Raplamaal aga kartulivorste. Verivorst Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri. Verivorst on eesti rahvustoit, mis kuulub niinimetatud Eesti kööki. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Valmistusained: 2,5 l vett 1 l seaverd 1 kg odrakruupe keedusoola 500 g seapekki 300 g sealiha musta pipart vürtsi majoraani Verivorsti valmistamine Pese tangud sooja veega ja jäta tunniks likku. Haki liha võimalikult väikesteks kuubikuteks ja pane veega keema. Hakitud sibul praadida rasvaga läbi Kui lihal on vaht pealt korjatud, lisa tangud, sibulad ja küüslauguküüned ning purustatud loorberilehed. Samuti piisavas koguses vett ning hauta madalamal kuumusel peaaegu pehmeks. Vorstipuder ei tohi olla nii pehme kui tavaline söömiseks mõeldud puder, lisaks peab ta ka tihke olema.
Tallinna Reaalkool Verivorst Referaat Õpilane Tallinna reaalkool, 2016 Sissejuhatus Mina valisin teemaks verivorsti. Ma valisin selle teema, sest mulle väga meeldivad verivorstid, kuigi ma eriti ei tea midagi nendest, seega saan natuke vervorstidest teada. Verivorsti päritolu Verivorsti ja muude vere ja liha toitude päritolumaaks peetakse Keekat, kus neid on mainitud juba 5000 aastat tagasi. Eestisse jõudis verivorst rootslaste ja lätlaste kaudu, kes tutvustasid seda vastavalt põhja- ja lõuna-eestlastele. Enne seda olid eestlased söönud ainult tanguvorsti, ilma vereta
Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse meelitada..
MAGUS HOIDIS Karm kuremari 1 või rohkem kabatsokki 3 l jõhvikaid 600 g suhkrut, natuke soola Kabatsokk koorida, eemaldada viljaliha, lõigata väikesteks kuubikuteks. Lisada tükikestele pisut soola, segada, lasta veidi seista. Panna keema, mõne minuti pärast lisada jõhvikad, suhkur ja keeta kümme-viisteist minutit. Panna moos purkidesse ja sulgeda õhukindlalt. Karmilt magushapu maitsega moos sobib hästi verivorsti juurde, lihatoitude kõrvale, pannkoogi peale, tordikihtide vahele ja liha marineerimiseks.
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha
ka tükeldatud aedvilju või muud. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Magustoidud Kaerakile Küpsetatud ahjuõunad Õllesupp Kama Kama Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Toidud verest Verikäkid Veripann- koogid Verileib Verivorst Verivorst Traditsioonilist eesti verivorsti valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Muud toidud Magushapud värsked kapsad Hernetemp Jõuluroog Mulgikapsad Mulgikapsad Tuntud mulgimaine roog, mis erinevalt tavalisest hautatud kapsast sisaldab ka kruupe. Kasutatud kirjandus http://www.kokaraamat.ee/rahvustoidud.php?cat=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Verivorst http://www.kokaraamat.ee/rahvustoit.php?cat=5&id=13 http://et.wikipedia
Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja see komme on püsinud tänapäevani. Eestile omapärane kalatoit on vürtsikilu. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama. Hiljem toimus eesti köögi niiöelda teine kihikuks ja siis on tuntuks saanud pelmeenid,
MEELEELUNDID Eesti iseloomustamine väliskülalisele kolme meeleelundi kaudu. Koostaja: Ann Hansen Eesti iseloomustamine piltide abil (nägemismeel) Miks ma just need pildid välja tõin? Ma valisin need pildid sellepärast kuna need pildid iseloomustavad hästi Eesti loodust, komdeid(laulupidu, jaanipäev) ja välja tõin ka Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese. (Kaks esimest pilti on minu enda tehtud ning ülejäänud on alla laetud googlest). Eestit iseloomustav muusikapala või heli(kuulmismeel) Eesti hümn https:// www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqy m0 Saaremaa valss-Georg Ots https:// www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSf s Tõnis Mägi- Koit https:// www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6 hQ7Q muusikainstrumendid Parmupill- https:// www.youtube.com/watch?v=IONq0UiQes Q Torupill- https:// www.youtube.com/watch?v=TV...
talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba..
kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Tänapäeval on jõulutoit varasemast mitmekesisem. Kõigepealt suuakse verivorsti, jõulusinki, hapukapsast ja kartuleid, kõrvitsasalatit ja pohlatoormoosi, pasteete, sulti, sealiharulaadi ja rosoljet või kartulisalatit, piparkoogid ja glögi. Vastlapäev Ajaloolised vastlapäevatoidud olid herne- või oasupp ja seajalad. Tänapäeva süüakse ka samu asju juurde on tulnud vahukoorega vastalkukkel. Mihklipäev
Hiirekuningale väga meeldisid puhtad aknad, eriti meeldis, kui hiireke avas aknad ja lasi sisse päikesekiiri. Siis hiirekuningas ärkas hea tujuga ja palus, et talle toodaks taimetoitu. Kandikul oli rohelist aeduba, pähkleid, porgandit, juustu, rohelist hernest, salatit, sellerit, peterselli, kurke ja tomateid. Kui Päikesekiir lahkus kangelastegusid sooritama, hiirekuningas igatses ta järele ega söönud midagi. Kuningas nägi õudusunenägusid ta karjus unes, sõi hommikuti ainult verivorsti, sinki ja seapekki. Ja öösel nägi taas õudusunenägusid ning karjus kutsus appi. Õudusunenäod lõppesid, kui Päikesekiir tuli tagasi. Ja uuesti avanesid aknad ning jälle oli hiirekuningriigis valgus ja taimetoit. Hiirekuningal oli veel üks rõõmus ja tark hiireke Raamatukoi, kes tegi öötööd. Õhtust hommikuni istus ta raamatukogus ,,Teadus Valgus", kirjutas muinasjutte kuningale, samuti kirjutas kuningriigi ajaloost. Hiirekuningale meeldisid väga öömuinasjutud
Ometi näivad tollased uuendused nüüd tolmununa, igavikku vajununa. Neile pole omaks saanud Wikmani poiste surematust. Või äkki ikkagi on? Õnnis õ-täht keerab ju iga välismaise keeleõppija igatpidi sõlme, uuendab tema keelt ja treenib lihaseid. Täpselt nii kandub ajas pidevalt edasi Voldemar Panso suur teatriime, uuendus, kui nii võib öelda Lavakool, see Püha Teatrigraal. Traditsioonidega on veidi teisiti. Me jookseme marti, sööme jõuludel verivorsti ning pistame jaanipäeval tule otsa suurele lõkkele. Saksadele õite paganlikud tundunud toimetused on nii igiomaseks saanud, et aastavahetust hapukapsata vastu võtta oleks kui ujuda veeta meres. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: ,,Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes
ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi nii puhast eesti keelt, kui teevad seda vanemad inimesed. Oleme omaks võtnud palju võõrkeelseid sõnu, mida kasutame iga päev, nagu see olekski meie enda eesti keel. Kultuuriga on asjad samamoodi. Välismaalased toovad endaga kaasa oma maa traditsioone. Ei usu, et iga eestlase jõululaual näeb verivorsti ja hapukapsast, pigem hoopis midagi teistsugust, erinevat meie tavadest. Ei tohiks lasta lahti meie esivanemate arvamustest ning kommetest, vaid jätkata nendele kommetele vastavaid käitumisviise. Traditsioonid on nagu pärand, mis on meile antud ning millest oleks vale loobuda. Praegusel ajal on väga paljudes riikides üleüldiselt rasked ajad, ka Eestis. Majanduslangus on väga suur. Eestis on praguseks registreerunud juba 13% töötuid töövõimelisest elanikkonnast. Tänu
