Katrin Dulder EKK-1 Max või Max-Julius Roosma, kuni 1936. a Maksim-Julius Roosmann Sünd. 10. jaanuaril 1909 Omuli vallas Valga poeglastegümnaasiumi Riigi Kunsttööstuskool Nov Bori klaasitööstuskool Maks Roosma nimeline loominguline stipendium Vaas "Sõnajalaõie valvur I" Vaas "Sõnajalaõie valvur II" http://www.klaasikunst.ee/index.php?x=1, 284,487,1,0,1 http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/portre evaasiga-tn.jpg http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/MRoo sma/ http://www.eantiik.com/products/klaas/ta rbeklaas/product/tarbeklaas224
Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup. "Truu valvur" Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Tehnikaks on õli. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Seda maali vaadates jääb kohe silma seal esinev suur kontrast koera ning lapse vahel. Koer sümboliseerib midagi suurt, tugevat, julget ning ustavat. Laps aga sümboliseerib noorust, nõrkust ning võib-olla ka argsust
1. 9 külaline avatavad aknad Komistamine trepil Surm, Üliõpilane, Valgustus, Maja omanik, Võimalikult vigastused koristaja, hoiatavad valvur kiiresti 2. külaline 6 sildid, käsipuu lisamine Elektrilöök Ohtlik, surm Üliõpilane, Remontida Elektrik Kohe 3. 6
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide
rahvale Tegi kõik temast sõltuva aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt Köleri ja mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna (õpikud, perioodiliste väljaanded) Teoseid Kokku 18 Isa portree. Õli. 1826–1899 "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Eeva granaatõunaga" "Tütarlaps allikal" Ema portree. Õli. 1857–61 "Truu valvur". Õli. 1878 http://www.wikiart.org/en/johann-koler/portrait-of-t he-artist-s-father-1864 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ketraja, _1724_Johann_K%C3%B6ler_Ketraja_1863_akvarell_3 8.6x28.8_EKM_M1787_ilma_hallskaalata.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/media/File:Ema_portree,_ EKM00457_M01783_K8ler_Ema_portree.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/media/File:Truu_valvur,_ EKM00534_M01744_K8ler_Truu_valvur_ACE6563.jpg "Truu valvur“ (1878) õlimaal
Järgmine päev nad liikusid edasi, õhtuks jõudsid nad Tallinnast 5km kaugusele. Õhtul nad arutasid kuidas Meelis linna toimetada, kuna linn oli müüridega ümbritsetud ja väravates olid valvurid, kelle ülesandeks oli orjad ja vaenlased eemale hoida. Lõpuks nad otsustasid nad Meelise vankrisse peita pillide vahele ja veel tekk peale. Järgmisel hommikul hakati jälle liikuma, tunniga olid nad juba väravate juures. Ja valvur hakkas küsimusi küsima, õnneks oskasid nad kõigile mitte kahtlust äratavalt vastata. Aga siis tahtis valvur näha vankrisse. Aga siis ütles Edgar, et seal on ainult pillid mis meil rändajatel muud ikka vaja on. Valvur jäi uskuma. Nad saidki Tallinnasse, kus nad hakkasid tänavatel esinema. Ja niimoodi tänavatel esinedes ja raha kogudes saigi aasta täis ja Meelis saigi vabaks. Ja et seda tähistada tegi Meelis neile kõgile uhke õhtusöögi välja. Nüüd
suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mitme rühmituse liige · 1882 aastal, peale J.Hurda surma sai temast rahvusliku liikumise juht Looming I · Autoportree. Õli. 1859 · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna
Johann Köler 1826-1899 Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level Third level
üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri vastunäidustama (vastunäidustan) 3. oluline on põhisõna liik
Kullmani inimeste juurde, kes juhtunust rõõmu tundsid ning uut elu ehitama asusid. 1940. a. augustis astus ta Kommunistlikku Noorsooühingusse. Ta töötas vabatahtlikuna 7. Eesti laskurdiviisis sanitarina. Aprillis 1942. a. astub L. Kullman võitlejate ridadesse luurajana. Teda reedetakse. Luurajale jääb tegutsemisaega ainult 1943. aasta jaanuarini. Pärast arreteerimist hoiti L. Kullmani vangis Võrus ja Tartus. Saksa julgeolekupolitsei Tartu eeluurimisvangla valvur laskis 6. märtsil 1943. a. L. Kullmani maha.(3) Tõnis Lehtmetsa raamat ,,Pakane" räägib ühest tüdrukust kes sakslaste rünnaku ajal põgeneb Tallinnast laevaga Leningraadi mille ajal neid üritati põhja ajada lennikidega. Tüdruk oli hakkanud vabatahtlikuks kommunistiks ja ta õpetati välja Nõukogude Liigus spiooniks kes siis visat lennukiga eestisse vaenlase tagalasse informatsiooni koguma Liidu jaoks. Seda saatis ta raadio abil
Tutvustus · Noorte sari, mis on tehtud Ameerikas. · Peategelane Buffy tahab kõigest hingest olla täiesti tavaline üliõpilane: õppida, suhelda sõpradega ja tunda ennast vabalt. · Kuid vastu oma tahtmist peab ta öistel Sunnydale`i tänavatel valvet pidama, et vampiirid ei pääseks oma hirmuäratavaid plaane teostama. Tegelased · Buffy Anne Summer - peategelane · Willow Rosenberg nõid, Buffy paremkäsi · Rupert Giles Buffy valvur · Alexander LaVelle Harris Buffy vasak käsi · William The Bloody julm vampiir 19. sajandi Inglismaalt Sarah Michelle Gellar · Sarah Michelle Gellar sündis 4. aprillil 1977 New Yorkis · Lapsepõlv möödus East Side´i linna osas · Karjäär algas 4 aastaselt · 1983 aastal sai ta oma esimese osa telefilmis · Kui Sarah oli 8 astane lahutasid tema vanemad ja ta jäi elama kooliõpetajast ema Rosellene juurde Relvad
Tsehhovi novellid ,,Palat nr. 6" . Selles novellis on vaatluse all aktiivse ja passivse eluhoiaku probleem, argukurjuse vastu võitlemise mõttekus ja mõttetus. Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta.Ta elab pessimistlikult ja rahulikult, kuni kohtumiseni vaimuhaige Gromoviga palatis nr.6-s. Gromovi arukus ja õilsus kutsub Raginit sageli temaga vestlema ja arutlema. Ta püüab meest veenda , et maailma on võimatu muuta. Raginile saavad visiiidid palatisse saatuslikuks
Juba väliselt hakkab see silma oma arhitektuurilt, mis on samti osa kunstist. Seal käies jäid mulle mõned kunstnikud ja nende maalid pikaks ajaks meelde. Eesti kunstinikutest on mul kaks lemmikut esimeseks neist võib pidada Eduard Viiraltit. Minu kaks tema lemmikut maali on ´´Lamav tiiger´´ ja ´´Põrgu´´. Teine mu lemmik Eesti kunstnik, kes mulle Kumust meelde jäi oli Johann Köler. Tema poolt tehtud maalidest on mul samuti kaks lemmikut ja nendeks on ´´Truu valvur´´ ja ´´Ema portree´´. Kõige lemmikumaks maaliks Kumus oligi maal ´´Truu valvur´´ kuna see jäi meelde oma lihtsusega ja sellest on Kumus väga suur maal, mis tuli esiplaanile selles ruumis. Ma usun, et maailma tuntuim maal on ´´Mona Lisa´´ kuna see on läbi aegade pälvinud palju tähelepanu. Kõige rohkem puutun ma otseselt kunstiga kokku raamatute näol. Kunst õpetab elu eetikat ja lugedes raamatuid kogeme me palju erinevaid sündmusi juba oma peas läbi.
Selleks, et teada ja ta appi kutsuda, oli vaja paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enna oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega kotike, mille Leemet sai, on tehtud Põhja Konna nahast. Kui see kotike ära süüa, siis saabki näha Põhja Konna, kuid sel juhul peab Leemet olema elu lõpuni tema valvur. Leemet on õnnelik, et tema unistus läheb lõpuks täide. Selleks ajaks on ta viimane elanik metsas, teised on ära kolinud või surnud sõjas Raudmeestega. Põhja Konn magab koopas sügavat und ja ei ärka kunagi üles. Leemet on väga õnnelik nähes seda suurt olendit, kelle nägemisest ta unistas juba väiksest saadik. Ta heidab Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur. Ta käib
Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. ``Truu valvur`` 1878, õlimaal Tema teostest üks silmapaistvamaid oli ``Truu valvur`` , kus on kujutatud väikest tüdrukut ja suurt koera. Nendes peegelduv sümbolistika on tugevalt vastandlik. Tüdrukuke sümboliseerib õrnust, noorust, argust ja ka mingil määral nõrkust. Tema kõrval istuv koer aga vastandub talle täielikult, olles julguse ja tugevuse sümboliks. Ometi aga peegeldub neis ka ühiseid jooni- truudus, usaldusväärsus
Lugupidamisega ............................. Ees-ja perekonnanimi Silvi Mets Kallavere Keskkool Direktor 15.01.2013 SELETUS 13.detsembril kella ühe paiku istusin Kallavere Keskkooli uue hoone teisel korrusel, kui märkasin, kuidas kaks poissi 8. klassist hakkasid karjuma ja kaklema. Püüdsin neid lahutada, kuid nad ei teinud välja ja kaklesid edasi. Mõne minuti pärast jõudis kohale kooli valvur ja asi sai korda. Jana Smirnova Ringi 56-5 74112 Maardu Tel. 53 55 95 32
KALEVIPOEG 1. Linda silmaveest tekkis a) Saadjärv b) Võrtsjärv c) Ülemiste järv 2. Linda röövis a) vanakurat b) Soome tuuslar c) Vanapagan 3. Mitu aastat valmistas sepp vana Kalevi mõõka? a) 6 b) 9 c) 7 4. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? ............................................................................................................................................ ... 5. Kes oli Alevipoeg? ............................................................................................................................................ ... 6. Mõõk, mille sorts Kalevipojalt varastas, kukkus a) Kääpa jõkke? b) Amme jõkke c) Võhandu jõkke 7. Millest ja kuidas sai siil endale okaskasuka? ............................................................................................................................................ .. 8. Kust käis Kalevipoeg linna ehitamiseks laudu...
Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, mõlemad abikaasad aga tapetakse. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Leemet tahtis väga Põhja-Konna, kuna tema oli see, kes metsaelanikud päästis raudmehe käest. Teoses paljastatakse Leemetile saladus, et kui ta sööb ära sõrmusekotikese, mis on tehtud Põhja Konna nahast, siis tal on võimalik näha teda, kuid juhul, kui ta on nõus olema Põhja Konna valvur.. Leemet teebki seda ja lõpuks läheb tema unistus täide. Ta veedab 40 aastat olles Põhja Konna valvur, kuid ta on sellega rahul, sest siiski tema suur unistus läks täide. 3 Probleemid teoses Esimene probleem peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud
. Surm Köler suri 22. aprillil 1899. aastal oma ateljees Peterburis Vassili saarel südamerabandusse. Eestis Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Eesti Kirjameeste Selts. Teosed Köileri tuntud teosed on “Truu valvur” ja “Ema portree”. Infoallikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koler_annak a.htm https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&ac tion=view&id=20070 http://ideesahver.ee/pilt/2323/ http://www.wikiart.org/en/johann-koler/ema-portree-1857 https://annaabi.ee/Johann-k%C3%B6ler-m7941.html
1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud laulud enamasti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili mõjutustega salmilaulud. Mõned vaimulikud laulud ka. Mõned Teosed: ,,Kyrie" , ,,Lauluke" , ,,Õrn hella neiu" , ,,Mull' lapsepõlves rääkis" , ,,Valvur" , ,,Priiuse hommikul" , ,,Võõral maal" , ,,Vana Tallinn" ...
s u lt müügijuht 1740,666666667 ja raamatupidaja 1342,6 referent 1077 sekretär 1006,307692308 treial 1307,25 tööline 1053,96875 valvur 744 Total Result 1312,070707071 Max - Vanus Sugu Amet mees naine Total Result autojuht 64 64 diiler 34 34 dispetser 65 55 65 juhataja 72 44 72 jurist 58 58 kompekteerija 66 56 66 koristaja 73 73
4)2001:Virumaa Kirjandusauhind 5)2006:Nukits-parim lastekirjanik(teos´´Limpa ja mereröövlid) Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel elasid metsas ja paljud neist kolisid linnadesse/küladesse
Aega oli vähe. Vahepeal sättis Justin toole laua taha paika ja tegi muid toimetusi, kui äkki toimus midagi ootamatut. Nimelt kukkus kusagilt ülevalt Justini rõdule poolpaljas endine sületantsijatar Paige (Kadri Adamson), kes oli läbikümunud, hirmunud ja sinikates. Justin hakkas teda kohe abistama ja peo ettevalmistus jäi hetkeks tahaplaanile. Tantsija palus Justinilt pelgupaika. Ta oli äsja ülevalt korruselt aknast alla hüpanud, kuna ta oli tuppa lukustatud ja ukse taha oli valvur pandud, et ta ei põgeneks, kuniks ta nö mees, Ruudi, on poksimatsi vaatamas. Justin lubas tal jääda. Mõne hetke pärast ilmus noormehe korterisse ka Paige'i valvur, endine poksija, Micky (Madis Milling), kes ähvardas neiut ja käskis tal endaga kaasa tulla, ent tüdruk ei läinud ja nad jäid mõlemad sinna korterisse. Järgmine hetk oli poest tagasi jõudnud Julie-Ann, kes oli väga üllatunud, nähes
§2.2 Eesti parlamentaarne demokraatia · Parlamentaarne demokraatia = Riigkogu (seadusandlik võim) · Riigikogu nimetab ametisse valitsuse (täidesaatev võim) · Eesti Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees (järelpärimised + usaldushääletus) · Võimude lahusus - üks võim ei sõltu teisest · neljas võim = meedia =ajakirjandus (demokraatia valvur) · Demokraatlik valitsemine · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte · Võim on avalik ja kontrollitav · Võim seisab rhavale võimalikult lähedal · Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat: · Parlamentaarne poliitika (nt. Eesti) · Parlamentaarne demokraatia (nt. USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi
ühendav galerii täielikult säilinud Sinna kuulub ka Sfinks Paarkümmend meetrit eemal Graniittempel, mis on ehitatud vaaraode mumfitseerimise jaoks. Mykerinose Chepreni poeg Idas Viimane IV dünastia poeg, kes lasi hauamälestise püstitada Tehistreassil Kaunistab arm, XII sajandil kullahimus namelukid Sfinks Inimese pea(mõistus) ja lõvi keha(jõud)= kuninglik võim Silmad idas Nekropoli valvur Kõrgus 20 meetrit, laius 73 meetrit Nina ja habe ajajooksul lagunenud restaureerimine SFINKS Kasutatud materjal www.miksike.ee www.google.ee Tea kirjastus "Egiptus"
· Kakand ja kakand (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · Papagoide päevad (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · Hiired pööningul (lavastatud Pärnu Endlas 2001) Stsenaariumid · Setu vurle küüsis (1993) · Keegi veel (1997) · Tom ja Fluffy (1997) · Libarebased ja kooljad (1998) · Saamueli Internet (2000) · Lotte (2000) · Lepatriinude jõulud (2001) · 7-osaline teleseriaal Vabariigi valvur (19941995) Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Tegevusala: maalikunstnik Tegevus Eestimaa hüvanguks Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile Eestimaa ajaloo eestlastepoolne tõlgendamine Rahvuslik liikumine Eesti Kirjameeste selts Elu kunstnikuna Esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Faber saatis õpipoisiks Peterburi Kunstide Akadeemia Reisimine, õukond Teostest lähemalt Tütarlaps allikal Truu valvur Ema Isa portree portree Kasutatd kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koler_annaka.htm http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=181 http://lubjassaare.weebly.com/johann-koumller.html http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=9& table=Persons Kasutatud pildimaterjal http://www.picgifs
