Matka eesmärk ja liikumisviis Paljud meist käivad tihti maal, paljud elavad seal aastaringselt, kuid vähesed märkavad seda kui palju on võimalusi seal rekreatiivseteks tegevusteks. Matka eesmärk on tutvustada soovijatele Rakke valla ümbrust, ilusat loodust ja matkaradasid Osalejad Kõik soovijad kes tahavad lähemalt tutvuda Rakke valla kauniste paikadega. Sobiv kuni 8 liikmelisele seltskonnale. Vanusepiirangut pole kuid soovitavalt neile kes suudavad jalgsi läbida vähemalt 10 km (seljakott seljas) ilma tervist oluliselt kahjustamata. Jalgsimatk 2 päeva (laupäev ja pühapäev)
Teen matka Amazonase vihmametsas Lõuna-Ameerikas. Amazonase vihmamets jääb enamuses Brasiiliasse, osa on ka Colombias, Peruus ja Boliivias. Amazonas on üks maailma pikim jõgi, tema jõgikond ja vooluhulk on maailma suurimad. Kõigepealt on vaja jõuda Amazonase äärde. Ookeani lähedal, kus soolane vesi kaldad üle ujutab, kasvab mangroovvõsa. Neil on tugevasti hargnev õhujuurestik ja nad oskavad elada soolases vees. Amazonasel on 500-1000 lisajõge. Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks kirevavärvilist ingelhaid. Jões elavad veel piraajad, kes ründavad suure parvena. Ujuma ei maksa minna, kuigi on väga soe. Jõgedes elavad kaimanid. Veel on seal alligaatorid ja erinevad maod. Kõige suurem neist on anakonda, kes oma saagi kägistab ja neelab tervelt alla.. Jaaguarid ootavad oma saaki samuti jõe kaldal. Vees kasvab viktooria. See...
Erinevad matkatehnikad lõputöö Matka pikkus: 3 päeva Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus: Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad, mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis. Üks kahest jõest on Paadrema jõgi. See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima
....................................................................................................................3 Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi vahendeid või väga pikka ettevalmistust. Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta...........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootöös. Samal ajal, kui lapsed saavad avastada loodust (õppida tundma erinevaid taimi jne), õpitakse ka hädavajalikke ellujäämisoskusi ning näidatakse lastele, kui oluline on teistega arvestamine. Õnnestunud matk toob palju rõõmu nii matkalistele kui ka matka juhendajatele!.........................................3
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt JALGRATTA- JA KANUUMATK Erinevad matkatehnikad Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 1. MATKA ÜLDINFO Matka pikkus 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk). Piirkonna kirjeldus ja põhjendus Piirkonnaks on Otepää, sealne mets ja jõed-järved. Valikuks osutus Otepää, sest seal on juba olemasolevad sobiva pikkusega matkarajad, mida läbimine pakub erinevaid katsumusi ning loodusvaateid. Lisaks kanuumatk on juba eelnevalt paketina valmis ning pakkuja on nõus seda muu matkaga (sel juhul rattamatkaga) siduma. Sihtrühma kirjeldus – vanus, kompententsid, huvid
Millest alustada Algaja jaoks on väga olulised elementaarteadmised matkamisest ning oskus oma võimeid õigesti hinnata. Seetõttu on soovitav alustada matkaoskuste omandamisest õppida seljakoti pakkimist, telgi püstitamist jmt. Suureks plussiks matkajale on hea vastupidavus ja füüsiline vorm. Oma vormi testimiseks võiks alustada ühepäevase jalgsimatkaga ning alles siis minna pikemale mõnepäevasele matkale, kaasas seljakott ja telk. Meeles peaks pidama ka seda, et matka õnnestumine sõltub suuresti jalatsite ja matkariietuse sobivusest ning matkavarustuse kvaliteedist. Jalatasid, matkariietus Jalgsimatk algab jalatsite valikust. Pikemaks jalgsimatkaks on soovitav valida sissekantud, mugavad ja terved jalanõud, mis sobivad hästi jalga. Uued, kandmata jalatsid soovitatakse enne matkale minekut kuuma veega märjaks teha ja siis koos mõne sokipaariga jalga panna. Jalatseid ei tasu enne jalst võtte, kui nende nahk on täielikult kuivanud
JALGRATTA- JA KANUUMATK E R I N E VA D M AT K AT E H N I K A D MATKA ÜLDINFO • 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk) • Piirkonnaks Otepää – sealsed matkarajad pakuvad väljakutseid ja on huvitavad, lisaks oli juba olemas kanuumatka pakkumine, mida sai selle matkaga siduda. • Sihtrühmaks 12-15 aastased noored, eelnev kogemus pole tarvis. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. MATKAJUHID • Matkajuhte peaks olema 3
