lahjat koort kg 0,029 KOKKU: Tooraine (neto) kokku: Kuumtöötlus, serveerimiskadu %: Valmistatavate portsjonite väljatule Koorige ja tükeldage porgandid. Koorige ja hakkige sibul. Riivige 1 apelsini koor, koorige teine apelsin ja pigistage mõlemast mahl välja, et saada 125ml mahla. Sulatage potis või. Lisage sibul, kuumutage 2-3 min. Lisage porgandid, riivitud apelsini koor, koriander. Segage. Katke kaanega, keetke tasasel tulel 10 min. Lisage kanapuljong, laske keema tõusta, keetke tasasel tulel 30-40 min. Laske veidi jahtuda, püreestage. Valmistamise kaal
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240
Grillitud põrsa sisefilee ürtidega ROOG Grillitud põrsa sisefilee ürtidega kuupäev 8.2.10 ettevõte väljatulek portsjoni omahind 37,08 kasumi % portsjoni müügihind koguhind portsjonite arv x külmt kao % TOORAINE bruto ühik neto x bruto Põrsa sisefilee 1,385 kg 35 0,900 0,000 Haraputk 0,002 kg 0,002 0,000 Basiilik 0,002 kg 16 0,002 0,000 Tüümian 0,002 kg ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Menüü......................................................................................................................................... 4 Põhjendused:............................................................................................................................... 5 Kalkulatsioonikaart ,, Täidetud tomat suitsukalasalatiga"...................
Tööleht : roogade kujundamise põhialused Nimi: Madli Reesalu õppegrupp: K112 kuupäev: 1.10.2014 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/toidu_paigutamine/?AVALEHT Õpik „kulinaaria“ lk 316-325 Lahendused portsjonite vormistamisel Mida peab vältima portsjonite K a värvivalik, dominant, kontrast vormistamisel? K a värvivalik, dominant, kontrast • Neutraalset värvi taldrikuga • Taldriku täis toppimist! ( kreem, valge, hall) sobivad pea kõik teised värvid. • Toon – toonis lahenduse puhul • Värvitut toitu. on toidu ja taldriku värvid ühe tooniga kuid erineva hele- tumedusastmega
a. esitas Niels Bohr uue, kvanditud aatomimudeli. 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel, lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekut ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Valguse kiirgumine ja neeldumine Bohri teine kvantbostulaat ütleb, et elektroni üleminekuga ühelt orbiidilt teisele, aatomi üleminekut ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa, kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Bohr formuleeris oma kvantpostulaadid, lähtudes aatomite spektrite seaduspärasustest, saksa füüsik Max Plancki kvanthüpoteesist ja Rutherfordi mudelist. Rutherfordi-Bohri aatomimudel on aegade katsumustele edukalt vastu pidanud,sealt pole vaja olnud midagi olulist ära visata, küll aga juurde võtta kirjeldamaks keerulisemaid aatomeis.
a. esitas Niels Bohr uue, kvanditud aatomimudeli. 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel, lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekut ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Valguse kiirgumine ja neeldumine Bohri teine kvantbostulaat ütleb, et elektroni üleminekuga ühelt orbiidilt teisele, aatomi üleminekut ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa, kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Bohr formuleeris oma kvantpostulaadid, lähtudes aatomite spektrite seaduspärasustest, saksa füüsik Max Plancki kvanthüpoteesist ja Rutherfordi mudelist. Rutherfordi-Bohri aatomimudel on aegade katsumustele edukalt vastu pidanud,sealt pole vaja olnud midagi olulist ära visata, küll aga juurde võtta kirjeldamaks keerulisemaid aatomeis.
