Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus
· Gaudiana voolab samuti Hispaania piiril. Taimestik · Taimestik on Portugalis mitmekesine · Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. · Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. · Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomastik · Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved. · Mererannikul elab ka palju linde. Assoorid (saarestik) · Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. · Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. Sport · Laialt on levinud jalgpall · Portugalist on päris maailmakuulsad jalgpallurid (Luis Figo , Cristiano Ronaldo) · Samuti on veel Hoki,
Tekkinud madalama maa-ala ujutab meri üle. Mandrilisest riftist tekib ookeaniline rift ja laamad eralduvad edasi teineteisest. 26. Millisele laamtektoonilisele vööndile on iseloomulik: a) pangasmäestiku teke? Ookeaniliste laamade lahknemine-tõukumine. b) kurdmäestiku teke? Laamade põrkumine. c) kurd-pangasmäestiku teke? Mandriline rift. 27. Rühmita saared nende tekke alusel. Kuum täpp (Island), Hawaii, (St. Helena), (Assoorid) Laamade põrkumine Kuriilid, Sunda saared Laamade lahknemine Island, (Assoorid), (St. Helena) 28. Leia atlase abil vähemalt 10 riiki, kus esineb aktiivne vulkaaniline tegevus. Island, Filipiinid, Indoneesia, USA (Hawaii), Tsiili, Jaapan, Itaalia (Etna), Venemaa (Kautsatka), Uus-Meremaa, Monteserrat (Kariibi meri). 29. Nimeta vulkaane, mis ei paikne laamade äärealal. Kenya, Kamerun, Elbrus, Hekla. 30
Portugal Üldinfo Asub Lõuna-Euroopas Naabriks Hispaania Muutke teksti laade Pealinn Lissabon Mandrile lisaks saared Teine tase Assoorid ning Madeira Kolmas tase Neljas tase Kuulub Euroopa Liitu Viies tase Kasutusel euro Rahvaarv ja selle muutus Rahvaarv 12000000 1900.a u 6 900 000 10000000 1950.a u 9 200 000 2000
Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel. Riigikord: vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 636 900 (2010)
Fourth level Fifth level Portugali impeeriumi (1415-1999) kaart. Punane - valdused. Roosa - mõjupiirkonnad. Sinine - merepealsed mõjualad ja kaubateed. Kuna Portugali poolt Austraalia avastamine on vaidlusalune, siis pole seda näidatud. Portugali endised ja praegused koloniaalvaldused Madeira (1419 kuni tänaseni) Assoorid (1431 kuni tänaseni) Portugali Guinea (Guinea-Bissau) (1446/18791974) Roheneemesaared (Cabo Verde)(14621975) São Tomé ja Príncipe (14851975) Brasiilia (15001822) Rio de Janeiro Minas Gerais São Paulo jne Pilte Portugalist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Portugal Valisin referaadi teemaks Portugali, kuna tean, et sealt on pärit kuulsad jalgpallurid nagu Cristiano Ronaldo, kes oli 2006 aasta Inglismaa parim jalgpallur ning Luís Figo, kes oli 2000 Euroopa aasta jalgpallur. Tahan teile rääkida portugali rahvast, keelest, usust, haridusest jne. Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Lisaks kuulub Portugalile veel kaks saart: Assoorid ja Madeira. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas.
