Futurism Mis on futurism ? Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Gino Severini "Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" 1912 Kuidas tekkis futurism ? Paljude noored arvasid, et Itaalia oli tol ajal väga mahajäänud maa, neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sidemed minevikuga. Umberto Boccioni "Dynamism of a Man's Head" ( "Mehe pea dünaamilisus") 1914 Antonio Sant'Elia Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Maalil, kui staatilisel ja kahemõõtmelisel pinnal on see teatavasti kaunis raske. Siiski leiti...
Uusaeg 10.R Absolutism ja parlamentarism • 17.-18. sajand valitses absolutism või parlamentism. • Absolutismi eestvedajaks oli Prantsusmaa koos kardinal Richelieuga ja parlamentismi eestvedajaks oli Inglismaa. • 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa liider, samuti määras Prantsusmaa nii moe- kui ka käitumiskombeid. • Inglismaal arvestasid kõik parlamendiga, see kes vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja viigid. Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620. aastal Massachussetsis. � Nad paljunesid, pannes aluse tulevate ühendriikide põhjaosale ja rajades 13 kolooniat, rahvaarv küündis 13 miljonini. � Suured maksud ja kohustused lasusid ühendriiklaste turjal ning hakati aru saama, et Inglismaal ei ole õigust neid tegelikkuses kehtestada, on Ühendriigid ju peaaegu omaette riik. � 1775 puhkes iseseisvussõda, G. Washington valiti sõj...
Kehade vastastikmõju korral võib ühe keha impulss osaliselt või täielikult üle kanduda teisele kehale. Kui kehade süsteemile ei mõju välisjõudusid, nimetatakse sellist süsteemi suletud süsteemiks. Suletud süsteemis jääb kõigi süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (geomeetriline summa) jäävaks sellesse süsteemi kuuluvate kehade mis tahes omavahelise vastastikmõju korral. Seda fundamentaalset loodusseadust nimetatakse impulsi jäävuse seaduseks. Seadus järeldub Newtoni teisest ja kolmandast seadusest. Vaatleme kahte suletud süsteemi kuuluvat vastastikmõjus olevat keha. Nende kehade vahelisi jõudusid tähistame ja . Newtoni kolmanda seaduse järgi . Kui kehade vastastikmõju aeg on t, siis on jõuimpulsid arvväärtuselt võrdsed ning suunalt vastupidised: . Rakendame nendele kehadele Newtoni teist seadust: ; , kus j...
Lektüürileht Harry Potter ja tarkade kivi J.K.Rowling 264 lk Illustraator: Thomas Taylor Tegelased: Harry, Dudley, Vernon, Petunia, Hermione, Proua Figg, Piers Polkiss, Dennis, Malcolm, Gordan, Ruberus Hagrid, Minerva McGonagall, Albus Dumbledore, Hedwig, Percy, Ron, Neville, Malfoy, Verine Parun, Quirrel, Snape, Voldemort (tead-küll-kes), Peeves, Wisley kaksikud, Woods, 1. Ennustamine Millest raamat Raamat räägib Raamat räägib võiks rääkida? tarkade kivist H. Potterist Millest Raamat rääkis Raamat rääkis tegelikult H. Potteri tarkade kivist rääkis? elust. vähe. 2. Tsitaadid Lause Põhjendus lk Nüüd palun kamber 68 713, ja kas me võiksime minna väheke aeglasemalt? "MATSTI!" kõlas See la...
Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid...
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu...
Tartu Jaani Kirik Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. ...
Kokaiin Avastamine Kokataime avastasid inkad. Taime tarbisid üldiselt valitsevad klassid, aga jagati ka sõduritele, töölistele ning sportlastele nälja peletamiseks. Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi al...
PÄEVALILL PÄRITOLU JA KASVUKOHAD Päevalill on pärit Ameerika mandrilt, täpsemalt Lõuna-Ameerika preeriatest. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse. Päevalillede perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Looduslikult on levinud peamiselt Põhja Ameerikas. Harilikku päevalille kasvatatakse peamiselt Euroopas ja Lõuna Ameerikas tööstustaimena, Eestis aga vähesel määral. KASVUKLIIMA Soe ja päikseline kasvukoht. Ei vaja palju niiskust. Mulla suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii liivastel, kui savikamatel muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKS...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
Esitlus kunstiajaloost Koostaja: Juhendaja: haarab peamiselt 15.-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid mai...
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio...
l i S ü n dr o om Prader-Wil Kätlin Kirspuu Selgitus Kaasasündinud geneetiline ehk pärilikkuse infoga määratud haigus, mis avaldub lihasnõrkuse, rasvumise ja vaimse arngu peetusena. Haigus avaldub erineva raskusega, kergest vaimse arengu peetusest raskete käitumis- ja psüühikahäireteni vastavalt kui suur osa geneetilisest materjalist on kahjustunud. Ravida ei ole seda võimalik ja aastatega probleemid süvenevad. Te k k e p õ h j u s e d Haigust põhjustab 15. kromosoomi defekt, mistõttu osa geneetilist infot on kadunud.
Täisnimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Sündinud: 6. märts 1475, Itaalias Toscana maakonnas. Suri 18. veebruaril 1564 (88-aastasena) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Tema varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ning Giotto, Masaccio, Donatello ja de Quercia teosed. Michelangelo arhitektuurilised tööd on: Püha Peetruse basiilika, Piazza del Campidoglio, Palazzo Farnese, San Giovanni dei Fiorentini, Sforza kabel, Santa Maria Maggiore basiilika, Porta Pia ja Santa Maria degli Angeli jpm. Püha Peetruse Basiilika Basilica Sancti Petri (ladina), Basilica Papale di San Pietro in Vaticano (itaalia) Asukoht: Vatikan 1506-1626 Renessans ja barokk Teised arhitektid: Dona...
JUHI ROLLID SITUATSIOONIÜLESANNE Suure turvafirma piirkondlik juht täidab tööalases tegevuses nädala jooksul 10 eri rolli, mis omakorda moodustavad kolm rollide gruppi: suhtlemisega seotud rollid, infoga seotud rollid ja otsustamisega seotud rollid. Siinkohal on pildistatud piirkondliku direktori tööpäeva. Ülesanne: määra, millist rolli juht täidab antud aja jooksul. 8.00 – allüksuse juhid (teenistusosakonna ülem, tehnikaosakonn juht, müügiosakonna juhataja) kogunevad direktori kabinetti, kus annavad aru möödunud ööpäeva sündmustest ja tegevustest. Arutatakse teenistuse probleeme seoses füüsilise ja tehnilise objektide valvega. info koguja 9
Scribus'e programmiga kujundatud artikkel skisofreeniast. Kaks veergu teksti. Töös on 1 pilt ja 2 joonist olulise infoga. Töös: Mis on skisofreenia? Skisofreenia sümptomid Varased ohumärgid Diagnoosi oodates Mida saad oma lähedaste haigestumise korral kui ka enese ja oma pereliikmete heaks teha?
1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased. Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 3. Millest sõltub rakkude kuju? Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti
b. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel c. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga c. Varustada pankasid ja muid kreeditore krediteerimisotsuste langetamiseks kasuliku infoga d. Varustada aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid otsuste langetamisel kasuliku infoga Küsimus 8 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. krediteerija b. ametiühing c. omanik d. ei ükski e. tegevjuht Küsimus 9 Küsimuse tekst
info välistarbijate jaoks Küsimus 8 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. omanik b. tegevjuht c. ametiühing d. krediteerija e. ei ükski Küsimus 9 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada pankasid ja muid kreeditore krediteerimisotsuste langetamiseks kasuliku infoga c. Varustada aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid otsuste langetamisel kasuliku infoga d. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga Valed: 5 ja 7.
a) Aineline, visuaalne, kollegiaalne b) Aineline, organisatsiooniline, vaimne c) Aineline, kolmemõõtmeline, materiaalne 4. Juhitavusnormi all mõistetakse: a) Ülemuste arvu ühe alluva kohta b) Juhile vahetult alluvate töötajate piirarvu c) Tööde arvu, mida juht peab regulaarselt iga päev tegema d) Ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele 5. Juhi rollid Mintzbergi järgi on: a) Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, materiaalse ressursiga seotud rollid b) Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, otsustamisega seotud rollid c) Suhtlusrollid, otsustamisega seotud rollid, personaliga seotud rollid 6. Volituste delegeerimise efektiivsus aitab tagada: a) Volituste ja vastutuse kirjalik fikseerimine b) Õiguste ja kohustuste vastavuse tagamine c) Alluvate asumine geograafiliselt erinevates paikades 7. Frederick Taylor ja Frank Gilberth on:
tühjaks/täis ei saa, peab ketas tegema terve pöörde, et vajalik koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. 2 Otse mällu pöördumise ehk DMA tööpõhimõte Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole. (Joonis 1) Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks
c. ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele d. tööde arvu, mida juht peab regulaarselt iga päev tegema Küsimus 17 Ebaefektiivse delegeerimise sümptomiteks on: a. töötajad segavad teid sageli b. tööhulk töölaual aine kasvab c. tähtaegadest peetakse kinni d. töötajad on motiveeritud ülesandeid täitma Küsimus 18 Juhi rollid Mintzbergi järgi on: a. suhtlusrollid, otsustamisega seotud rollid, personaliga seotud rollid b. suhtlusrollid, infoga seotud rollid, materiaalse ressursiga seotud rollid c. suhtlusrollid, infoga seotud rollid, otsustamisega seotud rollid Küsimus 19 Töötaja motivatsiooni saab mõjutada a. ettevõtte sisekeskkonna poolt määratud mõjuritega b. ettevõtte väliskeskkonna poolt määratud mõjuritega c. töö iseloomu ja sisu poolt määratavate mõjuritega Küsimus 20 Juhtimises mõistetakse võimuna a
-John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow Psühhoteraapia 4 KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA -Jean Piaget Julian Hariduspsühholoogia, kõik mis seotud arengu, mälu ja infoga. -Ulric Neisser -Endel Tulving 5 PSÜHHOBIOLOOGIA -Donald Hebb Meditsiinipsühholoogia, nt ajukahjustuse uurimine. -Roger Sperry
Miks mind kuulatakse? Milline on kõneolukord? Millise tulemuseni tahan jõuda? Mida ma selleks vajan? Kõneks valmistudes on oluline: Kuulajakesksus (huvid, vajadused, ootused) Olukorrast lähtumine (käitumine, riietus) Paindlikkus- ootamatustega tegelemine Isikupära: jää iseendaks, ära jäljenda teisi Kursusetöö kaitsmisel esinenud vead: Probleemid mälupulgaga (vale formaat, vale versioon, ei avane...) Seetõttu tasub end varustada mitmekordselt kontrollitud ja dubleeritud infoga (saata nt töö mailile...)!!! Kursusetöö kaitsmine kestab 8 minutit, selle ajajooksul pead sa neile selgitama ,,pane mulle parem hinne". Seega 6-7 slaidi max. Seega harjuta kodus kellega!!!!!!!! 1. Tiitel, pealkiri 2.eesmärk 3. töö ülesehitus, teema 4. millisete tulemusteni sa jõudsid? 5. millisete tulemusteni sa jõudsid? 6. Kokkuvõte 7. Tänan tähelepanu eest! Arvude ja statistikaga tasub olla ettevaatlik, see võib ,,tappa" kõne, tsitaatidega sma lugu.
kasumi omavahelistest seostest võimaldades juhtidel ennustada juhtimisotsuste tulemit. Rakendatakse: * müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujunduses * seadmete asendamise otsustamisel * tulude ja kulude planeerimisel * tegurite mõju analüüsi („mis-kui“ analüüs) teostamisel Märgi õige vastus: 1. Mis on juhtimisarvestuse eesmärk? Kas: a) varustada organisatsiooniväliseid huvigruppe otsuste langetamiseks vajaliku infoga b) varustada panku krediteerimise otsustamiseks vajaliku infoga c) varustada organisatsiooni juhte planeerimiseks ja kontrollimiseks vajaliku infoga d) varustada maksuametit maksustatavat tulu käsitleva infoga 2. Lõpetage esitatud väide: kui tegevusmaht muutub, siis: a) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta b) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta on konstantsed
töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Olulisemad sisendseadmed: klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks hiir kui elektrooniline "nimetissõrm"
Oma praeguse eriala aineid saan ma tihti seostada oma lapse arenguga. Näiteks kui räägiti kunstiõpetuse loengus, laste vanusest ja nende joonistamisoskustest, siis tuli mulle kohe silme ette need „peajalgsed“, mida mu laps joonistas, seega polnud mul raske kontrolltöös meenutada, mis vanuses lapsed „peajalgseid“ joonistavad. Õppimise juures on oluline ka õpitu mõtestamine. Õpetaja peaks oskama esitada uut infot nii, et õpilased suudaksid seda seostada juba olemasoleva infoga, õpetus võiks olla emotsionaalne ja ka küsimuste küsimine ning neile vastamine peaks toetama õpitu mõtestamist [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Näiteks, kui õppejõud räägib mingisugusel teemal ja mul tekib selle teema kohta küsimus, mis viib vastuollu minu eelnevad teadmised uue infoga, siis tänu õppejõu selgitustele, suudan ma kokku viia eelteadmised ja uue info. Minu jaoks on tähtis arutelu, sest siis mõtestan enda jaoks õpitavat ning samas aitab arutelu mul
ss milleski on ka Ähvardamine. Kui sa seda ei tee, siis juhtub see ja teine. Reklaamid !!!!! Arvamusliidri seisukohtade kasutamine enese õigustamiseks, isiku otse ründamine Kasu rõhutamine võimaldab demagoogil oma huvisid varjata. Näiteks: Me teeme seda kõike teie jaoks ( McDonald'si hüüdlause) Valimisreklaam rajaneb alati kasule Info valikuline edastamine: Jagamine vaid endale kasuliku infoga N: eesti iive pos. Tegelt aga oli see juba 80 000ga miinuses ja tuli vaid 1000 plussi Omakasu eesmärgil: Teadlased võimendavad sageli mõnd probleemi, et selle valdkonnaga tegelemiseks rohkem raha saada Suitsukate: Selle kohta on lausa Murphy seadus: Kui te ei suuda neid veenda, ajage nad segadusse. Eredam näide : HITLER Saksamaal
keskprotsessor mikroprotsessor. graafikaprotsessor- tegeleb 2 ja 3d graafika visualiseerimisega. v�rguprotsessor - tegeleb v�rgutoimingutega t��tlemisega. heliprotsessor- kasutatakse stuiidos ja raadiojaamades. protsessor koosneb: juhtseadmest, registritest, aritmeetikaseadmest. juhtseade: dekodeerib k�sku ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused k�su t�itmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. aritmeetika seade teeb arvutusi antud infoga. registrites hoitakse andmeid(arvuti sees olevad m�lukohad) mida soovitakse aritmeetikaseadme l�bi t��delda ja m�llu tagasi kirjutada. Eraldi �lesanded: k�suloendur(peab meeles j�rgmise k�su asukohta) olekuregister:peab meeles viimase tehte tulemi. kogu protsessori omavaheliseks t��ks kasutatakse s�kroniseerivat signaali, mille sagedus on tuntud kui protsessori taktsagedus. mitme bitine protsessor ? esimene protsessor oli 4 bitise ehitusega hetke on 32 v�i 64.
...............................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused. Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi. Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C-klassid. Kalibreeritud ja tugevussorteeritud ehituspuidu enamlevinud ristlõiked, mida toodetakse Eesti turule on: 45mm x 70/95/120/145/170/195/220mm. 1.1 Masintugevussorteerimine Masintugevussorteerimise puhul saavutatakse suurem mõõtmistäpsus võrreldes visuaalse sorteerimisega. Tugevussorteerimise masinaid
Finantsinstrumendid , finantsturg , rahaasutused Finantsvahenduse ülesanded : · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub
Isegi tuhandeid aastaid tagasi toimus infolevi, aga see oli hoopis midagi muud mis praegusel ajal. Suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse vahel käis infotalletus, nii et kas paberkandjal või siis suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muutub tänu sellele vaesemaks. Hetkel asi nii hull veel ei ole.
Venemaal ja USA-s patent välja antud? Venemaa ja USA patendi nr? Samsungi Euroopa patent EP1404066 on Eestis kehtiv ja välja antud 2006. aastal. Viimane kehtivusaasta riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud kuupäeval 18.09.2015 ning järgmine kehtivusaasta lõivu tasumistähtpäev on 30.09.2016. Samale leiutisele on välja antud patent ka USA-s patendinumbritega US2004063437 (A1) ja US7890114 (B2). Venemaal pole sellele leiutisele patenti välja antud. Vastava infoga andmebaaside lingid (otsingu kuupäev 26.11.2015): 1. http://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio? CC=EP&NR=1404066B1&KC=B1&FT=D# 2. http://www1.epa.ee/ep/andmed.asp? NroParam=EP02360277.4&ID=X564386&NID=&offset=&HKR= 3. http://www1.epa.ee/ep/dokumendid.asp? NroParam=X564386&HakemusParam=EP02360277.4&ID=X564386 &NID=&offset=&P=T&HKR=
inimestele probleeme nagu koolivägivald, õpilaste suhted vanematega, õpetajate apaatsus ja soovimatus süveneda õpilaste omavahelisesse suhetesse, karistus ja kättemaks; et inimesed õpiksid sellest ja teaksid kuidas targemini käituda, kuid kunagi ei või teada, et film lapsi just negatiivselt ei mõjuta ja neid vägivallale ei õhuta. Kokkuvõtteks ütleksin, et massimeedial on ühiskonnale suurem mõju, kui me arvata oskame ning seega peab meedia olema ettevaatlik infoga, mida, kus ning millisel moel avaldada. Kateriina Frolova, 11C
Kassikisa sündroom Syndroma Cri du chat Tegemist on kaasasündinud, geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud haigusega, mille põhjuseks kro-mosoommutatsioon e muutus kromosoomi pikkuses ja/või struktuuris. Kassikisa sündroom esineb sagedu-sega 1 20 000-50 000st, tüdrukutel sagedamini kui poistel, ja enamasti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud v kaduma läinud on just lapse viienda kromosoomi õlg. Kuna haiguse põhjuseid ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada. Tõbi avaldub erineva raskusega vasta-valt sellele, kui suur osa on
inimestes kasutavad nutitelefone sotsiaalvõrgustike külastamiseks, 16,7% inimestest kasutavad nutitelefone ainult kõnede jaoks, 8,3% inimestest kasutavad nutitelefone teabe otsimiseks ja 33,3% inimestest vastasid muud. Miks on kasvanud nutitelefonide populaarsus noorte seas rohkelt, sain järgnevad vastused 66,7% inimestest arvavad et see tuleneb tehnoloogia arengust, 8,3% inimestest tahavad lihtsalt raha kuhugi kulutada, 25% inimestest tahavad lihtsalt olla infoga kursis. Viimasele küsimusele miks tahetakse oma vanu mobiiltelefone nutitelefonide vastu vahetada, sain sellised vastused 16,7% arvab et selleks on tehnoloogia, 33,3% arvab et sellega kaasneb paremad suhtlemis võimalused, 41,7% arvab, et nutitelefon pakub palju paremaid aplikatsioone (facebook, instagram), 8,3% arvab et selleks on muud põhjused. Minu arvamus oleks selline, et mida rohkem läheb aeg edasi, seda rohkem hakkavad inimesed kasutama nutitelefone. Antud uuringuga sain teada, et
Informatsioon ja infotöötlus Maailm: mateeria- informatsioon-energia Infornaatika- riistvara-andmevara-tarkvara Inimene: Keha-hing-mõistus Erialase tarkvara eesssmärgid: Töö, äri ja tarbimise varustamine infoga Äri-töö ja tarbimisprotsesside kiirendamine ja parendamine info ja infotöötluse läbi. Konkurentsieelisele loomine uute IT-põhiste äri ja tööprotsesside abil. Organisatsiooni infovarade efektiivne ära kasutamine. Müüsüsteemid POS Üldine riistvara Üldine arvuti tarkvara nt opreatsioonisüsteem Müügitakrvara POS-tarkvara Müügiriistvara POS-riistvara Muu spetsiifiline riistvara. Varane tarkvara
rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest vahemaad toidu- ja jääkainete transpordiks on väiksemad. Rakkude paljunemine · Rakud paljunevad jagunemise teel. Jagunemise tähtsus · Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkraksete organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. · Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel kehaosad.
rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest vahemaad toidu- ja jääkainete transpordiks on väiksemad. Rakkude paljunemine · Rakud paljunevad jagunemise teel. Jagunemise tähtsus · Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkraksete organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. · Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel kehaosad.
