• Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks. mägedest mööda orgusid alla
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast
Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul. Mäeliustik - liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole. Mandriliustik - ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku suhtes igas suunas. Liustikud tekivad polaaraladel, kus temperatuur on alla 0°C ja mägedes, lumepiirist kõrgemal, kus sademed langevad lumena ja ei sula. Lume kuhjudes ja tihenedes moodustub jää. Lumepiir - kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega. 7 mäestikku, kus on liustikud: Skandinaavia mäestik Karakorami mäestik(Pakistan) Liustik kujundab reljeefi, haarab kaasa materjali, süvendab orge, jätab
Järv- veegatäitetud looduslik nõgu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega. (toitub põhjaveest) Põhjavesi- maakoore ülemises osas asuv vesi, mis täidab kivimite vahesid. Arteesia vesi- maa-alune survesi, mis asub vettpidava kihi, mida nim lamamiks ja lasumiks, vahel. Sood- vesise pinnaga nõgu ja sellele iseloomulik taimkate. Soo saab oma vee kas põhjaveest (madalsoo) või hoiab ise kinni vihmavett, laskmata sel ära voolata (raba). Sood tekivad ka järvede kinni kasvamisel. Liustikud- raskusjõu mõjul aeglaselt liikuv suur jäälasund. Liustikud tekivad aladel, kus mahasadanud lumi ei jõua täielikult ära sulada, vaid kuhjub ja tiheneb jääks.
a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b. Sademetest, põhjaveest 9. Kuidas jaotatakse liustike? a. Mäestikud b. Mandriliustikud 10. Kuidas liustikud mõjutavad kliimat ja pinnamoodi? a. Reljeefi kujund b. Veepinna taseme tõus c. erosioon 11. Maailmamere tähtsus? a. Toiduks inimestele, kui ka loomadele. b. Elukohaks c. Liikumistee d. Puhkealad e. Soolasaamiseks
· Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Maailmakaardil Kliima · Temperatuur · Sademed Virmalised ILUS Pinnamood · Pindala on 2 166 086 km² . · 85% kogupindalast katab mandrijää · Mandrijää paksus on umbes 3500 m Fjordid Mount Gunnbjorn 9 % kogu maakera mageveest Liustikud Hädaohtlik laevadele Elustik Loomad maismaal Loomad vees Rahvuspark Taimestik Rahvastik · Gröönimaal on 56 648 elanikku · 45 000 elab linnades · Pealinn Nuuk Greenland Globaalne soojenemine Lõpp
Diagonaalselt tulevad - Kuidas toimub setete transport rannikul? - Milline tähtsus on ookeani hoovuste kliimale? - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure - Millised on tüüpilisemad avamere setted? - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen sorteerimata liustikusete
magevee varudest. Jää moodustab 10% kogu maakera jääst. · Jää on oma raskusega vajutanud maapinda 800 meetri võrra allapoole, mistõttu maapind vajunud merepinnast 300 meetri võrra madalamale. · JÄÄ LIIKUMINE jää on pidevas liikumises, koguneva jää suur kaal sunnib jääd aeglaselt liikuma väljapoole mandrijääd. Lähenedes merele on jää tasapisi sunnitud liikuma läbi rannikumägede liustike kujul. Mõningad liustikud liiguvad väga kiiresti, umbkaudu 100 jalga päevas. · LIUSTIKUD Kui liustikud on jõudnud mereni, siis nad murduvad kohutavalt suureks jäämägedeks, mis kukuvad vette ja aeglaselt minema triivivad. Iga aasta kukub Gröönimaa küljest 10 000 - 15 000 jäämäge. Umbes 125 kuupmiili jääd kukub vette, moodustades veeringe. · Rannal murdub jää hirmsa praginaga- ja kukub hiiglasuurte pankadena merre. Nii
GRÖÖNIMAA Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410 449 km² jäävaba) Rahvaarv: 56 648 elanikku (01.01.2007.a.) Rahvastiku 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanu...
docstxt/123525016040134.txt
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu.
kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud Tõus maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Hoovus- suure koguse vee horisontaalne ja enamvähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse või temperatuurierinevustest Liustik-liustikud on aasta ringi püsivad suured jääkehad, mis katavad tänapäeval maismaa pinnast ligikaudu 11% Mandriliustik- ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas Mägiliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. Veeringe osad on auramine, sademed ja äravool
- Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull Kliima Parasvööde - Suvi: + 23 ° C kraadi lõunas. + 24,5 ° C kraadi põhjas. - Talv: Lõuna-Islandis kuni -10 ° C. Põhja-Islandis kuni umbes -15 °C. Aastane sademete hulk: Lõuna-Islandis 1000-2000mm Põhja-Islandis 500-1000mm Loodusvöönd Tundra - Viljatus
Kqntrolltiiii - Hi,idros fticir 1. T6mba 6igele vastusele joon alla: 1.1 Maakera pindalast katab enamuse (vesilmaismaa) 1.2 Rohkem on Maal (magedat/soolast) vett 1.3 Magedast veest enamus on (p6hjavesilpinnavesi) 1.4 Enamuse pinnaveest moodustavad fiiirved ja jded, jeii ja liustikud) 2. Veeringe liilid on ....(4) Sademed ja auramine, jõgede äravool, infiltratsioon,veebilanss 3. Too nhiteid kuidas m6jutab auramist vesi aurustub kiiremini keemistemperatuuril või mida kuumem on seda rohkem kui õhk on veega küllastunud vesi auruda ei saa segab ühtlast aurumist
○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked Mis juhtub, kui kogu jää sulab? Mis siis juhtub, kui liustik sulab? Positiivsed tagajärjed ● Soodne transpordifirmadele ○ Hiinast otse Euroopasse ● Arheoloogilised avastused Kuidas vältida sulamist ● Kliimamuutuste vastu võitlemine ○ Kasvuhoonegaaside vastu võitlemine ○ Vähem metsa raiumist ○ Vähendada söe, nafta ja gaasi saaduste põletamist Faktid ● Euroopa liustikud on võrreldes 1850. aastaga kaotanud kaks kolmandikku oma massist ning liustike sulamine kiireneb ● Polaarjää sulab ja merepind tõuseb kaks korda kiiremini, kui 50 aastat tagasi Küsimused Mis on liustike sulamise põhjused? Mis on liustike sulamise tagajärjed? Kuidas vähendada liustike sulamise kiirust? Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Liustik http://forte.delfi.ee/news/maa/munki-moistatus-liustike-sulamine-ahvardab-maaker a-kiiremini-poorlema-panna
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka Eesti oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi pinnavorme võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele. Lähim koht Eestile, kus võib näha liustikke on Skandinaavia mäestik.
earthscienceworld.org eksogeensed Maa välisenergia mõjul tekkinud M glatsiaalsed mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus A A T E A D U S www.earthscienceworld.org Liustikud M Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava A sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, A ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. T E A D
· ... Eesti veebilanss: Sademed > aurustumine+äravool+infiltratsioon · 33=21+8+4, km³ · 700mm, 500mm, 200mm????? Mered: · Ääremered...sisemered · Ookeani põhi keskahelikega..Mandri nõlv..Self · Lahustunud soolad 2%..45% · Temperatuur · Rõhk ja Ca CO3 · Valguse levik 50...200 m · Lainetus max 400 m · Tõus, Mõõn · Hoovused · Mudahoovused Settimine meredes: · Jõgedest · Tuul · Liustikud · Vulkaanid · Organismid JÄÄ: · Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise · Firn, liustikujää · Lumepiir · Jää liigub raskusjõu mõjul Liustikud jagunevad: · Mandriliustikud: iseloomulik suur jää paksus (2..3km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga; · Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad; · Norraliustikud. Jää kulutuse tulemusena:
SADEMED AURUMINE SADEMED SADEMED AURUMINE AURUMINE SADEMED AURUMINE LIUSTIKUD SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2
Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29
nimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences. Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. ,,Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud," märkis ta BBCle. Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima soojenemine peaks jätkuma. Mitmed maakera kliimamustreid mõjutavad süsteemid võivad ühtäkki kokku kukkuda, kui maakera keskmised temperatuurid järsult kerkivad. Suurimas ohus on Arktika merejää, Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid.
