Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
Isiksus: Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviiside individuaalsus. Isiksus (kreeka keeles) -mask,roll, mida näitleja täidab Inimene ehk: Indiviid - vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivne silmapaistev inimene Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2)...
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele
Määratletakse, mida tahetakse HERBERT SIMON - NOBEL 1978 ORGANISEERIMINE teabe jagamine ORGANISEERIMINE individuaalsus individuaalsus sotsiaalne taju sotsiaalne taju eestvedamine eestvedamine motiveerimine
5. Juhtkonna toetus alluvatele 6. Kontroll - ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd 7. Identiteet - pühendumine organisatsioonile 8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis põhineb hinnangutele ja ametikohale 9. Konflikti tolerants - milline on konfliktide iseloom, kuidas suhtutakse kriitikasse 10. Kommunikatsioon - mitteametliku kommunikatsiooni osatähtsus 8. Selgitage mõistet ,,individuaalsus" Individuaalsus on inimeste psüühiliste ja isiksuseomaduste kogum. Individuaalsus on isikupära, see näitab, mille poolest me teistest erineme. Iga inimene on kordumatu. 9. Kirjeldage ühte organisatsioonikultuuri tüpoloogiat Üheks on näiteks Handy ja Aitkeni kultuuritüpoloogia: Organisatsioonid peavad alustades sageli olema rohkem jõulisemad ja kiired ning seetõttu on ,,noortes" organisatsioonides sageli õlekaalus Zeusi kultuur. Organisatsioonide
ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu. Käisi mõtte järgi polnud mitte kui uus aine, vaid kui uus õppemeetod, mis arendab õpilaste vaatlusvõimet, iseseisvat tööd ja harjutab mõtlemist. Laps õpib tundma kodukoha loodust ja inimese tööd. Käis rõhutas, et lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. (Eisner 1985: 9-10) J.Käisi süsteemi keskseks küsimuseks on õpilaste individuaalsus, iseseisev töö. Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist. Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10) J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid
Faasid – osade mingid spetsiifi lised detailid või alasüsteemid. Elemendid – üksikute kehaosade liikumine. Peamised asendid ja liikumised – otstarbeka lähteasendi valimine, pingutusele eelnev lihaste väljavenitamine, inertsi loomine kehale või selle üksikutele osadele Lõppasend ja liikumised – säilitada keha püsiv asend pärast harjutuse sooritamist, liigutusülesande terviklik sooritamine. Sporditehnikat iseloomustavad stabiilsus, standardsus, variatiivsus, individuaalsus, kindlus ja stiil Stabiilsus – tehnika omandamise tase, mis võimaldab liigutust sooritada sarnaselt palju kordi olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest Standardsus – antud spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine. Variatiivsus – kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada Individuaalsus – spordiharjutuse sooritamise reaalne viis, mille omapära määravad sportlase
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust. Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes.
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD ◦Naiselikkus ja rafineeritus ◦Turg täis alternatiivseid võimalusi ◦Audrey Hepburn ◦Minimaalne elegants, pikad kindad 60NDAD ◦Peamine murrang – MINI! ◦Stiil ulatus kuni naeruväärsusteni ◦Mis mõj...
Renessanss III ja IV põlvkond III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. ...