30 väljub buss (628) Põlvasse. (Reis on 50 minutit) 11.20 Jõuame Põlva bussijaama kust me kohe vahetame bussi , et sõita Mooste Mõisasse , kus me ööbime . 12.00 Oleme Mooste mõisamajas , kus me paneme kotid ära , võttes kaasa ainult lõuna ja vajalikud esemed spordi tegemise jaoks. 13.00 Liigume oma päeva harrastuste läbiviimis kohta Ahja jõe äärde. Sealt me saame sõita kanuuga Ahja jõel . 14.00 Teeme pausi lagendikul keset matka ja sööme lõunat. 16.00 Kanuumatka reisi lõpp . Liigume tagasi Mõisasse. 16.30 Oleme mõisas , kõik saavad tunni , et end korda teha ja matka väsimus välja puhata . Peale seda saame mõisa ees kokku. 17.30 Õpime mõisa ajalugu , vaatame ringi . Peale seda vaba aeg kella 20.00-ni. 20.00 Grillime õhtusöögi , oleme väljas kella 22.00-ni mängides mänge . 23.00 Öörahu. Teine päev 9.00 Hommikusöök mõisas . 10
sisaldab metsateel toimuvaid kohtumisi erinevate tegelaskujudega, teatrietendust ning pikniku (RMK 2013 Teatripiknik 2013). · Spordiüritused Kõrvemaal toimub igal aastal neliküritus mis koosneb neljast osast. Lisaks neliküritustele toimub puhkealal ka palju orienteerumis- ja jalgrattavõistlusi. Toimuvad ka Kelgukoeraspordi Balti karikavõistlus. VI. Kõrvemaa keskus · Sportland Kõrvemaa Matka-ja Suusakeskus asub 55 kilomeetri kaugusel Tallinnast Anija vallas Harjumaal. Keskuse territooriumi piiril asetseb 12 961 hektari suuruse Põhja-Kõrvemaa ,,mägede", soode ja järvedega kaetud looduskaitsealal. Fantastiline puutumatu loodus, mis on vaheldusrikkaima maastiku ja pinnasvormidega Eestis. Keskusest viie kilomeetri kaugusel asub Kõrvemaa pealinn ja kunagine kuurortlinn Aegviidu, kuhu saab kohale sõita ka rongiga
Järv-lahnarohi Vesi-lobeelia Palu-karukell Tuntuim taimeliik on mägi-lipphernes Mägi-lipphernes Loomastik Kaitse all olevad isendid rohe-vesihobu paksukojalise jõekarbi elupaik Pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele Kaljukotkas Laululuik Kaitsealused loomad Kivisisalik Euroopa naarits Rohe-vesihobu Kõrvemaa väärtus Erakordne loodusmaastik Aktiivse loodpuhkuse piirkond Matka- ja loodusrajad Loodusvarad Negatiivne inimmõju Mootorsõidukitega liiklemine Metsade liigne majandamine Telkimine ja lõkke tegemine Jussi nõmm Nõukogude Armee õppepolügoon Jussi nõmm Positiivne inimmõju Positiivne RMK rajatud matkarajad ja matkateed Spetsiaalsed laagripaigad Kõrvemaa matka- ja suusakeskus Kultuurilugu Kulli talu peremee Kulli Jüri A. H. Tammsaare Noorte Meeste Kristlik Ühing
iseloomustavad? 5. Mida tähendab väljend "liikumine on suhteline" ? B-RÜHM 1. Arvuta jooksja keskmine kiirus, kui ta läbib a.) 10 km 27,5 minutiga b.) 100 m 9.6 sekundiga. 2. Matkajad alustasid jalgrattamatka kell üheksa ja läbisid kella kümneks 20 km. seejärel tegid nad veerandtunnise puhkepeatuse. Pärast puhkust läbisid nad 10 km poole tunniga ning jõudsid matka lõpppunkti. Pärast 2 tundi ja 25 minutit kestnud puhkust sõitsid nad sama teed mööda koju tagasi, milleks kulus poolteist tundi. Tee joonis (vali telgedel sobivad mõõtühikud ning kujuta teekond graafiliselt koordinaadistikus). Leia matkaja kiirus erinevatel teelõikudel ja keskmine liikumiskiirus kogu matka jooksul. 3. Kiirusega 72 km/h sõitvale autole sõitis vastu teine auto kiirusega 108 km/h. Kui kaugel olid autod teineteisest 5 sekundi jooksul pärast teineteisest möödumist? 4
kevad kujuneb kõige lühemaks § suvi on troopiline, kuni 40°C § kõige soojem kuu on juuli, keskmiseks temperatuuriks on 22.2°C § kõige külmem kuu on jaanuar, keskmiseks temperatuuriks on 0.3°C § Makedoonia kõrgeimaks temperatuuriks on loetud 44.5°C ja külmemaiks 31.5°C § Skjopes on keskmiselt 64 vihmast päeva aastas § kõige märjemaks kuuks on oktoober(61 mm) ja kuiveim kuu on august(28 mm) VAATAMISVÄÄRSUSED(skopjes) § Järv Matka (Lake Matka) § Milleeniumi Rist (Millenium Cross) § EmaTheresa Mälestusmaja (Memorial House of Mother Theresa) § Kivisild (The Stone Bridge) § Skopje Kindlus Kale (Skopje Fortess Kale) § Skulptuur Sõdalane Hobusel (Warrior on a horse) VAATAMISVÄÄRSUSED Pildil: Matka järv, Skopjes Pildil: Ema Theresa Mälestusmaja ASEND TURISMI SUURENDAMISEKS § Makedoonial on kokku 14 lennurada, see soodustab turismi arengut,
Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind) kommi (maitse) kommi (süües) Kirjakeele normi järgi on III vältes: `suhkur `jäine `põhjus `tee`mantide `Tal`linn `köömen `luine `raskus `kont`sertide `voodi `öine `käitis `vistrikud `soine `mitmikud -`päine Kirjakeele normi järgi on II vältes: kahju toonane otsus pilved taimed üksi äsjane ollus talved sõimed
hänen kissansa heidän kissansa Harjutus 3. Lisage sõnadele õige omistusliide (NB – jälgige ka vokaal- harmooniat → millal –nsa, millal –nsä). hänen tyttäre……., meidän hotelli……., sinun kenkä……., minun miehe……., teidän johtaja……., minun koti……., heidän työ……., hänen poika……., sinun ammatti……., minun passi……., sinun lippu……., heidän polkupyörä……., hänen laukku……., heidän matka……., minun ajokortti……., hänen kynä……., teidän pankki……., hänen velje……., sinun hylly……, hänän henkilötieto……, minun hytti……, meidän kartano……, teidän järjestelmä……, hänen jäätelö……, sinun kännykkä……, teidän kohderyhmä……, meidän lento……, heidän lääkäri……, minun maku……, teidän palvelu……, heidän mönkijä……, hänen pihvi……, hänen pysäkki……, meidän toimisto…… . 6
Kuidas see on soome keeles? Vastakohtia hyvä/huono hea/halb lyhyt/pitkä lühike/pikk iso/pieni suur/väike kallis/halpa kallis/odav kuuma/kylmä kuum/külm nuori/vanha noor/vana uusi/vanha uus/vana matala/korkea madal/kõrge musta/valkea must/valge kirkas/tumma hele/tume Värit valkea valge musta must punainen punane sininen sinine keltainen kollane vihreä roheline oranssi oranzh violetti lilla 4 Tutustuminen ja kielet Mikä on nimenne? Kuidas on teie nimi? Nimeni on Maija Matka. Minu nimi on Maija Matka. Hauska tutustua. Meeldiv tutvuda. 3 Käyttekö usein täällä? Kas te käite siin tihti? Olen toista kertaa Tallinnassa. Olen teist korda Tallinas. Puhutteko viroa? Kas te räägite eesti keelt? ...suomea. ...soome keelt? ...englantia. ...inglise keelt? ...venäjää. ...vene keelt? ...saksaa. ...saksa keelt? Puhun vähän englantia. Ma räägin natuke inglise keelt. En osaa viroa. Ma ei oska eesti keelt. Ymmärrättekö
---------------- PRESSITEADE 06.05.2017 RMK Kõrvemaa suusavõistluse võitsid Jaanus Madis ja Kadri Memm Täna Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses suurepärastes tingimustes toimunud meeleolukal suusavõistlusel lõi kaasa üle 700 tervisespordisõbra. RMK Kõrvemaa suusavõistlusel 10km pikkusel trassil võitis teist korda Jaanus Madis Suusakihutajad Klubist ajaga 1:01:02, seljatades RMK Kõrvemaa eelneva suusarekordi Mihkel Toomas (1:01:31). Kolmanda koha võitles välja Vasili Djenovits (1:01:55). Naistest oli parim Kadri Memm ajaga 1:14:53. Teise koha võitis Liisa Kull ajaga 1:15:41. Kolmandale
Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
Ka Euroopa naarits ei ole veel täiesti kadunud. 2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA -TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana (eriti Põhja-Kõrvemaa), mida kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Matkajatele ja loodushuvilistele on vaatamiseks suur hulk vaatamisväärsusi: rabad, sood, rabajärved, oosid, mõhnad, vaatetornid. Põhja-Kõrvemaal on võimalik läbida mitmeid kilomeetreid pikki matka- ja loodusradasi. Samuti on Kõrvemaal lubatud jahipidamine ning kalapüük, võimalik on liigelda ujuvvahenditega. Kõrvemaa matka- ja suusakeskus pakub spordihuvlistele aastaringselt mitmeid sportimisvõimalusi. Piirkonnas korraldatakse vastavalt aastaajale palju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Kõrvemaa Terviserada ühendab endas erinevaid puhkekeskusi Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus;
Arvuta mitu raamatut sai Mari oma raha eest osta ja kui palju maksis üks raamat. 70. Üks arv on teisest 15 võrra väiksem ja nende korrutis on 406. Leia need arvud. 71. Üks arv on teisest 9 võrra suurem ja nende arvude korrutis on 252. Leia need arvud. 72. Jalgrattur sõitis ühest linnast teise 4 tunniga ja tagasi 5 tunniga. Tagasiteel oli jalgratturi kiirus 4 km/h võrra väiksem kui linna sõites. Arvuta linnade vaheline kaugus. 73. Matkajad läbisid matka esimese poole 2 tunniga ja matka teise poole 4 tunniga. Matka teisel poolele läbisid matkajad ühe tunniga 2 km vähem, kui matka esimesel poolel. Kui suur oli matkajate kiirus esimemsel poolel ja teisel poolel, kui mataka kogu pikkus oli 22 km? 74. Murru nimetaja on murru lugejast kahe võrra suurem. Kui murru lugejat suurendada kolme võrra ja nimetajat suurendada 2 korda, siis saadud murdude summa on 1. 75
