INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele too...
Sissejuhatus Eesti teatri areng on olnud oma aja kulgedes üsnagi värvikas ja mitmekesine. Pole olnud kordagi hingetõmmet, kus oleks teatrikunsti kujunemine pidurdama jäänud ning eelkõige on tänu suunatud baltisakslaste poolele, kes tõid meile teatri kui iseseisva kunsti vormina. Esimesed teated teatritegevusest Eestis pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat ,,Androslannad" esitlesid. Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid. Valisin sellise teema, kuna on huvitav järgida ku...
Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju. 18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu. Uute kaupade tootmisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. Tööstusrevolutsiooni esmaseks finants allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamisel. Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
Disainiajalugu : Algus Sissejuhatus: 17.sajandil vallandunud leiutiste laine põhjustas ühiskonna ümberkorralduse ja käsitsitöö järk-järgulise asendumise masinatööga. J.Watt´i leiutis aurumasin (1765) oli otsustav samm industrialiseerimise suunas. 1850. aastaks oli see protsess haaranud peale Inglismaa ka teised jõukamad Euroopa riigid. · Inglismaa oli läbi kogu XIX sajandi tööstuslikult maailma kõige enam arenenud riik. · Kehtis arusaam, et tööstuslik areng oli sünonüümiks progressile. · Kuid masinate intensiivne kasutamine ja kaupade tootmise viimine spetsiaalsetesse tehasepiirkondadesse viis disaini ja tootmistegevuse killunemiseni.
Keskkonnasotsioloogia 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskkonnale (keskkonnamõjudele). Varaste sotsioloogiateoreetikute ühiskonna ja keskkonna vaheliste suhete käsitlused jäid tähelepanu alt välja.
langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine, teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine. Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Saksamaal toimus juutide tagakiusamine, aga NSV Liidus kiusati taga neid, kes ei olnud riigile ustavad inimesed. Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina
See-eest tegi karjääri Stalini truu toetaja V.Molotov, kes o i aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. 1929. Aasta saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja ja tähistati Stalini 50.juubelit. Stalin oli saanud ainuvõimu. Sellele järgnes Stalini lõputu ülistamine ehk isikukultus. Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks". Kõikjal olid teda kujutavad skulptuurid ja plakatid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. Stalini võimuletulek tähendas NEPi lõppu. Ta likvideeris igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Ühtlasi võttis ta kursi maailmarevolutsioonile. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks tegi ta panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägi ette NSV Liidu
Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Tõnis Teinemaa TABB51 Ettekande kava Ajaloline taust Keiretsude liigid Keiretsud Jaapanis Erinevaid näiteid maailmast Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost Vaesed, kopeerisid Hiinat Korporatiivsuhete areng al 17. saj Industrialiseerimise algus 1866. Zaibatsu (tõlk. Monopol) Moodustusid perefirmadest Zaibatsud olid edukad .. .. Kuni Teise maailmasõjani Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost (2/2) Zaibatsud kontrollisid kogu turgu Sõda mõjus hävitavalt Toodang ja vara natsionaliseeriti USA ülemvõim Monopolide vastane sõda 16 zaibatsut likvideeriti Matsushita (Panasonic), 15 000 töötaja vastuseis Vastuseis kommunismi ohule Keiretsude põhiolemus Keiretsu ( ??)