Alt laienevad püksid Kostüümid Kõrgekaelusega dzemper Triibuline/ruuduline riietus Naise loomulik ehe Parukad 1970-1980 Halva maitse sümbol Punk Sport Pükskostüümid Kihiline mood Disko Haaremipüksid 1980-1990 Disaineriteksad, rebitud teksad Õlandid Peeniksed vahvlilokid Suured saapad Nahkjakid Prillid 1990-2000 Narko look Individuaalsus Punapead Hobusesaba Lihtsus ja minimalism Kasutatud kirjandus http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1990-2000-mood-ja-soengud/ http://www.vam.ac.uk/content/articles/i/introduction-to-20th-century- fashion/
vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine
vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine
Teismelised Ujumiskostüümid 1960-1969 Plastik ja metall-valge Püksikud Kosmoseajastu stiil Õmblusteta pesu Parukad Jalgade meik Silmatorkavad juuksevärvid 1970-1979 Diskostiil Kõhn figuur Pungilik stiil Teksased Anoreksia 1980-1989 Tõuslik stiil Kitsad puusad Laiad õlad Ratsapüksid Rullkraega särgid Karusnahksed mütsid päikeseprillid 1990-1999 Suur moevalik Spordirõivad Lihaseline kehakuju Tätoveeringud Platvormkingad Prantsuse patsid Individuaalsus Kasutatud m aterjal http://www.uptowntwirl.com/fashion-spotlight-4/390 1/ http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_a astatel_19101919.html http://oteea-land.com/2012/01/12/fashion-nostalgia- the-stylish-1930s/ http://glamourdaze.com/2009/08/1940s-fashion-wom ens-dress-code.html http://glamourdaze.com/2012/07/1950s-wardrobe-the- correct-fashion-line-for-you.html http://www.pinterest.com/laurenarandall/60s-beach- theme/ https://woodstockwardrobe.wordpress.com/tag/1970s
19902000 mood ÜHEKSAKÜMNENDAD Koodsõnaks individuaalsus Kandja valis mida, kuidas või millega kanda Narko look Moevalik suur, saadi inspiratsiooni eelnevatelt kümnenditelt Inimesed olid kursis koguaeg moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega Naised · Supermodellid ja kõrgmood · Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, tsärgid, pusad, nuku kleidid, mantlid koos võlts karusnahaga. · Teksad ja teksajakid muutusid tumedaks · Liibuvad teksad + kaboi saapad, pearätt, säärised Hipi stiil 95/96 disko stiil Must riietus Disainer rõivad(Chanel, Armani, Gucci, Chanel) Õrnad toonid Fliisjakk, maikad, union jack Casual chic Muu Papud, kaboisaapad, tennised, platvormkingad, jelly shoes, varbavaheplätud, jooksutossud Peavõru, pearätt, kuldehted Ülitumedad huuled Strigid Soeng Meg Ryan Jennifer Aniston Tumedad juuksed Kiilaspäisus Hobusesabad Mehed Flanell särgid Villa...
Sisurõhutav õppimiskäsitlus Rutiin ja traditsiooniline päevarütm loovad aluse õppetegevuse kavandamiseks. Päevakavas lisaks mängule ka õppetegevused. Olulised konkreetsed eesmärgid ja saavutatud oskused. Valmsitatakse lapsi ette kooliks (järjekorras ootamine, püsivus, istumine jms). Lapsest lähtuv õppimiskäsitlus Õpetuse lähtekohaks vaba tegevus. Õppimisele ei seata selgepiirilisi eesmärke. Õpetaja hoidub õpetamisest, jälgib lapsi. Esikohal laps ja tema individuaalsus. Märkamatu õppimine. Dokumenteerimine pole vajalik. Biheivioristlik õppimiskäsitlus Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine peamiselt üksikute valmisteadmiste, käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena. Rõhk välise käitumise kujundamisel. Omandatud üksikud teadmised ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi?
•. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel).
Ludwig van Beethoven 1770-1827 Moto: ,,Läbi võitluse võidule". Ideaalid: isiklik vabadus, individuaalsus, eetilised tõekspidamised. Sündis Bonnis muusikute perekonnas. Õpingud algasid 4-aastaselt. Kaua õpetas Neefe (klavessiin, vioola, orel) (1 õppetund nädalas). 13-aastaselt asus tööle vürstlikus õukonnaorkestris. Unistas õpingutest Mozardi juures. 1787 sai vürstilt loa õppereisiks Viini, Mozardi juurde. 1792 kolis Viini õppima. Õpetama hakkasid Haydn ja Salieri. Algul pianistina, hiljem ka heliloojana. Hakkas saama aristrokraatidelt maj. toetusi
kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused
Haaremipüksid HOLLYWIOODI kübarad Nahkpüsid Kettide ja neetidega nahkjakid AASTAD 19801990 Uhkeldati keha ja rahaga Teksadel uus tähendus Lühike liibuv miniseelik Ballikleidid “Ajudega” imago Botased Väärisehete ja karusnaha kandjate elustiil Laps oli kõige šikim aksessuaar Beebi pidi olema täielikult ilus, puhas ja kaunilt riides Moekuninganna – Printsess Diana AASTAD 19902000 Individuaalsus Äärmiselt suur moevalik Nõudmine uute imagode järele kasvas Julia Roberts, Kate Moss, Spice Girls jne. KÜSIMUSED Millal oli vabameelsete naiste ajastu, kuidas seda nimetati? Nimeta kuulsamad moeloojad. KASUTATUD ALLIKAD www.slideshare.net Google pildid www.wikipeedia.ee http://www.ajakirimood.ee/silt/naitus/ TÄNAME KUULAMAST!