süüdimõistetud kinnipeetavate vastuvõtufaasi.12 Esimese üksuse ametikohtade loetelu: 1. Peaspetsialist-üksuse juht, kes tegeleb põhiliselt üksuse töö korraldamise ja juhtimisega (aruandlus Viru vangla direktori ees); 2. Inspektor- kontaktiksik, kes tegeleb juhtumi korralduste ja haldusmenetlustega; 3. Inspektor tegeleb dokumendi halduse ja tehniliste probleemide lahendamisega; 4. Vanemvalvur korraldab vahetuse tööd ja tagab järelvalvet kinnipeetavate üle; 5. Valvur tagab järelvalvet kinnipeetavate üle; 6. Kriminaalhooldusametnik viib läbi kinnipeetavatele mõeldud programmilisi tegevusi; 7. Spetsialist-psühholoog nõustab kinnipeetavaid.13 2.6. Valvuri ametikoha üldtutvustus Valvur on vanglaametnik, kelle põhiülesanne on tagada järelevalve vangide üle. Valvur kannab hoolt selle eest, et vangid viibiksid neile ette nähtud kohas ja et kõik tegevused (äratus, loendus, toitlustamine jne) toimuksid päevakava järgi. Veel peavad
lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik.
vastu hakkamiseks. Enkidu astub võitlusesse Gilgamesiga, müürid vabisesid ja piidad purunseid, ei saanud kumbki teineteisest jagu. Enkidu tegi Gilgamesile kibedaid ettepanekuid, kuningas, kes teda kuulas, ei olnudki vihane, vaid vastupidi, ta oli rõõmus, et sõber, kes talle unenägudes ilmnes, seisis ta ees. Nad suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Gilgamesile ei meeldinud Uruki olukord, ta otsustab nõuks minna Humbaba vastu, kes oli seedrimetsade valvur. Kuna Humbaba vabatahtlikult puitu Uruki rahvale ei anna, tuli ta tappa. Gilgames ja Enkidu jõudsid elusatena tagasi Urukisse, nad võtsid Humbaba pea kaasa. Rahvas juubeldas ja vanemad tervitasid neid. Nii vägev ja kaunis noor kuningas jäi silma jumalanna Istarile, kes imetles kangelast ja palus ta endale kaasaks, ta pakkus igasugust rikkust veel lisaks. Gilgames tuletas meelde, keda Istar oli armastanud ja siis reetlikult hüljanud
Leonardo da Vinci (1452-1519)- Landscape of the Arno Valley (1473) Caravaggio (1572-1610)- Judith Beheading Holofernes (1598–1599) Galleria Nazionale d'Arte Antica, Rooma Georges de la Tour (1593-1652)- Joseph the Carpenter (1642) Louvre. Claud Monet (1840-1926)- Impression, Sunrise (1872) Musée Marmottan Monet, Pariis Georgia O’keeffe (1887-1986)- Georgia O'Keeffe, Ram's Head White Hollyhock and Little Hills, (1935) The Brooklyn Museum Ülesanne 9. Miks oli Sophie kindel, et valvur ei tulista da Vinci kuulsat maali „Madonna of the Rocks? Mõtle, kuidas oleks Sophie end tundud kui valvur oleks siiski tulistanud? Ma arvan, et ta ei tulistanud seda maali kuna ta ei tahtnud sattuda pahandustesse ja rikkuda nii väärtuslikku ja vana maali ära. Sophie oleks tundund ennast reedetuna ja segaduses, miks ta seda teinud oleks. Nii hinnatud maali rikkuma oleks toonud valvurile palju pahandust kaela ja
Kristiina Ehin 1977 Ehin on sündinud 1977.aastal Raplas. Ta on kirjanike Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Ehin on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on keskendunud eesti rahvaluulele. Ta on tagasihoidlik luuletaja, kes ei armasta rääkida oma eraelust , samas on meelsasti nõus kõnelema oma luulest. Ta on olnud Mohni looduskaitseala valvur, millest on ta kirjutanud ka oma kogus ,,Kaitseala" . Ehin kuulub praeguste eesti naisluuletajate silmapaistvamate esindajate hulka . Tema luules on tunda urbanismivastasust ja looduslembelist maailmavaadet . Tema luules on väga habrast loodustunnetust. Ta peab oma lemmikmaadeks soome-ugri maid (soomeugrilikkust esineb ka tema luules). Ehini luule põimib rahvapärimuse ja soome-ugri mütoloogia kaasaegse elutunnetusega ühte ning loob erakordselt jõulisi kujundeid .
ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki.
ellujäämis juhend" 3) ,,Väikesed Sammud". Tegelased Stanley Yelnats Peategelane; Elya Yelnats Stanley vanavanavanaisa, kes tõi perekonda needuse, lätlane; Null (Hector) Laagri kõige vihatud laps, sest ta ei oska lugeda, tulevane Stanley parim sõber; Kate Barlow 100 aastat tagasi rohelise järve õpetajanna, tema aaret otsib laagriülem; Zeroni Nulli vanavanavanavanaema, mustlane kes needis Yelnatsid; Härra Pedanski Valvur rohelise järve laagris. Süzee Rohelise Järve paranduslikku kolooniasse saabumine; Aukude kaevamine; Stanley leiab huulepulga Initsiaalidega K.B.(Kate Barlow) Stanley ja Nulli sõbrutsemine; Mõlemad põgenevad laagrist; Lähevad uuesti laagrisse, et aare üles leida; Põgenevad ära laagrist tänu advokaadile. Elya Yelnatsi Needus Ühejalgne mustlane annab sea E. Yelnatsile;
Kui ta vaid saaks tõstaks ta pilgu ja ütleks isegi mõne palju näinud sõna sekka. Usun et autor on tahtnud öelda sama, kujutada aegade tarkust, minu jaoks on see tal õnnestunud. Pilt on tõetruu, eriti loovad seda kortsud vanuri näos, oskus neid eksimatult kujutada. 2 ,,Truu Valvur" (1878) Johann Köler (1826- 1899) Õli värve kasutades on pildil kujutatud valges suvekleidis blondi tüdrukut kes istub suure puu all. Tüdruku kõrvale on ennast istuvas asendis sisse seadnud kollaka poolpika karvaga koer. Kui tüdruku pilk on pööratud otse siis koer vaatab vasakule, justkui ootaks kedagi või on keegi sealtpoolt juba tulemas. Puu mille all nad istuvad on roheline nagu ka muru nende kahe all. Istujad ümbritseb suviselt värvikas aas
jääma Põhja Konna valvuriks. Leemet oli õnnelik, et tema unistus lõpuks täitub. Selleks ajaks oli ta juba viimane, kes metsas elas. Vahepeal olid teised kas ära kolinud või surma saanud, kuna toimus kohutav sõda raudmeestega. Põhja Konn magab ühes koopas sügavat und ja ta ei ärka kunagi üles. Leemet on tohutult õnnelik, et ta sellist suurt ja võrratut olendit näha saab. Leemet heidabki Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks ongi Leemet olnud Põhja Konna valvur 40 aastat. Vahel käib ta küll sealt koopast väljas, aga ainult siis kui ta vajab värsket õhku või süüa. Kokkuvõttes ta peseb enda hoolealust ning on oma eluga väga rahul, kuna tema eluaegne unistus on täitunud. TEGELASED : Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber
koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Gortsakovi portree eest. 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" Õli, 1880. "Truu valvur". Õli. 1878 . 1878. Õli Nõidusunest ärkamine. Õli, 1864. Õli, 1864. Ema portree. Õli. 1857-1861 "Lorelei needmine munkade poolt" 1887. aastal Pariisis. Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni. Johann Köler. Portrait of a Roman Lady Tulge minu juurde. Maal Kaarli kiriku apsiidivõlvilt. Sünnikodu. Viinamarju noppimas Itaalanna lastega ojal Tatarlanna Msatka mõisa aias
Natside imedemaa Nimi siia reale. Välja on toodud liigeste/jäsemete amputeerimine. Seda tehakse tasuta ning igale maale/riigile. Pildil on välja toodud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Poola mehel on jalg küll ära amputeeritud kuid seda pole õmmeldud ega mingit sidet pole peal. Seda see ,,tasuta" vist tähendabgi? Uksel seisab doktor kellel on käes lihanuga, ning ust valvab haakristi märgiga valvur, kellel on väga totter naeratus peas. Kuid doktoril on vist süda paha, sest tal on nägu väga krimpsus peas. See kõik toimus aastateil 1939. Eestlasel, lätlasel ja leedulasel on näod väga kurvad, ma arvan et neil on ajude asemel hernetera, et tasuta amputeerimiskeskusesse minna. Eestlasel lõigati küljest kaks sõrme, mis olid sõja ajal kuuliga pihta saanud, nimelt oli liigesed tal alusad, ning ta ei suutnud seda valu enam edasi taluda, edasi mis juhtus? Keegi ei tea. Keegi pole teda