samasugusena kuigi pikalt; midagi eelmisest võib jääda uue juures samaks, kuid üldilme muutub. Suundumused võivad olla mõjuvõimsa või juhtiva isiku peakoka või kellegi teise asjatundja loodud mudelid. Sealt jätkavad nad teistesse köökidesse, restoranidesse, kus neid sealse töötajaskonna poolt mugandatakse. Mida rohkem neid on suudetud põhjendada, õigustada, seda püsivamaks nad on jäänud, ja mõnedest on saanud isegi "klassikud". Portsjonite tornikujulisus on üks roogade välja paneku võtetest. Kuid kui põhjendusi vaid jäljendatakse, ning tähelepanuta jääb tegelik põhjus nende kasutamisest, siis on tegemist ülepakkumisega. Tornikujulisust on saanud eesmärk omaette ja klient on unustatud. Portsjonit on raske toimetada tervena kliendini ja tihti on kliendil raske "lammutada" seda nii, et komponendid jääksid taldrikule. Klassika all mõeldakse midagi laiemalt tunnustatut, näitlikku ja
TALLINNA TEENINDUSKOOL „Liha –ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Kanalihakonservid.......................................................................4 1.1Frank Pott - Hautatud kanaliha 240 g.....................................4 1.2Maag - Naturaalne kanaliha omas mahlas 240 g...................4 2.Ulukilihakonservid.......................................................................5 2.1 Frank Pott Hakitud liha želees...............................................5 2.2 Frank Pott Metssealiha konserv.............................................5 2.3 Frank Pott Põdraliha konserv.................................................6 2.4 Lisaks hirveliha.....................................................................6 3.Sealihakonservid...............................
TOIDU NIMETUS Porgandi-apelsinisupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 130 valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 67,6 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04 10 % rõõsk koor ...
Toidu nimetus: Ühe portsjoni kaal: Vajaminev kogus (portsjonite arv): Sisesta brutokaalud !!! Külm- ühik töötlus- 10 1 Toorained (kg, l, tk) 10 BRUTO kao % NETO BRUTO 1 NETO 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 ...
10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate. Elektronid paiknevad kindlatel lubatud orbiitidel. 2. Sõnasta poori postulaadid. 1) Elektron liigub aatomis ainultteatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes electron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat. Postulaat nr 2: Üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Madalamalt orbiidilt kõrgemale minnes aatom neelab energia portsjoni kvandi aatomit ja kõrgemalt madalamale ta kiirgab. 5
foto Fotoefektile andis seletuse einstein 1905,täiendades planck kvanthüpoteesi. Valgus ei kiirgu aatomitest lainena,vaid energia portsjonite kaupa. E=hf Einstein:valguskvant saab neelduda aint tervikuna. Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks tegema tööd positiivsete ioonide tombejou ületamiseks. Seda nim. väljumistööks. Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga,mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks. Et elektroni aine pinnalt eemalduks on vaja anda elektronile ka kineetiline energia. Footoni energia A+mvruut/2 Järeldus :iga footon suudab vabastada yhe elektroni
Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. 13. Konveierite ja elevaatorite tootlikkuse arvutused. Konveierite tootlikkuse arvutamiseks kasut valemeid Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) ja Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) vastavalt sellele, kas materjali transportimine toimub pideva vooluna või portsjonite kaupa. Elevaatorite tootlikkuse arvutamine toimub valemiga Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus)
Teadus ja tehnika Sissejuhatus • 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. • Avastati rõntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala • Tuumaajastu • Dmitri Mendelejev Max Karl Ernst Ludwig Planck • Sündis 1858. aastal Kieli linnas Põhja-Saksamaal. • 1878. aastal lõpetas ta Müncheni ülikooli • 1900. aastal jõudis Saksa füüsik otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Aatomi ehituse selgitamine • 1897. Aastal avastas inglane Joseph Thomson elektroni, • 1911. Aastal esitas teine inglane, Ernest Rutherford, planetaarse aatomimudeli, • 1913. Aastal valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. Tähtsamad leiutised • Louis Pasteur • Sigmund Freud • Guglielmo Marconi • Albert Einstein AUTO LEIUTAMINE • 19. sajandi lõpul sündis auto • Henry Ford – auto leiutaja Ford Model T Kasutatud kirjandus
planetaarne aatomimudel-aatom neutraalne. tuum positiivne. Koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. selle ümber tiirlevad elektronid negatiivsed. Aatom neutraalne-prootonite arv-positiivne laeng võrdne selle ümber tiirlevate elektronidega- negatiivne. Z- laenguarv, prootonite arv tuumas, elektronite arv aatomis. saab positiivne ioon-kui loovutab elektroni. bohri postulaadid 1) elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, millel ta ei kiirga. 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teise aatom kas kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Kui elektron läheb üle madalama energiaga energianivoole, siis kiirgab. Kui elektron läheb üle kõrgema energiaga energianivoole, siis neelab energiat. elektronvolt- energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. planetaarmudeli vastuolud? 1. kui elektron kaotab energiat peaks elektron tuuma kukkuma. 2. elektron...
