Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre
elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse. Angerjad on levinud Eesti ranniku lahtedes ja väinades. Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse, varem ka Narva jõe kaudu Peipsisse. Kunstlikult viiakse maime Võrtsjärve, Peipsisse ja ka mujale. Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased
toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani
Oma saakloomi valivad nad vastavalt isendi suurusele (putukaid ja nende vastseid, tigusid, usse, kirpvähilisi, väikseid kalu ning kalamaime). Esineb ka perioode, kui ei toitu. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) 3 Sigimine Nagu suurem osa kaladest koeb ka angerjas. Kuid angerjas ei tee seda kohalikes vetes, vaid rändab selleks soolasesse Sargasso merre Atlandi ookeanis. Eestist on see ~8000km kaugusel. Selle teekonna läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Marja hulk sõltub kala suurusest - 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus on neil 1,1...1,3 mm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm) Areng Angerja areng on moondeline. Koorunud maimud kanduvad Sargasso merest ~3
hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega(kümne, viieteistkümne või isegi kahekümne aastaselt) toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. 1.2
katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani.
meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel.
Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad Mõned kalaliigid, kaasa arvatud angerjas, pärast kurnavat rännet ja kudemist hukuvad LEPISKALAD JA RÖÖVKALAD Lepiskalad(ntsärg, latikas)hakkavad enamasti toituma taimedest ja suurematest selgrootutest loomadest(ussikesed, putukavastsed) Röövkalad(nthaug, ahven)hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Sageli neelavad nad alla ka endast võiksemaid liigikaaskasi.
Angerjas Välimus: Angerjas on tumedavärviline, tihedad hambad, nahas asetsevad soomused, selja-, päraku- ja sabauimed on kokku kasvanud. Suurus: Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus siiski 0,5...1,5 meetri vahele. Elupaik: Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Toitumine: Angerjas on röövtoiduline, saakloomad vastavalt isendi suurusele putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad. Toitub põhjaloomadest ja kaladest. Paljunemine: Angerjas koeb ükskord elus Atlandi ookeanis Sargasso meres. Koeb avavees suhteliselt sügaval ~400 m, vahel isegi üle 1000 m. Marja hulk vastavalt kala suurusele 1...2,5 miljonit
Filipiini Meri Koostas: Gabriel Samoilik Asukoht Filipiini meri on meri Vaikse ookeani lääneosas. Piirneb edelas Filipiinidega, läänes Taiwaniga, loodes Nansei (Riukiu) saartega, põhjas Jaapaniga, kirdes Ogasawara saartega, idas Mariaanidega ja kagus Belauga. 18° N, 134° E Pilt, kus asub Filipiini meri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindala ja Sügavus Pindala on 5000000 km² Sügavus on 10 265 m Keskmine sügavus on 4 108 m Maht on 23 522 km3 Saartevaheline meri Asub Filipiinide lähedal, läänes Taiwaniga, põhjas Jaapaniga Loomastik Filipiini meres paikneb sellised loomad nagu: Merikilpkonnad, haid, Moray angerjad, kaheksajalgade ja mere ussid koos paljude kalaliike nagu tuunikala võib tavaliselt täheldada. Lisaks Filipiini Meres toimib kudemi...
lõpetuseks on espresso kohv. v Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. v Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga Prantsuse köögi jagunemine v Piirkondlik köök v Üldrahvalik köök v Tippköök v Eristatakse ka nn. uut kööki Tuntumad rahvustoidud v Alsace´ i piirkonda iseloomustavad liharoad, pasteedid, hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga. v Bordeaux`i piirkonda pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad. v Burgundiat hautatud veiseliha, kitse ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid. Vahvad uued sõnad Supp Soupe Juust Fromage Bouillon puljong Braiser hautama Plat toit, toidukorra käik Rôtir küpsetama Ratatouille köögiviljahautis Veel sõnu: http://www.hkhk.edu.ee/aili/
Kui nad on saagi avastanud, saadavad nad välja elektrilaengu, mis halvab või tapab saagi. Elektriangerjal peaaegu puuduvad hambad, seega võib arvata, et ta neelab saagi alla. Elektriangerja paljunemise kohta pole praktiliselt mingit teavet. Pole õnnestunud veel ka selgeks teha selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks teha. Võimalik, et elektriangerjad kasutavad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Mingil ajal kaovad angerjad vaateväljast ja ilmuvad teatud aja möödudes välja, saatjateks umbes 10cm pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud.
Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi
Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises; Supid: puljongid, kreemsupid ja püreesupid (prantsuse- sibulasupp); Lemmik lihatoit on biifsteek (medium) Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d. Tuntumad rahvustoidud Bordeaux`is - pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad; Co´te d`Azuris - lõkkel grillitud värsked mereannid; Lorrane`is peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas; Lyoni köögis - koduselt valmistatud toidud, Provence´is kalasupp, veiselihaguljass punase veiniga. Joogid Puuviljamahlad; Mineraalvesi; Kohv (piimakohv); Veinid; Õlu; Siidrid; Brändid ja liköörid. Tavad Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast sokolaadist, kohvist.
Merikotkas külastab meeleldi ka kalatiike. Ta sööb veelinde, surnuid kalu, kuid meelsasti ka imetajate raipeid. Tema saagiks lendavad tavaliselt hallhaned, naeru- ja kalakajakad, sinikaelpardid, piilpardid, sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, tuttotid, vesikanad, suurkoovitajad, kaelustuvid, tedred, hüübid, mustad toonekured, sookured, rongad, kõrvukvätsad, imetajatest hallhülged, metskitsed, jänesed, oravad, tuhkrud ning kaladest haugid, latikad, linaskid, kogred, angerjad, kiisad ja ahvenad. Käitumine Merikotkas on meie suurim röövlind, kuid mitte kõige vihasem. Kõige vihasem on meil kaljukotkas, keda kutsutakse maakotkaks või laanekotkaks. Merikotkas on peaaegu sama tugev kui kaljukotkas, kuid ta võib iga saakloomaa maha murda kui nad saagi peale võitlevad. Sigimine Aprilli alguses on pesas kaks muna, kuid poegadest üles kasvab enamasti üks. Selle põhjuseks
VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades.
Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone. Kui elektriangerjas märkab möödaujuvat kala, on ta võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab. Elektriangerja sigimise kohta pole praktiliselt mitte midagi teada....
kWh/sekundis 6. Miks sukeldub Golfi hoovus Põhja-Atlandil ja moodustab „korstna“? - 7. Mis võiks põhjustada Golfi hoovuse peatumise? - Järsk kliimamuutus, meteoriit. 8. Milliseks muutub Euroopa kliima Golfi hoovuse peatumisel? - külmemaks 9. Kuidas selgitatakse viimase jääaja teket? - Jääaja teket seostatakse Golfi hoovuse suuna muutusega. 10. Uurige, kuidas on Golfi hoovus seotud angerjate eluringiga? - Angerjad koevad Sargasso meres, hoovus kannab vastsed Euroopasse. 4) Miks tekivad looded? Looded tekivad maa, kuu ja päikese külgetõmbejõu koosmõjul. Kui kõik taevakehad samal joonel, on väga suur mõju. 5) Täida e-koolikotti ptk. 2.4.2 ül. 4. Valisin: Rising Tide Horses (London) tõus ja mõõn Thamesi jões. Rising Tide Horses on kujud, mis on mõõna ajal täiesti nähtavad ja tõusu ajal peaaegu täiesti nähtamatud vee tõttu
katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande
soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk, räim ja kiisk. Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünis, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem. Tuhapäevast alates suurenes kala kasutamine eestalase toidulaual veelgi, sest liha varud olid otsa saamas ja loomade paljunemise ajal ehk siis kuni hilissuveni jahti ei peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi
Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani
KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Kalade säilitamine ja töötlemine Kätlin Orav K-08A Pärnu 2009 Kalade esmane töötlemine: Omapüütud või elusana ostetud kala tappa kohe veest väljavõtmisel. Enne surmamist tuleb kala tuimestada. Selleks on mitu moodust. 1. Kala otsmikule lüüa noaseljaga või püügil kaasasoleva vahendiga, näiteks näpitsaga. Tuimestamiseks võib kasutada ka töökorras elektrilist kalatuimestusaparaati. 2.Väiksema kala saab surmata ka silmade tagant kukalt tugevalt pigistades. Otsekohe pärast tuimestamist tuleb kalad surmata. Kalastustarvete kaupluses on müügil spetsiaalsed kalasurmamisvahendid. Lestalised tule surmata kiire lõikega, mis läbistab kõri ja selgroo. 3.Angerjad tuleb surmata pea tagant selgroogu läbistava torkega ja seejärel sisikond koos südamega kohe välja võtta. Palaval püügipäeval hoitakse ka...
