Kreeta Asukoht Kirjeldus · Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus palmisaludest orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Looduselamused · Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: näiteks 16 km pikkune jalgsimatk läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök
huviparke. Costa del Sol on hea stardiasukoht, kust suunduda Hispaania võlude avastamisele. Andaluusia piirkond on vaatamisväärsuste poolest üks põnevamaid Hispaanias. Sevillas, Cordobas, Rondas ja Granadas asub palju keskaegseid mälestusmärke. Need on Costa del Solist paarisaja kilomeetri raadiuses. Costa del Soli loodus on väga kaunis ja vaheldusrikas. Seal on palju mägesid ja orge, veel paelub kirgassinine meri, laugjad liivarannad koos maaliliste kaljudega. Tegeleda saab seal ka golfiga, mis on Hispaanias väga levinud. Silmailu pakuvad ka lumivalged majad Andaluusia külade mäenõlvadel. Torremolino ja Benalmadena linnad on kuulsad oma vilka elu poolest. Need on peamised kuurortid, kus on suured liivarannad ning üsnagi aktiivne ööelu. Need linnad sobivad nii päikese käes mõnulemiseks kui ka aktiivsematele seiklushimulistele. Üks piirkond, mis mulle veel huvi pakub oleks Mallorca. See on tõeline turisti
· Noortele pakutakse tempokat ööelu ning aktiivseid puhkuse võimalusi. · Vanem puhkaja saab nautida imepärast maastikku ja mõnusat kliimat. · Lastele pakuvad lõbu arvukad lõbustus ja teemapargid. Tenerife kaart Hinna sisse kuulub · Lend alates Tallinnast · Transfeer lennujaamast hotelli · Majutus ja söögid vastavalt tellimusele · Eestikeelse esindaja teenused Tenerife hotellid · Laguna Park 2 · Caribe Tenerife rannad · Parimad liivarannad on saare lõunaosas. Playa de las Americases on laiad liivarannad. · Kuurort jaguneb mitmeteks väiksemateks randadeks nagu Playa del Duque, Playa de Fanabe, ja Playa Americase. · Pakutakse erinevaid veespordi võimalusi skuutrid, vesijalgrattad, purje ja lainelauad, langevarju ja banaanisõit. · Lamamistoolid ja päikesevarjud on randades tasulised u 5 eurot päev. Tenerife rannad Tenerife Ekskurssioonid · Hinnad algavad u 450 EEK/päev.
Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar.Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Bali saar on üks osa Indoneesia saarestikust. Saar ise on suhteliselt väike – sellele saab lausa ühe päevaga tiiru peale teha! See on kui paradiisisaar – kristallselge merevesi, pea kogu saart ümbritsevad pikad liivarannad ja palmid, mäed ja vulkaanid, palju rohelust, sõbralikud inimesed ja spirituaalne kultuur. Bali kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks on Hindu templid, mida võib näha pea igas külas. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini
Kreeta on Kreeka suurim saar ja levinud turismi piirkond. Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Pindala: 8 336km 2 Rahvaarv: 600 000 inimest Pealinn: Iraklion, Keel: Riigikeel on Kreeka keel, turismipiirkondades saab hakkama ka Saksa ja Inglise keelega Kliima: Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved.
Pattaya Kristo Kõivumägi 10d Asukoht Aasia suurimaid puhkusepiirkondi Linn Tais, Chon Buri provintsis Mere ääres, ilusad liivarannad Transport · Lennukiga · Tallinn-Helsingi-Bangok-Helsingi-Tallinn · Maksumus ühe inimese kohta 1200 20 ööd Pattaya Vesi park Veekeskus ja lõbustuspark Lõõgastav park Basseinid Restoranid Wat Phra Yai Suur buddha kuju Ilus tempel Paviljon tutvumiseks Sisehoov, ilus park Million Years Stone Park Loomaaed ja botaanikaaed Park on vana 200 aastat Krokodilli kasvandus