ruumi. · Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril · Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust · Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: a) Kiiritada aatomeid valgusega b) Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega c) Ainet kuumutades · Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa · Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. · Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle · Ainete liigid energiatasemete järgi a) Metallid b) Dielektrikud c) Pooljuhid
- hapukoor 20% --- toote kaal 250g, 500g Sailivusaeg 10 paeva, sailivustemperatuur +2...+6C Koostis: pasteriseeritud koor, juuretis 4. jogurt 5. joogijogurt 6. kodujuust 7. kohupiim -kohupiimapasta 5% -lahja kohupiim naturaalne -lahja kohupiim vanilliga -lahja kohupiim rosinatega --- toote kaal 250g portsjonite arv 1 sailivusaeg 5 paeva, sailivustemperatuur +2...+6C koostis: kohupiim, suhkur, rosinad 6%, vanilliin 8. kohuke 9. juust 10. sulatatud juust 11. void 12. kohupiimakreemid 13. kohupiimavormid 14. toorjuust 15. piim Toostuskaubad Majapidamistarbed- Puhastusvahendid: 1. pesu pesemine -pesupulber -villashampoon --- Orto villashampoon soobib ornade valgete ja
Sheet1 Tartu Kutseharidusekeskus Koka eriala praktikaline tund . Roa nimetus: Kartuli vorm singi ja tomatiga Kuupäev: Portsjonite arv: 2 Tooraine Neto g Bruto g Tehnoloogia: Suuremad värsked kartulid 120g 1.Pese kartulid ja lõika noaga hästi õhukesteks Küüslauguküünt 10g viiludeks. Kuivatatud tomat 30g Keedusink 100g 2.Haki küüslauk ja kuvatatud tomat peeneks ja s Piim 200g seda. Muna 2tk Sool 3.Klopi munad piimaga ja maitsesta soola ja musta pipraga. Pipar Vormi määrimiseks õli 4.Lõika sink kuubikuteks ...
1.)Planck selgitas,et valgus kiirgab portsjonite e kvantide kaupa.Footoni energia määravad Plancki konstant ja sagedus. Plancki konstant h=6,6*10-34J*s. 2.)Väljumustöö on võrdne vähima energiahulgaga ,et elektroni ainest välja viia.Punapiir on valgus piir,millest A=h*fp,punapiir. 3.)Sisemise fotoefekti nähtuse leiame päikeseenergiast toituvates plaatides või päikesepatareides. 4.)Punast valgust kasutatakse foto laboratooriumis,sest see ei riku negatiivi.Punase valguse footoni mass on väiksem kui teistel valgustel. 5.)Footoni ja elektroni sarnasused:mõlemad liiguvad väga kiiresti,saab kirjeldada lainetena silmale nähtamatud. 6.)Footonil puudub seisumass. 7.)a-kvantteooria,b-lainet,c-kvant,d-laine-ja kvant,e-lainet 8.)Antud:E=5*10-19J,c=3*108m/s,m=?,Lahendus:E=mc2 m=E/c2,m=...0,6*10-35kg. 9.)A=h*fp=h*c/p,Antud:A=2,9*10-19J,h=6,6*10-34J*s,c=3,108m/s,Lahendus:p=...6,8*10- 7 =0,68m 10.)Antud:A=2,28eV=3,648*10-19J,Ek=3eV=4,8*10-19J,h=6,6*10...
1.Millal avastati elekton? Elektron avastati 1897 a. ( Joseph John Thomson) 2.Iseloomusta lühidalt elektoni! Väike (u. 10 -8 cm), kerge ja negatiivse elementaarlaenguga 3.kirjelda nukleaarset (planetaarset) aatomimudelit! See on sarnane Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid) . 4. iseloomusta aatomi tuuma. Tuuma mõõtmed on u 10-13 cm ja sellesse on kaandunud vähemalt 99,95% kogu aatomi massist. Positiivselt laetud. 5. Formuleeri Bohri postulaadid 1.elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2.Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. 6. mis on aatomi põhiolek? Elekton on siis madalaimal, tuumale kõige lähedasemal orbiidil 7.mis on aatomi ergastatud olek? Ergastatud olek on selline olek, kus ele...
