Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaleva" - 50 õppematerjali

KALEVA

Kasutaja: KALEVA

Faile: 0
thumbnail
2
txt

Eesti okupeerimine + Talvesõda

aasta 30. novembrist 12. mrtsini 1940. Taust Nukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nukogude huvisfri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

IATA

Sektsiooni esindamise õigus on sektsiooni esimehel ja/või sektsiooni liikmel sektsiooni otsuste alusel. 12. Sektsiooni likvideerimise otsustab sektsiooni üldkoosolek. Otsuse kinnitab ETFL volikogu. Jõustus 17.03.1999. IATAsektsioon Sektsiooni liikmed Eestis, IATA agendid: Air Tours Estonia Atlas Aves Travel Baltic Tour Bookinghouse GoTravel Columbus Travel CONEX Estonia Estonian Holidays Estravel Kaleva Travel Karol Travel Agency Mainor Meelis Reisiekspert Wris Reisibüroo IATA lennujaamakood IATA lennujaamakood on kolmetäheline kood, millega Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (IATA, International Air Transport Association) tähistab lennujaamasid. Koode kasutatakse näiteks pagasilipikutel. Uuendatud koodide nimekiri avaldatakse kaks korda aastas, 1. juunil ja 1. detsembril. Erinevalt ICAO lennujaamakoodidest ei ole IATA koodid unikaalsed...

Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
4
doc

USA, Saksamaa, Jaapan ja Põhjamaa peale II MS

NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon ­ välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62.Finlandiseerumine ­ Soome Nõukogude Liidu poole vaatamine, 63.1964 külastas Eesti Soome president Urho Kaleva Kekkonen 64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid Soome sotsiaaldemokraatlik partei,Rahvuslik Koonderakond,Keskusta, Rootsi rahvapartei 67.Soome parlament ­ Eduskunta 68...

Ajalugu
373 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lennart Georg Meri

aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri'st seetõttu, et minu arvates tegi ta Eesti heaks ääretult palju ning oli väga edukas president ning iga Eestimaa kodanik peaks teadma kes oli Lennart-Georg Meri ning mida ta oma elu jooksul korda saatis. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lennart Meri

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Lennart Georg Meri

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Lennart­Georg Meri Referaat Gert Valdek 8c Tiina Kungla Viljandi 2007 Sisukord · 3 lk ­ sissejuhatus · 4. ­ 7. lk - põhisisu o Elulugu o Eesti Vabariigi president o Saatus o Faktid · 8. lk - arvamus · 9. lk - kasutatud materjalid Sissejuhatus Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929. Ta oli Eesti president aastatel 1992 ­ 2001. Ta Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos oma perekonnaga lahkus ta Eestist õige pea. Ta on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keeli vahetama, kuna ta isa oli diplomaat välismaal ning pidi tihti ringi rändama. Kõige rohkem mäletab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Lennart Meri oli teist...

Ühiskonnaõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suur ja väike algustäht

1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti T...

Eesti keel
76 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pingelõdvendus. detente

3. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess ­ pingelõdvenduse sümbol · 1966. aastal esitas VLO ettepaneku korraldada Euroopa julgeoleku probleemide arutamiseks nõupidamine. Lääs lükkas selle tagasi. · Lääneriikide ja NSVL vahendajana läbirääkimiste ettevalmistamisel etendas Soome president Urho Kaleva Kekkonen · 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi: Esimeses, mis toimus 1973 Helsingis, osalesid välisministrid Teises etapis, mis kestis 1973. aastast 1975. aastani Genfis, osalesid diplomaadid ja eksperdid, kes pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle. Küsimus otsusati ära vaid siis, kui kõik osapooled sellega nõustusid....

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Külm sõda

see tühistati) NSVL-Prantsusmaa 1966 külastas Moskvat PR president Charles de Gaulle. Moskva lootis Prantsusmaa abil lääneriikide ühisrinnet peatada. PR astus välja NATOst. PR ja NSVL vahel majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil. Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1973-75 Helsingi protsess. Soome president Urho Kaleva Kekkonen- Moskva ja lääne riikide vahendaja, ajasid laveerimispoliitikat. Esindatud 33 Euroopa riiki, Usa ja Kanada. Allkirjastasid nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,, Rahu julgeoleku ja koostöö nimel" 3 korvi: 1. Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuds 2. Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3. Töö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Lennart Meri

R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart...

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Lennart meri

Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse...

Ühiskonnaõpetus
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA

Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pingelõdvendus

a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel"...

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
4
doc

II maailmasõda

Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist...

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Soome ajalugu

1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000-presidendiks Tarja Halonen...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ELIAS LÖNNROT “KALEVALA”

b. Väinamöinen ­ peakangelane, rahva tark juht, samaan, õpetaja põlluharimise soosija, rahva kaitsja sõdades, laulik, kandlemängija. Loitsijavõimetega.Tundlik ja inimlik kangelane. Naisevõtt ­ Aino, käib Tuonelas (põrgus) loitsusõnadel järel. Läheb Lemminkäise ja Ilmarisega Põhjalasse Sampot röövima ­ kogu Kaleva rahva elurännak õnne ja parema elu otsingul. Uinutab oma lauluga Põhjala rahva. c. Lemminkäinen ­ lustlik kergemeelne seikleja, naiste võrgutaja, pilkaja, põhjamaine Don Juan, loitsijavõimetega. Kosib Kylliki, sooritab Põhjala neiu saamiseks rea vägitükke, hukkub Tuone jões. Emaarmastus äratab ta ellu. Tapab Põhja isanda d. Ilmarinen ­ juhtiv kangelane V kõrval. Sepistas taevavõlvi, Sampo, naib...

Kirjandus
85 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad

Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt,...

Ma ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgu...

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lennart Georg Meri

04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart M...

Ajalugu
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun