Kontrolltöö 1) Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksu määr 2008. aastal on 21%. Kui vähendata tulumaksumäära, toob see endaga kaasa selle, et inimesed maksavad oma palgast väiksema summa riigile ja tänu sellele väheneb riigi sissetuleks maksumaksja rahast aga inimesele on see nii hea kui ka halb. Hea on see sellepärast, et mida väiksem on tulumaksumäär, seda rohkem raha jääb inimesele kätte( seda suurem on inimese palk), tõstab
1. Füüsiline isik- üksikindiviid. 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt.nt: osaühing, aktsiaselts. 3. Tulumaks- on riiklik maks, mida õetakse sissetuleku pealt ning on otsene maks. 4. Tulumaks jaguneb 2-ks: 1) juriidilise isiku tulumaks 2) füüsilise isiku tulumaks 5. Füüsilise isiku tulumaksu: a. Subjekt-maksukohustlane b. Objekt-maksumaksja tulu c. Maksustamisperiood- üks kalendri aasta. d. Maksumäär a. 2009.- 21% 6. Tulu- on rahaliselt hinnatav sissetulek. 7. Tulu liigid: 1)Palgatulu- töötasu millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2)Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus-ja kutsetegevusest saadud tulu.
Astmeline tulumaks vs proportsionaal ne tulumaks NIMI Maksusüstee m Proportsionaal Progressiivne Regressiivne ne NIMI 2 Proportsionaalne tulumaks • Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu) • Kõigile maksjatele kehtib protsentuaalselt ühesugune tulumaks. • Maksustatav tulu – tulu, millelt arvestatakse tulumaksu (kogutulu – maksuvaba miinimum) Türi, Maasikas, Rand 3 Allikas: http://nn44.org/?m=3&f=368&lg=et 4
Astmeline või võrdeline tulumaks? Eestis kehtib hetkel võrdeline ehk ühetaoline ehk proportsionaalne tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. Eestis on tulumaks hetkel kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias. Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule. Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele. Vikipeediast leiame progressiivse tulumaksu selgituse vaba aja näol. Oletame, et vaba aeg on mingi kaup
Kas astmeline- või võrdeline tulumaks? Enamikus riikides kasutatakse astmelist üksikisiku tulumaksu ning võrdelise tulumaksu süsteem on vaid kümmekonnas väikeriigis. Sest põhilise osa maksutulust annavad riigile keskmise ja madala palgaga töötajad, vaid väikesel protsendil maksumaksjaist ulatub palk üle 100 000 krooni aastas, samal ajal kui 2/3 palgasaajaist teenivad alla keskmise. Astmeline tulumaksusüsteem oleks seetõttu samm õigluse suunas, kuna võrdeline tulumaks ainult suurendab lõhet rikaste ja vaeste vahel.
Majandus. Palga aste Astme TM% Astme TM Tulumaks Tegelik Palk kätte (eur) kokku tulumaksu % (eur) 0,001-250 0 0 0 0 250 250,01-500 10,00% 25 25 5 475 500,01-1000 20,00% 100 125 12,5 875 1000,01-00 30,00% 2700 2825 28,2 7175 (10 000)
Kas astmeline või võrdeline tulumaks? Astmeline tulumaks on Euroopas enim levinud tulumaksusüsteem. Erinevate riikide tulumaksusüsteemid erinevad vaid astmete arvult ja protsendimääralt. Võrdelise tulumaksu puhul kehtib kõigile maksumaksjatele ühtne tulumaksumäär. Mõlemad süsteemid omavad tugevaid ja nõrku külgi, kuid kumba eelistada? Astmeline tulumaks taotleb ühiskonna ühtsust ja vähendab kihistumist. Samas suurendab see riigi sissetulekut kõrgemate maksude näol suurema palgaga töötajatele. Inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni ehk 25 tuhat krooni kuus on Eestis ligi kolmkümmend tuhat ehk viis protsenti tulumaksu maksvatest töötajatest. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas. Astmelise tulumaksu puudustena võib välja tuua ebavõrdsuse ja motivatsiooni kahanemise.
Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile ka töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade
OTSESED MAKSUD TONY TSILK Miks on maksude maksmine vajalik? Riigile: - riik saab pakkuda inimestele tasuta ühishüvesid (nt haridus, maanteed, tuletõrje jne) - riik saab maksta inimestele toetusi Inimesele: - inimene saab kasutada riigi poolt pakutavat - makstud maksudest sõltub otseselt nt pensioni suurus Maksud Otsesed maksud – maks, mida inimene maksab oma sissetulekutelt. (nö “eraldi”) Nt tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud – maks, mida inimene maksab tarbimiselt (kauba hinnalisa) Nt käibemaks, aktsiisimaksud Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus
50 250 0 0 0 0 250 250 450 10 20 20 4,6 430 450 650 20 40 60 10 590 650 850 25 50 110 14,8 740 Astmeline tulumaks on sissetuleku maksustamine riigi poolt. Seda on jaotatud nii, et kui sissetulek muutub, siis muutub ka maksumäära protsent ja neid üleminekukohti nimetatakse astmeteks. Valisin tulumaksu tabelisse suhteliselt väiksed arvud, kuna hetkel on kodanikel vähe raha varsti lõppeva majandusseisu pärast. Esimese palga astme summa vahemik on madal, sellepärast jääb see tulumaksu maksjate
Maksud meie vaenlased või sõbrad Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. Siit võib järeldada, et pole ikka nii meeldiv neid makse maksta. Kuna milleks inimene raha teenib, kui sellest suurema osa maksab ta mujale, sest kõik ei saa sama võrdset palka. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et
1)Mai 10000 8151 Brutopalk-palk,kus pole veel makse maha arvestatud. 2)Kadri 5000 4 312,00 Töötuskindlustusmaks-(tööandja) 3)Anu 9956 8 117,00 Sotsiaalmaks-on pensionikindlustuseks ja riikli 4)Kevin 15000 11 991,00 Töötuskindlustusmaks-(töötaja)-2,8% 5)Markus 7400 6 155,00 Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekul 6)Mihkel 8504 7 003,00 Netopalk-palk,kus on maksud maas 7)Jaanus 20100 15 907,00 1)Palgafond: 13 440,00 2)Palgafond: 6 720,00 Sotsiaalmaks: 3 300,00 Sotsiaalmaks: 1 650,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 140,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 70,00
mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töölepingu alusel töötavale ja muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevale või teenust osutavale füüsilisele isikule juriidilise isiku või FIEst tööandja 6 poolt väljamakstavalt tasult makstavad ja kinnipeetavad maksud (sotsiaalmaks, tulumaks) ja maksed (töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse) peab deklareerima ja tasuma väljamakse tegija. Erandiks on juhud, kus väljamakse saajaks on ettevõtjana äriregistrisse kantud füüsiline isik (FIE). Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas
Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, ...
1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 3. Sotsiaalmaks
Tulud Minu sissetulek(palk) 12 000 kr Tüdruksõbra sissetulek(palk) 9 000 kr TULUD KOKKU 21 000 kr Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ca. 4000 kr Korteri üür 3000 kr Sidekulud 600 kr TULUD KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter 50 kr Halduskulud 200 kr Küte ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus 1100 kr Kindlustus 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ca. 4200 kr KULUD KOKKU 16 700 kr
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine............................
summa jagatakse mandaatide arvuga./ 5%künnis-partei peab saama 5% häältest, et saada parlamenti. Erakondade eesmärk- tulla võimule, luua poliitikat Valimised: Vabad valimised-vabadus kandideerida,hääletada oma Isiklike veendumuste järgi,konkurentsi võrdsus,sajalane hääletamine. Üldised- kõik võivad valida, v.a teovõimetud Ühetaolised-võrdsed tingimused, kõigil 1hääl. Salajased-valija ei pea tahet avaldama. Erakonnad: Vasakpoolsed(astmeline tulumaks,vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist,haridus kättesaadav,toetused)- Eesti Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond Parempoolsed(kodumaisus,-Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Täidaks tööülesandeid, ei müüks või levitaks salastatud dokumente või infot,et ei tegeleks riigireetmisega, et ei rikuks seadusi, ei võtaks altkäemaksu jne.
Fond 1000 Vaba 144,00 Koef 21% Nimi Tariif Tunde Palk Preemia Kokku Tulumaks Netopalk Kivisaar 4,00 160 640,00 188,73 828,73 143,79 684,94 Tomm 3,00 170 510,00 150,40 660,40 108,44 551,95 Kask 3,00 167 501,00 147,74 648,74 106,00 542,75 Vaher 5,00 188 940,00 277,20 1 217,20 225,37 991,83 Hunt 4,00 30 120,00 35,39 155,39 2,39 153,00
vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB
Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6 1.1.Tulumaks....................................................................................................................... 9 1.2.Töötukindlustus............................................................................................................ 10 1.3.Sotsiaalmaks............................................................................................................... 12 2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine..............................................................
Milliseid makse me maksame? 1. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesguste kodanikutehingute eest. 2. 3 otsest maksu: *füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks *maamaks *ettevõtte tulumaks 3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9
97 € 189 561.33 € 8.98 € Nimi 8 Amet 8 4.75 € 140 665.00 € 10.64 € Nimi 9 Amet 9 5.21 € 110 573.10 € 9.17 € Nimi 10 Amet 10 4.67 € 120 560.40 € 8.97 € Kokku 6,004.92 € 96.08 € el Palgatabeli koostamine Kogumispension Tulumaks Netopalk 1. Paigutada üldpealkiri veergude A - I keskele. 2. Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade s 12.67 € 91.34 € 542.16 € 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleks 10.75 € 72.85 € 464.75 € 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja ig 11.82 € 83.14 € 507
Töötajaga on töölepingus kokkulepitud brutopalk 9000 krooni kuus. Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.-
Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. 6)Kõige suurema osa riigieelarve kuludest on suunatud sotsiaalkuludeks, millest suure osa moodustavad pensionid ja sotsiaaltoetused. Sotsiaalne kaitse 31% , Muud 20%, Riigivalitsemine 5%, Korrakaitse 6%, Transport ja side 6%, Haridus 11%, Tervishoid 16%. Suurema osa riigieelarve tuludest moodustavad mitmesugused maksud. Sotsiaalmaks 39%, Käibemaks 28%, Aktsiisid 11%, Füüsiliseisiku tulumaks 10%, Tulud varadelt 4%, Ettevõtte tulumaks 2%, Muud 6%. Valitsuse kulud võib jagada nelja suurde rühma: 1) Tarbimiskulutused(ostetud kaubad ja teenused mida riigiasutused vajavad,palgad avaliku sektori töötajatele) 2)Riiklikud investeeringud (haiglate,koolide ehitus) 3)Toetused 4)Riigi võla intressid Maksusüsteem Selleks et tagada piisava hulga raha laekumine riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet:
tulumaksukohustust ka edasi lükata. 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. 21. Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist? Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. 22
kasutab riigi raha; õigusakt, mis sätestab, kuidas riik raha kogub ja seda kulutab vms. Iga sisult õige vastus annab punkti. 2. Nimeta üks oluline kuluvaldkond Eesti riigieelarves. 1 p Sotsiaalkulud (sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud jne. Iga sisult õige vastus annab punkti. 3. Nimeta üks maksudest, millest moodustuvad Eesti riigieelarve tulud. 1 p Sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks. Lisaks laekub raha erinevatest aktsiisimaksudest (nt kütuseaktsiis, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis jne) jm. Punkti annab mõne konkreetse maksu nimetamine. 3. Maksud 5 p 1. Mille poolest erineb brutopalk netopalgast? 1 p Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete mahaarvamist. Netopalk on töötasu, mille inimene saab kätte pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamist. 2. Mida tähendab ümbrikupalk? 1 p
Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tulud · Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks
mdetakse inflatsioonimraga kasutades erinevaid hinnaindekseid. phjused: nudlus letab tootmise, tootmiskulude kasv, riigipoolne sekkumine. mju tarbijatele: ei mjuta koiki vordselt, raha vrtuse ehk ostujou langus, suur moju sstudele, positiivne mju laenuvtjatele. DEFLATSIOON- inflatsiooni vastand EELARVE DEFITSIIT- olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised BRUTOPALK- ttasu, kus maksud on maha arvestamata. NETOPALK- reaalne ttasu maksud maas.( ttukindlustusmakse 2%, tulumaks 21%, 2.pensionisamba makse 2% ) ETTEVOTLUSE TUNNUSED- *Suunatud kasumi teenimisele *Ettevtluse vormid : AS, O, FIE(fsilisest isikust ettevtja) * Munitsipaalettevtted(Viimsi Vesi, TLT), riigiettevtted(Eesti Energia, Elron, Lennujaam), eraettevtted. *Edu aluseks on oskuslik juhtimine, tjud ja tegevusala. SKT- sisemajanduse kogutoodang. kindlal territooriumil toodetud lpphviste koguvrtus, tavaliselt riigis ja nt 1 aasta kohta, teenuste kogumaksumus lpuks.