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele
A 1 Renessanss all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo
1765- 1785 Johann Gottfried Emotsioonide Herder rõhutamine Friedrich Maximilian Eeskujuks Shakespeare Klinger geenius Jakob Michael individuaalsus Reinhold Lenz eiramine Heinrich Leopold spontaansus Wagner Draama aasta 1776 vastuvõtlikkus Johann Wolfgang v. Johann Wolfgang sentimentaalsus 1740-1780 Goethe v
d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 12 elamisetoimingut, elukaar, sõltuvus/sõltumatuse järjepidevus, elamistoiminguid mõjutavad tegurid, õenduse individuaalsus
oskused, neid edasi arendades saame liikuda iseseisvuse, harmoonia ja täisväärtusliku elu poole. Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi: · Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda teda ümbritsevas ühiskonnas (kodus, tööl, lähikonnas) · Sõltumatus. Tugevdatakse võimet teha nii palju kui võimalik ise, vähese abiga et ta saaks võimalikult vähese abiga võimalikult palju ise hakkama · Individuaalsus. Kindlustada, et indiviidi oma soovid ja võimed võetaks arvesse kõigis toiminguis Kasulikkus, produktiivsus. Aidata inimesel anda oma panus kollektiivile/ühiskonnale ja võtta vastutus oma tegude eest. Sama tähtis, kui see, mida õpetame, on see, kuidas õpetame. Kas õpetame pealetükkivalt? · Ole õppimist KERGENDAV, mitte KÄSKIV. Räägi meelitava häälega. Põhjenda oma ettepanekuid ja käske isikut austades. Näiteks:
Polised jagunesid: Aristokraatlikud polised, kus vim oli rikaste ja suursuguste k es. (Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised *V lismaalased ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad vlgade katteks orjusesse müüdud, s...
RENESSANSS 14.-16.saj. Aeg ja peamised esindusriigid: -Sai alguse Itaaliast ja levis ülejäänud Euroopasse(Prantsusmaa. Renessanss-taassünd.) Loomulikkus ja looduslikkus; individuaalsus ja isiksus. Vaadati tagasi antiikajastusse, võeti sealt endale elemente. Maalikunsti areng. Renesanssi kaasatoodud muutused maailmapildis: - Rooma katoliku kirik lõhenes, mille tagajärjel tekkis inimlik maailmavaade(Dante kirjeldas kõige paremini tegelikku inimest). Hariduse võidukäik-mõtlev inimene-inimese vaimne areng. Teaduse areng- teaduslik maailmapilt. Tugev moraalikriis, saamahimu.(nt Ameerika rahv orjastamine ja hävitamine). Renesanssi panus maailmarengusse: - Reforamatsiooni liikumine ehk usupuhastus, mille algataja ol Martin Luther-Saksa usuteadlane. Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keska...
-16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele -, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele,
Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal-
kõige lihtsamad järeldused, selleks on isegi loomad võimelised. Areng viib selleni, et inimene hakkab endale vastuvõetud informatsioonist tegema uusi ja järjest keerulisemaid järeldusi. Inimese ellu tekib rohkem valikuid ja tema uudishimu ei ole enam nii valimatu. Üldiselt koondub inimese tähelepau sellele, millest ollakse huvitatud, mida arvatakse endale paremini sobivat. Selliste tegurite individuaalsus on põhjustatud geenide tekitatud erinevustest ja ühiskonna mallide mõjust. Tehes järjest keerulisemaid järeldusi selgub, et on võimalik vastu võtta järjest keerulisemat infot, on võimalik õppida järjest keerulisemaid oskuskeeli ja omandada teadmisi. Selline õppimine võib inimeses tekitada väga suuri muutusi, õppimise käigus muutub inimene alati lihtsamast keerulisemaks.Selline õppimine on humaanne, sest enda intellekti teadliku arendamisega tegelevad ainult inimesed
aastal võideldi nendega raskes lahingus, mis võideti. Võit rootslaste üle andis palju jõudu, tahet ja lootust kurnatud eesti sõjamehele. Kogu sõdimise tulemusena jaotus Eesti taanlaste, venelaste ja sakslaste vahel. Vastaste suur ülekaal pidanuks ärgitama suure huvi koostööks naaberrahvastega ning looma enda riigis ühtse mõtlemise. Aga puudus ju eestlastel ühine pealik ja elavjõust jäi vajaka. Miskipärast valitses Eestis maakondades liigne individuaalsus, ei loodud omavahel sidemeid ning alistumine ristisõdijale oli palju lihtsam tulema. Puudu jäi ka välisjõust, mida ei leitud. Ma ei usu, et eestlane oma jonnaka ja võitleva iseloomuga lihtsalt käega tahtnud lüüa ja võtnud ristiusu nii meelsasti vastu. Puudu jäi lihtsalt ühtsest juhist ning jõudude kokku koondamisest vastase vastu. Välissõdalaste selja taga oli võimas ladinakeelne Rooma-Katoliku kirik, millele kuulus tol ajal Euroopa üks suurimaid võime
Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel. Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga. Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses. Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem. Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks sam...