transformne e. kahe laama nihke piir. LAAMTEKTOONIKA Laamade teineteisest eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. ISLAND ATLANDI OOKEANI KESKAHELIKUL toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; mandriliste laamade lahknemine toob
Islandi saare tekeOokeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: -gammakiirgus on elektromagneetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on lühima lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) -röntgeni kiirgus ca 0,01-0,1 nm -ultraviolettkiirgus(UV kiirgus), lainepikkus 10-400nm -UV-C: lainepikkus 200-280 nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis
Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: -gammakiirgus on elektromagneetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on lühima lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) -röntgeni kiirgus ca 0,01-0,1 nm -ultraviolettkiirgus(UV kiirgus), lainepikkus 10-400nm -UV-C: lainepikkus 200-280 nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis
38°43 N 9°10 W. Pealinn asub Tallinnast linnulennult umbes 3300 km kaugusel. [2] [6][5][10][7] 3. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile autonoomsed Madeira saar ja Assoori saarestik, mis on lähistroopilised paradiisisaared. Madeira, mis on sooja ja lokkava loodusega saarestik hõlmab 741 km² ning seal elab 244 300 elanikku. Saarestiku keskus on Funchal. 3 Assoorid asuvad Atlandi ookeanis 1300 kilomeetrit Lissabonist läänes. Vulkaanilist päritolu saared on laiali pillutatud 650 km ulatuses. Assoori saarestik hõlmab 2355 km², seal elab 243 800 inimest. Saarestiku keskus on Ponta delgada. Assoorid moodustavad üheksa vihmast ja rohelist vulkaanitippu saared, mis jagunevad rühmadesse: · Läänerühm o Santa Maria o Corvo o Flores · Keskrühm o Faial
Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered. Mõnedele Atlandi ookeani osadele on antud omaette nimed, kuid nende piire pole täpselt kindlaks määratud. Nendeks on näiteks Sargasso meri, Bahama meri ja Labradori meri. Saari on Atlandi ookeanis vähe, suurimad (Suurbritannia, Iirimaa, Suured Antillid, Teravmäed, Falklandi saared) on valdavalt mandrilised. Vulkaanilised saared on Island, Assoorid ja Kaaari saared(www.miksike.ee). 4 Tarmo Tuuling Atlandi ookean Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik, mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m),
1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on astenosfääriaine väljavoolamise koht. Astenosfäär on basaltse laava tekkimise koht, plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus. Esineb ka mandritel (mandriline rift), nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond). Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub
haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne- Aafrika ja Vahemeremaade vahel läbi Sahara kõrbe. Neid teid kontrollisid Põhja- Aafrika islamiriigid, Portugali kauaaegsed rivaalid. Portugallased lootsid, et islamimaid õnnestub vältida, kaubeldes mere kaudu otse Lääne-Aafrikaga. Loodeti ka, et Saharast lõuna poole jäävad maad võtavad vastu kristluse ning saavad
2.ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Rahvaarv: 10,707,924 Pindala: 92 391 km² Elanike tihedus: 112 in/km² Raha ühik: Euro Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Ajavöönd: suvel UTC+1, talvel UTC0 Haldusjaotus: 18 ringkonnaks-Lissabon,Leiria, Santarém, Setúbal, Beja, Faro, Évora, Portalegre, Castelo Branco, Guarda, Coimbra, Aveiro, Viseu, Bragança, Vila Reali, Porto, Braga, Viana do Castelo ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira) Etnilised grupid: 96.87% portugallased ja 3.13% legaalsed immigrandid Usundid: Rooma-Katoliku 84.5%, muud kristlike religioonide usku 2,2%, teised 0,3%, teadmata 9%, mitte ükski 3,9% Keeled: portugali , miranda Kliima: vahemereline; niiske ja soe talv, kuiv ja palav suvi Pinnamood: lääne- ja lõunaosas on madalikud või madalad mäed Madalaim punkt: Atlandi Ookean 0m Kõrgeim punkt: Ponta do Pico (Pico or Pico Alto) on Ilha do Pico 2.351m
Divergentne e lahknemispiir (eemaldumine) Konvergentne e kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika
Vaikse ookeani ja Filipiini laam. Kuidas on tekkinud Jaapani saared: vulkaanilise tegevuse tulemusena, kaks ookeanilist laama. Passiivsete äärtega ookean laamade kokkupuute piirkond on ookeani keskel. Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean. Akriivsete äärtega ookean laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam Laamade lahknemine: (vulkaaniline saar) Island, Assoorid, St Helena. Kuum täpp ja selle piirkond: Hawaii Kahe okeanilise laama kokkupõrkel: Kuriilid, Sunda saared. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse
Liustiku või mandrijää sulamisvee 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: -gammakiirgus on elektromagneetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on lühima lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) -röntgeni kiirgus ca 0,01-0,1 nm -ultraviolettkiirgus(UV kiirgus), lainepikkus 10-400nm nähtav valgus: lainepikkus 380-760 nm infrapuna-(soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm
Kolmandaks liigiks, mis on põhjustanud väga tugevaid maavärinaid (San Andrease murrang, mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California lahe), on laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes. Neljandaks olukorraks on laamade teineteisest eemaldumine, põhiliselt esineb see nähtus ookeanide keskmäestikes (ookeanile rift), laava tungib lõhedesse, kus ta tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, need võivad ületada merepiiri saarte näol (näiteks Island ja Assoorid). Esineb ka mandritel, mida nimetatakse mandriliseks riftiks. Näiteks Ida-Aafrika murrangute vöös koos Punase mere, Surnumere ja Baikali järve piirkonnaga. Venituspingete tõttu tekivad riftid, mille tulemuseks on pangasmäestikud. [], [], [], [] Lisaks toimuvad maavärinad ka subduktsioonivööndites ehk Benioffi tsoonis, kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on
Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne-Aafrika ja Vahemeremaade vahel läbi Sahara kõrbe. Neid teid kontrollisid Põhja-Aafrika islamiriigid, Portugali kauaaegsed rivaalid. Portugallased lootsid, et islamimaid õnnestub vältida, kaubeldes mere kaudu otse Lääne-Aafrikaga. Loodeti ka, et Saharast lõuna poole jäävad maad
Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Need on Madeira suurim vaatamisväärsus. 6. Korvkelgud, ehk tobogganid, kuidas kasutatakse tänapäeval? Madeira traditsiooniline liikumisvahend. See on puukelk, tänapäeval sõidutatakse sellega turiste. III ASSOORI SAARED 1. Asukoht? Kuidas on tekkinud? Elanikud? Assooride nimi tõlkes? Assoorid on Portugali autonoomne piirkond ja saarestik Atlandi ookeani põhjaosas. . Saared on vulkaanilised ja mägised, kõrgus kuni 2351 meetrit. Valitseb pehme kliima, hoolimata Assoori kõrgrõhkkonna olemasolust sajab suvelgi vihma. Pindala: 2330 ruutkilomeetrit, Elanikke: 243 800 (2004), Keskus: Ponta Delgada. Assooride nimi tõlkes tähendab kanakulli, sellepärast et see oli seal tüüpiline lind. 2. Avastuslugu ja riiklik kuuluvus? Kuulub Portugalile, on oma autonoomia
maakoorelaamade tõukeservad ookeani keskmäestiku hiidlõhangu ehk rifti alal, kus vahevööst tõusvad konvektsioonivood tulikuuma basaltse magma järjepanu tekkivatesse maakoorelõhedesse suruvad, millest osa laavana merepõhjale välja voolab ja ookeani keskmäestiku moodustab. Üksikuis kohtades võivad keskmäestiku tipud veepinnast kõrgemale kerkida ja moodustada vulkaanilise tekkega saari. Just sellisteks on Atlandi ookea- 12 nis Island ja Assoorid, Vaikses ookeanis Lihavõttesaar ja Galapagose saared. Kuidas uues vulkaanisaared võivad sündida, selle tunnistajateks olid 1963. aasta sügisel Islandi lõunaranniku kalurid. Kohale, kus merepõhja sügavuseks oli 130 meetrit, kerkis viie päevaga vulkaanikuhik kõgusega 60 meetrit üle merepinna. Selle, Surtsey saare kasv kestis 1956. aasta maini, mil vulkaani aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli saare läbimõõt 1,2 kilomteetrit ja kõrgus 174 meetrit
teravaotsalise katusega ( telhado de tesoura), mis arvatakse olevat Hiina mõjutus. Teravatipulisi katuseid võib enim kohata Faros, Taviras ja Santa Luzia's. Ukseavade peal on võlvkaar või karniisid. Korstnad on saledad ja elegantsed, kombekalt augustatud, valgeks värvitud või ehitatud tellistest, mis on laotud kaunistavasse mustrisse ja kroonitud palli, nõelja torniga, vaasiga või mingisuguse ornamendiga nagu näiteks piik või vikat. Madeira ja Assoorid Madeiras on traditsioonilistel mägielamutel õlgkatus kahe katuseräästaga, mis laskuvad otse maapinnani, seega kattes kogu maja. Maja esiküljel olev peauks on kahe väikese akna poolt piiratud ning vahel on kolmas aken peaukse kohal. Kõik need avaused on seina asetatud värviliste raamistustega. Majad Assooridel on sarnased Algarves asuvate majadega, pakkudes meenutusi saarte esimestest asukatest. Kuid Püha
Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. 3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik)
Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv - 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv - 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv - 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv - 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv - 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv - 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv - 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu
nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas) OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad. Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst ülesse ja tardub. Tasapisi kerkib veealusete vulkaaniliste mäeahelike vöönd- okeaaniline rift. Veest välja ulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Toimub ka mandrilisel Aafrika laamal. Magma voolud tõusevad ülesse, endised platvormid vajuvad pangaliselt astangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud-kujuneb mandriline riftide süsteem ja esineb vulkaane. Ida- Aafrika suurte järvede lahknemine ja Punasest merest saab kunagi uus ookean. OKEAANILISE JA MANDRILISELAAMA PÕRKUMINE- raske okeaaniline laama sukeldub kergema mandrilise laama alla (Nazca ja Lõuna-Ameerika)
Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus
vihmad, üleujutused Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Kesk-Atlandi mäestik on ookeani keskahelik Atlandi ookeani keskosas.See jagatakse Põhja- ja Lõuna-Atlandi mäestikuks. Mäestiku tekkepõhjus on laamade eemaldumine. Kesk-Atlandi mäestikul on palju vulkaane, sealhulgas vulkaanitekkelised saared (Island, Jan Mayen, Assoorid, Sāo-Paulo saar, Ascension, Tristan da Cunha saared, Bouvet' saar ja teised). Piirkonnas toimub tihti nõrku maavärinaid. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas
h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents j. Monaco okeanograafiamuuseum, Monte Carlo, vürstiloss k. Prantsusmaa Pariis (Louvre, Eiffeli torn, Notre Dame, Võidukaar, Mont Martre jne), Versaille loss ja park, Lyon, Loire jõe org, Loire oru lossid, Mont Blanc, Bordoo 2. LõunaEuroopa a. Portugal Madeira saar, Assoorid, Roca neem, Duoro jõe org, Tejo suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei
Lahed Liivi, Soome, Pärnu, Matsalu, Kolga, Narva. Neemed Purekkari, Ramsi, Nordkinni, Marroqui, Roca. Saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Naissaar, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Ruhnu, Abruka, Vilsandi, Piirissaar, Prangli, Osmussaar, Vohilaid, Aegna, Vaindloo, Nootamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta, Küpros, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Gotland (Ojamaa), Öland, Ahvenamaa, Kanaarid, Assoorid. Poolsaared Pärispea, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Pakri, Viimsi, Juminda, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Pürnee e Ibeeria, Apenniini, Balkani, Krimmi. Jõed Narva, Ahja, Suur Emajõgi, Võhandu, Piusa, Peetri, Uural, Rhone, Po, Wista, Dnepr, Doonau, Volga, Seine, Thames, Koiva (Gauja), Rein. Järved Peipsi-Pihkva, Võrtsjärv, Saadjärv, Narva veehoidla. Mäed ja mäestikud Vaivara Sinimäed, Uuralid, Kaukasus, Skandinaavia, Alpid, Karpaadid, Keskmassiiv, Reini
JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOON JA PÄDEVUS P.1. RIIGI REGIONAALSED (VAHETASANDI) NING LOKAALSED KOHALDUSTASANDID - lisa: 1.1. Oma(valitsus)haldusega regioonid Ajaloolis-kultuurilise tekketaustaga omahaldusega regioonid on järgmistel riikidel: Hispaania - Baskimaa, Galicia, Kataloonia, Kanaari saared; Suurbritannia - Põhja-Iirimaa, Šotimaa, Wales, + Kanali saared ning Man`i saar; Itaalia - Sitsiilia , Sardiinia, Val d'Aosta, Trentino Alto-Adige, Friuli Venezia Giuli; Portugal - Assoorid, Madeira; Prantsusmaa - Korsika; Soome - Ahvenamaa; Taani - Fääri saared, Gröönimaa. Rahvuslik-kultuurilised põhjused on järjest süvenevate konföderatiivsete tendentside toitjaks ka Belgias, kus eriti viimastel aastatel toimub kolme ajaloolise rahvuskogukonna selge piiritlemine. Osundatud regioonidel on reeglina oma valitav esinduskogu (seda polnud senini näiteks aga Šotimaal ja Walesil, kes alles 1997. aastast said piiratud pädevusega parlamendi), oma eelarve ja
annaabi.ee 