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel
· Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 9. Liustike tekketingimused, jaotumine ning levik, tähtsus. Liustik on suur liikuv jääkeha. Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks. Liustike tüübid: · Mandriliustikud · Jääkilbid · Jäämütsid · Oskulaarsed liustikud · Selfi-liustikud · Mäeliustikud · Kaari e orvandi-liustikud · Alpi liustikud · Ripp-liustikud · Jalami-liustikud 10. Mõisted: Veereziim- jõe veetase ajutine muutumine Maailmameri- maailma mered ja ookeanid Rannavallid- maismaal olevad suured kivimid Rannabarrid- vees olevad suured kivimid Fjordrannik- rannik, kus esineb(esinevad) fjord(id)
kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Lähistroopiline kliima sarnaneb parasvöötme kliimaga sest seal on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne
Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima Lähis polaarses kliimavöötmes Kliimat mõjutavad: Sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru; Ida-Grööni põhja ja idarannikul Temperatuur: jahe suvi 8-12C; pehme talv -3 - +2C Sademeid on palju ~1000-200mm (lumi, vihm) Siseveed Jõgede võrk on tihe, need on lühikesed ja veerohked. Neil on palju jugasid. Järvi on vähe ja need on väikesed. Suurim järv 3 korda väiksem kui
Pedofäär asetseb atmosfääri ja litosfääri vahel õhukese kihina. Pedosfäär on pidevas vastastikmõjus järgnevate geosfääridega: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Pedosfääri levik planeedil Maa pole pidev, kuna selle levikut takistavad tehislikult inimmõju ning looduslikult takistavad seda veekogud, mäestikud ja liustikud. MIS ON HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ehk vesikeskond peamiselt veega seotud geosfäär. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved,põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri).
tingituna kuivavad veekogud ära. Hiina 560-st jõest ähvardab 60-t kuivamine või nad ongi juba kuivanud. Hiina põhjaosas levivad kõrbed. Üha enam esineb ka liivatorme. Ligi pool Hiina territooriumist kannatab erosioonide käes. Kõrbestumine levib järk-järgult kaugemale idasse. Igal aastal hävib protsessi käigus 2500km2 põllumajanduslikku maad. Alates aastast 1950 on keskmine temperatuur Hiinas tõusnud 1,5°C ja Himaalaja liustikud sulavad. Liustike vesi toidab Kollast jõge. Halongi liustikud on viimase kolmekümne aastaga kaotanud 17% oma massist. Kollase jõe jalamil suureneb erosioon ja väheneb saagikus. Kohalik elanikkond (eriti talupojad) kannatavad veetaseme languse tõttu. Head ei ole lood ka joogi- ja põhjavee kvaliteediga. Kaks kolmandikku suurematest jõgedest ja järvedest on saastatud, rohkem kui 350 miljonil elanikul pole ligipääsu puhtale veele. Veel 2005
VESI MAAL Elle Reisenbuk, Tartu Descartes'i Lütseum Tartu 2010 HÜDROSFÄÄRI SEOS TEISTE SFÄÄRIDEGA Maal asuvast veest on: Pinnaveest moodustavad: 97,2% maailmameres 99,36% jää ja liustikud 2,8% mage vesi 0,61% järved 0,03% atmosfäär Magedast veest on: 0,003% jõed ja allikad 77,8% pinnavesi 22% põhjavesi 0,2% mullas seotud VÄIKE VEERINGE SUUR VEERINGE SUUR VEERINGE
Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik
teevad erinevaks aluspinna iseärasused ja Läänemere mõju. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? Talv on vihmane nagu parasvöötmes, suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Kõrgmäestike kliima erineb polaaralade kliimast sellepoolest, et lõuna pool polaarjoont ei esine polaarööd ega päeva. Kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuud on madal ning vesi külmunud. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et need ained lasevad küll lühiajaliselt päikesekiirgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt lähtuval pikalainelisel
Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab liustik paksemaks ja hakkab kujunema mandriliustik. Need võivad tekkida nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool. c) Tänapäeval hõivavad liustikud umbes 11% maismaa pindalast, Kvaternaari jääaja maksimaalse jäätumise ajal oli see aga 32%. 8) selgita liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; a) Viimase sajakonna aasta jooksul soojenenud kliima on toonud kaasa intensiivsema liustike sulamise, suurenenud on jõgede vooluhulk ja sagenenud üleujutused jõgede alamjooksul. Liustikest maailmamerre jõudnud mage sulamisvesi võib omakorda
Raamatu pealkiri: Minu Island Autor: Tarvo Nõmm Ilmumisaasta: 2009 Kirjastus: Petrone print Aeg: 20. saj. Lõpp 21. Saj. Algus Koht: Island Peategelane: muusika õpetaja Tarvo Nõmm Tegevusliin: Vabatahtlikkult, töö reis Probleemid looduskeskkonnaga: lumetormid takistasid autoga sõitmist Probleemid kohalikega suhtlemisel: koolis õpetades rääkisid lapsed islandi keeles Hinnatavad iseloomuomadused: uutele kogemustele avatud olemine Geograafia tunnis õppitu kohtamine: liustikud, laamade liikumisest tekkinud vulkaanid Mulle meeldis lugeda Islandi jõulu kommetest ja sellest ,et neil on nii palju erinevaid jõuluvanasid Mind hämmastas see kui rahulikult suhtusid Islandlased ise vulkaanipurskesse. Huvitav oli lugeda eri viisidest kuidas Islandlased kasutasid vulkaanilist soojust enda hüvanguks ära. Geiser islandil Islandil on suured lambakarjad
lämmastikuühendid - Tagajärg: Kahjustuvad eelkõige okaspuud, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happelisemaks, mullad muutuvad happelisemaks, mõjutavad inimeste tervist. - Lahendus: käia jala, autoga sõitmise asemel 3. Kasvuhooneefekt - Põhjus: kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan, naerugaas, lämmastikoksiidid, freoonid jne - Tagajärg: Mägedes asuvad liustikud hakkavad kergelt sulama, maailmamere veetase tõuseb, liigiline mitmekesisus, temperatuuri suured muutused - Lahendus: vähendada fossiilsete kütuste tarbimist 4. Sudu - Põhjus: tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga - Tagajärg: kahjustab inimeste ja loomade tervist. - Lahendus: vähendada mürgiste ainete sattumist atmosfääri 6. Iseloomusta tuule teket!
Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13
-- Teised osooniohtlikud gaasid on veel: metaan, lämmastikoksiidid, süsihappegaas, veeaur. -- Globaalne soojenemine põhjustab liustike , pooluste sulamist. -- Kõrbestumist. -- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud Pooluste pindala väheneb iga aastaga Pooluste mereelukad on ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad Suurenenud reostuste oht Peaks seisma vihmametsade maharaiumise vastu Võimalikult palju jala käia, jalgrattaga sõita, et mitte paisata mootorsõiduke mürgiseid gaase õhku Aitäh!
Järvi on Islandil vähe. Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on jõed rohkeveelised,talvel jäävad aga veevaeseks. Meri Islandi ümber ei jäätu. Loomastik Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Islandil on kohatud 369 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Liustikud Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Lõpp!
Islandi Vabariik Janetta Lukk 9b Asend Piirid · Ainult merepiir · Naaberriigid: Gröönimaa, Sotimaa, Norra · Pindala 103 001 km2 Loodus · Vulkaanid, liustikud · Põhjaosa: lähisarktiline mereline kliima · Lõunaosa: parasvöötmeline mereline kliima · Veekogud: ojad, vähem jõgesid Taimestik · Iseloomulikud taimed: puhmad, samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole
• Islandi saar asub kaugel maailma ääres, Euroopa ja Ameerika vahel Gröönimaa lähedal. • Ja puhas Islandi õhk on eriline ja tervistav. Tekkime • Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. • Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Loodus • Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid • Islandi talved on suhteliselt soojad, meri islandi ümer enamsti ei jäätu Kliima • Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja- Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes.
lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad) LIUSTIKUD aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa jagunevad: oru- ehk mäeliustikud ja mandriliustik Mäeliustikud - libisevad mägedest mööda orgusid alla inimtegevus põhjustab: tahk, mis läbi atmosfääri sinna satub, sulatab koos päikesekiirguse mõjuga liustikke aina enam pidevas muutumises (koopad liustike sees) kui liustikud ära sulavad siis veetase tõuseb 70m
keskmistel kui ka troopilistel laiuskraadidel. Polaaralade mandriliustike jääkilpide keskosad olid aga ühed viimased paigad Maal, kuhu uurijad ja maadeavastajad jõudsid. Esimesi uuringuid tehti juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid laialdasemalt hakati polaaralasid uurima siiski 20.saj teisel poolel. Esimesed polaaruurijad olid Norra polaaruurija Fridtjof Nansen, iirlane Ernest Sackleton, norralane Roald Amundsen ning inglane Robert Falcon Scott. 5. Liustikud on head teabeallikad. Too mõned näited ka. Mägiliustikes ulatub jää vanus paarisajast kuni 10 000 aastani. Seetõttu on liustikujää väärtuslik keskkonnarhiiv, millesse on salvestunud andmed globaalse temperatuuri, aurumise, taimestiku ja vulkaanipursete kohta. Näiteks on vulkaanipursetega õhku paiskuvat tolmu leitud nii Gröönimaa kui ka Antarktika mandrijääst, mis tõendavad võimsate vulkaanipursete üleilmset mõju. Viimaste aastakümnete
kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb. Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitmesuguste mõjude tagajärjel võib elu Maal muutuda suurel määral. Inimesed peaksid muutma oma suhtumist kütteainetesse ja hakkama rohkem kasutama päikese ja tuuleenergiat, mis ei saasta loodust. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad
Iseseisvus:01,01,1901a Pindala:7704366km Keel :Inglise keel ruudus Segamajandus Rahvaarv:22106112 miljonit Rahaühik:Dollar Kuninganna: Elizabeth teine Vaatamisväärsused Sinimäed kauni loodusega piirkond Austraalias Sydney lähistel Tasmaania saar omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Fox ja Franz Josef liustikud uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul Otago poolsaar Uus-Meremaa Lõunasaare idarannikul, kus elavad pingviinid Bora Bora paradiisisaar, mille ilus sinine laguun on hotelle täis ehitatud Pildid pildid Kliima põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vöötmes Kõige jahedam on Austraalia Alpides (mäeharjadel püsib lumi 3-4 kuud, madalaim mõõdetud temperatuur on -22°.
2 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi. Nimi, Devon, pärineb kohast Inglismaal, kus uuriti esimest korda kivimeid sellest perioodist. Devoni periood on jaotatud kolmeks alakatekooriaks: 1) Varasem Devon (419.2 miljonit kuni 393.3 miljonit aastat tagasi) 2) Keskmine Devon (393.3 miljonit kuni 382.7 miljonit aastat tagasi) 3) Vanem Devon (382.7 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi) Kliima Devoni perioodi kliima oli suhteliselt soe ning ilmselt puudusid kõiksugu liustikud. Temperatuurivahemik ekvaatorist poolusteni polnud nii kõrge kui tänapäeval. Kliima oli lisaks sellele ka väga kuiv ning rohkesti oli põuaperioode, eriti ekvaatorialadel. Keskmine merepinna temperatuur oli 30°C. Keskmises Devonis langes aga temperatuur umbes 5°C võrra. Kui Vanemas Devonis maapinna keskmine temperatuur jälle tõusis, võis see aidata kaasa stromatosoidide väljasuremisele. Vee- ja maismaaloomad Vetes domineerisid sammalloomad, käsijalgsed, korallid jne
pole, õhk on hõre ja väga külm d. termosfäär-õhk on väga hõre, gaasi molekule on vähe, temperatuur tõuseb 5. Mis on osooniaugud? Kohad stratosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud 6. Mis ühendid lagundavad osooni? Freoonid 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo näitab mitu % aluspinnale jõudvast kiirgusest sealt tagasi peegeldub. Suure albeedoga pinnad liustikud, värske lumi, madalad pilved. Väikese albeedoga pinnad muld, veekogu, mets. Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel. Kevadisest pööripäevast sügiseni (21. märtsist-23. septembrini) on põhjapoolkera pööratud rohkem Päikese poole ning saab päikesekiirgust rohkem kui lõunapoolkera. 23. septembrist- 21.märtsini on olukord vastupidine. Ekvaatorilähedased alad saavad aasta ringi palju
kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. KASUTATUD KIRJANDUS ·http://et.wikipedia.org/wiki/Fjordrannik ·http://et.wikipedia.org/wiki/Rannik ·http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=fjordrannik&source=web&cd=4&ved=0CDMQFjAD& url=http%3A%2F%2Fgeo1.weebly.com%2Fuploads %2F1%2F9%2F3%2F4%2F1934718%2Frannikud
annaabi.ee 