Kiirelt edenes põllumajandus · Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin · Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tahtis saada ainuvõimu ja seda ta ka sai. Likvideeris eraettevõtlused, seal hulgas põllumajanduse. Võttis kursi maailmarevulutsioonile. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. · Majandus allutati tsensuurile, loobuti välismaisestest investeeringutest · Hakati kehtestama viisaastaku plaane · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus · 1932-1933. a puhkes NSVL SUUR NÄLG.Hukkus ligi 7 miljonit inimest · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine
tööstuslinnadesse koondunud inimesi. Ka põllumajanduses tegi masin järjest rohkem inimese eest ära, suurendades tunduvalt põllumajanduse tootlikkust. Päevakorrale tõusis toiduainete pikaajalise säilitamise vajadus. Sellest tekkis konserveeritud toit, mida oli ka lihtsam transportida. Industrialiseerimise märksõnaks oli maavarade kasutuselevõtt. Uus tehnoloogia lubas vanu leiukohti rohkem ekspluateerida. Rahvastikutihedus, maavarade kasutuselevõtt ja riigi industrialiseerimise tase on omavahel seotud. 19. sajandi keskpaigani oli Suurbritannia tööstusriik number üks. 19. sajandi teisel poolel möödus temast majandusliku kogutoodangu poolest ühe elaniku kohta USA. Euroopas säilitas Suurbritannia siiski veel esimese positsiooni, kuigi paljudes olulistes harudes lasi mööda Saksamaa (näiteks terasetootmine). Ida-Euroopas toimus industrialiseerimine valdavalt 20. sajandil. Eriti kiire oli see pärast II maailmasõda. Industrialiseerimine seal
aastaks konkurendid kõrvale tõrjunud. •Stalini peamine vastane Lev Trotski saadeti seepeale riigist välja ning hiljem ta mõrvati Stalini käsul. INDUSTRIALISEERIMINE JA KOLLEKTIVISEERIMINE •1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. •Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. •Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. •Kollektiviseerimise käigus muutis Stalin korduvalt AINUVÕIM JA ISIKUKULTUS •1930.aastatel muutus Stalini ainuvõim nii püsivaks, et võib rääkida tema diktatuurist. •Stalinit peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. •Stalini järgi nimetati nii laevu, asutusi, linnasid, haldusüksuseid kui ka rahvusvahelisi auhindasid. STALIN TEISES MAAILMASÕJAS •Stalini algatusel sõlmiti 23
Juugend oli muutunud massimoeks. JUUGENDI ARHITEKTUUR Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on see vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. Näiteks Gaudi Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris .
............................................................................................................................................... 7 Industrialiseerimise tagajärjed ............................................................................................................
Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 7. Stalini võimule tulek tõi kaasa industrialiseerimise, mis oli suurtööstuse eelisarendamine, jättes elanikkonna vajadused ja teised majandusharud teisele kohale. Tõi kaasa veel massilise kollektiviseerimise, mis oli eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Plaanimajandus oli plaan mis määras selle, kui palju mingi tööstus midagi tootma peab(viisaastakuplaanid). See ei olnud lõppkokkuvõttes majandusele hea. 8
1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest thtsaim oli Molotov. Kiiresti kehtestas Stalin ISIKUKULTUSE. *MAJANDUS JA PLLUMAJANDUS -Majandus suunati industrialiseerimise teele e. suurtstuse eelis arendamist. Rakendati plaanimajandust (5 a. plaanid) -Pllumajanduses viidi lbi kollektiviseerimine. Jukamad talupojad tunnistati kulakuteks. Kulaklus kui klass tuli likvideerida. 1928-33 viidi oma kodudest ra 9 mil. talupoega lejnud sunniti astuma kolhoosi. *NATSIONALISTLIK SAKSAMAA 1918 nov. algas Saksamaal revolutsioon. Keiser sunniti troonist loobuma. Saksamaa kuulutati vlja WEIMARI VABARIIGIKS. Saksamaad hirmutas kommunism. Komm
o 1929 saatis Nõukogude Liidust välja Trotski o 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. o Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul, milleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi o Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt (seda võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks) 9. Perekond: o Naised: Esimene abikaasa Kato Svanidze (Jekaterina Dzugasvili; 18851907) Teine abikaasa Nadezda Allilujeva-Dzugasvili (19011932)