väga subjektiivne ning seda võivad mõjutada mitmed muutujad. Millist infot me kasutame et üldmuljet saada teistest? Ilmselgelt, inimene taju võib olla väga pealiskaudne ja erinev, mida mõjutavad arvukad muutujaid. Faktorid, mis võivad jätta esmamuljet, teistsugusena/reaalsusest erinevat , seda saadakse enamusest välisel vaatlusel, olukorrale reageerimisel, personaalsel suhtlemisel ja varasematest kogemustest. Sageli moodustatakse muljeid esmasel vaatlusel, minimaalse infoga. Me sageli rajama oma muljeid teiste rollide ja sotsiaalsete normidele tuginedes. Näiteks bussijuhi esmamulje tuleneb sellest, et kuidas eeldatakse tal käituda, arvestades inimese isiklikke iseloomujooni, saame ametliku ja isiklikuma ülevaat inimesest endast. Üks vaimne otsetee, mida me kasutame isiklikutaju puhul on tuntud kui sotsiaalse liigitamise all. Sotsiaalse liigitamise protsesis kategriseerime inimesi erinevatesse rühmadesse ühiste tunnuste alusel
unustada kõik muu, mis võib muret teha. Väikestes kogustes on unustus suurepärane stressimaandaja, suurtes on see murettekitav, sest kui oled liiga kaua eemal, ei tea sa enam piisavalt pärismaailmast, et oma eluga edasi minna. See tekitab lõputu vaimse ringi, millest väljumine võib osutuda ennastületavalt raskeks. Internet ei anna meile kunagi võimalust olla iseendid, sest ta lämmatab meid kõiki oma lõpmatu infoga, unustades rühmitada igaüht eraldi oma gruppi nimega „ainulaadne“, vaid ta surub meid kõiki ühte väikesesse kasti, ning edu neile, kes sellest välja saavad enne, kui see kast kaob kogu ülejäänud kastimere sisse.
ühest kõrvast sisse, teisest välja. Tolle religiooni jumalaks oleks infoallikas, mida tarbija tõsimeeli olenemata allika usaldatavusest usub ja kummardab. Kahjuks tundubki mulle tänapäevane infoühiskond selline. Kõik peab olema kergelt ja kiirelt kättesaadav, samas kui kõik, mis sellisel viisil tuleb, kipub kahjuks ka täpselt sama moodi kaduma. Nii mõtiskledes jõuangi järeldusele, et olen ka ise mingil määral üks neist tarbijatest, kes saadud infoga midagi mõistlikku peale hakata ei oska ja ei tahagi. Kuid samas ei saa ma öelda, et mulle oleks tähtis kõike esimeste hulgas teada saada. Pean tunnistama, et ei tarbi meediat ja uudiseid mitte eesmärgiga saada tegelikku informatsiooni maailma kohta, vaid tihtipeale, et sisustada oma vaba aega meelelahutusega.
Elektroonilised integreeritud navigatsioonisüsteemid. Need on arvutipõhised merereisi planeerimise ja jälgimissüsteemid, mis tavaliselt sisaldavad vähemalt kahte juht- või kontrollarvuti tööjaama, mis on omavahel ühendatud LAN-võrgu kaudu. Tüüpiline selline süsteem on toodud joonisel 1: Joon 1. Nagu illustratsioonilt näha kuuluvad ,,Kelvin Hughes MantaDigital" süsteemi järgmised navigatsiooniseadmed: - Logi Speedlog - Tuulemõõtja Anemometer - Vurrkompass Gyro - Kajalood Echo Sounder - Automaatrool Autopilot - GPS/AIS - 2 radarit - Radar 1, Radar 2 - Silla keskjuhtimispult kuvariga Conning Display - Elektrooniline kaart ja navigatsiooniinfo seade ECDIS - Dubleerivad kuvarid silla mõlemas pardas Bridge Wing Port & Starboard - Merereisi planeerija Rout Planner Süsteemis on eraldi navigatsioonijaam (Chart Data), teekonna planeerimisjaam (Rout Planner) ja tööjaam vahetugs meresõidu juhtimise...
