nachdem es in der Deutschen Demokratischen Republik 1952 in drei Bezirke aufgeteilt worden war, trat es nach der Neugründung im Jahr 1990 im Zuge...
Wales (Suurbritannia) Asend Asustus Majandustegevus ·Koordinaadid: 51,5°-53,5°N, 3°-5°W ·Elanikke: 3 064 000 ·Kaubandus ·Wales on Suurbritania osa ja asub ·149 in/ km² ·Põllumajandus Keldi mere ning Iiri mere vahel ·Suuremad linnad: ·Turism ·Parasvöötmes Cardiff ·Loomakasvatus ·Pindala: 20 761 km² Swansea ·Ulatus põhjast lõunasse on 210 km ja Newport idast läände olenevalt kohast 50- 150 km ·Rannajoon on ligi 1500 km Loomastik ·Putukad ja selgrootud ...
Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja ...
Tootsi Lasteaed Põhikool Amazonase madalik Referaat Autor: Maris Ennusaar 8. klass Mai 2012 Kliima Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi s...
Marie-Helene Sarapuu 8.b Uluru, also named as Ayers Rock, is a large sandstone rock in the central of Australia. Uluru and Kata Tjuta are the two major features of the Uluru-Kata Tjuta National Park. Uluru is sacred to the Pitjantjatjara and Yankunytjatjara, the Aboriginal people of the area. Uluru is one of Australia`s most recognisable natural icons (of course).The world-renowned sandstone is 348m high, 5 km long and 1,5km wide.It is interesting that Uluru changes colour as the different light strikes it at different times of the day and year.Uluru produce an incredible light show at sunset ,with crimsons turning to rusts and pinks to mauves.Uluru has also many springs, waterholes,rock caves and ancient paintings. Fauna and flora Historically, 46 species of native mammals are known to have been living in the Uluru region; ...
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari kogupindala on 93 030 km² ning rahvarvu suurus on 9 941 000 inimest. Haritavat maad on Ungaris kokku 49,58% kogu maaalast. Istandusi on üldiselt vähe- kõigest 2,06% ning niisutatavat maad leidub 1,400 km2 . Kliima: Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7°C. °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur–0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Euroopa kohta on Ungaril väga soodne agrokliima: 7- 8 kuune ve...
Sõltuvalt asukohalt Eestis kõikuvad peaaegu kõik kliimanäitajad: õhutemparatuur, sademete hulk, tuulekiirus, aastaaegade saabumise kuupäevad ja nende kestus. See ilmastiku ebaühtlus muudab Eestit omapäraseks ja meie, Eesti elanikute, elusid huvitavamateks. 21 Kasutatud allikad 1) Kirde, K. Andmeid Eesti kliimast. Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded. Tartu. 1933. 2) Arnfield, A. J. Köppen climate classification. [WWW] https://www.britannica.com/science/Koppen-climate-classification. 2016. 3) Ritter, M. E. The Physical Environment: an Introduction to Physical Geography. [WWW] http://www.earthonlinemedia.com/ebooks/tpe_3e/climate_systems/humid_continental.ht ml 4) Peel, M. C., Finlayson, B. L., McMahon, T. A
Lihavõttesaar Hedwig Niemann 8.A Lihavõttesaare üldandmed o Asukoht:Tsiilile kuuluv saar Vaikses Ookeanis o Pindala:163,6km² o Elanike arv:3791(2002.aasta andmetel) o Halduskeskus:Hanga Roa o Ingliskeelne nimetus:Easter Island o Rapanuikeelne nimetus: o Rapa nui Lihavõttesaare geoloogia Lihavõttesaar on vulkaaniline kõrge saar mis koosneb peamiselt kolmest väljasurnud vulkaanist.Teravaka,mille kõrgus on 507 meetrit maapinnast,moodustab enamiku saarest, kui samalajal teised kaks vulkaani Poike ja Rano Kau moodustavad ida ja lõunaneeme ning annavad saarele kerge kolmnurkse kuju. Poike oli kunagi eraldi saar aga Teravaka vulkaanipurske tagajärjel ühendusid kolm vulkaani Lihavõttesaareks. Saare geoloogiliste aarete hulka kuuluvad veel Rano Raraku kraater, laavapursetest maapinnale kukkunud jäätmetest kujunenud järsk mägi Puna Pau ja veel paljud vulkaanilised koopad ning väljasurnud la...