Põhjasõja järel oli RAHVAHARIDUS kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis PIETISMI peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. Venemaaga KAPITULATSIOONILEPING, mis säilitasid nende eesõigused. läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse Põhjasõja lõpetas 10. septembril 1721 sõlmitud UUSIKAUPUNKI rahu. teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. RATSIONALISM kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid
arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja ja muusik rooma eeskujude toomine kirikuarhitektuuri Palazzo Rucellai Firenzes Santa Maria Novella kirik Firenzes krüptograaf lääne krüptograafia isa Uut tüüpi palatso; Palazzo Rucellai Santa Maria Novella iseseisva kunstiliigi õigused Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Donatello ( 1386-1466) Andrea del Verrocchio (1436-1488) piiblitegelased reaalsete, konkreetsete ja kordumatute indiviididena kujutamine inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine "Paradiisiväravad" Firenze toomkiriku muuseumis Johannes XXIII hauakamber Firenze toomkirik "Kristus ja püha Toomas" Orsanmichelle, Firenze freskode õitseaeg detailne inimese kuju taust kolmedimensioonilisem inimene tähtsaim loodus teisejärguline elavad inimesed Aadam ja Eeva eri tasapindadel freskod maalid "Paradiisist väljaajamine" Fresko Santa Maria del Carmine kirikus Firenzes 246 x 404 cm
· väikesemõõtkavalised kaardid: üle 1: 1 000 000 (1 000 000 ja rohkem kordi vähendatud) kujutatud maa-ala suur · keskmisemõõtkavalised kaardid vahepeal · võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid. Trükitud kaadid · lihtne tasku panna · igal ajal ja igas kohas Arvutikaardid · suhtlus saab teha päringuid · suumida - huvipakkuvat osa · operatiivsus kiiresti andmeid uuendada · animeeritav mandrijää liikumine · individuaalsus trüki endale valiku infoga kaart · kopeeritavus pilt ei halvene · reaalaeg ilmakaart Geoinfosüsteem (GIS) · infosüsteem, mis sisaldab arvutikaarte (geo) ja neil kajastatud nähtuste omadusi sisaldavad andmebaase (info). · Näiteks: Eesti jõgede kaart. Klikates vastavale jõele saame andmeid jõe kohta (pikkus, vooluhulk) Geoinfosüsteemide rakendamine · maamõõtmine, topograafia ja kartograafia (kaartide koostamine)
Sageli vihatakse inimesi nende erinevuste, omapärade ja julguse tõttu, mida mõned inimesed lihtsalt välja ei kannata. Seega tekib küsimus, et kas maailm väsib kunagi vihkamast ja laseb inimestel olla sellised nagu nad on või on selline unistus ebareaalne nii kaua kuni inimrass eksisteerib? Ühiskond on inimestele seadnud strandardid selle kohta, mis on normaalne ja aksepteeritav. Kuid sellise rõhumise puhul, et olla tavaline ja sulanduda halli massi, läheb kaotsi inimese isiksus ja individuaalsus. Kõik oleksid palju õnnelikumad, kui nad julgeksid jääda iseendaks ja ei peaks muretsema selle pärast, et neid oma isikupära või välimuse tõttu vihkama ning taga kiusama hakatakse. Välimuse tõttu on ammusest vihatud tumeda nahatooniga inimesi, neid koheldi sajandeid kui orje, kelle elu polnud midagi väärt. Siiski suutsid nad võidelda teiste vihaga ja kitsarinnalisusega ning kehtestada end kui võrdväärsetena europiididega.