1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused : 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom"
Ekstaas Ah! Ta varivaikselt astub sulgundtõrges. Toredaim on elamine maine Pilk sissepoole silmad kaugel kõrges. ja vägev vere surematu püüd! Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: Ju jalgel maas kui kähar vahulaine võid astuda võid jääda Nimetuse riiki. mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, Visioon sest riidetult on siiski kaunim naine. Veel viimse õhtukiire liblik õlal, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? nüüd koidukargust ootab meelekoht. Kas muutub täna minu elulugu? Ta ikka olnud iseenda oht.
tegelikud soovid? Kumb on tähtsam, hind või mateerja? Kas hing suudab edestada ratsionaalset mõistust? Kõik oleneb sellest, mida keegi elust otsib, mida ta endalt ja ühiskonnalt nõuab. Kui inimene on kord vette kukkunud, mis tähtsust sel on, ujub ta hästi või halvasti. Tähtis on see, et ta kaldale jõuaks, sest muidu ta upub. Vajadus oma tähtsuse tunnetamise järele on võib-olla tsiviliseeritud inimese kõige ürgsem instinkt. Südametunnistus on nagu valvur, kes on seatud kontrollima iga üksiku indiviidi kinnikhoidmist reeglitest, mille ühiskond on enda eksisteerimise tarvis välja töötanud. Miks arvad sa, et ilu, mis on väärtuslikemaid asju siinilmas üldse, on nagu kivi merekaldal, mida igaüks võb soovi korral üles noppida. Ilu on midagi imepärast ja kättesaamatut, mida kunstnik vaid suurte loomepiinadega siit kaootilisest maailmast on üles otsinud. Armastuse ja kunsti jaoks on elu liialt lühike.
Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini. Agnes läks väsinuna magama ning Gabriel lubas preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta. Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma
· KOHVITASS · PAARITU · JONN · SUVI · KELDER · TARK · VIKERKAAR · KALENDER · KARVANE · KUUSK · HILJUTI · RISTMIK · SÜNNIPÜEV · NURK · POLITSEINIK · MESI · LIBE · FOTO · JAHIMEES · VÕITJA · KUULDEMÄNG · VALVUR · VÄRVIPURK · SALAJA · KOHVIPAKK · TÕLK · BASSEIN · TULI · NOHU · JÕULUKINK · TAMM · LÄRM · DRESSID · SIRKEL · HIGI · PLAKS · MENÜÜ · TÄRING · PIILUR · HIRMUS · KROON · ÜMBRIK · PESULÕKS · KINGSEPP
19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. · Sagadi mõisa uhkeimaks ehitiseks on 18. sajandist pärit varaklassitsistlik peahoone ehk härrastemaja. · Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureeima, ning tööd lõpetati 1980. aastate lõpus. · 1857 - Mõisa keskuses tegi tööd 24 teenijat, 7 toatüdrukut, 3 toapoissi, 3 kutsarit, 1 kokk, 1 aidamees, 1 aednik, 2 tislerit, 1 valvur, 1 karjus, 2 karjanaist, 2 linnu- ja 2 loomatalitajat. · 1929 - Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte tiiba, kuid juba aasta pärast kolis ta valitsejamajja ning sealt lõpuks rinnaku alla jäävasse endisesse mõisatööliste elamusse. Kool töötas endises härrastemajas kuni 1973. aastani. · Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele.