Eesnimi: Margus Eesnimi: Peeter Perekonnanimi: Hunt Perekonnanimi: Tamm Brutopalk: 410 EUR Brutopalk: 353,325 EUR Tulumaks: 55,86 EUR Tulumaks: 43,9582 EUR Väljamakstav summa: 514,14 EUR Väljamakstav summa: 443,0695 EUR Töötuskindlustusmakse: 11,48 EUR Töötuskindlustusmakse: 9,8931 EUR Eesnimi: Toomas Eesnimi: Anne Perekonnanimi: Kurg Perekonnanimi: Väli Brutopalk: 395,6 EUR Brutopalk: 614,625 EUR Tulumaks: 52,836 EUR Tulumaks: 98,8312 EUR Väljamakstav summa: 496,0824 EUR Väljamakstav summa: 765,1522 EUR
eelarve eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, defitsiidiga eelarve eelarve, milles kavantatavad kulud on suuremaad kui eeldatavad tulud, ühishüve teenus, rajatis, õigus vms, mille olemaolu on kasulik kõigile õhiskonna liikmetele, sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riikliku pensionifondi j haigegassase igalt väljamakstud palgalt 33% (otsene maks), tulumaks maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult 21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata
MAKSUD 1. Otsene maks- Läheb otse maksumaksa varalt/ tulult või palgafondilt. Kaudne maks Maks, mis kandub esmaselt maksumaksjalt teisele, mille maksab kinni lõpptarbija ehk maks tarbimisel ( käibemaks, aktsiisimaks) 2. Riiklik maks- Maksud kehtestatakse seadusega ( seda korraldav parlament). Kehtivad riigi territooriumil. Kohalik maks- Kehtestab kohalik volikogu ja kehtiv kohaliku omavolikogu piires. OTSENE RIIKLIK MAKS: · Üksikisiku tulumaks- Seda maksab üksikisik oma tulude pealt. · Praegu ( 29.09.2010) on maksumäär 21% Maksumäär on kas : 1)Proportsionaalne määr- Kõik maksavad ühe maksumäära alusel ( Eestis on nii) 2) Progressiivne ehk astmeline- Suuremate tulude saajad maksavad rohkem. 3) Regressiivne määr- Mida rohkem inimene teenib, seda väiksem määr läheb käibemaksule. Eestis on ka maksuvabatulu ( 2250kr kuus) ETTEVÕTTE TULUMAKS- Alates 2000.aastast on reinvesteeritud kasum ( ettevõttesse
maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku
§33 Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks. 32. Milliseid kulusid ei füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? §34 Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks; seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
tervishoiukulud, ja jrgnevad neile haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja iguskulud. eelarvega jagatakse raha asutustele: ministeeriumidele, riigikogule, riigikontrollile, riigikohtule, maavalitsustele jne, kusjuures on tpselt ra nidatud, mille jaoks ja kui palju raha on ette nhtud. hishve- teenus, rajatis, igus vms, mille olemasolu on kasulik kigile hiskonna liikmetele. sotsiaalmaks- maks, mida tandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt. tulumaks- maks, mida vetakse ksikisiku vi ettevtte tulult( eestis 26%). proportsionaalne tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides jb samaks, sltumata maksustava summa suurusest. progresseeruv tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse. kibemaks- iga kauba vi teenuse ostmisel lisanduv 18% maks. aktsiisimaks- kaudne maks, millega vidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata lemrast tarbimist.
