Tõrva Gümnaasium
Kevin Randmaa
7a klass
Islandi geisrid
Referaat
Juhendaja K.Kalamees
Tõrva 2012
Materjal lk :134
Sissejuhatus
Islandi geisrid on geisrite kodu. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri
pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat
geisrit Suur Geiser ja Strokkur.
Islandi geisrid
Klassikaline geisrite maa on Island, sest Suure Geisri näol kuulub talle maailma
kuulsaim purseallikas, pealegi ka sõna <
o EL Tatio asub PõhjaTsiili juures u 4200m kõrgusel merepinnast. o El Tatio tähendab Eesti keeles Geisrit. o El Tatio on suurim geisri valdkonnas olev geiser lõunapoolkeral ja suuruselt kolmas maailma järjekorras pärast Yellowstone'i. o El Tatio on üks maailma kõrgemalasuvaid geisriteväljasid. o Kohalik nimi: Los Geiseres Del Tatio o Purskavate allikate arv: 110, millest 80 on aktiivsed geisrid ja 30 alaliselt tegutsevad purskkaevud. o Geisrite veejoa keskmine kõrgus: 75 cm o Maapind on täis purskelõõre ja kristalsest soolas koonuseid ning ainus siin leiduv vesi on see, mis maapinnast välja purskub. EL Tatio http://www.youtube.com/watch?v=Nu4VMdItqnE Yellowstone'i rahvuspark o Yellowstone'i rahvuspark on koduks umbes 10 000 terminitele ja funktsioone on üle 500 100 ja need on pursked. o Pursked on kuumad vedrud, mis purskavad perioodiliselt. o
külastajad seda imetlema. Eri organisatsioonid on korduvalt püüdnud maad ära osta, et geisri ümbrus kaitse alla võtta ning ka avalikkusele ligipääsetavaks teha, kuid keegi pole omanikuga kaubale saanud. Fly geiser: · Geiser purskab pidevalt, selle veejuga ulatub kuni 1,5 meetri kõrgusele. Voolav vesi on kujundanud terrassid, mille kaudu laiali valgudes on vesi kogunenud umbes 30 hektari suurusel ümbritseval alal mitmekümnesse basseini. Geisrite org: · Geisrite org on geisriväli Venemaal Kamtsatka poolsaarel. See on üks maailma suuremaid geisrivälju ja ainuke Euraasia mandril. Steamboat "aurik" geiser: · Steamboati geiser on maailma kõige kõrgem hetkel aktiivne geiser. · Kõrgeimate pursete ajal võib see ulatuda 90 meetrini. · Geisri pursete vahe pole etteaimatav. Kahe purske vahe võib ulatuda neljast päevast viiekümne aastani. Huvitavaid fakte geisritest: ·
sest ta tiirleb kiiresti. · Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg- ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. · Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid.
sees andis ta täpseimat infot Jupiteri ning ta suuremate kaaslaste kohta. Jupiteri kuud Jupiteril on 2006 aasta seisuga teada 63 kuud. Neist suurimad on Lo, Europa, Ganymedese ja Castillo ning need avastas 1610 aastal Galileo Galilei. Need neli tiirlevad ka täpselt planeedi ekvaatori tasandil ringjooneliselt, ülejäänud kuud, aga ekvaatori suhtes kaldu. Nendes neljast on erilisim Lo, millel peale atmosfääri on avastatud ka 7 tegevvulkaani. Ta pursked on sarnased geisrite pursetega Maal. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter M. Kuurme, Vahur Laug ,,Loodusõpetus 4. Klassile, 1 osa"
11 meetrise veekihiga. Lõuna polaarjäämüts ulatub 60 laiuskraadini. Põhjas on aga jääd vähem. 31.juuli 2008 maandus Marsile Phoenix Mars Lander, mis võttis otsese proovi jääst, ning kinnitas vee olemasolu. Marsi geisrid Igal kevadel on suured pursked lõunapoolusel, kuna jää hakkab sulama tänu päikesevalgusele. Selle tulemusena vabaneb rõhu all olev süsihappegaas, muda ja arvatavasti vesi, moodustades geisrite moodi nähtusi Marsil. Atmosfäär Marss kaotas enda magnetvälja u 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid nn atmosfääri väliskihtidest. Atmosfäär koosneb 95% süsinikdioksiidist, 3% lämmastikust, 1,6% argoonist ning on ka leitud jälgi sellest, et seal võib olla hapnikku ja vesinikku. Marsi kuud Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos. Arvatavasti oli tegu nn kinni püütud asteroididega.
loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg-ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. (Marsi maapind) Koostas:
3.1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemus...
Kohtade ümberütlevad püramiidide maa (Egiptus), Läbiva suure tähega: nimetused tõusva päikese maa (Jaapan), Must Mander, Roheline linn seitsmel künkal (Rooma), Mander, Uus Maailm, Poola jõgede ema (Visla), Metsik Lääs, Neevalinn, jäämander (Antarktika), Taaralinn, Emajõe geisrite saar (Island), suur Ateena, põhjamaa lompi Venezia (Atlandi ookean) Kohanime juhuslik täiend, mineviku Eesti, kultuuri Nikolai Venemaa, säilitab oma algustähe ja Moskva, tuleviku Jaapan, Periklese Ateena kirjutatakse lahku laulupeo Tallinn, taide Pariis Kohanimed taime- ja rakvere raibe, saaremaa
näinud, suurepäraselt nähtav Marss oli kaetud vaid vöötide ja laikudega. Nähtu tulemusena jõudis Antoniadi pöördelise tähtsusega järelduseni, et pole kunagi ühtki tõelist Marsi kanalit nähtud. Tegemist on vaid illusiooniga, mis tekib silma ülepingutamisel soovist näha võbeleval kujutisel harvade selgushetkete jooksul võimalikult peeneid detaile. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. Usutakse, et mõningad meteoriidid on tekkinud Marsil. 6. augustil 1996. aastal teatas David McKay meeskond esimesest Marsi meteoriidist leitud orgaanilisest segust. Autorid arvasid hiljem, et see segu koos mitmete teiste mineraloogiliste tunnustega, mida täheldati kivimites, võib olla muistsete Marsi mikroorganismide tõestus.
-- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale. Geiser on perioodiliselt vett ja auru purskav kuumaveeallikas. Neid leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades. Geisri tekkimiseks on vajalik vastav maa-aluste lõhede ja reservuaaride süsteem, vee allikas ning geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku. Tegutsevaid geisreid on maailmas ligikaudu tuhat. Olulisemad geisrite levikualad on Geisrite org Kamtsatka poolsaarel, Uus-Meremaa Põhjasaar, Island, Yellowstone?i rahvuspark ning Steamboat Springs ja Beowawe Geyser Field Ameerika Ühendriikides, El Tatio org Tsiilis, Umnaki saar Aleuudi saarestikus. Andke õpilastele ülevaade geotermaalenergia olemusest ja kasutamise võimalustest. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja
Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle(fookus) koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) vahetult kolde kohal maapinnal olev paik.
TALLINN Varane hommikusöök hotellis. Varahommikul jätkame oma uudistamist Islandil ning tutvume Islandi Kuldse ringi vaatamisväärsustega. Kõnnime Islandi muistse parlamendi Altingi majesteetlikel väljadel, kus aastal 930 sai kokku maailma esimene parlament. Lisaks ajaloolisele ja kultuurilisele tähtsusele on piirkond ka looduslikult põnev, sest asume kahe mandrilaama ühinemispaigas ning looduslikud kinnitused sellele on silmapaistvad. Edasi sõidame geisrite alale, kus näeme Geysiri ja Strokkuri geisreid - neist esimene andis nime kõigile maailma geisritele. Peatume Islandi kõige ilusamaks peetava Gullfossi kose juures, kus kolossaalsed „Valge jõe” Hvitá veemassid kukuvad kanjoni sügavusse. Tagasilend Islandilt Eestisse. Lend Keflavik-Riia kell 14:45-21:35 ja lend Riia-Tallinn kell 23:10-23:59. 2. REISIPAKETI ANALÜÜS 1.2. Üldine Reisikava on hästi ja huvitavalt üles ehitatud. Positiivne on see, et reisi käigus külastatakse
Kool................ Referaat Uus Meremaa Nimi.............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel...
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. S...
detailirohkemad olid nad viimase sajandivahetuse paiku. Joonisel on toodud P. Lowelli joonistatud kaart aastast 1909; tihe joontevõrk kujutab endast Marsi nn. "kanaleid". Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku ja ämblikukujulised jäljendid. Marsi uurimine Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned
vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica, mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised Planeet Marss jäljendid. Marsi kuud Phobos ja Deimos, arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. . 10 Jupiter
Kutsusime õhtusele üritusele showbusiness'i SL Õhtuleht on kõige suurem tabloid Harjutus ,,Vanalinnapäevad" ;Karja tänav ;tõnisepäev, kesklinn, auto Nissan, Stalingradi lahing; Emmaste vald; Kilingi-Nõmme, Vabaduse puiestee, Taania Kuninga aed, aktsiaselts Järvakandi klaas, Krimmi poolsaar, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Ida-Euroopa, Suur Vanker, Koot ja Reha, Pühavaimu kirik, Suur Rannavärav, Kuldjalatorn, Inglisild, Vabadussammas, Tuhande Samba saal, tähtkujud Kalad, geisrite saar, Kolmas Maailm, Mustamägesid, tuleviku Eesti, prantsuse maalikunstnik, eesti muusika, katoliku kirik, ugri keeled, slaavi hõimud, Tartu murre, Austraalia dollar, Rootsi laud, Türgi saun, Maroko apelsinid, Mahtra sõda, paapua hõimud, Altai keelkond, aktsiaselt Hiiu Vill, restoran Kullasepa Kelder, kauplus Hea Tuju, Märjamaa vallavalitsus, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Matemaatika teaduskond, AS Eesti Raudtee, kõrts Hell Hunt, Estonia teater, kohvik Kirju
sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Kalade märgi all, Jüri on Skorpion. Mari ja Kadri on Kaksikud. Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma), Poola jõgede ema (Visla), jäämander (Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander, Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena. Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata
täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust. Kohtade ümberütlevad nimetused (metafoorsed nimed) kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma), Poola jõgede ema (Visla), jäämander (Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean) Kohanimesid kasutatakse piltlikes väljendites ja sõnaühendeis omadussõnaliste täienditena. Kui sõnaühendi tähendus on kohaga seotud, säilib suurtäht, aga rahvuste ja keelte nimetused kirjutatakse väikese algustahega. · Tavakasutuses kirjutatakse nimetus väikese, nimi suure algustähega, ametlikus keelekasutuses kirjutatakse nii nimi kui nimetus suure algustähega, nt
korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg- ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljas...