külma, sooja, vihma ja kuivust. Siin on väga tore elada, sest Eestis on väga rahulik elu. Mõned arvavad, et Eestis on liiga rahulik elu ja et siin maal ei juhtu kunagi midagi huvitavat, kuid mina arvan, et nad eksivad. Inimese elu sõltub neist endist, mitte riigist, kus nad elavad. Inimesed saavad ise oma elu muuta vastavalt soovile kas igavamaks, või huvitavamaks. Eesti asub väga heas kohas, sest siin on kõik olemas: järved jõed, meri, metsad, sood, liivarannad, suurlinnad, külakesed, põllud, ja ka rohumaad. Suvel on Eestimaa järved ja nõrga vooluga jõed soojad. Mere temperatuur ei tõuse peaaegu kunagi üle 25 kraadi, mistõttu ei ole seal eriti soe ujuda. See aasta on eestlasel väga vedanud: nad on saanud endale korraliku talve, mida ei juhtu just tihti. Inimesed naudivad talvemõnudis täiel rinnal. Käijakse kelgutamas, uisutamas, suusatamas ja luuakse merele autodele mõeldud jääteid.Räägitakse, et kui
Tenerife- suurim Kanaari saar canariasbooking.iport.it Tenerife üldandmed ● Pindala – 2354 km² ● Saarel elab 908 555 elanikku (2011. a andmetel). ● Pealinn – Santa Cruz de Tenerife ● Kõrgeim mäetipp – El Teide (3718) en.rodema.es Tenerife maastik ● Saare lõunaosas – kaunid liivarannad ja lauge maastik ● Keskosas – El Teide ● Põhja – ja lääneosas on metsadega mäed, www.aurinko.ee lopsakalt rohelised orud, maalilised ja järsud kaljulõhed. ● Tenerifet katab vahemereline kuivalembene www.novatours.ee põõsastik. Tenerife taimestik ● Kanaari mänd ● Kanaari datlipalm ● Draakonipuu nagi.ee ● Loorberipuu
Eesti rannik ka väga mitmekesine. Fourth level Kõige muljetavaldavam on kõrge Fifth level pankrand, kus pealiskorra kivimitest koosnev kaljusein tõuseb otse merest, moodustades PõhjaEesti paekalda. Puhkajatele on kõige meelepärasemad plaaziks kuhjunud liivarannad, mis esinevad enamasti jõesuudmetega lahesoppides, kus merelainetus on liiva kokku kuhjanud. Liivarandadel kohtab ka enim maasääri ja laguune. Ilusad liivarannad on näiteks Pärnus, Pirital ja Kloogas. Kunagisest maasäärest Narva lahe ääres on praeguseks Click to edit Master text styles kujunenud NarvaJõesuu liivarand. Second level Pärnust lõuna pool, endiste laguunide
Päriselanikud olid guantshid, neid on peetud keltide või viikingite järeltulijaiks Guantshidid müüdi orjusesse ja nende keel ja kombed kaotati 15.sajandil, kui saared allutati Hispaaniale Tänapäeval elavad seal hispaanlased Turismipiirkonnad ja vaatamisväärsused Gran Canaria Puerto Rico Moodne turismikeskus, elav ööelu, aktiivne puhkus. Maspalomase liivarannad Aqua Sur Maspalomas Saare suurim veepark, 40 atraktsiooni ja liugrada. Aqua Sur Tenerife Loro Park Loomaaed, kus on üle 3500 erineva liigi papagoisi, Euroopa pikim haitunnel ja suurim delfiinišõu. Güimari püramiidid Ajaloolaste sõnul on püramiidid maaharijate poolt põldude puhastamise käigus ehitatud kivihunnikud, kuid nend tekke üle käib senini vaidlus. Los Gigantes Linn, kus on 500-800 m kõrgused kaljud,
· Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugust pankrannikut võib näha ka Gotlandi ja Ölandi saarel. · Kõrget järsakrannikut esineb ka Taanis ja Saksamaal (Rügenisaarel), kus rannikul paljanduvad kriidikaljud. · Mujal Läänemere ääres pankrannikut ei ole, leidub vaid madalaid rannaastanguid. LAUSKRANNIKUD: · Seal toimub setete kujumine · Läänemerele väga iseloomulikud · Rannad on siin liivased, kivised või hoopis kõrkjaisse kasvanud · Liivarannad esinevad enamasti lahe soppides või külgedel, kuhu merelainetus palju liiva kokku on kuhjanud Maasääred ja laguunid · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.( nt. Purekkari neem) · Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. · Heli maasäär ei sule veel kogu Gdanski lahte, kuid Wisla ja Kura lahed on maasäärtega peaaegu täiesti merest eraldatud.
