nõbu Ali abu ibn Talib. Arusaam, et kogukonnas ainult 1 liider(poliitiline ja usuline). Dharma Hinduism. Ühiskonnas toimiv normide kogum, mis kokkuvõetuna avaldub neljas elusihis: õpilase(kasu), mahaperemehe(nauding), metsaeraku(seadmus), erakränduri(vabanemine) elusihis. Sansaara Hinduism. Budism. Ilma alguseta tiirlemine tsüklilises ümbersündide ahelas. Kõige tähtsam sündida inimesena. Nirvaana Budism. Hinduism. Seisund, milles ei toimu põhjus-tagajärg-seos ega sansaara ratta pöörlemine. Hinajaana Budism. Konservaiivne suund, mis peab võimalikuks väga väheste inimeste jõudmist kirgastumiseni ja õige eluviisina mõistab täielikku pühendmumist religioonile, soovitavalt kloostris. Mahajaana Budism. Rõhutatakse, et kõiki inimesed on suutlikud jõudma kirgastumiseni. 8-astmelist teed saaab järgida ja tavalises elus.
Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega
,,Vastus oled sina ise" Ütlust '' Vastus oled sina ise'' saab mõista mitmeti: ühest küljest väljendab see suhtumist, et inimene teeb ise oma elu ja vastutab selle eest, teisest küljest võib lauset mõista ka kui egotsentrilise käitumise põhitõde, kuigi reaalses elus peitub selles enamatki. Budistliku printsiibi järgi saab viimast tõlgendada kui nirvaanasse jõudmist omaenese käe läbi. Sellegipoolest tekib küsimus, kas iseendast tõesti piisab, et eluga hakkama saada. Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane -- või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma van...
docstxt/130753777285599.txt
· India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud,
2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protsestandid - Islandid protestandid ehk luterlased 4. Kes olid: - O
Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund kuhu soovitakse jõuda kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Nirvaanasse jõudmine tähendab ka taassünnitsüklist väljumist. Mõtlus ehk meditatsioon
-5.saj eKr. Ta pühendas aastaid otsingutele et mõista mis on kannatuste põhjuseks ja kuidas sellest vabaneda, kuni jõudis lõpuks virgumiseni. Budistid usuvad et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Buddha õpetas kuidas selles ringist vabaneda ning jõuda nirvaanasse. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Buddha kõneles 8-osaliselt teest mis viib virgumiseni. Harilikult kujutatakse seda rattana millel on 8 kodarat. Enamin budiste elab Aasias. Myanmari (Birma) ja Tai elanikest on budiste 85% ning Kambodza, Laose ja Jaapani elanikkonnast üle 70% Budism on riigiusundiks Tais ja Bhutanis. Buddha eluga seotud kohad Põhja-Indias on olulised peaaegu kõigile budistidele. Buddha õpetus on edasi antud kogumikus 'Tipitaka' (Kolmikkorv) Hinduism
Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana. · Sansaara tähistab tee algust. · Nirvaana on tee siht. · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati
Budism Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides.
........................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...............................................................................................................................7 Sansaara ja Nirvaana..........................................................................................................8 Karma................................................................................................................................9 BUDISTLIK ELUVIIS.......................................................................................................10 Kloostritradisioonid ja koolkonnad.................................................................................10
testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos mahabharata ja ramajana, sanskriti keel. Budism siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), mahajaana suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab vastastikkust ja tasakaalu, paik hiina pühamud templid, viis taoismi mäge, pühakiri dao dejing autor laozid.
Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ei ole Hoidun kõlvatust elust Ei valeta iial Ei tarvita joovastavaid jooke Ei söö keelatud aegadel Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada Nirvaana võimalik vaid munkadele Tipitaka - "kolme korvi õpetus" Põhiline meetod, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad
Neli õilsat tõde · 1. tõde: kannatusest · 2. tõde: kannatuse põhjusest · 3. tõde: kannatuse lakkamisest · 4. tõde: kannatuse lakkamisele viivast teest. · See tee on õilis kaheksaosaline tee Õpetuse põhimõisted: Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6
käsitöölised, suudrad=maaharijad. Hinduismi kolm kõrgemat seisust on 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma - teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (tman) ühinemine maailmavaimuga (brhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu. 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? Tõlkes ''kolmikkorv''. Budistliku kaanoni üldnimetus. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Neli õilsat tõde: 1. Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm . 2
Budism Keity ja Katleen Budism Indias tekkinud õpetus ning seejärel mujale levinud tarditsioon,kultuur, õpetuste kogum Eekujuks on Buddah Šākjamun Eesmärgiks on inimeses virgunud meeleseisundi tekitamine Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Sansaara ja nirvaana Tegu Sõltuvuslik tekkimine Tühjus Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse
BUDISM AJALUGU · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias · Tekkis vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu) · Ajaarvamist loetakse Buddha virgumisest, 543. a. eKr · Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses ÕPETUS · Eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine) · Meie oma ,,mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab · Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha) 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus) 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana) 4
kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu ja omal jõul. udismis tähendab dharma tõde, mis on tõlgitsetud ja sätestatud Buddha Õpetuses see on ühtaegu nii tõde, õpetus kui pühakiri. Judaism tekkis 14000 aastat tagasi. Esimene monoteistlik usk. Sümbol taaveti täht. Jumal Jahve. Püha raamat on Vana testament. Kõige olulisem pühak on Mooses. Püha päev on laupäev
¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana ¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk "mina" olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on iha kelada kuju omava olendina, iha elada kujuta olendina, upsakus, käsritus, nõemdus. "Viis", mida peab kujundama, armastama on usk, tarmukus, tähelepanelikkus, keskendumine ja mõistmine. "Viis", millest munk on vabanenud on himu, vihkamine, uhkus, nõmedus ja väärvaated.
1) Seal elutsevad devad head ja halvad jumalad kes symboliseerivad harmooniat ilu jne, kannatust 2) asurad deemonid keda juhivad v6imuiha, soov teisi allutada 3) pretad 6nnetud kannatavad hinged kes symboliseerivad muresid h2dasid jne (Eesti t2henduses tondid!)! 4. 12 sektorit. Inimest suunavad j6ud Eluratas symboliseerib inimese tavaelu. Budismi peamine eesm2rk on tee elurattast v2lja ehk tee nirvaanasse Sellel on 9 etappi Nirvaana v2lja puhuma (vabanemine elu sagivusest) (lakkad m6tlemast ja tegutsemast igap2evaste asjadega, ainult vaimne tegevus, liigud kosmusega rytmis) 1 etapp rahulolematus iseendaga 2 etapp usk endasse et on v6imeline olema parem (v6ib kesta aastaid) 3 etapp rahulolu ja r66m enda yle et on teinud natukene head (v6imalus olla tasakaalukas inimene) 4 etapp ekstaas e. innustus (`'vaim on peal'') 5 etapp vaikus ja rahu (inimese meeleseisund muutub erksamaks, r66mustab et
kannatuse ja kaduvuse mõistuse kohta. Siis nägi ta oma esimese nägemuse, milles deemon Mara sõjavägi ründas teda tormituule ja leegitsevate relvadega. Seejärel pakkus Vanakuri ise talle kogu maailma rikkusi, kui ta vaid loobub oma eesmärgist saada valgustatud. Ta jäi kõigutamatuks, mispeale Mara koos väehulgaga põgenes ja Gautamast sai pikaajalise meditatsiooni järel Buddha-valgustatu. Ta saavutas nirvaana, seisundi, milles kustub elujanu, ja ta vabanes uuestisündide ringist. Ta oli jõudnud selleni, mida ta otsis; ta oli leidnud kannatuste algpõhja ja tee, kuidas neist vabaneda, hüljates nii meeleliste naudingute kui ka karmi askeesi tee. Kuid pikapeale jäi peale kaastunne teadmatuses vaevleva inimkonna vastu ning Buddha hakkas oma õpetust kuulutama. Tema õpilasteks said need askeedid, kes pöördusid temast ära.
Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid:
- Ei tapa ühtegi elusolendit - Ei võta seda, mida mulle antud ei ole - Hoidun kõlvatust elust - Ei valeta iial - Ei tarvita joovastavaid jooke - Ei söö keelatud aegadel - Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes - Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid - Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile - Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada Nirvaana võimalik vaid munkadele Tipitaka - "kolme korvi õpetus" Põhiline meetod nirvaana saavutamiseks, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud: hinajaana – Väike sõiduk (Vietnam, Tseilon, Nepaal)
parandada, mis võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist. Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad. Kõik nad valmistavad mingil ajahetkel inimesele suurt kurvastust. Raha, tervis, kuulsus ei paku püsivat õnne ja seepärast pole väärt olema inimese püüdluste lõpp-punktiks. Nirvaana võib olla viimne püüdluste siht, kuid tavalisel inimesel on selleni raske jõuda. Seepärast seatakse lähemateks eesmärkideks kaastunne, soe süda, teiste inimeste teenimine, teiste aitamine, teiste inimeste austamine, vähem isekas olemine. Harjutades neid omadusi, saab inimene püsivama õnne osaliseks. Kui elu mõtet otsida ning samas püüda täita ülal nimetatud eesmärke, areneb hea süda, kaastunne ja armastus. Püüdes
Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu C. III etapp abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes Esindavad aatomiõpetust
3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus- kõik on suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele. (Kolm viimast on mõeldud munkadele.) Eesmärk Kõigi inimeste (budistide) eesmärk on jõuda Nirvaanasse. Nirvaana- Vaibumine, kustumine. Kõrgem teadmine ning rahu seisund saavutatakse püsivuse abil. Karma Teo ja tagajärje seadus. Inimese teod, mõtted ja sõnad määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi ka tema järgmise ümbersünni. Sansaara Sansaara- ümbersünniahel Olemasolev maailm on kaduv Tipitaka- " kolm korvi"- pühakiri Click to edit Master text styles 1. Sutta- õpetaja kõned
Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Budalase eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade väline külg on buda õpetuse järgi vaid meelepete ja illusioon (maya, maaja), mis on olemas vaid niipalju, kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet budistlikus käsitluses: 1
· Vadzrajaana tantrad · Dhammapada · Bodhitsarjavatara Õpetuse alused Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine). Eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet: (1) kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, (2) lõbu
Õige tegu vältida tapmist, varastamist ja ebaseabuslikku suguühet Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist Õige püüdlus kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, heade esilekutsumine Õige tähelepanelikkus teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist Õige keskendumine viie meelepleki (himu, kadeduse, viha, uhkuse ja nõmeduse) ületamine Tähtsad mõisted: Nirvaana vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. Tal on kaks staadiumit: eluajal saavutatu; lõplik pärast turma saavutatu. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega ei ole Jumalat, kellele loota. Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt
ja hingede vabastamise üle • Agni: tulejumal • Varuna: veejumal • Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal Budism • Umbes 500 aastat eKr tekkis õpetus, mida nimetatakse budismiks. • Selle rajas mees nimega Gautama. • Buddha järgijate sihiks oli nirvaana saavutamine. Ganges on hindudele püha jõgi Budistlik klooster Tiibetis Muud saavutused • Hindud leiutasid numbri , ning ka arvusüsteemi, mida tänapäeval kasutame. • Indias leiutati ka malemäng, mis oli algselt sõjamäng nuppudega. • Nupud olid tehtud kas puust või elevandiluust. Info võetud: • 6. klassi ajaloo õpik ,,Vanaaeg´´ I osa Lk 124-133 • Wikipedia • Google AITÄH VAATAMAST!