nõrgaastmelisemaks. Siiras, siira, siiras t (hääldus) kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de) anna n, an da (võrdle : jahi n, jahti da) Astmevaheldus jaguneb 1. Laadivaheldus 2. Vältevaheldus Laadivaheldus 1. on seotud häälikutega K, P, T, G, B, D, S võivad tüvest kaduda, võivad juurde tulla või mõne teise häälikuga asenduda (enamasti tüve teise silbi alguses) 2. nende olemasolu sõna tüves viitab tüve tugevale astmele 3. nende puudumine tüves viitab tüve nõrgale astmele LV käändsõnades 1
loodusalast õpet, sh kasutada tugikeskuste pakutavaid õppeprogramme ja õppevahendeid, kus tarvilik. Omavahel kooskõlas toimiv võrgustik tagaks loodushariduse kättesaadavuse igas maakonnas (piirkonnas) ja spetsialiseerumiste jaotumise Eestis. Looduses viibimine ei ole paljudele inimestele tänapäeva linnastunud ühiskonnas enam omane, mistõttu suur osa inimeste looduses liikumisest koondub selleks ettevalmistatud kohtadesse matka- ja õpperadadele, puhkekohtadesse jne. Ühelt poolt võimaldab selliste kohtade ette valmistamine vähendada survet veel puutumata loodusaladele, kuid teiselt poolt tuleb jälgida, et koht ise ei muutuks ülekoormatuks ning selle külastajad ei põhjustaks ümbritsevates alades pöördumatuid kahjustusi. Samuti peab peale radade loomist neid ka järjepidevalt hooldama ja vajadusel kaasajastama ning täiendama. Matka- ja õpperadadele on seetõttu tarvilik selge valdaja ja vastutaja
· Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Toolse kivikindlus Toolse kivikindlus on ehitatud randa ja arvatavati tolleaegsele sadamakohale. Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15. sajandi I poolel toimus esimene linnuse laiendusetapp, mille käigus ehitati linnusele juurde sise- ja eeshoov, kõrge ja sakmelise kaitserinnatisega lõunamüür ning põhjatiib. Liivi sõja ajal, 1558
Lönnrotin kiinnostus runoja ja suomen kieltä kohta syttyi hänen ollessaan kotiopettajana turkulaisen professorin ja hänen perheensä luona. Lönnrot suoritti filosofian kandidaatin tutkinnon, minkä jälkeen hän aloitti lääketieteen opinnot Turussa ja jatkoi niitä myöhämmin Helsingissä. Ennen opiskelujen alkamista Helsingissä, Lönnrot aloitti ensimmäisen runonkeruumatkan, mikä suuntautui Hämeeseen ja Savoon. Matka laajeni Pohjois-Karjalaan ja Valamoon saakka. Lönnrot kirjoitti matkapäiväkirjan Vaeltaja, missä hän kuvaa suomalaisten elintapoja. Hänen matka päättyi Laukoon. Lönnrotilla oli ensimmäisen keruureissunsa jälkeen yhteensä kerättynä 6 000 säettä. Lönnrot julkaisi omakustanteina myöhemmin neljä Kantele-vihkoa keruumatkan aikana saatuista säkeistä. Lönnrot jatkoi vielä lääketieteen opintojaan Helsingissä, vaikka hänen intohimonsa oli
Turkkilaiset itse ovat ystävällisiä ja avoimia .Matkailijaille Turkki tarjoa upeita histotiallisia nähtävyyksiä ja tietysti auringossa kylpeviä hiekkarantoja sekä vilkasta kaupunkitunnelma. Mutta menimme Turkissa myös matkalle Pamukkale kaupungin , missä uimmee mineraailvedessä ja nautiskelimme perinteisiä turkkilaisia ruokia.Täma perhematka oli tietysti hyvä kokemus ja me kaikki olimme hyvin tyytyvaiset tästa kokemuksesta.Täma matka oli kiva myös täästä syystä että lentäsin ensimmäista kerta lentokonella. Heinäkuussa lähdimme perhen kanssa kesämökille, jossa olimme kolme viikkoa. Paistoimme makkaraa ja poimimme mansikoita ja mustikoita. Teimme kävelylenkkejä ja kävimme kaupoissa. Mökkilomalla sai paljon uida, aja pöyrän kanssa ja katsella taivasta. Sitten lähdimme ystävien kanssa elokuusa Helsinkiin ja sieltä laivalla Ruotsiin. Ruotsii on aina niin kiinnostava paika ja sieltä saa aina tehdä hyviä
Matk Eestimaal Matkast Alustame matka varahommikul Alguspunktiks on Tallinn Lõpp-punktiks on Narva Jõesuu Matk kestab 2 päeva Liikumisvahendiks on auto Matk toimub suvel Maardu järv Maardu järv on järv Harju maakonnas Maardu linna lõunaosas. Järv on 170 hektarit suur ja ümara kujuga, suurim sügavus küündib 3 meetrini. Asub merepinnast 33 m kõrgusel Põhja-Eesti lavamaal. Läbivool on suhteliselt tugev, sisse voolab kraave ja esineb allikaid, väljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime järves. Jägala juga Joa laius om 50 meetrit ja kõrgus 8 meetrit Kõrgeim looduslik juga Eestis Kanjonorus paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele Jägala juga on looduskaitse all Ööbime Jägala Joa läheduses telkides On...