63628 45855 13840 2521 3908 Detsember KOKKU 4741 51203 3160 34430 759 7182 174 1907 269 2956 9103 97677 Detsember 5620 61158 3747 40772 1236 12146 206 2242 319 3475 11129 119793 2015 Jaanuar Palgad (NETO) 2440 Sotsiaalmaks 1059 Kogumispension 64 Tulumaks 642 Töötuskindlustusmaks (tööandja) 32 Töötuskindlustusmaks (töötaja) 64 Bruto palk kokku 3,211 Kogukulu tööandjale 4,302 Bruto palk käibest % 45 Rent 800 Küte 200 Elekter 350 Vesi 300 Prügi 20
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja
pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast). Andmed Brutopalk 1200 eur Tulumaksu määr 21% Tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur Tulumaks = (Bruto -Maksuvaba- Pensionikindlustus-töötuskindlustus) x tulumaksu määr Tulumaks 211.68 Netopalk = Bruto -Tulumkas - Pensionikindlustus-töötuskindlustus Netopalk 940.32 B) Tulumaks Ilma pensionita Tulumaks = (Bruto -Maksuvaba- töötuskindlustus) x tulumaksu määr Tulumaks 216.72 Netopalk = Bruto -Tulumkas -töötuskindlustus Netopalk 959.28 ilma pensionita Vastus: Netopalk kogumis pensioniga liitudes on 940,32 eurot ja ilma liitumata on 959,28 eurot Ülesanne 2
Tööandja kulud kokku = brutopalk + sotsiaalmaks + töötuskindlustusmakse Kinnipidamised väljamaksetelt Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 1,6% Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 1,6% Kohustusliku kogumispensioni makse = brutopalk x 2% või 3% Kohustusliku kogumispensioni makse = brutopalk x 2% Tulumaks = (brutopalk töötuskindlustusmakse kohustusliku Tulumaks = (brutopalk töötuskindlustusmakse kohustusliku kogumispensioni makse maksuvaba tulu 180 ) x 20% kogumispensioni makse maksuvaba tulu ) x 20% Maksuvaba tulu arvestus: Maksuvaba tulu arvestus: Maksuvaba tulu 180 Brutopalk kuni 1200 maksuvaba tulu 500
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid
ametiga, on erisoodustus Töötajatele tehtud erisoodustused tuleb deklareerida erisoodustuste alla kuuluvate summade väljamaksmisele või tegemisele järgneval kuu 10.ndaks kuupäevaks TSD vormil lisa 4. Samaks kuupäevaks tuleb teha Maksu- ja Tolliametile ka ülekanne. FIE ei tohi erisoodustusteks tehtavaid kulutusi enne tuludest maha arvata kui ka erisoodustuse maksud on tegelikult üle kantud. Erisoodustuse summalt tuleb arvutada : 1) erisoodustuse tulumaks ( 21/79 ) D- Mitmesugused tegevuskulud (kasumiaruanne sk, 1. D-Üldhalduskulud (kasumiaruanne sk,2) K-erisoodustuse tulumaks 2) erisoodustuse sotsmaks (erisoodustuse summa + erisoodustuse tulumaks x 33 %) D- Mitmesugused tegevuskulud (sk.1) D-Üldhalduskulud (sk.2) K- erisoodustuse sotsmaks Kui erisoodustuse maksustamisele on võetud kaubad, materjalid, teenused, millelt on varem ostmisel arvesse võetud sisendkäibemaks (kantud käibemaksu konto
Mihkel Peips Majandus ja ettevõtlus Eesti ja Holland Eesti ettevõtte maksud Tulumaks Tulumaks on sissetulekult võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning juriidilise isiku tulumaks. Eesti tulumaksumäär on 2016. aastal 20% . Maksudeklaratsiooni esitatakse maksu -ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on tasu, mida kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Töötaval inimesel tasub sotsiaalmaksu tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Iga kuu 10. kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda maksu- ja tolliametile. Minimaalse kohustuse all oleva sotisaalmaksu kuumäär on 390 eurot. Käibemaks
-tarbija jaoks tasuta -hüvis ammendumatu -tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda -tarbimist ei saa välistada -tarbijate hulk pole tähtis -mererand,majakas,valgusfoor,TV,raadio,tänavavalgustus,korrakaitse,julgeolek,linnapark Erahüvis -konkreetne hind -hüvis ammenduv -tarbija kindlaks tehtav -tarbimine välistav -tarbijate hulk oluline -hamburger,tossud,kinopilet 10.) Maksud (maksude lehelt) maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks.otsesed maksud on maamaks,sotsiaalmaks ja tulumaks, ülejäänud on kaudsed maksud,mis moodustavad riigieelarve tulust umbes 40% mittemaksulise tulu alla kuuluvad tulud riigivaradelt, riigilõivud ja muu majandustegevusest saadud tulu. 11.) Mõisted. Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum-riigi poolt kehtestatud summa,millelt ei võeta tulumaksu Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted; astmeline maksusüsteem ja proportsionaalne maksusüsteem