Budism • Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse “budismist”, nemad ütlevad “Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine • Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta öeldakse et nad lähevad varjupaika.Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat Buddha • Buddha tähendab sanskriti keeles “ärganu” , “virgunu” Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäevaelus avaldub budism alatarite
· Õige püüdlus - kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, heade esilekutsumine. · Õige mõtlus - teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. · Õige keskendumine - viie meelepleki (hirmu, kadeduse, viha, uhkuse ja nõmeduse) ületamine. · Esimesed viis on mõeldud kõigile budistidele. Aga ülejäänud kolm koos esimestega on vaimulikele. Budismi põhimõisted: · Nirvaana vaibumine, kustumine kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast ehk sansaarast vabanemist. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega pole Jumalat, kellele loota. · Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Virgumine algab enda olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. · Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav
jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb k seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse k kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brāhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? braahman (snskr brāhmana ‘vaimulik’): Indias kõrgeima päriliku seisuse ehk varna liige – rituaalide sooritaja, preester ja õpetlane. aatman (snskr ātman ‘hing’): India indoeuroopa juurtega religioonides alates veedade ajast, välja arvatud budismis, individuaalhing, eluhõngus ja igaühe hävimatu isiksus, mis jääb keha hävides kestma ja sünnib umber uude kehasse, kandes eelmiste elude karmat
Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas. Budism - sisu On olemas 4 õilsat tõde a) on olemas kannatus (dukha, tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis =sansaaras (e. reinkarnatsioon) b) kannatusel on põhjus (avidya e. teadmatus, väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu = trisna) c) kannatust (sh. sansaarat) saab kaotada (põhjustaja kaotamisega) ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana) d) selleks on olemas 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Eesmärgiks on nirvaana saavutamine (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade välist olemist peetakse vaid meelepetteks ja illusiooniks (maaja, maya), see eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet: 1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding 2
Kehastumine deemonitekst,hiidudeks. Kehastumine loomaks, n äljaseks vaimuks v õi põrguasukaks. Kehastumine oleneb tegudest. Ahelast on v õimalik vabaneda kuu on vabanemise sümbol. Teovilja seadus, kuidas te oma elu elate peksate loomi s ünnite loomana jne. Aga ainult inimeseks olemine on eriline privileeg. · Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut. Kannatuse vaibumisel on palju takistusi: meeleplekid (s õgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha); Hüvelised teod ja ületavad tegevused (heldus, k õlblus, kannatlikkus, tar mukus, mõtlus, mõistmine); · Tripitaka Kolmikkorv,
eest eluajal või kultuuris järglastele India *budism *veedad -pühad *arvusüsteem *kloostrid *ülistuslaulud e. *Buddha raamatud *arv0 *uhkete raagad (võisid *askeetlus *pärandati suu- *tänapäeval ehitistega lin- kesta tunde) *nirvaana liselt nim. Araabia nad *veerandtoonid E .eriline hin- *700 a e.Kr. numbriteks *telliskivist *kehakeel gerahu hakati veedasid *malemäng majad tantsudes *uuestisünd on kirja panema *käsitööliste *sitar