Et eesmärke täita, võttis Saksamaa suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades selle tagasi maksta peale vallutusi. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja sõjavarustuse tootmiseks, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiirelt transportida. Kõik see andis rahvale palju töökohti. Tänu sellele paranes Saksamaa elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaasnenud vägivallapoliitika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimus suur murrang Venemaa muutus aktiivseks tööstusriigiks. Paljusid talupoegi sundis maalt lahkuma ja linna elama minema kollektiviseerimine. Stalini ainuvõim aina tugevnes. Koos sellega kaasnes ka poliitiliste vaenlaste massiline hävitamine. Stalini võim tugevnes vägivallale, mis oli tema arust õige. Demokraatia säilis Prantsusmaal ja Suurbritannias
juuni 1940 riigipööre, 14. juuni 1941 küüditamine, Eesti 20. SS-diviis, Punaarmee Eesti laskurkorpus. 5. Nimed: Jüri Uluots, Johannes Vares-Barbarus, Konstantin Päts, Johan Laidoner, Alfons Rebane, Lembit Pärn, Hjalmar Mäe ENSV ja Eesti taasiseseisvumine 1. Millised olid tähtsamad võimuorganid ja isikud, kes valitsesid ENSVd 1940.- 50. ja millist rolli need täitsid? Kuidas muutis kollektiviseerimine Eesti põllumajandust ja industrialiseerimise tööstust? Mida need endast kujutasid? Milliseid inimesi arreteeriti, jälitati ja küüditati 1944-1950? Miks viidi 25.03 1949. läbi II küüditamine ja kes olid selle ohvrid? 2. Millised positiivsed ja negatiivsed arengud toimusid Eestis 1970-1985? 3. Milles seisnesid ja kuidas viisid Eestit taasiseseisvumisele lähemale järgmised sündmused: fosforiidikampaania, IME programm, meeleavaldus Hirvepargis, ERSP loomine, RR loomine, laulev revolutsioon,
Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. Õhu puhtuse probleemid Y Kerkisid esile industrialiseerimise käigus Y Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus huglaliselt tolmu ja tahma, mis kattis maapinda ja maju Y Niiske ilma korral toimisid tahmakübemed õhus kondensatsioonituumakestena, mis absorbeerisid veepiisakesi Y Moodustus inimeste tervisele kahjulik sudu(tuleneb sõnadest suits ja udu) Y Sudu oli üsnagi sage nähtus paljudes suurlinnades Y Atmosfäär puhastub sademete kaudu Y Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks
riikidele vastu seisma ja Saksamaa oma algsesse hiilgusesse taastama. Hitler tegi suuri muutusi tööstustes ja pani rohkem rõhku relvade tootmisesse ja lasi ehitada autotee läbi riigi, et saaks sõjamasinaid kiiremini ühest kohast teise viia. Samas kui Saksamaa võitles töötusega olid Nõukogude venemaal sarnased probleemid majanduse- ja tööstustega. Venemaa kommunistidel olid suured plaanid maailma vallutamisega ja kõik riigid kommunistlikeks teha. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa ja hiljem ka maailma. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas alates 30-ndate aastate keskpaigast sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Kui 1923. aastal oli Punaarmees 550 000 meest, siis 19. augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juunil 1939 6 miljonit. 1941. aastal oli Nõukogude Liit ainus riik, kes tootis rasketanke. 1940
Täieliku võimu saavutamiseks likvideeris Stalin igasuguse eraettevõtluse ning võttis kursi maailmarevolutsioonile. Ta asus ette valmistama maailma vallutamist. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks loobus ta uuest majanduspoliitikast ja tegi panuse suurtööstuse arendamisele- indrustialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning majandus allutati tsentraalsele võimule. NSVL muutus tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus küll tööpuudus, kuid rasketööstuse eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise. 1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine
Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline j...
Inglismaa rahvastikust. Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja muslimid.(www.miksike.ee) Religioosne koosseis · anglikaane:31 500 000 · katoliiklasi:5 000 000 · muslimeid:1 600 000 · metodiste:1 400 000 · judaiste:267 000 · õigeusulisi:250 000 · sikhe:336 000 · hinduiste:559 000 · baptiste:140 000 · mormoone:100 000 200 000 LONDON Tänu industrialiseerimise suurenemisele hakkas Londoni rahvaarv 19. ja 20.sajandil tormakalt kasvama. Ühtlasi oli London ka kõige tihedamini asustatud linn kuni aastani 1925, mil koha võttis üle New York. Aastal 1939 küündis rahvaarv juba kuni 8,6 miljonini. Aastal 2006 elas Londonis juba hinnanguliselt 7,5 miljonit inimest. London hõlmab 32. väikelinna ja südalinn (city of London). Londonit võib pidada kõige rahvarohkemaks suurlinnaks Euroopas. See regioon katab 1,579 km² suurust ala.