sain ühtäkki aru, et igasugune rabelemine on täiesti ülearune. Õige pea oli ujumine mul selge. Jah, 1. see oli suur päev! Olin siis kuueaastane. Aastakümneid hiljem kirjutasin luuletuse, milles on ka järgmised read: MERI KANNAB SUURED LAEVAD, MERI KANNAB PÕNGERJAD. MERES PEEGELDUVAD TAEVAD, ELAVAD KA ANGERJAD.'' 26. juuni pärastlõunal leiti luuletaja elutuna sellestsamast laevu kandvast ja taevaid peegeldavast merest põlvesügavussest veest, oma perekonna suvekodu lähedalt Kassarist. Arder oli läinud randa suplema. Üks elu- ja lauluring oli täis saanud... 2. Looming Arder debüteeris 1973
Saarma üks öine harjumus on see, et ta märgistab oma territooriumi väljaheidetega. Emaste ja poegade käsutuses on väiksem ala, mis asub isase territooriumil. Saarmas on suhteliselt mänguhimuline loom. Talvel meeldib talle mööda lumiseid nõlvu alla liuelda. Suvel on talle meelepärane tuua veepõhjast kivikesi välja või mütata mõne puunotiga vees. Saarma põhitoiduks on kalad. Ta sööb põhiliselt kergesti kättesaadavaid kalu. Eriti meeldivad talle angerjad. Kuid saarmas sööb ka vähke, veeputukaid, linde, konni ja võimaluse korral ka jänesepoegi. Saarmad, kes elutsevad mererannal, toituvad ka krabidest ja kaladest. Saarmas saab vees väga osavalt liikuda. Saarmas peab kaladele jahti nii, et ajab nad kusagile pimedasse nurka. Seal haarab ta kala oma hammaste vahele. Saagi söömiseks tuleb ta veest välja. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümnenädalastena, kui neile on kasvanud selga esimene mitte märjaks saav karvkate.
Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. (Toitlustus alused 2012) 6 3. Tuntumad rahvustoidud · Alsace´ i piirkonda iseloomustavad liharoad, pasteedid (hanemaksapasteet), hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga · Bordeaux`i piirkonda pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad. · Burgundiat hautatud veiseliha, kitse- ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid · Co´te d`Azuri lõkkel grillitud värsked mereannid · Lorrane`i peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas · Lyoni köögis on aukohal koduselt valmistatud toidud, · Provence´is kalasupp, veiselihaguljass punase veiniga.
Süsteemis on peale Ülemiste järve 6 veehoidlat (Vaskjala, Paunküla, Soodla, Raudoja, Aavoja ja Kaunissaare veehoidla) ning 8 kanalit (kogupikkus 66,9 km). Samuti on järv korraldanud hulgaliselt uputusi, peamiselt 18. ning 19. sajandil. Viimati oli järvevee tase ohtlikult kõrge 2004. aastal. 8 Kaladest elutsevad Ülemiste järves ahven, kiisk ja latikas. Samuti on järve asustatud 1986. aastal angerjad, kes olid tegelikult mõeldud Võrtsjärve jaoks. Ülemiste suurtaimestiku kuulub: 40 liiki soontaimi, 1 samblaliik ning 5 liiki suurvetikaid. Kõige rohkem kasvab järve ääres pilliroogu. Nagu ka paljude teiste Eestimaa järvede kohta on ka Ülemiste järve kohta räägitud paljusid legende. Järgnevalt on lühidalt välja toodud neist kaks tuntuimat. Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas
Võta arvesse, kus rasv paikneb, tihti siseelundite ümber. Vanemad rasvasemad, sügisesed rasvasemad, enne kudemist rasvasemad. Angerjas kuni 50 % vett, ~33 % rasva Valke kalas keskmiselt 14-22 %. Vähe sidekude, peamiselt kollageen, kuni 5 % Lahjad, kuni 2% rasva: tursk, luts, koha, haug, ahven Keskmise rasvasusega, kuni 5 %: kogred, karpkalad, latikad, tindid, räim (4%) Rasvased, üle 5 % : kilu, siig, rääbis, lõhe (8,6) Eriti rasvased, üle 15 % rasva: angerjad, heeringas, lõhed (10-18 %), viidikad ~50 g lõhest võib saada päevase vajaliku kogude -3 rasvhappeid, lõhe valgusisaldus 17-20 %. P, Zn, J, Se Laiuss - külmutada ka ööpäev -20oC või kuumutada läbi +70oC Raskemetallid, dioksiinid Muna. Kas muna pesta? Pinnal on mikroobivastane kaitsekiht, see pesemisel hävib. Vanasti hoiti liivas. Keetmisel keeduveele soola ja lasta külmkapist võetud munal enne soojeneda. Valge täisväärtuslik valk
tõlkes põhjavõrku. Oma ehituselt on suur lõkspüünis, mis koosneb tiivast, kariaiast, kastist ja mõrrakerest. Püügile asetatake ta harilikult vaiade abil (on ka teisi võimalusi), kusjuures tiiva ja kariaia alumise elise külge kinnitatakse raskuseks kett. Pealmine selis kinnitatakse veepinnast 0,5 1,2 m kõrgemal asuva vaieri küöge, sest ainult paarkümend sentimeetrit üle veepinna ulatuvast võrkseinast oskavad angerjad end üle libistada. Ühte ribisse asetatakse 2- 15 bottengarni. Erinevalt kõigist teistest mõrdpüünistest, on rändangerjapüünise kariaial sisseminekuava ainult ühel pool rindtiiba. See on tingitud angerja rännu ühesuunalisusest ( Atlandi ookeani poole ) Bottengarni püügileasetamine ei olnud kereg töö. Tugevateltki meestelt nõudis mõrravaiade merepõhja rammimine suurt füüsilist pingutust. Seda kinnitab alljärgnev meenutus Saaremaalt
pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Selts angerjalised. Sugukond angerlased. ANGERJAS. (madujas, väga pikk uim) Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. 4 Selts karpkalalised. Sugukond karpkalalased. KARPKALA. (poised: paar pisemaid, ja paar suuremaid, suured soomused) SÄRG. ( seljauim algab kõhuime kohalt)
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
