Menüü Restorani päevapakkumised Eelroog. Tomatipüreesupp mascarpone toorjuustuga (mugulsibul, küüslauk, porgand, seller, spinatilehed, basiilik) Pearoog. Kookosesealihakarri keedetud riisiga (mugulsibul, küüslauk, ingverijuur, tsillikaun, kookospiim) Järelroog. Tuunitud leivasupp vahukoorega (mesi, manna, kirsid) 3 Tallinna Teeninduskool Kristel Tilk Toiduidee Valisin need toidud kuna mulle endale maitsevad ja neid on lihtne valmistada suurkööki. Tomatisupp eelroaks. Ta sobib just nimelt noortele ooteks, aga samas sobib igale vanusele
Koka praktiline töö suurköögis Linnulihapuljong Lihapuljong Kalapuljong Seljanka Borš Frikadellisupp Rossolnik Hartšo Oasupp Nuudlisupp Valgepõhikaste Kartulilisand Toorsalat Köögivilja lisand Punapeedi küüslaugu salat Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja hakklihaga Maksapasteet Kartulisalat Rosolje Rosolje Puuvilja salat Täidetud munad ja singirullid Kakaokisell Leivasupp hapukoorega Mannavaht Riisilumi Kamavaht Kohupiimavaht Saiavorm Aitäh vaatamast! Koostanud: Inna Raud
pole võimalik välja selgitada, kumma rahva oma see algselt on olnud Iseloomulik on liha ja kalade mitmekesisus. Sea-, veise-, lamba- ja kodulindude liha süüakse keedetult, praetult ning hautatult. Toitude valmistamisel ilmneb tugev teiste rahvastega, eriti vene ja saksa mõju. Puuviljasest on eelistatuimad õunad, neist valmistatakse magustoite ning neid lisatakse kastmete, liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Laialt on tuntud leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal sibulapealsed, petersellilehed ning till. Kuigi valdavalt on läti köök kliima ja talupojakultuuri tõttu eesti köögiga üsna sarnane, armastavad eestlased siiski magusamaid maitseid(See kuidagi on nii, et mida põhja poole, seda magusamaid asju inimesed toidulaual
Teravili LEIB Merilin Jürine KK11-PE Mis on leib? Läbi aegade olnud traditsiooniline toit Eesti toidulaual Rukki-või nisujahust(harvem muust) valmistatud taignast küpsetatud toit Eesti nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist Leiba peetakse südamesõbralikuks toiduaineks, sest aitab kolesteroolitaset alandada Mineraalainetest on leivas märkimisväärselt fosforit, rauda, magneesiumit ja tsinki. Täisteraleib sisaldab palju erinevaid B-grupi vitamiine 6 viilu rukkileiba (300 g) katab päevasest mineraalainete vajadusest 60-80 protsenti (eriti fosfori ja rauaga) ja vitamiinide vajadusest 35-50 protsenti (kõige rohkem B1, B3 ja B6 vitamiini) Leib annab vähe toiduenergiat, leiva vee sidumise võime tõttu tekib leiva söömisel kiiresti täiskõhutunne Kõige väärtuslikumad on täistera-...
olema seljas, kokajalanõud peavad olema jalas, peab olema ilma meigita , peab pesema käsi ennem, kui süüa hakkad tegema, või peale seda, kui sa kuskilt tuled. Planeerimisülesanne: Õpik Toiduvalmistamine suurköögis lk 194 Kartulipuder Ülesanne: planeeri töö 20 portsjoni kartulipudru valmistamiseks. Töö algab kell 10.00, toidu väljastamine kliendile algab kell 12.00. Toitu valmistab 1 kokk. Ülesanne: Menüüs on: Lk 186 värskekapsasupp 250g lk 235 leivasupp hapukoorega 200//180/20 Toite on vaja valmistada 20 portsjonit. Korralda töökoht: Arvuta vajaminevad toitude kogused 20-le portsjonile. Vali vajaminevad töövahendid, kasutatavad seadmed. Inventuur: Ülesanne: Kuu lõppedes on vaja teha õppeköögis toidukaupade inventuur- lugeda üle, mõõta ja kaaluda olemasolevad toiduained ja koostada inventeerimisnimestik. Koosta inventeerimisnimestik järgmistest kaupadest: porgand 2kg 350g; toiduõli Olivia 0,9 liitrine pudel 5 pudelit;
KURESSAARE LOSSI PÄEV KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD KIHELKONNA KIRIKUMUUSIKA PÄEVAD MUSTJALA MUUSIKAPÄEVAD ÕLLETOOBER MUHU TULEVIKUMUUSIKA FESTIVAL TRADITSIOONILISED TOIDUD Traditsiooniliseks saarlaste peatoiduks on kala ja kartulid (tuhlis). Tähtsaim leivakõrvane oli varem aastaringselt silk. Kalasuppi tehti tagavaraks hoitud kuivatatud või soolatud kalast. Traditsiooniline saarlaste toit on ka kört (jahusupp) kartulid, kaalikad, vesi ja jahu. Leivaroni ehk leivasupp. Rahvustoidu juurde kuulub ka õlu! ÕLU SAAREMAAL Saarlane on läbi aegade olnud kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka mujalt tulnud mehed meelsasti maitsevad. Saare õlle ja selle tegemisega on seotud ka Saaremaal Leisis igal aastal toimuv meelelahutusüritus "Saaremaa Õlletoober"
pehmeks ja püreestatakse, püreele lisatakse maitseained ja suhkur ja keedetakse läbi, lisatakse tärklis 28. Kuidas valm.puuviljadest ja marjadest magusaidsuppe(lisandid)? Puuviljad ja marjad keedetakse vees pehmeks, lisatakse suhkur ja maitseained, lisatakse tärklis, supp jahutatakse 29. Piima muna supid? Piim kuumutada, lisatakse tangaine, kui see paisunud lisada suhkur vahustatud munarebu peale läbi kuumutamist ka vahustatud munavalge, rohkem ei kuumuta 30. Leivasupp? leib pruunistada ahjus võiga, lisada suhkur sellel lastakse karamelluda, lisatakse kuum vesi, ettevalmistatud rosinad ja maitseained ning supp keedetakse läbi lõpuks mahl, vajadusel tärklis 31. Nim.erinevaid magusaid kastmeid,valm? 32. Millise magustoidu juurde,milline kaste sobib? 33. Millest valm.tarretist? jogurt,piim ,mahl,keefir 34. Mida kasutatakse tarrendainena? Zelatiin, agar, pektiin 35. Kuidas toimub tarrendaine ettevalmistamine? Külmaveega seisma,10g zelantiini
4 saia/leiva viilu 4 viilu juustu Võid määrimiseks Valmistamine: Määri kaks viilu võiga kokku ja aseta teistele (kummalegi 2) juustu viilud. Tõsta määritud viilud teistele viiludele peale (määritud pool üleval) ja aseta võileiva grillile. Grilli kuini tuli grillil ära kustub. Ameerika võileib Vaja läheb: Maapähklivõid (mitte kreemi!) Marja dzemmi 2 viilu saia Valmistamine: Määri saiaviiludele Dzemmi ja pähklivõid ning aseta teine saia viil esimese peale. 8. Magus leivasupp õuntega Vaja läheb: 300g leiba 1,5l vett ¾ klaasi suhkrut 4-5 väikest õuna Valmistamine: Pane leib likku. Tükelda värsked õunad. Pane ligunenud leib koos vee ja õuntega Potti ja keeda kuni õunad on pehmed. Leiva tarretis Vaja läheb: 300g musta leiba 0,5 klaasi mett 1 l vett 70g zelatiini Valmistamine: Pane leib 20 minutiks likku. Vala leib koos veega potti, lisa mesi ja zelatiin. Kuumuta, kuid ära keema lase. Lase massil jahtuda toatemperatuurini. Vala lahtisesse nõusse
peedisupp juurviljasupp kartuliklimbisupp, kana-riisisupp hapukoorega kartulipuder asuu keedetud kartul keedetud kartul guljass kõrvitsa-õunasalat värskekapsa- kalapulgad kapsasalat leib hakklihahautis porgandisalat leib leivasupp piimaga peedi-küüslaugusalat leib jogurt leib saiavorm piimaga mannavaht piimaga Vahepala: Vahepala: Vahepala: Vahepala: jäätis apelsin mandariinid kapsa-puuviljasalat
Portugallased armastavad keedetud kalast roogi, mida üldjuhul serveeritakse ohtra kapsa ja keedukartuliga ning kallatakse üle vähese õli ja äädikaga. Mitmed kalaroad on tõelised kohalikud spetsialiteedid. Caldeirada on paks kalahautis. Ameijoas na cataplana on Algarvest pärit roog, mis koosneb aurutatud ranna-või merikarpidest koos vorstikeste, tomatite, valge veini, singi, sibula ja maitseürtidega. Acorda de marisco on paks ja vürtsikas küüslaugu lõhnaline leivasupp, milles on paksult hakitud mereande ning millesse enne serveerimist segatakse sisse toored munad. Lulas recheadas on riisi, oliivide, tomatite, sibula ja ürtidega täidetud kalmaariroog. Sardiinid on väga maitsvad ning neid serveeritakse harilikult grillitult. Tursk (bacalhau) on Portugali rahvustoit. Parim viis seda maitsta on bacalhau a Gomes de Sa kujul - soomustega kaetud kalarümbad küpsetatakse koos peterselli, kartulite, sibula ja oliividega ning garneeritakse hakitud keedumunaga.
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama kokanduskursuseid ja ilmusid uued kokaraamatud kus retseptid olid lihtsamatest toorainetest ja mitte nii keerulised valmistada . Tasapidi hakkas magustoit po...
saiaviil riivjuustuga, seejärel kuumutatatkse kuni juust on sulanud) · Minestrone (itaalia) paks köögiviljasupp peekoni, singi, vorstiga (serveeritakse riivitud juustuga (parmesan)) EESTI RAHVUSKÖÖGIS · Kalasupp · Liha-klimbisupp · Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna · Hanemuna · Kalkunimuna · Faasanimuna · Jaanalinnumuna Kanamuna · Umbes 10% koor, 30% rebu, 60% munavalge · Munade suurus
Nii saadakse puljongile tugevam maitse ja pruunikas värvus. Kontsentreeritud pruune puljongeid keedetakse 810 tundi, seejärel kurnatakse ja keedetakse kokku. Jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Säilitatakse jahutatult või külmutatult. 27. Eesti rahvusroad. Suupisted Täidetud munad, kartulisalat, sõir, Supid Kalasupp, lihaklimbisupp, hernesupp Põhiroad Mulgi puder, sült, verivorst Magustoidud karamellkissell, kamavaht jõhvikatega, leivasupp 28. Kohupiima kasutamine? Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk ja IdaEuroopas, mõnel pool valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi. Kohupiimast tehakse erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid, täidiseks pannkookides, taignatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
1 või kg 0.002 0.002 0.004 2 nisujahu kg 0.002 0.002 0.004 3 piim (2,5) l 0.040 0.040 0.080 4 sool kg 5 riivitud juust kg 0.006 0.006 0.012 Kokku: 0.050 stamise kaal 2 neto 0.004 0.004 0.080 0.012 0.100 TOIDU NIMETUS Leivasupp hapukoorega portsjoni kaal g 150 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 leib (kuivatatud) kg 0.060 0.060 0.120 2 vesi l 0.100 0.100 0.200 3 rosinad kg 0.010 0.010 0.020 4 õunamahl l 0.050 0.050 0.100
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Valik on hea - valge porto on tõesti proovimist väärt. Söögikohtade valik on suur Õhtusöögiks sobivat kohta otsides satutakse kitsukestele restoranitänavatele, kus agarad kelnerid iga turisti just oma söögipaika üritavad meelitada. Õnneks on menüüd tänavale välja pandud ja nii saab rahus järele uurida, kus põnevaimad kalatoidud ja parimad hinnad. Näljasele sööjale kantakse esmalt lauale taldrik krõbeda saia ja imemaitsvate lambajuustudega, seejärel tellitud leivasupp (selges puljongileemes ujuvad saiatükid ja toorelt sisse löödud muna, maitse päästab värske küüslauk) ja rahvuskala tursk (bacalhau). Kuulamas ehedat fadot Hilisõhtu saabudes tekib soov näha ja kuulda ehedaid fado-lauljaid. Tundub, et esimese peatatud takso juht saab isegi enam-vähem aru, millest jutt, ja sõidab kiira-käära Alfama kitsukestel tänavatel, kuni ühe väljaku ääres peatub, hõigub midagi seal seisvate meestega ja annab siis märku ühega meestest kaasa minna
Verivorst/ käkk Pikkpoiss Tanguvorst Praetud liha Ulukipraad Kalavorm Soolakala kartuliga Praetud kala 109 Ühepajatoit Köögiviljakotletid Seenekotletid Tangu või kruubipuder Magustoidud Värsked marjad Marja ja puuviljakompotid Magusad klimbid Marjasupid Marjakissellid Piimakissell Karamellkissell Paksud kissellid Bubert Lumepallisupp Marjavaht Kamavaht jõhvikakastmega Mannavaht marjadega või rukkijahu, odrajahu, leivavaht leivasupp Vahukoor lisanditega Hapupiima/keefiritarretis Leivakreem Marjakreem Kamakreem Lusikapannkoogid, hapupiimapannkoogid Mannapuder kisselliga Küpsetised Odrakarask Korbid Hapupiimakoogid Munakoogid Rosinasai Pannileib Kaerakäkid Plaadipirukas pärmitaignast Väikesed pirukad pärmitaignast Kringlid Saiakesed Joogid Kali Hapupiim Kama Piim Kaevu või allikavesi Koduõlu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