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate ke...
Müügitöö alused 24.01.13 Kaubamärk ja bränd Mõiste . Kaubamärk on kaubal või pakendil leiduv tähis. Kaubamärk on sõna, fraas, sümbol või kujundus või nende kombinatsioon, mis identifitseerib ja eristab kellegi kaupade või teenuste allikat teiste omadest. Kaubamärgiks võib olla erinimetus, toodet iseloomustav kujutis, eripakend jne. Reklamib toodet, kaupa, nii sise kui välisturul Kaubamärki reguleerib kaubamärgi seadus. Teenindusmärk Kaubamärk esineb tavaliselt tootel või tema pakendil, teenindusmärk aga teenuste reklaammaterjalides Teenindusmärk on sama mis kaubamärk, kuid ta identifitseerib ja eristab pigem teenuste või kaupade allikat, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi. Kaubamärgiga koos kasutatakse kahte rahvusvahelist hoiatustähist r või tm Eesti kaubamärgiseaduses ei ole täpsustatud milline see tähis on. Hoiatustähise paigutus on ülaindeksina vahetult kaubamärgi järel. Mark tootel olevad tootja an...
Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised Eelised - positiivsne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee Puuduse – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks Suhtumine Töötajad ei ole huvitatud vastutuse võtmisest 5. Administratiivne koolkond Tööjaotus Võim ja vastutus Disipliin Kord Käsuliini ühtsus Alluvusahel, hierarhia Personali tasustamine ja püsiv edutamine
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel ...
Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Hakkas domineerima horisontaalne joon. Palatsode juures kasutati erinevate korruste juures erinevalt töödeldud kive (mida kõrgemal seda peenemad ja puhtamad). Üks kuulsamaid palatsosid on Palazzo Medici. 10. Nimeta 3 vararenessansi kuulsamat skulptorit. Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrocchio 11. Mille edasiandmisest olid huvitatud vararenessansi kunstnikud? Inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine. 12. Nimeta paar kuulsamat maalikunstnikku vararenessansist. Masaccio, Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Veneziano, Sandro Botticcelli 13. Kes oli Bramante ja millega ta on kunstiajalukku jälje jätnud? Arhitekt, kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. 14. Mis on palladianism ja kellest see alguse sai? Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus. Sai alguse Andrea Palladiost, kes püüdis matkida antiikarhitektuuri
NÜÜDISAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS (1) 1. Teadus, tehnoloogia ja geograafia * teadus- tegevus, mille eesmärk on uute oluliste teadmise saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. jaguneb teadusharudeks. sisaldab FAKTI, TEOORIAT nt seaduspärasusi ja SOOVITUSI teadmiste kasutamiseks. * teaduslikud uurimismeetodid- annavad igale teadusharule oma veetlus-, katse-, ja analüüsivahendid, seavad kindlad reeglid. koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST (olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsi...
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
3) Siirdatakse sobivasse emaslooma. 4)Saadakse uus embrüokloon. 9.Kuidas toimub tuumkloonimine? Miks seda tehakse? 1)Eraldatakse tuum, vaja munarakku. 2) Eraldatakse tuum, kasutatakse rakku. 3) Keharaku tuum viiakse munarakku. 4)Antakse elektriimpulss. 5)Kobarloode siirdatakse emaslooma. 6)Sünnib. 10.Kas inimest on vaja kloonida? Põhjenda. Ei ole, sest : 1) Inimene ei tohi mängida jumalat! 2)Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. 3)Kloonindiviidide identiteet- nende individuaalsus ja eneseteadvus-võib olla puudulik. 4)Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid (Hitler, Stalin). Ning võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud: Diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks , kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotus : 1)Totipotentsed 2) Pluripotentsed 3) Multipotentsed