Et Lenin pooldas neppi, siis on arvatud, et kui ta poleks surnud, oleks nepp jätkunud ja kollektiviseerimine ära jäänud või oleks seda teistmoodi tehtud. Lenin on ka nepi kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et nepp oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud. Leninile järgnenud Stalin tutvustas täielikku plaanimajandust, kogu majanduse renatsionaliseerimist ja 1920ndate lõpus kiire industrialiseerimise poliitikat. Põllumajanduse kollektiviseerimine oli Stalini tuntuim ja hävitavaim osa nepist. On arutatud, kas industrialiseerimine oleks olnud ka ilma selleta võimalik, kui oleks rohkem makse küsitud. Nagu tehti Jaapanis Meiji ajal,Bismarcki Saksamaal ja peale II MS Lõuna-Koreas ja Taiwanil.
Miks puhkes II.maailmasõda? Esimene maailmasõda oli tol ajal enneolematu sündmus. Hukkus miljoneid inimesi ning kõik riigid, v.a USA, said kogeda suuri kaotusi. Paljud riigi, eesotsas Saksamaa ja Venemaa, ei olnud rahul sõja tulemustega ning see viiski järgmine maailmasõjani. Versailles' rahulepingut peetakse üheks kõige tõenäolisemaks II.maailmasõja tekkepõhjuseks. Kõige kahjurohkem oli Versailles' rahuleping Saksamaale. Prantsusmaa nõudis I.maailmasõja lahingutegevusest tingitud kahjude eest Saksamaalt suuri reparatsioonimakse. Selle kohustuse täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Saksamaa pidi veel loovtama ligikaudu 1/8 oma aladest, seal hulgas ka Elssas ja Lotring. Lisaks kõigele sellele Saksamaa desarmeeriti. Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust. Samuti keelati neil kehtestada sõj...
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAA...
NSV Liidus alahindasid konkurendid Stalinit ja see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Stalin oli liigse võimuahnusega ning oskas teha kõik, et oma võimu kindlustada. Majanduse riigi kontrolli alla võtmine oli omane kõigile kolmele riigile. Itaalias organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakati majandust juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Stalini NSV Liidus loobuti NEP-ist ja liiguti industrialiseerimise poole, hakati hehtestama viisaastaku plaane. Sellele järgnes jõuga viljatagavarade konfiskeerimine ning sundkollektiviseerimine. Võimu kindlustamiseks tegid juhid kõik võimaliku. Itaalia duce Mussolini oli neist kolmest kõige leebem- poliitiliste opositsioonide allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Saksamaa füürer Hitler hakkas piirama demokraatlikke vabadusi, riigis
nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18. saj - maride ümberasumine jätkus venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Nini-Novgorodi kubermangu vahel 1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine 1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse 1950-ndad - industrialiseerimise ja vene kolonisatsiooni uus tõusulaine 1960-ndad - mari keele ühiskondliku kasutussfääri järsk ahenemine, mari keele taandumine "oma küla keeleks" 1992 - Mari Vabariik (Marij El) senise Mari ANSV (1936) asemel Kultuur Huvitavaks aspektiks maride kultuuris on nende muistne animistlik usk, milles on säilinud sajanditepikkused traditsioonid. Iga kolme aasta tagant toimuvad suured ülerahvuselised palvused Tsumbõlati mäel.Maride kultuur on mõjutusi saanud
Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Tuumaenergia peamine kasutusala on elektrienergia tootmine. Elektrienergia on laia kasutusega ja lihtsa ülekandeviisiga. Tuumaelektri hind on suhteliselt odav. Normaalselt toimivates tuumaprotsessides ei teki loodusele kahjulikke kõrvalmõjusid. Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. See tähendab ühtlasi kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Mitte miski ei suuda seda kahandada. Laiaulatuslikus keskkonnakontekstis on tuumajõu kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades. IAEA teeb koostööd paljude selliste maadega, et teostada ulatuslikku energiaplaneerimist koos energiaallikate suhtelise hindamisega