3. Konkreetsete operatsioonide periood (6/7 – 11/12a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Laps kui väike teadlane, ise katsetab oma piire. Kuidas areng toimib? Assimilatsioon – on olemas olemasolev tegutsemismuster, mille abil ma üritan keskkonda tõlgendada. Nt väiksed lapsed kombivad asju suuga, topivad kõiki asju suhu. Nad ei oska seda veel sõrmedega teha. Sisendinfo peab tulema olemas oleva infoga samamoodi. Kohandamine – skeemid muutuvad keskkonna mõjul. Kui kujutad endale laua peale pastakat, kruusi ja õpikut ja kujutad, et hakkad ükshaaval neid asju laua pealt üles tõstma. Kujuta ette, mis asendis on su käsi või käed, kui neid tõstma hakkad. Kui sa seda ette mõtled, siis mõistad, et su käeasend on iga protsessiga erinev. Oled kohandatud võtma seda nii, nagu õppinud oled. Tasakaal – teadmised ja reaalsus saavad kokku.
Kiudainerikkuse ja madala kalorsuse tõttu on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimiseks. Tervislik toitumine informeeritus ja motivatsioon Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Kasulik on tutvuda tervisliku toitumise alase infoga veebilehel www.terviseinfo.ee, kus igaüks saab endale vajaliku toiduenergiahulga arvutada ning sellele vastavalt ka menüü koostada. Kasulikku informatsiooni toidu- ja joogipakenditel kasutatava toitainealase GDA-märgistussüsteemi (guideline daily amounts ehk päevase soovitatava tarbimise kogused) kohta annab ka veebileht www.gdainfo.ee. Kindlasti tuleks senisest enam tähelepanu pöörata ka inimeste motivatsioonile tervislikult toituda, samuti selleks
KASSIKISA SÜNDROOM Selgitus Kaasasündinud, geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud haigus, mis avaldub iseloomuliku kassikisa meenutava nutu, vaimse arengu peetuse ja mitmete väärarenditena. Ülevaade Haigus esineb sagedusega 1:20 000-50 000, tüdrukutel sagedamini kui poistel. Haiguse põhjuseks on 5.kromosoomi kahjustus. Haigus avaldub erineva raskusega vastavalt sellele, kui suur osa kromosoomist on haaratud. Tekib sügav vaimne alaareng ja tüüpiline välimus, harva elavad need lapsed täiskasvanueani. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tekkepõhjust ei teata
14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi. Ajakirjandus on poliitika sanitar – ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla.“ 2. Nimeta missugused probleemid (5) tuleb Eesti poliitikutel lahendada, et meie poliitika oleks jätkusuutlik
pole vaja kodus nendele andmetele ligi pääseda ning selle kasutamine oleks ebavajalik ja raharaiskav. Paljudel ettevõtetel pole kumbatgi vaja, sest pole vajalik oma andmeid nii täpselt salvestada ega eemalt ligi pääseda. · Milliseid erinevaid intraneti ja ekstraneti lahendusi on olemas? Intranet on tavaliselt projektijuhtimiseks, kontaktide haldamiseks, dokumentide vahetamiseks jms. Extranet võib isegi ulatuda töötajate kodudesse (kuivõrd korralik extranet võimaldab infoga tegelevatel töötajatel, nagu programmeerijad, teadlased, copywriterid jms. töötada kodus juba väga mugavalt).
alluvuses). Sellest tulenevalt võivad mõnevõrra erineda ka nende õigused ja kohustused, kuid üldine suund on olnud muuta nad võimalikult objektiivseks ning sõltumatuks muudest struktuuridest. Siseauditi areng on olnud pidevalt seotud metoodika täiustamisega, et paremini arvesse võtta keskkonna muutusi. Erasektoris on siseaudiitorid olnud omanikule kindlustunde andjaks, kes varustavad juhte objektiivse sõltumatu infoga ettevõtte arengust. Siseauditi vajadus tekkis ka omanike survest, kes olid oma vahendid (ressursid) usaldanud tegevjuhtkonna kätte, kuid tegevjuhtkonna majandustegevus oli nõrga kontrolli all, sest omanikud ei pruukinud alati omada vastavaid erialaseid teadmisi, mida tegevjuhid ära kasutasid. Esialgu oli tõsiseks probleemiks siseauditi rakendamisel metodoloogia nõrkus ning oli probleemiks, kuidas avastada just neid valdkondi, millele osutada suuremat tähelepanu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