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad *Peterburi akadeemia lõputöö teemal *Pariisi ,,Kristus ristil" *Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal"
Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini. Agnes läks väsinuna magama ning Gabriel lubas preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta. Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma
arusaadavad ja selletõttu ei pea vaevama oma aju, proovides nende sisu välja nuputada. Selle asemel võib rahulikult silmal lasta puhata nende perfektsete maalide peal. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Meie päevil võib ta olulisemaid töid näha Eesti Kunstimuuseumis. Teosed: Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree. Õli. 185761 Isa portree. Õli. 18261899 Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. Roomlanna Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree
loomulik. Hirve luules leiab palju eri tüüpi helikordusi, ohtralt on homonüüm- ja täisriimide kõrval ka nn. ebatäpseid riime, ird ja liitriime. Nii suhestub Hirve luule kas või puhtalt riimide kaudu sümbolismiga, vooluga, millega Hirve luule kujundlikku ja temaatilist maailma kõige sagedamini on seostatud. Hirve seni viimane kogu "Ülemlaul" ilmus eelmisel aastal ning kandideeris kirjanduse aastapreemiale. näe valvur toetand nurka püssiraua on tardumuses püsind neetult kaua kui oleks juba läbitud see lõik... perroonilt kostab konemehe hõik ning keegi pimeduses tõstab saua ses jaamas rong ei peatu kuigi kaua: vast ühe inimelu ongi kõik
Seetõttu eesti muusikat eriti ei mõjutanud. M.Härma-Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Tõstis eesti muusika kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Oli helilooja ja koorijuht. Asutas segakoori."Pühendan kõik kallile""Meeste laul". K.Türnpu- Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. Lõi Lauljate Liidu. Rahvaviisid vastu ei tundnud ta erilist huvi. Kogu ta looming kuulub eesti kooridele. ,,Lahkumise laul""Valvur". Rahvalooming-Vanem rahvalaul 1.Varane vokaalmuusika-tekkis kauges minevikus. 2.Regivärsiline laul- tekkis 2k aastat tagasi. Liigid: Töö- ja tavandilaulud;jutustavad; lüürilised laulud;hällilaulud.Tekst jaguneb värssideks, üks värsirida moodustab mõttelise terviku. Algriim.Viis lihtne, järgib teksti, heliulatus väike.Enamasti ühehäälsed.Esitus:Eeslaulja ja koori vaheldumine;Lauldakse ilma pilli saateta;Esitajateks rohkem naised. Uuem rahvalaul-Tekkis 18.saj.
Juhatas Juhan Simm M. Lüdig "ÜHEST VAIKSEST PÜHAST HIIEST" R. Päts "PULMALAUL" Juhatas Tuudur Vettik M. Lüdig "PÕLISMETSA JÄRV" E. Aav "HOMMIK" Juhatas Verner Nerep E. Melngailis "TUTILINE LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik E. A. Hagfors "LAUL IMATRALE" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDMEESKOORID A. Läte "KOSTKE LAULUD" A. Kapp "PALUMINE" R. Tobias "ÕÕTSUV MERI" E. Aav "HUMAL" E. Võrk "MEESTE LAUL" K. Türnpu "VALVUR" Juhatas Evald Aav E. Tubin "KARJASE LAUL" J. Simm "MULGIMAALE" Juhatas Juhan Simm A. Kapp "MU SÜDA" E. Võrk "LAHINGU RATSUD" G. Ernesaks "HAKKAME, MEHED, MINEMA!" Juhatas Evald Aav ÜLDNAISKOORID T. Vettik "MU SÜNNIMAA" G. Ernesaks "NOOR KEVADE" Juhatas Verner Nerep J. Aavik "KOOTS-KULL" E. Oja "VARES VAGA LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik TALLINNA ERISEGAKOORID R. Päts "JAAN LÄEB JAANITULELE" A
annaabi.ee 