täiendsõna käänamisel muutub või mitte: vrd.Lääne- Eestis, Suurel Munamäel. Kui ei tea, kas täiendsõna käändub või mitte, saab nime kirjapilti vaadata õigekeelsussõnastiku kohanimevalikust. Kohtade ümberütlevad nimetused (metafoorsed nimed) kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma), Poola jõgede ema (Visla), jäämander (Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean) Kohanimesid kasutatakse piltlikes väljendites ja sõnaühendeis omadussõnaliste täienditena. Kui sõnaühendi tähendus on kohaga seotud, säilib suurtäht, aga rahvuste ja keelte nimetused kirjutatakse väikese algustahega. · Tavakasutuses kirjutatakse nimetus väikese, nimi suure algustähega, ametlikus keelekasutuses kirjutatakse nii nimi kui nimetus suure algustähega, nt Ingerisoomlaste
• Reeglina kohanevad protsessid selliselt, et tavaline temperatuur on ka optimaalne • Optimumi muutus toimub tavaliselt ka sesoonselt vastavalt temperatuuri muutustele Temperatuuri läviväärtused • Eelistatuim temperatuurivahemik taimede kasvuks on 5-25 ⁰C • Kõrgeimad registreeritud õhutemperatuurid registreeritud troopikas (57-58 ⁰C) • Kõrged mulla temperatuurid (40-70 ⁰C) vulkaanide ja geisrite läheduses • Madalaimad õhutemperatuurid (ca -90 ⁰C) on mõõdetud Antarktikas • Ligikaudu kolmandikul maismaa pinnast on temperatuur püsivalt üle 0 kraadi • Äärmuslike temperatuuride (isäranis külma) puhul oluline - kas see on perioodiline või juhuslik Lehe temperatuur sõltub: • Päevaajast (regulaarne ööpäevane varieeruvus) • Kuust aastas (regulaarne aastaajaline varieeruvus)
Suurimad pinnavormid on Kordiljeerid, Apalatsid, keskosa tasandikud, Atlandi ookeani rannikumadalik ning mäestike vaheline platoode ja nõgude ala. Poole USA territooriumist hõlmavad tasandikud ja madalad mäestikud. Kordiljeerides (moodustavad 1/3 USA territooriumist) asub Põhja-Ameerika kõrgeim tipp McKinley 6194 m. Läänes asuvad noored kurdmäestikud, mis on USA seismiliselt aktiivseim ala, Kaljumäestikus paiknev Yellowstone'i platoo on maailma suurimaid geisrite piirkondi. Valdavail osas USAst on aastaajad selgelt vahelduvad. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse ja talvel on temp. USA siseosades u.10o madalam, kui Euroopas samadel laiustel. Sademeid on enim Kordiljeeride läänenõlval (3000-4000 mm/a). Tasandikel väheneb sademete hulk läänesuunas. Mississippi madalikul ja Mehhiko lahe rannikumadalikul on registreeritud enim orkaane maailmas
tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Kalade märgi all, Jüri on Skorpion. Mari ja Kadri on Kaksikud. Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: maailma kuklapool (Austraalia ja Uus-Meremaa), püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma), jäämander (Antarktika), geisrite saar (Island), suur lomp (Atlandi ookean). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega kirjutada: Must Mander (Sahara-tagune Aafrika), Roheline Mander, Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm, Metsik Lääs, Igavene Linn. Suurtähelised on ka ümberütlevates nimetustes sisalduvad teised nimed: Neevalinn, Taaralinn, Emajõe Ateena, põhjamaa Venezia. Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks kasutatav
Võimalus vaadata mööda fjordi avamerele triivivaid jäämägesid ja nende vahel paadiga sõita Kanada Kaljumäestiku rahvuspargid. Mitmed kauni loodusega rahvuspargid Kanada lääneosas, mis sobivad matkamiseks ja loodusega tutvumiseks. Wapusk. Rahvuspark Kanada põhjaosas, kus saab tutvuda tundraloodusega, sõita koerarakendiga ning vaadata jääkarusid vabas looduses. Yellowstone. Maailma esimene rahvuspark (1872) kuumaveeallikate, geisrite ja omapärase maastikuga. Suure kanjoni rahvuspark. Üks tähtsamatest USA loodusimedest. Teotihuacan. Suurim linn Kolumbuse-eelses Ameerikas, kus tänaseni on säilinud hiiglaslikud püramiidid. Chichen-Itza. Iidne maiade linn, mis valiti ka uute maailmaimede hulka. Costa Rica rahvuspargid ja looduskaitsealad. Lähisekvatoriaalsed vihmametsad omapärase taimkatte ja loomariigiga. Evergladesi Rahvuspark 36
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