· Surmav mürgisus · Mehaaniline lämmatamine · Õlitükkide kleepumine taimedele, mis suurendab taimede kaldale uhtumist tormide ajal. · Tundlikumad on mitmeaastased vetikad. Õlireostuse mõju · Kõige tundlikumad alad on rohke taimestikuga elustikurikkad lainetuse eest varjatud merealad ja piirkonnad, kuhu kogunevad linnud ja hülged. · Rannikumeres on naftareostuse suhtes kõige vähemtundlikud lainetuse avatud vähese elustikuga liivarannad · Erinevate elustiku komponentide tundlikus õlireostusele on erinev. · Pika elutsükliga organismid on tundlikumad, kui lühemaga. · Fütoplankton Mõju vähene, taastumine kiire. · Zooplankton Mõju suurem, avaldub ka väiksema reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse
On jõutud arusaamisele, et tuleb randasid kaitsta looduslike analoogidega näiteks panka võib seinaga kaitsta. Passiivsed:; tuuakse midagi, mis kaitseks randa ja tõkestaks lainelööke (nt tetrapodid, buunid, seinad ja müürid, lainemurdjad) Passiivsed on igasugused seinad, sadamate juures pannakse terapoodist pallastid, tugeva lainetuse kaitseks; kivirahnudest vallid. Peavad vastu pidama lainetuse löökidele. Aktiivsed: liivarannad, mida kaitstakse olemas oleva liivaga; kruusaranda kruusaga looduslähedaste materjalidega. (kunstrannad, looduslähedased analoogid, kruusa-liivaranna püsimist pidurdajad) Aktiivsed üritavad säilitada looduslikku olukorda. 5. PILET Ranniku- ja randlatüüpide levik Eestis, Peamiselt sõltub ranniku ja randatüüpide levik põhja reljeefist ning kivimitest. Samuti ka lainetuse iseärasusest ning vanadest
Ümbermaailmareis Marsruut EestiVenemaa VenemaaHiina HiinaJaapan JaapanAustraalia AustraaliaMadagaskar MadagaskarLõunaAafrika LõunaAafrikaArgentina ArgentinaKanada KanadaGröönimaa GröönimaaEesti Hiina Rahvaarv: 1,3 miljardit Paikneb IdaAasias Peamised vaatamisväärsused: Taevase Rahu väljak, Keelatud linn, Hiina müür, Xi'an (maailmakuulsad terrakota kujud) ja tempel Dali lähedal. Legend Legendi kohaselt, hakkasid ühel päeval 12 looma vaidlema, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras. Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke. Võistluse käigus hüppas rott aeglase aga kangekaelse härja selga. Kui härg oli lõpppunktist paari jala kaugusel, hüppas rott maha, jooksis finisijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lu...
See meelitab turiste Taisse puhkust veetma ning suurepärastel liivarandadel mõnulema ja päikest võtma sõitma. Mai keskpaigast septembrini toob edelamussoon kaasa vihmase, sooja ja pilvise ilma. Novembrist kuni märtsi keskpaigani on kliima jaheda kirdemussooni tõttu kuiv, vahel esineb põudaperioode. Lõunapoolsel maakitsendil on alati soe ja niiske. Allikas: The World Factbook Atraktsioonid ja vaatamisväärsused Populaarsemad turismiatraktsioonid Tais on sukelduspaigad, liivarannad, sajad troopilised saared, huvitav ja mitmekülgne ööelu, arheoloogilised paigad, looduspargid, muuseumid, eriline taimestik ning omapärased linnuliigid jm. Turistide seas on tavaliseks tegevuseks saanud mitmetel kursustel osalemine, nt tutvumine Tai köögiga ja budismiga ning loomulikult traditsiooniline Tai massaaz. Tai massaaz sai alguse Indias ning põhineb traditsioonilisel india meditsiinil ja joogal, koosneb massaazist ja venitustest.
või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Ungari suured jõed on peale Doonau Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava. Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Järve pikkus on 78 km. Laius on kuni 12 km, aga Tihany'i poolsaare kohal järv aheneb. Balaton on madal suurim sügavus 12,2 meetrit, sedagi vaid Tihany'i poolsaare kohal. Eriti madal on lõunakalda lähedane vesi. Suviti on vesi madaluse tõttu väga soe ja liivarannad sobivad hästi supluseks.Balaton on Bakony'i mägede lõunajalamil. Balatoni järve pindala on 593 km², maht 1,9 km³, keskmine sügavus 3,2 m, kõrgus merepinnast 104 m, valgla pindala 5181km², soolsus 0, kaldajoone pikkus 236 km. Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli
Täis kõik õu on kõrte sirgumist. Täis kõik põu on värsket virgumast. Voolab, voolab oja poole kraav. Küll sul, kraav, on väike väle jooksutraav! Ojja, jõkke merre kärmed veed! Kust nii hästi teate merre teed? Kust te teate, et on meri see, kes teeb ääretuks te ahta vee? JUULI Ellen Niit Heinakuu, sa suve hari, lehtpuu vari, maasikamari, liivarannad kuumas lõõsas, õitsev kibuvitsapõõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga. UUSAASTAÖÖL Ellen Niit Küünlad kuusel säravad, tuli paitab tahti. Uue aasta väravad lükatakse lahti. Rõõmus laul ja küünlapaist viib meid sisse väravaist. Ja ennenäe, seal läve ees on üks kallis vanamees. ,,Tere, tere, tere, tere!" hüüab sulle kõik me pere. ,,Tulid üle maa ja mere,
Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared. Rannikut iseloomustavad rannad, mis on mitu kilomeetrit pikad, liivarannad, lahed, koopad, mida ümbritsevad järsud mäenõlvad, tume liiv, mis on iseloomulik vulkaanilisele pinnasele ja puhas ning läbipaistev vesi. 2006 aastal Kreekal on 404 randa ja 5 sadamat, mis asuvad allpoolt merepiiri. Enamus Kreeka rannikust on vabalt ligipääsetav, kus saab nautida erinevaid veespordialasid. Saared on Kreeka peamine morfoloogiline joon ja osa riigi tsivilisatsioonist ja traditsioonist. Kreekas on umbes 6,000 saart, mis asetsevad Eugese ja joonia meres
· järskrannik ehk pankrannik veekogu sügavneb kiiresti lainete kulutav tegevus kujunevad kulutusrannad lained purustavad ja kannavad ära setted · kulutusrannad iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine lahti murtud osa kantakse lahepäradesse, kus need settivad iseloomulik ka Eesti randadele · laugrannik ülekaalus lainete kuhjav tegevus kõige tüüpilisemad kruusa-, veeristiku- ja liivarannad kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid lainetus võib võtta lahtise osa endaga kaasa, tekitades vee alla valle rannabarrid setete pikiränne setete liikumine ranna joonega paralleelselt maasäär moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi
nt hiiepuud, kivid -RV kohustused! Nt madal unilook, emaputk -tüüpilisus!!! (iseloomulik teatud vallale, piirkonnale) Nt näsiniin (kasvab mul hoovis:D); talvik VÄITED: Lääne-Eesti ala on MADAL! Kõrgused kuni 20 m üle merepinna. Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra! Läänemere rannikualade tõus ja mõõn on VÄHEMÄRGATAVAD, 3 cm. Soomes on graniitrannik, Lätis on levinud pikad liivarannad. Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast! Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega! Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust! Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all.
Tuneesias on turistile palju põnevat Aafrika mõõtkavas on Tuneesia väike riik. Sellest hoolimata on Tuneesial turistile palju pakkuda: põhjas Vahemere suurepärased liivarannad ja turismikeskused, lõunas Sahara serva düünid, rohelised datlipalmioaasid ja soolajärved ning mitmel pool üle kogu maa muinasrooma linnade varemed - neist kuulsaimad on ilmselt Dougga ja Bulla Regia, Kartaago. El-Jemi tohutu Colosseum Monastiri lähedal tasandikul on vapustav vaatepilt. See ilmub taevapiirile ootamatult ja tundub tõusvat kõrgustesse nagu kosmoselaev. El-Jemi Colosseum on peaaegu samasuur kui Rooma Colosseum. Võid käia
Bernu. See tähistanud kaupmeeste ajutist peatuspaika tähtsal veeteel piki jõgesid Tartuni ja sealt edasi Novgorodini. Nii ,et Pärnu sai juba oma nime merega seotud põhjustel. Pärnu linn asub pärnu lahe ääres ,lahe ääres asuvad veel Liu , Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja tahkuranna küla. Suplusranna poolest kuulus Pärnu kanti Venemaa keiserlike kuurortide ametlikku nimekirja juba aastal 1890. Pikad valged liivarannad, lauged kaldad ja parim päike Eestis. Pärnu on terve suve üks suurimaid turismi magneteid terves Eestis. Turiste kutsub siia meie puhas meri ja kaunis rand. Pärnu rannapromenaad sobib hästi nii jalutamiseks kui rulluisutamiseks. 2006. aastal valminud atraktiivne rannapromenaad pakub tõelist kuurordihõngu ning muudab Pärnu ranna üheks ilusamaks kohaks terves Eestis. Piki randa looklev promenaad üllatab oma funktsionaalse läbimõelduse
Second level Third level Fourth level Fifth level Maastiku eripära Maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (vastavalt 44 ja 4%) Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%) Keskosas kunagistest laguunidest arenenud sood (11%) Rannavööndis vahelduvad liivarannad (Valgerannas) kivise kamardunud moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega. Ala on valdavalt metsamaa Aluspõhi Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit.
LUULERAAMAT 2 LUULERAAMAT 2011 3 JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krus...