pärastlõunal tunnipikkust jõuluprogrammi Aku Ankka, mida esimene TV kanal on teinud juba 48 aasta jooksul, aastatki vahele jätmata. Seejärel süüakse ja hakatakse jõuluvana ootama. Mõnikord jõuab jõuluvana sisse tulla, mõnikord jääb kingikott ukse taha. Teinekord on kingipakid juba ehitud kuuse all ja jõuluvana toob vaid tervitused ja paar pakki. · Kui eestlaste jaoks tähendavad jõulutoidud eelkõige hapukapsaid ja verivorsti, siis Rootsis on kõige kuulsamad jõulutoidud lihapallid ja libekala (lutfisk). Viimast hakatakse valmistama juba mõni kuu varem ning enamik noorema põlvkonna rootslastest ei ole seda kunagi ise algusest lõpuni teinud.Rootsis ja Soomes on 99 % söödavast libekalast kuivatatud molva. ). Nad valmistasid jõulukala (lutfisk) ja rohelist kapsast (grön kål).Jõulukala valmistamisega kaasnes spetsiifiline lõhn, mida
piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised
Minul on sellistest kommete muundumisest väga kahju, sest arvatavasti kaovad peagi nende tähtpäevade eripärad. Välismaa traditsioonid erinevad paljuski eestimaistest tavadest. Näiteks on Ameerikas väga populaarne Halloween. Kuigi see püha kogub ka Eestis huvi, on meil veel selles valdkonnas arenemisruumi. Ameerikas on tavapärane käia kostüümides ringi ja kõrvitsatest kujusid voolida. Eestis eelistatakse siiski kõrvitsat eelkõige marineerida ja jõululauas verivorsti kõrvale haugata. Samas on meil Halloweenile vastu panna mardi- ja kadripäev ning volbriöö. Nooremana sain ka ise tunda kostüümis ukselt uksele käimist. Minu arvates oli see igati tore komme ja boonusena anti maiustusi. Kindlasti ei pea kombed kaasnema ainult pühadega. Traditsioonid võivad olla tekkinud pika aja vältel ning olla omane ainult oma pereringile. Meie peres on tavaks teatrietenduste külastamine. Sel puhul võtame aega enda sättimiseks ning naudime
Sinu kool .... klass Sinu nimi EESTI TALUPOJA KULTUUR 19 SAJ. Referaat elukoht 2008 Talurava talutööd Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam. Seda vedasid kas hobused või härjad. Peale äestamist külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva...
Külluslik jõululaud tähendas piisavalt toitu kogu tulevaseks aastaks. Joodi koduõlut. Jõululeib - jõuluorikas - seisis laual, seda aga ei söödud, vaid säilitati jõulude järel viljasalves. See leib oli seakujuline, sest siga oli Euroopa rahvastele viljakuse kehastus. Jõuluvorstid ehk makid tehti tangupudrust, millele lisati rasva, liha ja köömneid. Magustoiduks söödi pähkleid. Sealiha hapukapsaga ja verivorsti söömise tava on suhteliselt hiline. Jõululaupäevased tööd lõppesid tavaliselt juba lõuna ajal saunaskäiguga. Siis pandi selga uued puhtad riided ja jäädi jõule ootama. Peeti laulu-, jõu- ja osavusmänge, külanoored käisid niisama ringi. Jõuluööl vaadati tähti ja härmatist, et ennustada tulevikku ja ilma tulevaks aastaks. Surnute hinged pidid jõuluööl käima neid kohti vaatamas, kus nad eluajal olid viibinud. Jõuluööl vabanesid kogu põrgu ja manala väed -
olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Olgugi, et eestlased elavad võõrsil, hoiavad nad siiski kokku. Paljudes kohtades on loodud eestlaste nn kommuunid, kus suheldakse omavahel, korraldatakse kokkusaamisi ja ühisüritusi. Ei ole ka võõras nt Soomes või Austraalias leida Eestist sissetoodud toidukaupu. Seega hoitakse ka traditsioone au sees ning peetakse nt jõule korraliku seaprae, verivorsti ja hapukapsaga. 5 Kas eestlased rändavad ainult välja või on ka tagasi pöördujaid? Sisserändajatest enamiku moodustab Eesti kodanike ränne, mida võib suures osas pidada tagasirändeks (tulevad Eestis sündinud inimesed ja nende välismaal sündinud lapsed). Viimaste aastate trendi kohasel pöördub Eestisse tagasi 30–40 protsenti väljarännanud Eesti kodanikest.
Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist.
munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti sülti, mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks tehti verivorste_tangupudrust täidisele lisati veidi liha ja verd, tänini on komme süüa jõuludeks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi ning suitsuliha pandi herne- ja oasupi sisse. Soolatult jõudis Eestlase lauale ka silk ja värske kala. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad mõjutusi ka ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid. Paljudes peredes eelistatakse ka tänini eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. 2. KALKULATSIOONIKAARDID 2.1 KILUPIRUKAS
Optimaalne kasvutemp 15-20C Valguse suhtes nõudlik Varakevadine saak on kõigesuurem Vajab väga rammust mulda ja niiskust Maitsetaimed jaotatakse 1 ja 2 .a 1.a on basiilik, koriander, majoraan jne 2.a aedliivatee, köömen, meliss, jne Üheaastased Majoran- maitsestamiseks kasutatakse noori võsusid ja lehti, paljundatakse seemnetega (külv märtsis), õitsema hakanud taimi kuivatada ja kasutada talvisel perioodil Lihatoidud, joogid, verivorsti põhi maitseaine Aedtill- maitsestamiseks kasutatakse lehti ja noori võrseid, võib kasutada ka kuivatatult , paljundatakse seemnetega, külvata mitu korda veg. Perioodi jooksul, kasvatatakse ka põõsastilli mis on saagikam Kasutatakse paljudes soolastes toitudest ja marineerimisel Basiilik- tarvitatakse nii värskelt kui kuivatatult lehti, paljundatakse seemnetega, külv märtsis külvikasti , juuni algul istutatakse avamaale
KUUSALU KESKKOOL 10.A KLASS Merily Rool Ivan Julm Referaat Kuusalu 2014 SISUKORD: 1. Sissejuhatus...............................................................................lk. 3 2. Ivan Julma noorus.....................................................................lk. 3 3. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine...................................lk. 4 4. Ivan Julma Reformid................................................................lk. 4 5. Ivan Julm- sõda ja kaubandus.................................................lk. 6 6. Ivan julm- isiklikku....................................................................lk. 6 7. Ivan Julma surm ning troonipärimine..................
Tavaliselt tehti lihatoite pühapäeviti. Sööjatele jagas peremees liha jaopärast, pühade ja pidude ajal võis süüa isu järgi. [] Vana tava järgi pandi lamba- ja seaverd odrajahust käkitaigna sisse Põhja- Eestis ja saartel hoiti korraga suuremas koguses tehtud verikäkitagent või valmisvoolitud käkke kuivatatult. Värsket verd on lisatud ka odrajahust karaskitaignale. Kui kasutati rukkijahu, nimetati samasugust toitu verileivaks. [] Verivorsti tegemisel kasutati peamiselt seaverd, mida säilitati soolatult. Hiiumaal ja Muhus oli kombeks teha odrajahust verivorsti, mida säilitamiseks hapendati. Lõuna-Eestis on veritanguvorst põline. Sealt levis see 19. sajandi jooksul järjest põhja poole. [] Piim ja piimasaadused Toidulaual oli piim kevadest, lehmade poegimise ajast, kuni nende kinnijäämiseni sügisel. Rõõska piima kasutati vähe, tavaliselt leente ja putrude keetmisel. Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim. []
Jumal, sulle annab! Sa ei tohi tappa! Sa ei tohi abielu rikkuda! Sa ei tohi varastada! Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada omaligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!" Islam ehk Moslemid Moslemite toiduharjumused: Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu (näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina ka väljaspool sealiha vaid islami rituaali kohaselt tapetud liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkuda võite vabalt piirduda lihata roogadega (näiteks kala). Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult
soomuseid, ei või süüa. *Lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta raisakotkast, igat liiki kaarnaid, harksabakulli, igat liiki raudkulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kakukest, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut ( kõik liigid), vaimukägu ja nahkhiirt. Islam Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu ( näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina vaid islami rituuali kohaselt tapetud loomade liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkumisel võite vabalt piirduda lihata roogadega ( nt kala) Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga, Paastumine oli vaidlemine oli vaidlematult harjumiseks ka varem, ette nähtud
pakkuda ka Eesti roogasid. Seega on soodus hetk kasutada ära kõrgenenud rahvusvahelist tähelepanu ja tutvustada Eestit ka toidu kaudu. MIS ON EESTI TOIT? Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Ka Eestimaa külalistele on kõhurõõmude vaatevinklist parimaks ajaks hilissuvi, kui põhjamaa loodus esitleb oma aastaloomingut, kuigi maitsmisväärset leiab siit teistelgi aastaaegadel. Restoranid pakuvad rahvusvahelise köögi tuntud roogasid, lõunatada võib ka itaalia, mehhiko,
Inimesed süütavad lähedaste haudade peal küünla. Jõululaupäeval ei unusta inimesed ka loomi. Inimesed viivad sel õhtul loomadele süüa ja soovivad neile häid pühi. Vanasti küpsetasid inimesed leiba. Nad andisid selle leiva loomadele laudas. Tänapäeval viivad inimesed toitu metsloomadele. Jõululaupäeval on inimesed tavaliselt kodus. Sel õhtul on koos kogu perekond. Inimesed katavad piduliku toidulaua. Jõuluõhtul söövad inimesed kartulit ja seapraadi, verivorsti ja hapukapsast. Vanasti oli kombeks küpsetada jõuludeks jõululeiba ja valmistada koduõlut. Tänapäeval on jõululaual lisaks seapraele ja verivorstidele veel kartulisalat ja sült. Maiustusteks on piparkoogid ja kommid, õunad ja mandariinid. Vanasti inimesed arvasid, et jõuluõhtul tuleb süüa 12 korda. Siis jätkub toitu ka järgmisel aastal. Jõululaupäeval tuleb külla jõuluvana. Jõuluvana toob inimestele kingitusi. Inimesed loevad jõuluvanale luuletusi või laulavad talle. Peale
Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid
põhiline toiduteravili Tiibetis juba 7000.a.e.Kr. Odrajahu segati tee ja võiga taignaks, millest vormiti lahtisel tulel küpsetatavad kakukesed. Tänapäevalgi süüakse odrakaraskit Edela-Aasias ja Tiibetis. Nii Egiptuses kui Kreekas pruuliti odraviina, mille vanimad teadaolevad retseptid on dateeritud 2800.a.e.Kr. Söödi ka odratangudest valmistatud putru polentat. Hiljem õpiti valmistama odraviskit. Eestlaste vana aja kombestikus oli odral aukoht. Jõuludeks keedeti odratanguputru, tehti verivorsti , pruuliti odraõlut ning küpsetati "ennustuskakku" - näärist. Kevadpühadeks keedeti odratangudest urvaputru, mihklipäevaks aga suppi odraklimpidega. Pulmad ei möödunud tanguvorstita, õllesupita ning odrakohvita, katsikul käidi kruubipudruga ning varrudel odraleiva e. varrukakuga. Õlut on eestlased pruulinud paikkonniti ja väga erinevatel viisidel. Eesti koduse õlletegemise algus ulatub I aastatuhandesse. Kõige meisterlikkumateks õllepruulijateks peetakse tänaseni Lääne-Eesti
300mg 147,00 Rasvad TABEL 5. 20 3.1.3. Jõululaupäev Vaatlusaja sisse mahtusid ka jõulud. Jõululaupäev on teadatuntud kui püha, mil pered tulevad kokku ja süüakse koos ühise lauaääres hõrgutavaid jõuluroogi. Nagu traditsiooniks on saanud, õhtustasin ma jõululaupäeval koos oma perega vanavanemate juures, kus laud oli jõuluroogadega kaetud. Jõululaupäeval sõin ma lõunaks muna (28 g) ja Caesari salatit kanaga (175 g). Õhtul tarbisin toiduks verivorsti (26 g), keedetud kartuleid (57 g), kuumtöödeldud kõrvitsat (30 g), mahlajooki (400 g) ning musta seemneleiba (37 g). Pärast õhtusööki sõin veel kartulisalatit vorstiga (150 g) ning tarretist vahukoorega (160g/ 25g). Päeva jooksul sain ma toidust energiat 1100 kcal ning päeva jooksul täiendavalt vajaminevaks energiakoguseks oli 1467 kcal. Toidukord Energia (sh Süsivesikud, Rasvad, Valgud, kiudained), kokku, g g g