.................................................................. 16 SISSEJUHATUS Uus-Meremaa asub Lõunapoolkeral, piisavalt kaugel ja seda pole võimalik igal inimesel külastada. Võib oletada, et mida kaugem on üks piirkond, seda erinevam on loodusmaastik, elustik ja kultuur sellest, millega igapäevaselt kokku puutume. See on kindlasti põhjus, miks valisin referaadi teemaks Uus-Meremaa kaksiksaare vaikse ookeani lõunaosas. Uus-Meremaa kohta uurides on eesmärgiks teada saada sealsest kliimast, taimestikust ja loomastikust, mille poolest erinevad Põhjasaar ja Lõunasaar. Samuti on huvitav teada inimeste elust-olust ja tegemistest. 1. RIIGI ÜLDANDMED Riigihümn God Defend New Zealand, God Save The Queen Pealinn Wellington Pindala 268 680 km2 Ametlik(ud) keel(ed) inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Rahvaarv 4 367 700 (2010) Rahvastiku tihedus 16,3 in/km2 Suurbritannia kuninganna Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Peaminister John Key Iseseisvus 26
- , . - , , . - . . : - , - - - - . . : , . , - . - . - , . - . - . . - . - . " - ". - . , . 1520 . . (38 ) (3555 2). . (135 ). (144 ). -. . . "". . . - . - . P . , , . , . ! 9 08.12.2008
Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4...
Siit võtta ainult teksti, infot, pilte palun, mitte sama tööd õpetajale esitada. Muutke kujundus ära jne. Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt kar...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Annabel Klein Pärsia laht Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2014 Sissejuhatus Pärsia laht on oluline oma nafta- ja gaasivarude poolest. Olles üheks tähtsaimaks energia vajaduste ammendajaks maailmas.Lahest voolavad läbi Kesk-Ida maade gaasi- ja naftatrossid. Läbi sajandite on Pärsia lahel toimunud riikidevahelisi tülisid. 1990. aastal peale seda, kui Iraak vallutas Kuveiti , moodustati Ühendriikide eesjuhtimisel koalitsioon, mille mõjul Iraak Kuwaiilt tagasi tõrjuti. Välja ajamise käigus avas Iraagi sõjavägi Kuveiti naftamaardlate pihta tule. Selle teo tagajärjed põhjustasid ulatuslikke keskkonna kahjustusi Pärsia lahe piirkonnas. Pingeliseks on olukord lahes läinud hilj...
jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju- paljudesse jõgedesse suubuvad reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest ning põllumajandusest. Inimesed võivad tänu sellele tarbida reostunud vett. 5. Kas on õige väide, et jõe voolureziim sõltub kliimast ? Too konkreetne näide. Sõltub kliimast. Sõltub ka sademetest, jää- ja lume sulamisveest, põhjaveest, ala kliimast ja pinnamoest.
Tegu on konspektiga, mis aitab valmistuda geograafia kliima-alaseks kontrolltööks. Juttu on atmosfääri ehitusest (atmosfääri kihid ja nende paksus, õhu tiheduse muutumine, temperatuuri muutumine jne.), ilmast ja kliimast (mõlema mõiste seletus, ilmaelmendid, kliimatekke tegurid), päikesekiirgusest ja koha geograafilisest laiusest (erinevad kiirgused; seletus, miks on suurlinnades ja suurte veekogude ääres, võrreldes ümbritsevate aladega, hajuskiirgusel suurem osatähtsus) ja pööripäevadest (kui tihti esinevad, millal esinevad, mis nendega kaasneb jne.)
Kansase niisutuspõllundus Geograafiline asukoht Kliimast - Niiske subtroopiline, poolpõuane ja niiske kontinentaalne - Sagedased äikesetormid, tornaadod - Suved soojad või koguni kuumad - Talved soojad või väga külmad Põllumajandusest - Muldadel on ideaalsed preeriamuldade omadused - Mustmullad - Kasvatatakse nisu Mis on niisutuspõllundus ?
muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud mineraalained, mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid 2.) mulla tekketegurid lähtekivim- lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef- mõjutab mulla soojus- ja veereziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuuivavad kiiremini, põh.poolsed agelasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimed- taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. Mullaorganismid- segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda igasuguseid aineid.
4. Selgita mulla teket - Lähtekivim anam mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised omadused. Taimete lagunemisel lisandub huumust. Putukate elutegevuse jäägid rikastavad pinda. 5. Iseloomusta ja too näiteid ***** mõjust mulla kujunemisel *Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused *Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus(N: kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus). Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. *Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist(Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne
kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine- porsumine, kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub vähe, palavas kliimas 3. mulla tekketegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist.
1. Arenenud maades tarbitakse päevas 220 liitrit in kohta, arengumaades 3 liitrit in kohta. Millest selline vahe? Elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Vee puuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. 2. Too vähemalt üks näide inimtegevuse kahjulikust mõjust veekogudele. Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette. 3. Selgita, milline tähtsus on Läänemerel Eesti inimese jaoks ? Meri on olnud toidu allikaks ning kaubanduse vahendajaks. 4. Milline hoovus mõjutab Eesti kliimat ja kuidas ? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab Eesti kliimat ja tänu sellele mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem, samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a.