metoodikaid ja analüüse, et modelleerida ja prognoosida rannikualade maakasutuse muutuseid ja selle tagajärgi, et vähendada negatiivset mõju rannikule ning säilitada selle ressursse. Andmed ja metoodika Täpsemaks uurimisalaks valiti Murrell Inlet, mis asub Lõuna-Carolina ja selle lähiümbruses, 85 miili kirde suunas Charlestonist. Asukoht on idast ümbritsetud Atlandi ookieniga ning läänes Waccamaw jõega. Asukoht hõlmab endas olulisemaid turisminduse resursse: ilus loodus, liivarannad, märgalad, metsad ja mitmekesine loomastik. Siinkohal ohustab aga asukohta äärmiselt suur veereostuse oht. Antud uuringu rahastajaks oli NASA/SC-EPSCoR ning see koostati NASA/SC-EPSCoR märgalade uurimise projekti raames. Samuti osalesid 3 Clemsoni-, Lõuna-Carolina ülikoolid ning Charlestoni kolledž. Antud uuringu teostamiseks
Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Pikanõmme õpperada Viru raba õpperada Mereäärsed kivikülvid Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja- Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas Võsu Ojakivi Juminda Majakivi Mereäärsed liivarannad Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht. Rannikumadaliku piires on aga
Tartumaa järvedes leidub ka palju kalu, nt särgi, ahvenaid, rääbiseid, hauge, angerjaid, kiisku ja viidikaid. Võrtsjärvest püütakse ligi 250 tonni kalu aastas, kuid probleemiks on veetaseme suur kõikumine ja talvel hapniku puudus, mille tõttu sureb palju kalu ära. Ka Peipsi järves leidub palju liike ja püütakse ka rohkesti. See järv on kõige enam läbi uuritud järv Eestis. Peipsi järve rannajoon on ka mitmes kohas korda tehtud- väiksed ööbimispaigad, liivarannad jms. Kuid ka paljude teiste järvede kaldad on korda tehtud, loodud liivarannad, poed, kioskid ning neid kasutatakse turismiobjektidena. (viide 6,7) 8 11. Põhjavesi Tartumaa põhjavesi on normaalse kvaliteediga, seda kasutatakse nii majandus- kui joogiveena (2004. aastal 7,28 mln m³). Ligi üle poole veest, mis aastas kulutatakse tarbitakse Tartu linnas.
kaitseala (tulevane Raeküla maastikukaitseala), mis võeti kaitse alla juba 1958 aastal. Raeküla männikute (67 ha) peamiseks loodusväärtuseks on Pärnu linna territooriumil kasvavad palumännikud ja palusegametsad. Eriti väärtuslikud on siinsed 140 - 160-aastased endistel rannaluidetel kasvavad männikud. Samuti on siinsed metsad olulised elupaigad mitmetele liikidele: näiteks öösorr, kivitäks, punaselg-õgija ja kivisisalik. Pärnu rannaalad on kogu ulatuses madalad liivarannad, mida ääristavad ulatuslikud rooväljad, roostuvad rannaniidud ja nendevahelised sonnid ehk tiigid, mis on merega ühenduses kõrge veeseisu ajal. Rannaala on väga liigirikas, siin võib leida mitmeid kaitsealuseid taimeliike (nt kahelehine käokeel, sile kardhein, emaputk, balti sõrmkäpp, laialehine ja soo neiuvaip, villane katkujuur jt) ja linnuliike (tutkas, niidurüdi). Nende loodusväärtuste esinemise tõttu moodustati Pärnu jõe suudmeala vasak- ja paremkaldal 2007
............lk 12-14 Varia......................................................................................................................................lk 15-17 Küprosest veel midagi...........................................................................................................lk 18 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................lk 19 Küprosest Küpros on Vahemere pärl.Päikeses unelevad liivarannad ja erksinine meri vahelduvad suursuguste metsaste mägedega, tsitruseliste aiad ja banaanikasvandused vahelduvad oliivisalude ja viinamarjaväljadega. Pole juhus, et just siin sündis kõigi armunute kaitsja, ilu- ja armastuse jumalanna Aphrodite. Jumalad ise kinkisid meile Küprose selle lõhnava liivatee ja pujuga, uniste küladega kaljujärsakutel ja kirikutega mäenõlvadel. Sellel saarel on kõik tingimused suurepäraseks puhkuseks tervendav kliima, esmaklassilised
6 muldadega Skåne poolsaar. Rootsi suurimad saared Gotaland ja Öland on pinnaehituselt lubjakivilavad (50-80 m). Rannikul, v. a. liivane ja lauge Skåne rannik, on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku. Pinnamoe mõju majandustegevusele Turisminduse vaatenurgast on edendavad faktorid Skandinaavia mäestik, kuhu ahvatlevad talvereisid talisportlasi viivad ning lõunaranniku liivarannad. Samuti on Svealandi ja Götalandi viljakad mullad suureks plussiks põllumajanduse arengule. Valdavalt mandrijää sillutatud kiltmaa ja künklik tasandik on soodne kiirteede ja raudteede rajamiseks, selle tulemusena areneb transiitkaubandus ja veondus. Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust (umbes 80% kogu Euroopa omast), on Roostil ainult 4
• Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud leetseljakud või barrid. • Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun. Aja jooksul muutub rannajoon sirgemaks Poolsaarte ja neemikute tippudes toimub intensiivne kulutus (lained painduvad). Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati.
rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar. Maastikutüübid ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa. Suviti meelitavad pea kõiki kilomeetripikkused liivarannad Tahkuna ja Kõpu poolsaarel. Hiiumaale on teda ümbritsevad väikesaared nagu värvikirevad pärlid kauni naise kaelas. Üle kahesaja saare ja saarekese hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata, kuid ka suuremaid metsaseid saari. Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima teistsugusem kui Mandri-Eestis. Päikese-paistelisi ilmu on rohkem ja vihma vähem 3 Loodusgeograafiline ülevaade Hiiumaa on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu
4. Sea vastavusse elupaigatüüp ja taimed-loomad valides kõige iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp, e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal, k) looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos, l) koopad – tiigilendlane, m) vanad loodusmetsad – händkakk, n) rabad – teder Test 6 Taimekooslus 1. Tunnused, mida arvestab Braun-Blanquet' koguhinnangu skaala taimkatte kirjeldamisel. a) katvus, b) arvukus 2. Mis on suktsessioonid?
Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev voib Eestis leida naiteks Parnus, Saaremaal Jarvel, Pirital. hudroloogia haru. Liivarannad on randla tuupidest koige liikumavad ning seal Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, toimuvad rannikuprotsessid on ka koige aktiivsemad. sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva Tehnorandlahudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline
Parlamendivalimisteks esitavad parteid oma saadikukanditaadid, kelle hulgast valib rahvas saadikud parlamenti. Riksdag määrab peaministri ja kinnitab peaministri poolt valitud ministrid. Seadusi viib ellu valitsus eesotsas peaministriga. Valitsus on vastutav Riksdagi ees. Praegune riigipea on kuningas Karl XVI Gustav. Loodus Rootsi loodus on väga mitmekesine, kuna riigi alad ulatuvad välja väga erinevatesse piirkondadesse. Põhjas mäed, lõunas aga liivarannad. Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik, mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm.
mis opereerib jaekaubakette Fakta, Irma, Super Brugsen ja Kvickly. Kokku kontrollivad Dansk Supermarked ja Coop Norden Danmark üle 50% toidukaupade jaemüügi turust[2]. 4.5 Turism Taani turistid on enamasti inimesed Taani naabermaadest. Kõige rohkem külastavad Taanit Sakslased, neile järgnevad Rootslased, Norrakad ja Hollandlased. 2007 aastal külastas Taanit 4,7 miljonit turisti ja sellega oli Taani 42. kohal UNWTO Maailma Turismi edetabelis. Taanis on mitmed liivarannad, mis meelitavad peamiselt Sakslaseid. Rootslased ja Norrakad käivad tihti Kopenhaagenis, kui paljud noored Skandinaavlased käivad Taanis odava ja vabalt kättesaadava õlu, veini ja piirituse pärast[1]. Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Denmark 2. http://www.estemb.dk/est/eesti_ja_taani
Yorgis, isegi kui termomeeter näitab miinuskraade. Noored subkultuuri järgijad soovivad elada nagu kunagised esivanemad, nii toitumise kui ka füüsilise treeningu mõttes. Näiteks on nad loobunud spordisaalidest ning hüppavad selle asemel kaljudel, ujuvad kiirevoolulises vees, ronivad puudel või jooksevad paljajalu. Kuna Manhattanil on dzungli ja järskude kaljudega kitsas käes, asendavad kõrgeid vihmametsade puid ehitustellingud ning pikad liivarannad tähendavad paljasjalgseid jooksuringe Brooklyn Bridgel.Lisaks jooksuringidele järgivad need ca 150 meest ka ranget paleo ehk kiviaja dieeti. Nad söövad suures koguses liha, aedvilju, puuvilju ja pähkleid. Väldivad aga pastat ja leiba, mida nende arvates kiviajal ei leidunud. Lisaks paastuvad nad teatud aja järel, et kopeerida esivanemate elustiili. Kiviaja kütid ei saanud alati saaki ning seepärast pidi keha suurte saakide saamise vahel nälgima
Hispaania Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46,030,109 (2010 aastal) Inimeste tihedus: 93 in/km2 Pindala: 504,030 km2 Rahaühik: Euro Peamised keeled: Hispaania, Katalaani Kuningas: King Juan Carlos Peaminister: Jose Luis Rodriges Zapatero Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast(Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub kaSuurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaan...