ühtekuuluvustunne. (samas, 2010.) Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et väärtuste kandjaks ja edasiandjaks läbi muusikalise tegevuse ja – mõtlemise on lasteaias loomulikult õpetaja ise. Õpetaja on esmalt ise eeskujuks, keda lapsed matkivad, seejärel lähtudes lasteaia õppekavast seab ta tegevuse eesmärgid ja suunad. Muusikalisi tegevusi läbiviies on õpetaja ülesandeks kõiki lapsi motiveerida, tunnustada ja suunata, kujundades seeläbi lastes selliseid väärtusi nagu: individuaalsus, koostööoskus, eneseväljendusoskus ja loovus. Kuna muusikaõpetuse kaudu saab lastes arendada ja kujundada väga paljusid väärtusi, omadusi ja oskusi, siis on mõistagi lasteaiaõpetajal suur vastutus. Laps saab lasteaiast kaasa kogu väärtustepagasi, mida õpetaja on talle kaasa “pakkinud”. Kasutatud kirjandus: Muldma, M. (2008) Muusikaline kasvatus. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja Õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus, 256-271. Muldma, M. (2010)
kuuluvad ka pensionärid ja töötud, ennetav hammastehooldus ja raviteenused inimestel, kes pole võimelised seda endale lubama, kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu välimusele ja rohkem tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele. kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu välimusele ja rohkem tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele. Inimestel kujuneb selle elamistoimingu erinevates osades välja märkimisväärne individuaalsus. Meie käsitletavad osad on valitud eeldusel, et meie mudelis on isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiminguga kõrvutatavad bioloogilised tegurid: nahk, juuksed, küüned, hambad ja suu, Et individualiseerida osutatavat õendust on vajalikud põhjalikud teadmised antud elamistoimingust Millised on indiviidi tavalised isikliku puhtuse ja riietumise harjumused? Millal ja kui sageli neid erinevaid tegevusi sooritakse?
inimese isikupära arendamiseks. 4) Vastuväited- argumendid 1) Enesekahjustamine võib mõjutada teisi 2 ) Halb eeskuju oma olemusega (joomise näide). 5) Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Mill tunnistas, et koos-eksisteerimiseks on vaja reegleid ja seadusi, kuid samas arvas, et ühiskond ei tohiks sekkuda asjadesse, mis puudutavad ainult inimest ennast... Aga kus maalt hakkab inimese individuaalsus kuhu ühiskond ei tohiks enam sekkuda? 7) Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? 1) Mida väärtustab autor rohkem antud tekstis, kas individuaalsust või vabadust? 2)Kust algavad ühiskonna õigused?
Eksistentsialism Filosoodiline ja kirjanduslik vool. Lähtub inimese mõtlemisel tema eksistentsist. Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Vabadus on eksistentsialistide ervates raske koorem, kuna sellega kaasneb vastutud. Filosoofia puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Nähakse asju individuaalsest vaatenurgast. Teostes tihti tulevad ette märksõnad individuaalsus, süü, surm, meeleheide, võõrandumine, vabadus. Eksistentsialistid Jean-Paul Sartre, Martin Heidegger. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis 20 s. Zürchis, esimese maailmasõja vapustuses. Algajateks peetaksi nii kirjanikke kui k amaalikunstnikke Dadaiste on mõjutanud Esimene Maailmasõda. Nad leiavad,et kogu lääne kultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist
annab just tema teosele paatose. Teise poole sündmustikku viib edasi Tronje Hagen. Tronje Hagen on Siegfriedi täielik vastand. Ta on hulljulge ja erakordselt vapper, kes ei põlga oma tegudes sugugi salakavalust ega reetlikkust. ,,Nibelungide laulus" tekivad huvitavad kontrastid. Nimelt selles teoses käivad kangelased vagalt kirikus. Prantsuse ja Saksa kangelaseepose üks tähtsamaid tunnuseid on see, et mõlemas tuuakse esile kangelase individuaalsus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" iseärasus on see, et autor kirjutab vahetult pärast sündmusi neile kes sündmustekeerises osalesid või kes sündmustest teadlikud olid. Autori jaoks peegeldab see teos Kiievi-Vene killustumise tagajärgi. Kuigi Igor on kangelane suhtutakse temasse kriitiliselt, sest teda peetakse Vene ühtsuse lõhkujaks, aga samas ülistatab autor tema rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. ,,Lugu Igori sõjaretkest" peaaegu puudub religioosne aupaiste
Mood 1990-2000 Selle kümnendi moe koodsõnaks oli individuaalsus. See käis pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga narko look. Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev. Moevalik oli 1990ndatel äärmiselt suur, laenati palju eelnevatelt kümnenditelt. Inimesed olid kogu aeg kursis moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega. *90ndate alguses hakati võtma eeskuju supermodellidelt ja kõrgmoelt. Alguses võis näha jätku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