püsti. Muld toimib ka ökosüsteemis filtrina, puhastades vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend. Mullatekketegurid. 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. See annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: lõimise, õhu ja niiskuse sisalduse, soojenemis kiiruse, ning toitainete rikkuse. 2. Kliimast sõltub murenemise kiirus, see kas ülekaalus on füüsikaline või keemiline murenemine ning milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe ning mulla orgaanilise aine koostise ja hulga. Kliimast sõltub ka mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed
Traditsioonilised India riided: päritolu ja liigid Kaisa-Mai Hütt TKHK RT16 2016 Ajalugu Riietustavad Indias ulatuvad kaugesse minevikku. Riietus oleneb kultuurist, kliimast ja regiooni kommetest. Kuna India on "ühtne erinevuses" siis India riided kujutavad endast sama Saree Levinuim riietusese Indias India naised kannavad seda koos pluusiga. Valmistatakse erinevatest kangastest, näiteks siid, puuvill, siffoon jne. Ääred ning tikandid võivad olla vägagi erinevad ning mitmekesised. Lehenga choli See on samuti naisteriietus. Kantakse 3 osalisena. Choli - pluus, lehenga - seelik + dupatta või odhni. Pattu langa Laste ja teismeliste riietus Dhoti Kurta
Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: parsvöötme mereline ja parasvöötme mandriline Okasmetsade kohta Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Täpsemalt kliimast Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd 6 kuud aastas on keskmine temperatuur alla nulli Suved on soojad, vihmased ja niisked Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras TÄNAME KUULAMAST!!!
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli
tehisjärvedeks. Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk soostumise, setete ladestumise, veevahetuse ( aurustumine, läbivool, sademete hulk) ja geoloogiliste muutuste tõttu. Järved toituvad voolu- valg- ja põhjaveest ning sademeist. Nad kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning nad jaotuvad umb-,lähte-, läbimis- ja suubumisjärvedeks. Veetase sõltub juurde ja äravoolu suhtest, aastaajast ja kliimast. Aastaajast sõltuv veetase ei ületa tavaliselt 1m -rit aga kliimast tingitud veetaseme erinevus ilmneb pikema aja vältel ja võib kõikuda 7 meetrit. 5 Kasutatud kirjandus 1.http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=j %C3%A4rvede+toitumine&lr=&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai=&fp=1&cad=b 2. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/veed/jarvenogu.html 3
Ø 1990. aastal sattus vee keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest 121 000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelindu. Suuremad reostused Ø 1967. aasta märts Suurbritannia Ø 1978. aasta Prantsusmaa Ø 1989. aasta Alaska Ø 2010. Mehhiko Tagajärgede likvideerimine Ø Sõltub kliimast Ø Käsnade abil õli kokku kogumine Ø Korjelaevad Ø Kemikaalid, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks, bakterid lagundavad kemikaalide ülejäänud osa Ø Reostuse ennetamine on kõige tõhusam ja odavam viis Pill tuleb pika ilu peale Kasutatud allikad www.google.ru http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm http://library.thinkquest.org/CR0215471/oil_spills.htm Täname tähelepanu eest!
Sademed on peaaegu alati lumekujul. suurema osa Antarktikast. Selle põhjapiiriks loetakse juuli keskmise temperatuuri +5 °C samatemperatuurijoont. 5 6 Sissejuhatus Käesoleva töö teema valisin seepärast , et see anti mulle koduseks tööks ja kuna ma olen ka geograafiast huvitatud. Antud töö annab lugejale ülevaate Antarktilisest ja Arktilisest kliimavöötmest , sealsest temperatuurist , loomastikust ja kliimast. Töös keskendusin eriti kliimavöötmetele , sest tahtsin kõik korrektselt kirja saada ja , et lugejatel oleks hea mõista millest ma kirjutasin. Töö kirjutamiseks kasutasin ainult internetti , kuna raamatuid polnud käepärast. 7 Kokkuvõte Antud referaat andis ülevaate kliimavöötmetest(Arktiline ja Antarktiline) , sealsest loomastikust , kliimast , olukorrast. Teised lugejad saavad kindlasti
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõ...
paljuneda ning tagada sellega liigi levik. TOITUMINE Kõigerohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied (nt porgand). Röövikul on võimsad haukamissuised, millega ta on võimeline peenestama kitsad taimelehed süües väikesteks tükkideks. HUVITAVAID FAKTE Kliimast olenevalt on pääsusabad võimelised ilmale tooma 1-2, vahel koguni 3 põlvkonda järeltulijaid. Vahel esineb nii tumedate tiibadega pääsusabasid, et nendel pole mustrit üldse näha. Niisugust nähtust nimetatakse melanismiks (ülemäärane tumeda värvaine - melaniini - eritamine) ning selle kutsub esile nukustaadiumis valitsev temperatuur. Liblikate hulgas on melanism üsna sage nähtus. TÄNAN KUULAMAST!
Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra, põdra ja metslinnuliha), kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid teised maitseained raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest
Kuidas kujundavad jõed pinnamood Jõed on tähtsad maastiku kujundajana.Jõesängis voolav vesi kulutab nii kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab selle maha sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