*Aatomi summaarne elektrilaeng on null (elektronid-, prootonid+, neutronid0), seega on aatom neutraalne 3.Mida näitab Z ? *Näitab prootonite arvu tuumas ja elektronide arvu tuuma ümber 4.Millal aatomist saab positiivne ioon? *Kui aatom loovutab elektrone 5.Bohri postulaadid. *Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, sellel orbiidil elektron ei kiirga *Üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele elektron kiirgab või neelab valgustkindlate portsjonite, kvantide kaudu 6.Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiat kasutades energianivoo mõistet? *Kiirgab siis kui läheb tuumale lähemale 7.Mida näitab elektronvolt? *Energiat, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt 8.Millised on planetaarmudeli vastuolud? *Kui elektroni energia muutub(väheneb) peaks tuum ta endasse tõmbama, aga seda ei juhtu *Kui elektron liigub kiirendusega peaks ta orbiidilt välja lendama 9.Kuidas arvutatakse kvandi energia?
5.LEHT:Kvantmehaaniline mp: on ndisaegsete fsikateadmiste filosoofilise mtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmaksitus;selle aluseks on seisukoht, et klassikalise fsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral; energia kiirgub vaid portsjonite kaupa(kvantide kaupa); kasutusele vetakse oskussna elektronilaine; kaob elektrodnaamilisele mp-le isel. aine ja vlja vaheline letamatu barjr; mateeriaosakesed ja vljakvandid vivad vastastikku teineteiseks muunduda. 6.LEHT:Aeg ja selle roll fsikalises mp-s:aeg on nii tavakeeles kui ka paljudes teaduskeeltes kasutatav miste; aeg vimaldab vljendada sndmuste jrjestust, aga ka nende kestvust; aeg on ruumist sltumatu, kehade paiknemine
mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ja elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel, lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga, 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Aatom kiirgab energia kvandi elektron läheb kõrgemalt orbiidilt madalamale. Aatom neelab energia kvandi elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgemale. Aatomi ergastatud olek aatomi kõik teised olekud elektroni kõrgemate orbiitidega. Aatomi põhiolek elektron on madalaimal, tuumale kõige lähedamal oleval orbiidil. Alfa lagunemine aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4 võrra ja tuumalaeng väheneb 2 võrra.
• Tabelis esitatud toidud on jagatud rohkem ja vähem soovitatavateks • Punane (teatud gruppidele keelatud) – täiskasvanutele toite ei ole – selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida – Suuremad lapsed võivad vahel juua lahjat piimaga oakohvi • Kollane (vähetervislikud) – pole keelatud tarbida, kuid neid võiks süüa harva – Nt jäätised, kommid, karastusjoogid • Roheline (tervislikud) – võib tarbida iga päev või peaaegu iga päev – portsjonite suurused on eri toidugruppide puhul erinevad – Nt täisteratooted, puuviljad, jogurtid Päevane toidukordade jaotus • hommikusöök 20–25% • lõunasöök 25–35% • õhtusöök 25–35% • 1–3 vahepala 5–30% Mittetasakaalustatud toitumisega kaasnevad probleemid • Hüpertoonia • Liigne kehakaal • Vere suurenenud kolesteroolisisaldus • jm Täname kuulamast! Kasutatud materjal • http://www.toitumine
1.MÕISTED isotoop - keemiline element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine, paiskavad välja alfa, beeta või gamma osakesi tuumajõud - hoiavad aatomituuma koos lühikese mõjuraadiusega tuumareaktsioon - protsess, mille käigus molekulid võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks ahelreaktsioon - protsess, mille käigus lõpptulemused käivitab uue samatüübilise protsessi 2.VÕRDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA Thomson - meenutab rosinakuklit, elektronid on aatomituumas sees Planetaarne - meenutab planeetide tiirlemist ümber päikese, neutronid pöörlevad ümber aatomituuma 3.SÕNASTA BOHRI POSTULAADID 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikude elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt o...