sisekubermangudega. • Tallinnasse ehitati raudteede peatehased. Seal remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. • Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu. • Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu. Kuurordid • Mereõhk, liivarannad, männimetsad ja ravimuda lõid ideaalsed tingimused ravi- ja supelusasutuste kiireks arenguks. • V. Buxhoevden rajas 1824. a. Saaremaale Kihelkonna lähedale Rootsi külla muda- ja kümblusraviasutuse. See oli esimene muda- ja vesiravila mitte ainult Eestis, vaid kogu Venemaal. • 1825. aastal ehitati dr Hunniuse juhtimisel mudaraviasutus Haapsallu. Seal käisid oma tervist parandamas ja vaikelu nautimas keisrid Peeter I, Aleksander I,
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
ekvaatori all. Maa on lopsakas ja äärmiselt mitmekesise loodusega ning kireva kultuuriga. Selle saarte elustik on ainulaadne ja rikkalik. Seal on mitu saart mis on mägised ja vulkaanilised. Loodusnähtuste tõttu reisitakse sinna ja kuna seal on täiesti teistsugune maastik. Reklaamitakse ka seda,et seal asub hiidkilpkonnade (elevantkilpkonnade) elukoht. Galápagose saartel elab palju haruldasi loomaliike. Liivarannad on seal musta värvi, mis paljudele tundub huvitav. 2.3 8 3 ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS Turismieetika koodeks on vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse
Tüüpilist liivaranda esineb Saaremaal piiratult, seda on näiteks Järvel, Sõrves, Harilaiul ja mõnel pool mujal. Liivarannad piirnevad sageli metsamaistuga, mille kasutamist rekreatsioonis piirab tihti metsa väike koormustaluvus. Nende metsade järjest suurenev kasutamine nõuab hooldusabinõude tõhustamist ning siin esinevatele probleemidele on juba aastakümneid tähelepanu juhitud. Kaunid ja hästi väljakujunenud eelluidetega liivarannad jäävad ka Saare maakonda kuuluva Ruhnu saare idaossa, kus need piirnevad metsamaistuga. Rannikumaastikud on moodustunud inimese ja looduse pikaajalisel koostoimel ning siinsete väärtuste püsimine eeldab looduse ja inimese harmoonilist tasakaalu .Rannikumaastike muutused on sageli seotud traditsiooniliste tegevuste kadumisega. Seda on aastakümneid mõjutanud püsielanikkonna vähenemine. Maastike püsivust, looduslikku potentsiaali, kasutustaluvust ning koormusi aitab täpsemalt
rannikuriikides. Näiteks Iisralis mõnedes kohades soolane vesi tungib maaaluse allikate peale kiirusega 50 meetrit aastas. On kohad, kus merevesi on juba tunginud ja saastunud värske veee allikaid kahe kilomeetri sügavusel. Rannikualade erosioon. Peamine merevee taseme tõusu sekundaarse mõju on massiivne ranna erosioon.Eriti tundlikud meretaseme tõusule ja erosioonile on liivased rannikualad. Liivarannad moodustavad 20% kogu rannikualast. Rannikujoone taandumine võib olla nähtav isegi väikse meretaseme tõusuga, sest ranniku pind sageli omab väga väikset kallakut. Teadlase ütlevad, et merepinna tõus 1 m võrra viib 50-100 m rannaala kadumisele. Äärmuslikud ilmatingimused Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab
Maurituse ajaloohälliks, kuna see oli esimene inimeste poolt asustatud koht saarel. Seal on näha esimest Hollandi kindlust. Pinnasetööde käigus on avastatud oluline osa Mauritiuse ajaloost. Ile Aux CerfsParadiisisaar. Ile Aux Cerfs asub Pointe Maurice-st 20 km kaugusel. Saarel on imeilusad liivarannad kristallselge sinise veega ja kaunis loodus. Sobib suurepäraselt veespordi harrastamiseks. La Vanile Krokodillide Park, mis asub Rivivere des Anguilles` lähedal, ning seal elavad Madagaskari krokodillid. Lisaks krokodillidele on pargis omaette vaatamisväärsuseks ka loodus ja teised huvitavad loomad. Chamareli värviline maa ja kosk.Chamareli värviline maa ehk
Queluz Óbidis Nazare Bathala Coimbra Bucaco metsapark rongisõit Douro orus Porto Bom Jesus Do Monte). 12.3.SKT osakaal Turismi osa riigi SKT-st on umbes 6%. 4 Pilt10 Algarve kõrged platood ja valged liivarannad. Allikas:http://en.wikipedia.org/wiki/File:Dona_Ana_beach,_Lagos.jpg Kasutatud allikad https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/po.html http://en.wikipedia.org/wiki/Portugal http://et.wikipedia.org/wiki/Portugal http://www.miksike.ee/docs/referaadid/portugal_liina.htm http://www.indexmundi.com/portugal/ http://enipedia.tudelft.nl/wiki/Portugal/Powerplants http://www.britannica.com/EBchecked/topic/471439/Portugal/256286/Soils http://faostat.fao.org/desktopdefault.aspx
toetatud valitsuse all) 19891993 Kambodza Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei) alates 1993. aastast Kambodza Kuningriik Loodus Geograafiliselt jaguneb Kambodza kuueks piirkonnaks: põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga. 3 Pinnamood Umbes kolmveerandi Kambodzast moodustab MekongiTônlé Sabi tasandik, mille kõrgus merepinnast ei ületa üldjuhul 100 meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa. Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle moodustab Lõuna-Vietnami keskkõrgustik.