lahjasid happeid. Samuti on ka väga vastupidav hallituste, kõdunemise ja paljude kemikaalide suhtes. Nailonit kasutatakse väga laialdaselt paljude erinevate igapäevaste asjade tootmiseks. Levinumad on näiteks erinevad kangad, sukad, langevarjud, õngejõhvid, köied, rihmad, autoturvavööd ja ujumisriided. 1940.aastatel hakati kasutama ka nailonist pillikeeli. Nailonist on valmistatud ka enamus meile tuntud veekindlaid asju, nagu näiteks vihmakeebid, matka- ja tööriided. Nailon ei ole tavalises olekus ja keskkonnas kahjulik. Nailoni tootmisel aga eraldub palju lämmastikoksiidi, mis on üks kasvuhoonegaasidest ning seega keskkonnale kahjulik. Kuna nailon ei hästi lagune, mõjutab keskkonda ka samuti suur hulk äravisatud nailonist tooteid, mis suure koguse tõttu ära põletatakse. Nailoni põletamisel eraldub samuti erinevaid gaase, nagu näiteks vesiniktsüaniid ja ammoniaak, millest esimene on väga mürgine.
A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome
• 2006. aastal taaselustati Järvselja Suvemängude traditsioon ETTEVÕTMISED AASTAL 2022 • 21. jaanuaril viibisid seltsi liikmed teist aastat järjest Pajakas. Tutvuti sealse metsa ja selle majandamisega. Võõrustajaks oli Pajaka Puit OÜ, kes näitas, kuidas nemad metsa raieringi algusest lõpuni majandavad. Õhtu sisustati uisutamise ja perenaise põnevate roogadega. • 1. veebruaril käisid seltsilised tõukekelgumatkal Pühajärve metsaradadel. Matka korraldas Loodusturism.ee ja põnevaid lugusid kohalikust elust ja olust pajatas giid Oliver Loode. • 28. jaanuaril käisid seltsi tudengid ja vilistlased Saaremaal RMK korraldatud õppejahil. INFO • Täpsem info on saadaval Eesti Metsaüliõpilas Seltsi kodulehel https://emeus.ee/ OODATUD ON KÕIK METSANDUSE, PUIDUTÖÖTLEMISE NING LOODUSVARADE KASUTAMISE JA KAITSE ERIALADE TUDENGID!
Reis läbi Ameerika Alustades matka Ameerika Ühendriikide kirdetipust, see tähendab Atlandi ookeani äärest Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni
Pangakaardiga saab maksta ja automaatidest raha võtta suurtes linnades (Katmandu ja Pokhara). Matkad: Annapurna ring ja Everesti baaslaagri trekk on Nepaali ühed kuulsaimad matkad. Mõlemad on suhteliselt pikad (1020 päeva, sõltuvalt variandist 120200 km), mõõduka raskusega ning viivad küllalt kõrgele. (5400 5600 m). Kogu matk läheks maksma ligikaudu 30 000 40 000 krooni. (lend Katmandusse, viisa piirilt/lennujaamast, kindlustus, pääs matka algus ja lõpppunkti , kulud matkal rahvuspargi maks ,kulud marsruudil söök, öömaja lodgedes ). Annapurna on üks neljateistkümnest üle 8 km kõrgustest mägedest. Tänapäevase alpinistliku tõusustatistika järgi on tegemist raske ja väga laviiniohtliku mäega, mille tippu on tõusnud vaid umbes 110120 inimest, iga kahe tipputõusnu kohta on üks hukkunu. Annapurna matka kuulsus on tingitud
Väga suur osa maad on muutunud kõlbmatuks, vesi ja õhk on reostunud, ka taastumatud maavarad on ammendumas. Ja selle taustal kogub šoppamine üha enam ja enam tuure, hea kui saaks ikka kolm kahe hinnaga. Seda, kui vähe meile tegelikult vaja on, saab kõige paremini aru matkale minnes. Seljakotti tuleb pakkida vaid vajalik ja mitte rohkem, kui seljas kanda jõuad. Kui pakid kaasa liiga palju, ägad ise oma koti raskuse all, ega saa matka nautida. Samamoodi on elamisega: sa ei saa elu nautida, kui sul on liiga palju asju. Sa pole siis enam vaba, vaid oma asjade ori. Tarbimisühiskond ongi inimesi orjastav ühiskond.
(kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt) · kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: · Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. · Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. *Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees. (Me kohtusime, kui päike loojus. Kui müristama hakkas, tulid kõik veest välja. Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka.) PÕIMLAUSES võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma: Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassidesse minna. Vrd Treener teadis, kus toimub järgmine võistlus ja mitu võistlejat peab turniiril osalema. (mõtle skeemi tasanditele!) *Koma pannakse ühendsidesõnade ette (siis kui, sellepärast et, nii et), kui aga ühendsidesõna esimest osa
Nabudi järve peatset kinnikasvamist ennustav õõtsik ei võimalda järvele läheneda kuiva jalaga: tänu sellele on järve ümbrus jäänud inimtegevusest puutumata. Maastikukaitsealaga saab tutvuda umbes seitsme kilomeetri pikkusel Viitna looduse õpperajal, mis algab Linajärve idakaldal motelli juures. Rada viib kõigi kolme järve äärde ning näitab mõhnadel ja oosidel eri tüüpi metsa-kasvukohti. Saab teha ka lühema tiiru ümber kahe suurema järve: matka pikkus on 2,5 km. Pikkjärve äärest leiab suured infotahvlid ning matkarada on tähistatud. Kätlin Küttis Ege Lehtsaar Alari Allika
Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast kasutamist leidnud elamusterohked looduse matka- ja õpperajad nii suvel kui talvel. Kuulsaks on saanud veebruarikuine Presidendi suusamatk Aegviidu Nelijärve Jäneda. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist, Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitsealad ning Naissaare looduspark. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Eesti suurimal karstialal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme
Mahaistumine ( juhendajad analüüsivad matkamise positiivsetest ja negatiivsetest külgedest, mida võiks järgmine kord paremini teha jne ). Ajakava: 11.0011.30 Kogunemine. Rivistus. 11.3012.00 Peajuhendaja jutustab matkast 12.00 Valjumine 13.0013.20 Esimene peatus 15.0015.30 Lõuna 15.40 Matkamine jätkub 16.4017.00 Teine peatus 18.00 Tagasitulek 18.1018.45 Autasustamine. Tänu avaldamine. Matka analüüsimine. 18.45... Õhtulõke Esimene peatus Orienteerumine maastikul .Iga grupp jaguneb kahte võistkonda. Valitakse meeskonna kapten. Maal on joonistatud kaks ringi, kus seisavad mängijad järjekorda. Enne seda kapten joonistab maale suured tähed (põhja, lõuna, lääne , ida). Juhataja räägib ilmakaartest, mõlemad mängijad peavad pööruma vastava tähe suunas. Kui üks nendest eksib, siis punkt antakse teisele võistkonnale ja ringile kutsutakse teised mängijad
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade
tõlgin võrdle tõlgiti värvida võrdle värvides 3. Nõrgenev ja tugevnev tüvi vältevahelduses Tugevneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev II- välteline sõna/sõnavorm (rikas tütar) muutub omastavas III-välteliseks (rikka tütre). Nõrgeneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev III- välteline sõna/sõnavorm (pikk matk) muutub omastavas II-välteliseks (pika matka). Nõrgeneva tüvega pöördsõnaga on tegemist siis, kui da-tegevusnimeline III-välteline sõna/sõnavorm (hakkida) muutub oleviku 1. pöördes II-välteliseks (hakin). Tugevneva tüvega pöördsõnaga on tegemist siis, kui da-tegevusnimeline II-välteline sõna/sõnavorm (hakata) muutub oleviku 1. pöördes III-välteliseks (hakkan).