Esmatähtsaks oli põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. Nad pidid sümboolse tasu eest andma riigile kindlaksmääratud normis teravilja, kartulit, liha mune jt. põllumajandussaadusi. Suuremate talude koormatus nende normide täitmisel oli märgatavalt rängem kui väiketaludel. Maareformi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklike põllumajandusettevõtteid- sovhoose, masina-traktorijaamu, hobulaenutuspunkte. Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanus siinseid tooraine- ega tööjõressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ning vajadusi. Majanduselu allutati plaanimajandusele. Jäik plaanimajandus välistas turumajanduslikku õhiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Kõige olulisemaks kaasnenud demograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool
börsikrahh, mis viis ülemaailmse majanduskriisini. Kas II maailmasõda nähti ette? Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine. Lenin oli juba 1914.aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. 1927.aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta, kuigi ta ise ei soovinud seda sõda alustada. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse võimsuse suurendamine selleni, et suudetaks käigus hoida tohutut armeed, mis oleks võimeline vallutama kogu Euroopa ning terve Nõukogude Liidu majandus töötas selle nimel. Saksamaa reparatsioonide maksmise teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. 1930-ndatel olid Suurbritannia ja Prantsusmaa valmis reparatsioonide osas järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. 1932.aastal keeldus
lauale • Suurenes põllutöömasinate kohapeal tootmine • Suuremat tähelepanu pöörati sordiaretusele, maaparandusele, kunstväetiste kasutamisele ja mullastiku keemilise koostise uurimisele Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Väliskaubandus käis enamasti mitte läbi Tallinna, vaid läbi Pärnu, kuhu olid koondunud kaubamajafirmad ja välismaised konsultandid • Esimesed vabrikud rajati mõisamaadele • 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. • Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Šveitsi ja baltisaksa ärimehed hakkasid eestisse investeerima, samas eesti enda kapital oli tagasihoidlik Tegurid, mis lihtsustasid 19. sajandil eesti kaubanduse arengut • Kõige olulisem muudatus toimus 1816. - 1819. aastatel, kui kaotati pärisorjus nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus
· Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 6. Kuidas sai Stalin NL võimule ja millist poliitikat hakkas ellu viima? 1921. a. detsembris tabas Leninit raske haigus, millega algas tema taandumine poliitikast. 1924. a. Lenin suri. See teravdas võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale Jossif Stalin. Ta suutis konkurendid eemale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalin kaotas NEP ja Venemaa kehtestas industrialiseerimise, kus panus tehti suutööstuste eelisarengule. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine. 7. Kuidas õnnestus Mussolinil ja tema parteil saada Itaalias võimule? Mussolinil oli sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas
Hispaania Ladina-Ameerika Prantsusmaa Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina Holland Indoneesia Belgia Kongo piirkond Venemaa liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi: i. Rahvastiku kiire kasv, mis sundis välja rändama. Põhja- Ameerika, Lõuna-Am; Austraalia ümberasumiskolooniad. ii. Reservkolooniad eesmärgiks tooraineid saada iii. 6. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialiseerumine levis üle kogu maailma. Kiiresti kujunes välja see, et maailmamajandus on suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Vastavalt sellele on praegugi Põhjamaad paremini arenenud. Koloniseerimise mõju riikide majandusele sõltus ümberasujatest ja sellest millised tootmisviisid nad kaasa tõid. Näiteks Inglismaalt ümberasunud USA ja Austraalia, kes on
kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. Nõukogude Liidu eesmärgiks oli levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Lenin oli juba 1914. a.-l vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks. Nõukogude Liidu roll oli märkimisväärne natsi-Saksamaa tagasilöömisel Euroopas. Paraku, seda asjaolu, et omavahel sõja algfaasis tugevat koostööd tehti, tahab tänapäevane Venemaa varjata.
mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 5. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi. Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. 7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. 8. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. 9. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka
Nõukogude liidu eesmärgiks oli kogu aeg olnud kogu maailma vallutamine ning algav II maailmasõda oli Nõukogude liidu meelest vältimatu. Lenini valitusajal aastal 1914, oli ta vastu võtnud Euroopa Ühendriikide loomise teise imperialistliku sõja tulemusel. 1924. aastal võimule saanud Stalinil ei olnud küsimustki kas astuda sõtta või ei, Nõukogude Liit ei tahtnud ise sõda alustada, kuid olid meeleldi nõus sõtta astuma. Stalin algatas industrialiseerimise, mille eesmärgiks oli võimalikult head ja suured sõjatehnika varud ning võimalikult suur armee. Kõik selleks, et vallutada Euroopa. Alates 1929. aasta majanduskriisist jäeti vaikselt unustusse Saksamaa reparatsioonid, kuid 1930. aastal tulid need uuesti jutuks ning toimusid läbirääkimised sõja kaotanud Saksamaa ja võitjariikide Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Raske olukorra tõttu tehti Saksamaale järeleandmisi. 1933
enne oli olnud. 3. Mis said ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks (3)? Revolutsioon, kodusõda, klassivõitlus. 4. Missugustkangelast vajas uus kirjandus? Sellist kangelast, kes on jäägitult andunud revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu vaenlase vastu. 5. Nimeta ajakirju, mis ilmusid 1920. aastatel (5) ? Novõi Mir, Zvezda, Oktjabr, Molodaja Gvardija, Krasnaja Nov. 6. Mida nõuti kirjanduses 1930 aastail? Nõuti kollektiviseerimise, industrialiseerimise, viisaastakute edusammude kajastamist, Nõukogude riigi tugevuse ja ühtsuse ülistamist. 7. Mis olid totalitaarses reziimis keelatud ? Missuguste autorite loomingus seda siiski esines (5) ? Keelatud oli satiir ja nõukogude korra kriitika, kuid seda esines Zostsenko, Ilfi, Petrovi, Bulgakovi ja Platonovi loomingus. 8. Millal toimus kirjanike liidu I kongress? (2) Missuguse meetodi pidi see ellu viima ? 1934
SISUKORD: KORDINAADID: Kordinaatide eritüübid, samakõrgusjooned kaardil. RAHVASTIK: Rahvaarvu kasv, rahvaarvu kasvutempo. RAHVASTIK: Demograafiline siire. Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid. MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned. MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad. MAJANDUS: Riikidevaheline (välis)kaubandus; inimarenguindeks. MAJANDUS: Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. MAJANDUS: Kondratjevi lained. MAJANDUS: Fordism ja Toyotism. MAJANDUS: Kõrgtehnoloogia. MAJANDUS: Rahvusvahelised organisatsioonid.
1922. aasta kevadel valiti Koba(Stalin) partei peasekretäri ametikohale, sellele jäi ta kuni oma surmani 28.02.1926.a. sündis tema tütar Svetlana, kes on tänaseks saanud Stalin koos oma lastega Vassili ja tuntuks oma memuaaridega. Svetlanaga. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Ta arendas industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi Lenin Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt (mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel) , mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja 1945 vallapäästjaks. . Molotov, Stalin ja Kliment Voroshilov, 25 juuni, 1937
Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai Itaalia rahva juht ehk "duce". Venemaal haaras peale I maailmasõda riigiohjad kommunistlik partei, kelle juhiks oli esmalt Vladimir Lenin, seejärel Jossif Stalin. Stalin surus maha kõik teised parteid ning arreteeris kõik politiilised vastased. Stalin tegi mitmeid muutusi riigikorras, mis muutsid Venemaa lühikese aja jooksul tööstusriigiks. Kuna ta valis industrialiseerimise, loobus ta NEP-i poliitikast. 1920. aastate teises pooles hakkas põllumajanduses massiline kollektiviseerimine e.kolhoseerimine. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vaenalste massiline hävitamine
Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Nimeta kolooniate tekkepõhjusi? Industrialiseerimine levis üle maailma. Majandus oli suunatud eurooplaste rahuldamisele. Toorainet vajavad tööstusriigid vallutasid kolooniad, mis saatsid toorainet ja põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul? Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul? Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel
vähe kapitali, kuid nad arenevad kiiresti. 5.Toorainemaad ressursirikkad arengumaad,mis ei suuda industrialiseeruda(Tsiili,Indoneesia) nelja vaesed riigid puudub kapital,loodusvarad,usin tööjõud. 6.Arenenud riikide hulka kuuluvad postindustriaalse majandusega riigid. Nendes riikides on teenindus-, ehk tertsiaarne sektor ülekaalus ja arenenum kuimajandus- ehk sekundaarne sektor. Arenenud riike vastandatakse arenguriikidega, mis on hetkel alles industrialiseerimise arengujärgus, ja arenemata riikidega, mis on pre-industriaalsed ja kus toimib peaaegu täielikult agraarühiskond. 7.Arengumaade majandus on sageli rajatud toorme ekspordile[1]. Arengumaade tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 1050 korda väiksem arenenud maade omast. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest. Umbes miljard inimest kannatab
● Kõrge hoonestus + lifti kasutuselevõtt ● Korterelamud (esialgu ei ületanud 30 korrust) ● Pilvelõhkujad (200m kõrged) ● Börsikvartalid ● Teraskarkassehitised ● Korrapärane, täisnurgi ristuvate tänavatega planeering ● REGULAARNE PLANEERING 5. Le Corbusier’i linnaehituslikud ideed (enne ja pärast II MS). Enne II MS: ● Moodsa arhitektuuri põhitunnuste kasutus ● MAJA - ELAMISMASIN ● Industrialiseerimise põhimõttete kasutus ja areng ● Suurlinn ● Maksimaalse kontsentratsiooniga linnaplaan ● Linnaehitusplaan - geomeetriliste joonte mäng ● Täisnurkne planeerimisskeem ja täisnurkselt ristuvad teljed ● LINTLINNA IDEE - sirged tänavad, ümarvormide vältimine ● Ristkujulise põhiplaaniga linnad täis pilvelõhkujaid (Champs Elysees) ● Küllaga ruumi haljastusele, puhke- ja jalakäijatetsoonidele (Pariis) ● KOMPAKTSUS ● IDEEDE PALJUSUS, MITMEPLAANILISUS,
Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: Kogunenud piisav hulk andmeid Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele Hakati kasutama arvuteid Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avast...
Molotov, 1930-1941 NL valitsusjuht) 3. 1929 Trotski liidust välja, samal aastal suure pidulikkusega Stalini 50. juubel, sai ainuvõimu 4. isikukultus: kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjal plakatid, skulptuurid, kirjutati kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. 5. Riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. 1. Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu: Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduses, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi, Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks, loobus majanduse tasakaalustatud arendamisest, tegi panuse industrialiseerimisele, loobuti välismaistest investeeringutest, majandus range tsensurse juhtimise all, viisaastaku plaanid (eesmärke ei saavutatud) NSVL tööstusriigiks 2
fotosid, teda kujutati Lenini kaastöölisena. Industrialiseerimine • Stalini võimuletulek lõpetas NEP’i. • Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, sh põllumajanduses. • Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. • Loobuti välismaistest investeeringutest. • Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi. • NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal). Industrialiseerimine • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. • Hoogsalt arenes sõjatööstus, mis oli juhtiv maailmas. • Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise. • See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise. Suund sundkollektiviseerimisele • 1920date lõpul tekkinud viljavarumise probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal).
Tootmisviisid:1.Korilus- 100 000 eKr, kala püüdmine, marjade, tõukude korjamine, toodang oma tarbeks, inimeste rühmitus-kogokond, kaasajal-maha jäänud piirkonnad(aafrika,aasia) 2.Varaagraarne TV- 8000 eKr, inimesed hakkasid põldu harima, loomi kasvatama, toodang oma tarbeks, kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 s...
massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saksapärane ilme jäi püsima edaspidigi. Brutaalse venestamispoliitikaga kaotas tsaarivalitsus aga eesti rahvusliku liikumise poolehoiu. Eesti ühiskonnas hakkasid levima nii läänest kui idast pärinevad monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (TallinnPeterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed. 1897
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