reinkarnatsiooni, kuid varakristlik kirik pidas seda oma õpetuse üheks osaks. Budistid ja hinduistid aga usuvad, et igal teol on oma tagajärg (karma) ja vastavalt sellele, kuidas on inimene selles elus elanud sünnib ta uuesti. Usustakse, et mida havemini inimene oma praegust elu elab, seda halvemad võimalused on tal järgmisse elu sündides (hing võib uskumuste järgi uuest sündida sündida nt looma kehasse). Kui aga inimene teeb oma elu jooksul palju heategusi saavutab ta nirvaana, ehk taassünniahel lõppeb ja hingele saab osaks täielik teadmine, rahu ning vabanemise seisusund. Judaism, katoliiklus, õigeusk, protestantism ja islam reinkarnatsiooni ehk taassündi ei tunnista. Minu enda arvamus sellel teemal Kokkuvõtteks tahan ma öelda, et kuigi on väga palju erinevaid arvamusi teemal kas on elu pärast surma, jääb see lõppude lõpuks iga inimese enda asjaks kas uskuda ellu pärast surma
Atman - ,,hing" annab elu kõikidele olenditele; inimeses olev surematu osa Samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse. Selle ümbersünni määrab ära karma seadus. Karma - kõik elu jooksul tehtud hea ja halb, määrab, kellena sünnid järgmine kord Upanisadid Brahma raamatute ja Veedade kommentaarid Veeda Hinduismi pühakiri Avatara Hinduismis jumalus, kes tuleb maa peale inimese, looma, taime või ükskõik kellena. Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e. liialdamine ja neg e. loobumine) Meditatsioon - mõtisklus millegi üle Jooga õpetusviis, kus on oluline saavutada läbi erinevate tehnikate meelerahu ja tähtsal kohal on saavutada mõõdukus kõikides asjades Arhati mungad või nunnad, kes olid valgustumas
miljonit) 1.2. Budismi õpetused e. Buddhadharma Buddha õpetuses on neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Neli põhipahet budistlikus käsitluses: 1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, 3. väärusk, 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus). Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb); 2
Hinduism on India traditsiooniline usund. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9. saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism. Oluline joon India uskumuste juures on soov kaosest ja maailma ennustamatusest kõrgemale tõusta, et leida tõde ehk nirvaana, saada virgunuks. Väljakaevamised on tänapäeval toonud ilmavalgusele tõendeid näiteks selle kohta, et inimesed, kes elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. Paljude teadlaste arvates ei suuda usulise mõtte mitmekesisuses ükski maa Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult
elada 3 )see tuleb kustutada 3) almused 4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon) Mõisteid sansaara-ümbersünd dzihaad-võitlus tsölibaat-abielukeeld Isa on olulisem kui Poeg õndsaks saab usu läbi, kirik nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja keelud, n. alkohol, klooster, pühakute kultus, jutlus kreeka, kirikuslaavi Jumalat, ei poolda tsölibaati narkootikumid, reliikvia, jutlus ladina-või või rahvuskeeles jne.
Jaotub kolmeks : Višnuism Šivaism Šaktism Višnuism Višnu maailma alalhoidja, inimeste abistaja Põhja-Indias märgiks kolm vertikaaljoont laubal Šivaism Šiva Jumalik hävitaja Jooga isand Kolm horisontaaljoont laubal. Igal pool Indias Budism Arenes brahmanismist VI ja V sajandi keskel Rajaja Gautama Buddha ehk Valgustatu Eesmärgiks nirvaana saavutamine Suurimaid maailmareligioone Budism Eestis Algus 1960, 1970ndatel Linnart Mäll Hakkas tõlkima budistlikke tekste algkeelest. • Seadmuseratta käimapanemine (2004) • Dhammapada (1977, 2004) • Teemantsuutra (1975, 2005) • Südasuutra (1989, 2005) Eesti Budistlikud organisatsioonid Praegu tegutsevad Eestis : Eesti Budistlik Kogudus Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus
Tema õpetuse neli suurt tõde: · Elu ja surmaga kaasnevad kannatused · Kannatusi põhjustavad hirmud · Kanatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes · Hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral Õige eluviis seisnes äärmustest ja vägivallast hoidumisest ja mõistmises et naudinguhimu ja vihkamine põhjustavad kannatusi. Kirgedest ja hirmudest loobumine vabastab vägivallast ja kannatustest ning toob kaasa õnnistatud hingerahu ehk nirvaana (mis on tagatis taassünnist pääsemisest). Juba Buddha eluajal oli tal palju austajaid, kellest hiljem arenesid kloostrikogukonnad. Budistlikud nunnad ja mungad püüdlevad nirvaana poole. Selleks nad hoiduvad vägivallal põhinevast lihatoidust, joovastavatest jookidest ja suguelust. Budismi laialdasele levikule aitas kaasa Asoka. Ta otsustas levitada õpetust oma alamate seas, kuid saatis ka misjonäre välismaale. Nii levis budism ka Tiibetis, Sri Lankal, Kagu-Aasias, Hiinas ja Jaapanis
halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest Kõik kolm veedausundit näevad maailma tsüklilisena, ei ole ühte loojat ega loomist ega ka viimset kohtupäeva Inimese puhul on tsüklilisus reinkarnatsioonis (klassikalises hinduismis 84 000 korda) Sellest reinkarnatsioonist tuleb vabaneda, hinduismis on see moksha ja budismis nirvaana; nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi
naasevad igavesse ringlusesse. Uuestisündide ahelat kogetakse kannatusena. Hinduismis arvatakse, et see ring lõpeb, kui inimese hing, atman, sulandub brahmaaniga, maailmahingega. Pääsemine tähendabki, et enam pole halbade tegude põhjustatud karmat. Buddha kirjutas surma kohta: ,,Elu on teekond. Surm on naasmine maa rüppe. Universum on nagu võõrastemaja. Mööduvad aastad nagu tolmukübe" (Vairacchedika 32). Budistid pürgivad elujanu lõpetamise ja selle tulemusel saavutatava nirvaana poole. Surm on karma energia tulem, kus inimese põhielemendid ehk kandhad siirduvad uude kehasse (näiteks teise inimesse) senikaua, kuni jätkub elujanu. Kui see kord lõpeb, katkevad ka uuestisünnid. Nirvaana on lõplik rahu. Hiina ja mitmed eelajaloolised usundid arvavad, et maailm koosneb nii elavatest kui surnutest. Surmajärgselt suundub lahkunu hingede maailma, kus tal on samasugused vajadused nagu elavate maailmas. Tähtsal kohal on esivanemate kultus ja ohvriannid, et
Hiinas kasvatati hirssi, riisi ja siidiusse. KIRJUTA KAITSEEHITIS, MILLE EHITAMIST ALUSTATI ÜLE 2000 AASTA TAGASI JA MIS PÜSIB TÄNAPÄEVANI Suur Hiina Müür MILLELE HIINAS KIRJUTATI? NIMETA 3 KIRJUTUSMATERJALI Hiinas kirjutati paberile, siidile ja luukildudele SELETA MÕISTED: ASKEET inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist. BUDIST Buddha õpetuse järgijad, kes ei abiellu, ei söö liha ega joo veini, sihiks on saavutada nirvaana, et inimlikest kannatustest vabaneda. KIRJUTA MÕISTE: 1. KIRJAMÄRK HIINAS hieroglüüfkiri, kus üks kirjamärk on üks sõna, 2. MUISTSESSE INDIASSE TUNGINUD INDOEUROOPA HÕIM aarjalased, 3. PREESTER MUISTSES INDIAS Braahman , 4. SUUR KAUBATEE HIINA JA LÄHIS IDA VAHEL Suur siiditee INDIAS VALITSES KASTIKORD. Aarjalaste ühiskonnakorraldus, kus inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi.
Meditatsioon on vajalik hingelise arengu jaoks Kohustuslik palvetamine ja paastumine Ei ole täpsustatud kindlaid meditatsiooniliike Laialdasemalt on levinud meditatsioon, mille puhul tuleb igapäevaselt korrata araabiakeelset fraasi Allahu Abha, mis tõlkes tähendab "Jumal on hiilgavaim". Budismi meditatsioon Usundi kesksed meditatiivsed harjutused on säilinud antiiksetes tekstides ja on levinud õpetajalt õpilasele. Budistid usuvad, et meditatsioon on teekond Valgustuse ja Nirvaana poole. Budismi meditatsioonitehnikad koguvad ülemaailmset populaarsust, Budistide koolides õpetatakse mediteerimist Tiibeti traditsioonides on tuhandeid meditatsioonitehnikaid. Buddha olevat tuvastanud kaks ülimat vaimset omadust, mis kerkivad esile läbi tervisliku mediteerimise, 1) "rahulikkus", mis tasakaalustab, rahustab, ühendab ja koondab mõistust. 2)"mõistmine", mis võimaldab näha, uurida ja märgata. Kristlik meditatsioon
Vadzrajaana tantrad 4. Dhammapada 5. Bodhitsarjavatara Peavoolud 1. nikaja (nikaya) Peasuunad 2. mahajaana (mahayana) 3. vadzrajaana (vajrayana). Rajaja ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Martin Luther Gautama Tähtsamad · Bodhi päev - Gautama püüdleb Ülestõusmispüha pühad valgustatuse poole Jõulud · 8 Nirvaana päev - Buddha Nelipühad surmapäev · 4 Buddha virgumise püha (Wesak) http://mb- soft.com/believe/txc/protesta.htm · Uus aasta http://wiki.zzz.ee/index.php/P%C3%BChad 3 4
Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt (1). 2. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana
annaabi.ee 