7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB ! Testtöös 3 küsimust /1- sõiduviisidest ; 2 – mäesõiduelementidest / 3- varustus , õppepaigad , ohutus 1. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Viimast sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Jalgrattaga sõitmiseks sobivalt väikseid ja huvitavaid teid erinevatel maastikel leidub samuti rohkelt üle Eesti. Korraliku lumega talve korral on võimalik teha suusa- või räätsamatku. Matku liigitatakse nende raskusastme ja tüübi alusel. Eestis on võimalik korraldada kuni neljanda raskusastme matku. Enda sooritatud matkade määramine ja registreerimine on vajalik kui soovid saada tunnustust või asuda tööle matkandusega seotud alal. Matka edukaks sooritamiseks on vajalik korralikult läbi mõelda enda kaasa võetav varustus. Seljakotiga matkates tohib selle raskus 1/3, maksimaalselt ½ kehakaalust. Asjad mis peavad olema kaasas igal matkal on telk, nuga, nöör, tikud, riided, söök ja söögitegemisvahendid. Matkasöögiks sobivad kõige rohkem veega tehtavad pudrud, soolaliha, pakisupid ja konservid. Kaasas peab olema ka palju magusat. Riided peavad olema
mägede reegli- vahemaid ei mõõdeta mitte kilomeetrites, vaid tundides, ent kas üles ja kotiga või alla ja ilma!? Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel. Olime roninud üle aheliku ääre ja viibisime nüüd kuusemetsadega kaetud kaljuringis. Kuum grokk ja piparmündiõli salv päästsid meie hinged, loitev lõke maas ja säravad tähed selges öötaevas. 21. august, kolmapäev, matka 2. päev Meie rühmal vedas ilmadega kohutavalt. Kõik matkapäevad paistis päike, puhus mahe tuuleke. Kus me ka ei viibinud, meie ümber oli ilus ilm, vastasahelikus sähvisid välgud ja seisis vihmaloor. Igahommikuse rituaalina kummardasime ja tänasime eelneva ilusa päeva eest ja palusime järgnevteks päevadeks sama
Teenuste nõutavus:***** väga nõutav 6 ****sageli nõutav ***keskmiselt nõutav **harva nõutav *väga harva nõutav Maatriksi analüüs Kuna tegemist on looduslähedase kohaga ja suurem osa külastajatest saabub meile linnast on nõudlus/soov paaritunnise matka järele keskmine. Kõige vähem on nõudlust matkade järele juhuklientidel, kes üldjuhul soovivad ainult 1ööks ööbimiskohta. Kooliõpilaste ekskursioonid, mis on tavaliselt 2-3 päevased, algavad tavaliselt matkaga, seepärast ka nõudlus matka järele keskmine. Üldjuhul tulevad äriinimesed siia ikka seminaare ja konverentse pidama, kuid ka vabaaja tegevus ei puudu nende päevakavast. Enamus inimesi eelistab pärast töist
puhast ilu. Samas pole Taevaskoda kaugel Tartust ega Põlvast. Taevaskoja kohta pajatatakse erinevaid legende ning on tuntud filmivõtete ,,Viimne Reliikvia" poolest. Samuti jääb lähedusse Ahja vald, kus on samuti uudistamist ajaloo- ja kultuurihuvilistele, nimelt on võimalik läbida Väikese Illimari rada. Koha nõrkuseks on see, et paljudele jääb koht elukohast kaugele ega viitsita pikka sõitu ette võtta ühe matka jaoks. Samuti pole Taevaskoja just kõigile tuntud koht, on inimesi, kes ei ole sellest kuulnudki. Samuti pole siin läheduses (kui Põlva ja Tartu linana arvestada) peale pubi meelelahutusasutusi ega suuremaid kauplusi. 4.6. Turu suurus Potentsiaalsete klientide koguarv piirkonnas on umbes 600 inimest ning see arv püsib stabiilne. Klientide arvu suurendamiseks tuleks aktiivselt tegeleda reklaamitööga, muuta rajad
alad. Sama on ka saastumisega, mida suurema liiklustohedusega tee, seda rohkem saastub teeäärne loodus ja keskkond. Saastuse hulk võib suureneda, kui teid parandatakse ja rohkem inimesi hakkavad kasutama Piibe mnt Tallin-Tartu asemel. 7. Turism Turismivaldkonnas tegutseb vallas Kuremaa Tervisekeskus, pakkudes aastaringselt majutusteenust, võimalust ujuda, käia saunas, kasutada spordi- ja jõusaali. Samas tegutseb ka SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus. Matka- ja loodushuvilisele pakub avastamisrõõmu Endla Looduskaitseala. Vallas on palju huvitavaid ja ajaloolisi paiku ning aktiivse puhkuse veetmise võimalusi, mille tutvustamiseks ja paremaks eksponeerimiseks on vaja koostada valla turismistrateegia. (Jõgeva valla arengukava, lk 27) Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed (olemas parkla, bangalod, lõkkeplats), Laiuse voore puhkekoht, puhkepaik Kuremaa terviserajal
Nicolas Lotman Lühijutt Erik seiskus ja vaatas ringi. Tema ümber oli imeilus loodus linnud säutsusid, kauguses siristasid rohutirtsud, nende kõrval vulises oja ning lehtede vahel krabistas orav. Erik mõtles, kas ta naise mälu kunagi taastub, sest kolmandik matka oli läbi, kuid edusamme polnud veel tekkinud. Sel hetkel jõudis tema imeilus Adrienne koos Spenceriga talle järele. Spencer vudis Eriku juurde ja haugatas sõbralikult just nagu tervitaks. Spencer oli väike ja heasüdamlik kastanpruuni karvaga krants. Ta ei olnud enam kutsikas, kuid elujõudu oli veel kõvasti. Ka Adrienne'il olid kastanpruunid juuksed, ta silmad olid hallikasrohelised ning keskpäevane päikesevalgus muutis ta veel kaunimaks. ,,Kas peatume siin või lähme edasi
jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt.). Surnuid põletati muinasaja lõpuni, kuid II a. tuh. alguses hakkas üha enam levima laibamatus. Esialgu maeti vanadesse kivikalmetesse, peagi ilmusid ka esimesed maa-alused kalmistud. Ida-Virumaal Mäetaguselt leiti üks 11. saj. meheluustik koos mõõga, odaotste, suitsete, nugade ja pannaldega. Mõnevõrra hilisem on luustik Kohtla-Järvelt, mille juures oli pika kaitseraua ja ümmarguse pidemenupuga mõõk.
Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees. (Me kohtusime, kui päike loojus. Kui müristama hakkas, tulid kõik veest välja. Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka.) PÕIMLAUSES võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma: Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassidesse minna. Vrd Treener teadis, kus toimub järgmine võistlus ja mitu võistlejat peab turniiril osalema. (mõtle skeemi tasanditele!) Koma pannakse ühendsidesõnade ette (siis kui, sellepärast et, nii et), kui aga ühendsidesõna
Vihmamets ilma templiteta olnuks suurepärane kogemus, koos templitega oli see veelgi põnevam. Kuna Tikali parki korraldatakse ka päikesetõusu jalutuskäike, otsustasime esimesel päeval põgusalt ringi vaadata, et järgmisel varahommikul giidiga päikesetõusu vaatama tulla. Kogunemisel kell 4.30 selgus, et giid oli ettemakstud raha endale jätnud ning kohale ei ilmunudki. Meil õnnestus lisatasu eest liituda teise grupiga ja pärast matka vihmametsas jõudsime ühe templi tippu, kust avanes vaade üle puulatvade. Paraku oli pilvine ja sadas vihma, päikesetõusu polnud näha, aga ka vihmametsa ärkamine oli huvitav kogemus. Meeldejäävaimaks oli möirgamine, mida algselt omistasime jaaguaridele. Nagu giidid seletasid, tegid häält hoopis õblukesed ahvid. Maiade templid olid giidi sõnul ehitatud rattaid kasutamata. Kokku toodi kohalikku kivimit, mis siis kantavate tükkidena üksteise otsa upitati
protsessi põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, nagu Euroopa rüüt ja väikekoovitaja. Eesti rabades kasvavatest metsa- ja tundrataimedest on levinuimad põõsalaadsed kääbuskased ja murakataimed. Ligikaudu pooled Eesti taimeliikidest kasvavad rabades. Eesti rabad sobivad suurepäraselt matkamiseks ja marjade korjamiseks, kuid võivad kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus raba külastamiseks avaneb Soomaa rahvuspargis, mille territooriumist enamuse moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas
MINU MADAGASKAR Evelyn Ermann 1. soov reisida madagaskarile Ma sooviksin minna Madagaskarile, sest seal on kõigile midagi pakkuda, seal saab võtta päikest erksinise vee ääres, kuigi seal saab ka sukeldumas käia, veealune maailm pidevat olema väga kirev.Saab ka kanuuga matkata, kuigi saab ka matka- ta vihmametsades ja mööda mägesi ronida, siis on temperatuur 23-33 kraadi. 2. mis aastajal Kõige parem on minnama maist- oktoobrini kuna sel perioodil läheksin on päevad päikselised ja rahvas liigub saarel ringi, saare keskmine õhutempe- ratuur on 23-33 kraadi. Ei soovita minna detsembrist- märtsini, sel ajal on vihmaperiood, siis on õhutemperatuur 5-15 kraadi. 3. kauaks ma reisiks Ma reisiks Madagaskarile 30
Kõrvemaal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub hulganisti põnevaid taimi. Põhja-Kõrvemaal saab matkata mööda Paukjärve, Jussi ja Uuejärve looduse õpperada, Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Üheks markantsemaks näiteks puutumatust loodusest on Kõrvemaa lõunaosas, Albu vallas asuv kaheastmeline Kakerdaja raba. Sellest mitte kaugel, Valgehobusemäel leiab huviline nii matka- ja suusarajad kui vaatetorni. Kõrvemaa pakub ka kultuurielamusi. Eesti kirjanduse suurkuju A. H. Tammsaare muuseumis saab ülevaate taluelust möödunud aegadel, näeb suviti teatrietendusi ning sealt algavad ka jalgsimatkad Kõrvemaa loodusesse. Jäneda mõisas on omapäraseks kultuuriilminguks helilooja Urmas Sisaski muusika-tähetorn. Hinnatud sööma- ja peopaikadeks Jänedal on Musta Täku Tall
annaabi.ee 