protsentiilile vastava väärtuse. Ekstreemse rasvumisega on tegu, kui eale ja soole vastaval kõveral ületab KMI 99. Ülekaalulisus on haigus, mis on otseselt põhjustatud energeetilise tasakaalu häirumisest – kui energia tarbimine ületab energia kulu, on tulemuseks liigne kehakaal. Üldiselt võib ülekaalulisuse etioloogilised tegurid jagada kolmeks: geneetilised, individuaalsed ning keskkonna/sotsiaalsed tegurid. Ülekaalulisust soodustavate teguritena võib välja tuua portsjonite suurenemise (söögikohtades, toidupoodides), magusainetega karastusjookide tarbimise tõusu, toitude rasva-, valgu- ja suhkrusisalduse tõusu ning samas kiudainete sisalduse vähenemise. ( viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757) Ülekaalulisuse tagajärjed Ülekaalulisusega seotud terviseprobleemid lastel hõlmavad peaaegu kõiki organsüsteeme. Ülekaalulisus suurendab märkimisväärselt astma tekkimise riski, mille põdemine võib viia füüsilise aktiivsuse
vähem tuleb neid süüa. v Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit v Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100 150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Toidupüramiidi põhimõtted Click to edit Master text styles Second level Third level
Tervisliku kehakaalu tagab mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta. Põhikogus veest saadakse toiduga. Vesi ei anna organismile toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainete sisaldust. (3) 2.2. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Tärkliserikkad toidud nagu leib, teravili ja kartul on tasakaalustatud menüü aluseks. (3) 2.3. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Organism saab neist vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Mida erinevamad ja
Kuid kas piisavalt, et sellel oleks ka mingit mõju meie tänapäevasele mõtteviisile ja elutalitlusele? 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid uurima organismide pärilike omaduste kandjaid ning sellega pandi alus geneetikale, hoolimata sellest, et DNA struktuurist siis midagi ei teatud. Samal aastal avastas Saksa füüsik Max Planck, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joana vaid portsjonite kaupa. Arvutades välja selle suuruse ning sellele nime andes sündis kvantmehaanika. Üksteist aastat hiljem esitati esimene aatommudel. 1905. aastal avaldas Albert Einstein kolm artikklit, milles esitas erirelatiivsusteooria. Põhjus miks see kõigutas seniseid tõekspidamisi täielikult oli lihtne, sest see kõigutas kõiki seniseid arusaamasid universumi kohta. Inimestel oli raske uskuda, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda arineva
Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5
2. Kuna aatomi tuum on positiivne ning elektronkate negatiivne . kui aatomi tuumas on 28 prootonit, siis on elektronkattes 28 neutronit ning tulemus on null ehk neutraalne. 3. Z näitab laenguarvu. 4. Aatomist saab positiivne ioon siis, kui tema elektronkatte absoluutne väärtus on väiksem/erineb tuuma omast. Nenede summaarne elektrilaeng erineb nullist. 5. 1)Kui elektron läheb ühelt tasandilt teisele, siis ta kiirgab või neelab energiat portsjonite kaupa. 2)Lubatud orbiitidel, elektronid ei kiirga ega neela energiat. 6. Tuumale lähemale liikudes elektron kiirgab energiat, tuumast kaugemale liikudes elektron neelab energiat. 7. Elektronvolt näitab energiat, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. 8. 1)Elektronid annavad kogu aeg energiat ära lõpuks peaksid elektronid tuuma kukkuma, aga ei kuku. 2)Kuna elektron liigub oma orbitaalidel kiirendusega võiks ta
Hind Kuumtöötlemise kadu 34,211 % juurdehindlusega 0,70 Hind käibemaksuga 0,84 * Maitseained ja vesi arvutatakse köögi üldkuludesse. * Portsjonite kaal on saadud ülekaalumise teel. Tehnoloogiline kirjeldus 1. Lõika brokkoli õisikuteks. 4 2. Tükelda porgand, kartul ja sibul. 3. Pane keema 3,5dl vett. 4. Lisa veele 50g võid ja soola ning keeda 5 minutit. 5. Lisa köögviljad puljongile ja keeda 20 minutit. 6. Kui köögiviljad on keedetud, siis lisa 1 supilusikas toorjuustu, mõni näpu täis tilli ja basiilikut. 7. Lase tõmmata kaane all mõni minut. 8
seisulained. Saavad tekkida ainult kindla pikkusega seisulained, mille pool lainepikkust mahub täisarv kordi keele pikkusele. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. Seisulained makromaailmas on oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See moodustab silla mikro- ja makromaailma vahel. Kokkuvõte Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa. Spektrijoonte asetuses on kindlad korrapärad Vesiniku aatomi spektrijooned paiknevad koonduvate jadade seeriatena. Kõiki seeriaid kirjeldab Balmeri-Rydbergi valem. Kui elktron põrkus elavahõbeda aatomiga suurenes viimase energia 7.8 * 10astmel -19 võrra. Missuguse sageduse ja lainepikkusega elektromagnetlained kiirgab aatom, üleminekul põhiolekusse. Andmed F = 7.8 *10 -19 J = 6.62 *10 -34 J * s Lahendus E = hf =>f=E/h 7.8 * 10 -19 J f = - 34