1950-nendatel peeti ka Jõulupüha (näärid), kuid sugugi mitte nii nagu seda tehakse tänapäeval. Tähistati vaikselt perekonnaringis, kuna see oli keelatud. Sellele vaatamata valmistati jõuludeks paremaid toite vanade traditsioonide järgi. Enamus taludes tapeti enne jõulusiga, see oli suur meeste ettevõtmine. Jõulutoiduks oli verivorst, maksapasteet, sült, seapraad, ahjus valmistatud praekartulid, magushapud kapsad. Külmtoiduna täidistega rulaadid, mis valmistati sea mao sisse. Verivorsti söödi koos pohlamoosiga. Salatitest tehti peamiselt rosoljet. Lisanditeks olid ka kõrvitsa, - pohla, - ja punapeedisalatid. Jõulumaiustuseks olid peamiselt piparkoogid, mis olid juba varem valmis tehtud. Neid aitasid valmistada lapsed hea meelega. Valmistati ka mitmesuguseid muretaigna küpsiseid ja piparmündi pätsikesi. Jõululaualt ei puudunud ka pühade sai, mis oli maitsestatud safrani ja rosinatega. Magushapu leib oli nn. pühadeleib. Seda küpsetati erilise hoolega, erines
Hane rinnaluuga ennustati talve: valge kont tähendas lund, must lumetut talve. Inglismaal kutsutakse mardipäeva ka kõhuvalupäevaks, sest süüakse ohtralt liha, farmitöölistel on luba külastada sugulasi. Üldiselt tapetigi mardipäeval loomi ja soolati talveks liha. Sotimaal ja Põhja-Inglismaal kutsutakse näiteks nuumhärga ja ka muid mardipäevaks tapetud loomi mart. Inglismaal valmistati veel erilist mardiliha, mida suitsutati kaminakorstnas. Veel tehti verivorsti ehk nn musta mardipudingut. Üldiselt olid kõikjal Euroopas, nagu meilgi, keelatud ketrus- ja villatööd ja väga laialt tuntud mõiste mardisuvi, mis tähistab vaikseid ja päikselisi ilmu. 31 Prantsusmaal on tavaks faire le Saint-Martin ehk marti tähistada veinijoomisega. Itaalias avatakse mardipäeval koolid, süüakse liha ja mõnel pool küpsekartuleid. Lapsed
Kirsi-rummimarinaadis grill-liha, Koore-pipramarinaadis grill-liha, Mustikamarinaadis grill-liha, Punase veini marinaadis grill-liha Grill-ribid: American BBQ grill-ribi, American grillribi, Mustikamarinaadis ribi, Rakvere grillribi. Küpsetamata ahjupraed: Ahjukael ploomidega, Ahjukael röstsibulaga, Ahjupraad seaküljetükist, Ahjuprae lõik kamaraga, Ahjurulaad, Jogurtine ahjukael juustuga, Kodune ahjupraad, Loorberitega seapraad kamaraga, Sealiharullid verivorsti ja pohladega, 16 Seavälisfileest ahjupraad, Veisevälisfilee lõigud jõhvikatega, Peekoni-sibularullid küpsetuskarbis, Rukkileivakattega ahjukael, Sealiharullid suitsupeekoni ja mustade ploomidega, Vanaema ahjurull. Jahutatud sealiha: Seaguljašš, Seasisefilee, Seavälisfilee, Seavälisfileest minutipihv, Seavälisfilee kamaraga, Seakaelakarbonaad, Seakaelakarbonaadi lõigud, Seapraad
Kui kirikulised tuppa astusid kuulsid nad Mari ja vana Andrese käest, mis siin vahepeal oli juhtunud. Et Tagapere koer Valtu oli nende tuppa saanud (vorstilõhna peale) ja Andres ja Mari ajasid pool õhtut koera toast välja. See oli tuuseldanud Andrese malaka eest tagakambrisse, üle asemete, üle laua ja jumalakirja peale käpajäljed teinud, siis oli Andres teda vihaga veetünnis kastnud kuni koera lõpuks välja said. Suur tähtis sündmus oli verivorsti söömine omatehtud tikkudega. Samuti võis jõuluõhtul kõhu vorsti ja seapekki nii täis süüa, et enam ei mahtunud ja siis õlgelel pikutada kuni uni peale tuli. Esimesel jõulupühal ei tohtinud tulla ühtegi külalist. Alles teisel pühal oli külalisi oodata ja siis võis ka õlgedel möllama hakata. Suure õletolmu tõttu ei seletanud silm viimasel pühal ühest kambriseinast teise. Õlgedel mängiti jõulumägne võideldi mustlast ja pisteti kingsepa silma peast välja. 25
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta raisakotkast, kaarnat kõigis liikides, harksabakulli, raudkulli kõigis liikides, jaanalindu, kägu, kajakat, haugast kõigis liikides, kakukest, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut kõigis liikides, vainukägu ja nahkhiirt. Moslemid Moslemite toiduharjumused: Moslemid ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu (näiteks verivorsti ei maksa neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina ka väljaspool sealiha vaid islami rituaali kohaselt tapetud liha. Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkuda võite vabalt piirduda lihata roogadega (näiteks kala). Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