Kas Arubal olete hiljem käinud ? Ma ei ole seal käinud ja olen otsustanud mitte minna . Sellepärast , et mul pole selle vastu nii palju huvi . Pean oluliseks huvi , mitte uudishimu . Uudishimust võiksin minna , aga nii kallist reisi lihtsalt uudishimust ette võtta . . . Lugesin hiljuti ühest väiksest turismibroshüürist , et Arubal on oma valitsus , eestlane saab sinna minna viisata ja seal on omamoodi paradiis suured sinise veega täidetud basseinid , palmid , liivarannad...Mõned kohad tulid isegi tuttavad ette : laguun , kus sai ujumas käia . Ent see maailm oma juveelipoodide ja luksushotellidega on minule võõras . Need on toredad inimestele , kes selles peavad , aga mulle sellised asjad ei sobi . Kaotasin igasuguse huvi Aruba vastu , kui olin broshüüri lõpuni lehitsenud . Käisin reisibüroos uurimas , kui palju maksab pilet Arubale . See oli umbes 1300 dollarit . Küsisin sellepärast , et vastata arvude keele inimestele , kes
Suur osa neist on muutunud looduslikuks rohumaaks, servaaladel kasvab ka kadakaid ja üksikuid puid. Praegu on enamus põlde ja rohumaid kasutamata ja kunagistest puisniitudest ja -karjamaadest on saanud mets. Kõpu küla on üks väheseid kohti Hiiumaal, kus on säilinud korralikke kiviaedu põldude vahel. Joonis 2. Tahkuna lääne- ja põhjarand ning sealsed metsad kuuluvad Hiiumaa väärtuslikumate puhkealade hulka. Poolsaart ääristavad pikad liivarannad niinimetatud laulvate liivadega (Joonis 2). Rannalähedased metsad rannavallidel ja luidetel koosnevad põhiliselt looduslikest männikutest, kuid leidub ka luiteliivade kinnistamiseks istutatud metsi. 19. sajandi lõpul püstitati Tahkuna neemele majakas. Ainulaadne on elektrit tootev Tahkuna tuulik, mis valmis 1997. aastal. Läheduses asub parvlaev "Estonia" hukuga seotud mälestusmärk. KÄRDLA LINNA väärtuslikud maastikud on Kärdla linn ja Kärdla rannaniidud ja metsad.
Kui ta meid nägi oli ta väga rõõmus, meie igatsesime ka väga. Lõpuks jõudsime koju. See oli parim reis, mis meil perega ette võetud. Kunagi tahaks Hispaaniasse tagasi minna. 16 KOKKUVÕTE Meile kõigile meeldis see reis väga. Nägime ilusaid vaatamisväärsusi: Barcelona vanalinna, losse mägede peal, varemeid, suuri sildu ja kõrgeid pilvelõhkujaid. Mulle meeldisid pikad liivarannad ja suured lained. Mägede otsas olid mustade pullide kujud, kuna pull on Hispaania rahvusloom ja seal väga au sees. Esmakordselt nägin põldudel laiuvaid päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid. Kuna me sõitsime maha mitmeid sadu kilomeetreid, siis nägime väga erivat maastikku. Alustades lõpututest maisipõldudest, mitmekesistest puuistandustest, kaljudel paiknevatest oliivi-ja mandariini põldudest. Mainimata ei saa ka jätta viinamarjaistandusi.
pikksaba-änn, sarvikulõoke, suur-laukhani, alk jt. eksikülalised on järgmised linnud: kolmvarvas-kajakas, väiketirk, lühinokk-tirk ja jämenokk-veetallaja. 14. RAND JA RANNATAIMI Eesti mererandade maismaa osa on vaheldusrikas. Tasastes madalavõitu paikades, kus rand ei uhu kunagi suured lained, on pinnas kamardunud. Sel levivad rannaniidud. Tugevatele lainetele avatud kohtades tekivad väikeste ümarate kividega kaetud kliburannad. Sel kus merelained on kuhjanud liiva hakkavad levima liivarannad. Väga haruldane rand mis on levinud Eesris ja natuke isegi Rootsis on pankrand. See on püstloodne, vahel isegi mitmekümne meetri kõrgune paekallas. Kõikidel randadel peale pankranna on vähemalt üks neid ühendava tunnus: neli kõigil ujub ajuti üle soolane vesi. Mererannan taimed peavad taluma soolasemat keskkonda kui tavalised maismaa taimed. Järgnevalt on räägitud merikapsast ja pilliroost. Merikapsas: Merikapsas on umbes poole meetri kõrgune. Tal on laiad lehed, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