Sõnasta Bohr'i postulaadid- 1) Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 1. Mis on aatomi põhiolek ja ergastunud olek?- Põhiolekus on tal madalaim võimalik energia, ergastunud olekus on aga elektronid liikunud kõrgematele orbiitidele. 2. Kirjelda aatomituuma ehitust. Mis on massiarv ja tuumalaeng?- Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tuumalaeng on elektronide arv=tuuma laenguarv=koht Mendelejevi tabelis. 3. Mis on isotoobid
TOIDU NIMETUS Juustuga üleküpsetatud kanafilee riisi, besamellkastme ja keedetud köö 1. ports. väljatulek (ml/g) 100/100/75/50 valmist.portsj. arv x (tk) 2 kasumi % 73 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind Kanafilee kg 0,089 10 0,080 0,178 0,160 46,58 Juust(riivitud) kg 0,020 0 0,020 0,040 0,040 83,33 Riis Riis kg 0,035 0 0,035 0,070 0,070 14,08 Vesi l 0,070 0 ...
1. iseloomusta lühidalt elektroni kerge , laeng 1, mass u. 0.00055 amü, 2. iseloomusta aatomi tuuma koosneb prootonitest ja neutronidest, positiivne laeng, 3. formuleeri Bohri postulaadid kui elektron neelab energiat, siis läheb teisele orbiidile ja kiirgab energiat 4.mis on aatomi põhiolek? elektron saab tiirelda teatud orbiidil ei kiirga midagi Elektronia üleminekul ühel lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa 5. mis on aatomi ergastatud olek? siis, kui anda aatomile energiat juurde ning ta hakkab kiirgama kiirgust 6.millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab?
aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone Planetaarne ehk nukleaarne aatomimudel. Bohri kvantpostulaadid: 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elekroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Kvandi energia on võrdeline elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale, siis kiirgub kvant. Kui elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgamale, siis neelab kvandi. Kvant-footon-valguse osake Aatomituuma ehitus ja tuumajõud Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse.
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk ...
Kalkulatsioon Iseseisevtöö nr.1 2009 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Kanasalat sinihallitusjuustuga.......................................................................................................3 Kalkulatsioonitabel ,,Kanasalat sinihallitusjuustuga".................................................................4 Pikkpoiss majoneesi-juustukattega.............................................................................................5 Kalkulatsioonitabel ,,Pikkpoiss majoneesi-juustukattega".........................................................6 Õuna-ja porgandisupp pähklirulliga..................
anoodile. Tekib el.vool Tekkinud fotovoolu tugevust saame mõõta milliampermeetriga Fotoefekti III seadus: Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Fotoefekti teooria Fotoefekti ei saa seletada valguse laineteooria järgi. Mõõtmised aga näitavad, et valgusel kulub elektroni välja löömiseks 10-9 s. Fotoefektile andis seletuse A. Einstein 1905.a. Ta täiendas Planki kvanthüpoteesi. valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energia portsjonite (kvantide e. footonite) kaupa Einstein väitis: valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. kui elektron neelab footoni, siis tema energia suureneb täpselt h*f võrra. Fotoefekti teooria loomise eest sai Einstein 1921.a. Nobeli füüsika preemia E=F*f Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks tegema tööd (positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Seda tööd nim. väljumistööks. Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja
Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke. Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnet lained peegelduvad metallpindadelt. See tuleneb elektrivälja suutmatusest tungida elektrit juhtivasse kehasse. Elektromagnetlained difrageeruvad, interfeeruvad ja moodustavad seisulaineid samamoodi nagu helilained või lained kumminööris. Elektromagnetlained tekivad ja kaovad kindla energiaga portsjonite e kvantide kaupa. Elektromagnetvõnkumine võnkeringis Võnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivälja energia ja poole magnetvälja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks. Elektrivälja ja magnetvälja energia vastastikune muundumine võnkeringis. Potentsiaalse ja kineetilise energia vastastikune muundumine vedrupendli korral.