-q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2010. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Brutopalk: 10000 kr Tulumaksuvaba miinimum/maksuvaba(MV): 2250 kr Pensionikindlustusmakse(Pk): 2% brutopalgast= 200 kr Töötuskindlustusmakse(Tk): 2,8% brutopalgast = 280 kr a) Tulumaks(TM): Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär TM=(10000-2250-200-280)*21%=7270*21%=1526,7 kr Neto(Nt): Neto = Nt = Bt TM Pk Tk (Bruto Tulumaks Pensionikindlustus Tootuskindlustus) Nt=10000-1526,7-200-280=7993,3 kr pensioniga b) Tulumaks(TM): ilma pensionita Tulumaks = TM = (Bt MV Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Töötuskindlustus) × TMmäär TM=(10000-2250-280)*21%=7470*21%=1568,7 kr
Otsesed maksud tulumaks, sots.maks Kadused maksud aktsiis, käibemaks Riiklikud maksud-tulumaks, sotsm., maam, hasartmängum, käibem, tollim,aktsiis, raskeveokim., Laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude
Eesti Saksamaa Eraisiku maksud Eesti maksusüsteem Saksamaa maksusüsteem koosneb riiklikest ja koosneb füüsilisest isikust, kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest. käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks,
Saksam aa maksusüste emMary 29.11.20 Rannaste 13 · Keskvalitsus (Bund) · Liidumaad · Linnavalitsused Maksutulu on jaotatud järgnevalt: o Keskvalitsus: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) o Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks o Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele: 19% Käibemaks 7% Tulumaks 0% - > 8,004 EUR 14% - 8,005- 52,881 EUR 42% - 52,882-250,730 EUR 45% - 250,731 EUR ja rohkem (aastas)
o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve? · Mida tähendab, et eelarve peab olema tasakaalus? · Eelarve suuremad kuluartiklid Maksud · Maksu mõiste ja maksukogumise eesmärk · Otsesed ja kaudsed maksud. Mis on tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid? Mis on nende praegused määrad? · Tulumaksusüsteem: proportsionaalne ja astmeline tulumaks · Mõiste: ühishüve Rahandus ja pangad (üldiselt, mis on pank, millega tegeleb keskpank, mis on suuremad ja olulisemad kommertspangad) Tööturg · Tööealine rahvastik ja selle jagunemine · Eesti tööturu põhiprobleemid · Tööpuudus Korrakaitse · Alates 2010 politsei struktuur muutus.
Saksa Margaga ning Eesti majandus oli seeläbi tugevalt mõjutatav Eesti-välistest teguritest. Eesti senine maksupoliitika on olnud väga liberaalne ning rikkust maksimeeriva ressurssipaigutuse saavutamine. Seda läbi rahasüsteemi stabiliseerimise, tasakaalus eelarve, majanduse avatuse, proportsionaalse tulumaksu ja riigi võimalikult vähese sekkumisega majandusellu (Kilvits, 2013). Hetkel kehtib Eestis proportsionaalne tulumaks, mis seisneb fikseeritud tulumaksumääras olenemata sissetuleku suurusest. Eestis kehtivaks tulumaksumääraks on aasta 2013 seisuga füüsilisele isikule 21 %. Tulumaksu ei pea maksma tulult, mis ei ületa miinimumvaba tulu, mis on aasta 2013 seisuga 1728 eurot ehk 144 eurot kuus, samas riigi poolt kehtestatud miinimumpalk aasta 2013 seisuga on 320 eurot kuus. Olgugi, et Eesti 21 % maksumäär ei tundu kõrge, oli Eesti elaniku
maksuhaldurile ning tasus samal päeval ka maksukohustise. Arvuta AS "Laevad Õige Lipu All" olemasolevate andmete alusel kuu rahaline väljaminek ja maksukohustised maksude lõikes. Lisa juurde arvutuskäik. Lahendus: 1. Laevapereliikmetele ja nende perekondadele „vananaistesuve“ jätkuks pidulik lõunasöök maksumusega 1400 eurot on erisoodustus ja peab olema maksustatud nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Tulumaks = 1400 * 20/80 = 350 eurot; Sotsiaalmaks = (1400+350) * 0,33 = 577,50 eurot. 2. Motoristi saatmine Kunda lähetusse on Eestisisene lähetus ja sellel juhul maksuvaba lähetusraha ei ole ettenähtud. Sellega lähetusraha 150 eurot maksuseaduse mõttes on tavaline palgatulu. Töötaja maksud: Töötuskindlustus = 150 * 0,016 = 2,4 eurot; Kogumispension = 150 * 0,02 = 3 eurot; Tulumaks = (150-2,4-3) * 0,2 = 28,92 eurot. Tööandja maksud:
annaabi.ee 