-maitse tundmine -ensüüm amülaas -süsivesikute seedimine glüksoosiks. MAOS -lihaseliste seinte pidev liikumine segab TINGIMUSED - toidu maonörega - -maos algab valkude seedimine - -magu on mahuti, kus toit säilitatakse, et seda saaks väikeste portsjonite kaupa väljutada peensoolde. 12SÖRMIKSOOLES - läbi selle liigub toit sapipöide TINGIMUSED - -ta on peensoole algusosa - - 5 PEENSOOLE EHITUS, IMENDUMINE (mis-kuhu?) Peensoole ehitus on umbes 8 cm pikk ja pöidla jämedane. Sisepind on sellel aketud soolehattudega. Suurendab soole pindala. Igas soolehatus on verekapilaarid ja lümfisoon.
Köögis kasutatavad serveerimisvahendid Serveerimiskärud Kärusid võib kasutada lauakatmisvahendite toimetamiseks saali enne selle avamist, portsjonite üheaegseks toimetamiseks saali suurte kliendirühmade puhul ja roogade serveerimiseks. Serveerimiskärud · Serveerimine Inglise moodi, Prantsusmaal tuntud ka kui Diner a la Russe · Road vormistatakse ja serveeritakse kliendile nähtavalt söögisaalis Serveerimiskärud · Hea kasutada toitude transportimisel · Kärud valmistatakse varakult ette vajalike serveerimisvahendite, salvrätikute, maitseainete ja lisanditega.
Küpsetatud pikitud veiseliha, kartuli-kaalikavorm, mustsõstrakaste 1 portsjon=150/130/50 Portsjonite arv: 5 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Pikitud veiseliha: 1. veiseliha kg 0.20 0.190 1.0000 0.950 2. suitsuliha kg 0.02 0.020 0.1000 0.100 3. mugulsibul kg 0.00 0.004 0.0200 0.018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5. porgand kg 0.01 0.005 0.0300 0.024 6. kuivatatud rosmariin kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 7. jahimehe maitseained kg 0....
Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Füüsika vahearvestus. Aatomi-ja tuumafüüsika. Variant A: 1.Kirjeldage aatomi ehitust kasutades planetaarset aatomimudelit- Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samut...
Rutherfordi aatomimudeli kohaselt on aatomi keskel väga väike positiivselt laetud tuum millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid moodustavad elektronkatte. Bohri kvantpostulaadid : 1 . elektron liigub aatomis ainult kindlatel teatud ' lubatud ' orbiitidel . lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2 . elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgav või neelab valgust kindlate portsjonite , kvantide kaupa.( kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis on sama , aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel. , Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega elektronkattes. Elektronide arv on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbriks. Isotoop on aatom ühe elemendi puhul ,kus on erinev arv neutrone.
mis kujutab endast optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Taimsest materjalist kaaluda proov. Antud katses analüüsisin tomatit ning kaalutise suuruseks oli 0,4419 g. Proov eelpeenestada ning seejärel peenestada lõplikult uhmris, kuhu on lisatud ka väike kogus liiva kui abrasiivmaterjali. Hõõruda kuni ühtlase massi tekkeni. Seejärel lisada väikeste portsjonite kaupa veevaba Na2SO4 vee sidumiseks. Soola lisamise võib lõpetada, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. Järgmisena tuleb karotenoidid petrooleetriga proovist välja lahustada ning ekstrakt ära filtrida. Lõpuks tuleb kindlaks määrata ekstrakti kogumaht, minu katses oli selleks 10 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, võrdluseks kasutatakse puhast lahustit (petrooleeter)
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST......................................................................................................3 1.1 Ajaloost.....................................................................................................................................3 1.2 Arenenud ühiskond...................................................................................................................3 1.3 Igapäevased kombed.................................................................................................................4 1.4 Köögist......................................................................................................................................4 2 ÜRITUS..................................................................................
töötingimustes tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ja kiirustega. Arvutatakse 1) tsüklilise tööprotsessiga masinatel Ta=60*V1*n (60*toodangu maht*töötsüklite arv minutis) 2) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) 3) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) 14. Masina ekspluatatsiooniline tootlikkus. Masina tegelik tootlikkus arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel Te=Tt*Ke (tehniline tootlikkus*koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis) 15. Masina tehniline tootlikkus. Masina max võimalik tootlikkus, mis saavutatakse masina pideval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