Koos paksu jääkihiga tähendab see kaladele väga piiratud liikumisruumikui, kalad jäävad hapnikupuudusse ning surevad. 11 Teadlased, ning nende poolt avaldatud teadustööd kinnitavad probleemi olemasolu ökoloogilisest seisukohast. Lisaks tunnetavad probleemi kohalikud elanikud, kelle elatusallikaks järv on, samuti turismiettevõtjad, kelle pakkumine sõltub tegevustest järvel. Angerjas on kohaliku kaluri peamine sissetulek. Talve tulles siuglevad angerjad saba ees põhjamutta ja langevad seal, vaid pead välja jättes, talveunesarnasesse letargiasse. Sellises olekus ei suuda angerjas külmumist hästi ära tabada. Hapnikuvaesust talub angerjas muidu üsna hästi, aga ühel hetkel jääb veekiht liiga õhukeseks ja siis saab hapnik seal kiiresti otsa. On väga raske hinnata, kui suur osa angerjatest põhjani külmuval alal talvitudes hukkub. Ainsa pidepunkti leiab selles osas kümne aasta tagusest ajast, mil Võrtsjärve jää- ja veeolud
Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised V: Närvikuid on taru, mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse laengu all Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse siis tekib pinge kuni 40MV väliskeskonna suhtes
haruldane putuktoiduline loom, mis sarnaneb rotiga). Saarel elab suurel hulgal nahkhiiri ning ligi 300 liiki linde. Peamisteks lindudeks on raisakotkad, metsikud kalkunid, vutid, vindid, kajakad, makoad, pikasabalised papagoid ja koolibrid. Väheste roomajate seast võib leida kilpkonni, kaimane, kuuba krokodille ja boa madusid (võivad kasvada kuni 3,7 m pikkusteks). Kuuba vetest on leitud üle 700 kala ja kooriklooma liigi. Tähelepanuväärsemad nende seast on krabid, haid, mõõkkalad, angerjad ja tuunikalad. Arvukalt on ka putukaliike. Nendest kõige ohtlikumad on liivakirbud ja moskiitod (malaaria kandjad). Kuuba piilurkoon 7 Kliima Kuubal valitseb troopiline passaatkliima. Sealne geograafiline avarus, mäeahelike mitmekesisus, savannid, sood, ja troopilised vihmametsad loovad kohaliku mikrokliima. Suvel on keskmine temperatuur 27-28°C ja talvel 21-22°C; ka mägedes ei lange temperatuur alla 0°C
TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin Brasiilia referaadi teemaks, kuna tahtsin täpsemalt teada kuidas nende kultuuris inimesed käituvad ja milline nende kultuur on. Sõbranna käis mul Belgias ja see tundus endalegi huvitavana. Seoses teema valikuga sain rohkem teada Belgiast ja kui ka rahvast kes seal elab. Sekretäril on vaja teada erinevate maade juhtimisstiili ja ärikohtumisistel on vaja teada, kuidas seal maal asjad käivad. Arvan ,et need teadmised võivad mulle ka töö juures kasulikud olla. 2 1. Üldine taustainfo Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 309 725 (1. jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast...
Pinged elektriväljast Esitad näiteid elektivälja pingete kohta eluta looduses V: kõige suurema pinge tekitab äiksepilve osade või pilve ja maavahel võivad ulatuda kuni miljoni voldini Selgita pinge tekkimist äiksepilves lisa selgitav joonis V: Vesi aurustub õhku ja kui teha on piisavalt tekib pilv ning sealt hakkab vihma samaga ja kui +ja- laengud kpokku puutuvad tekib äike Esita näiteid elektrivälja pingest kohta elusas looduses V:kõige suurema pingega on eletrikalad Elektri angerjad võivad tekitada pinge kuni 600V Suhteliselt väikesed on pinged, mis kaasnevad oranismide tavalise elutegevusega Selgita inimese närvikiu elektrilist tööpõhimõtet, lisa selgitavad joonised V: Närvikuid on taru, mille seinte paksus ei ületa sajatunadikku millimeetrit siseosa on negatiivse laengu all Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse siis tekib pinge kuni 40MV väliskeskonna suhtes
põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu. Peamisteks olid silk, räim ja kiisk. Enne 20. sajandit ei kasutatud toiduks angerjat, turska, kivilutsu, tuulehaugi jne. Mõnelpool nimetati angerjat mereussiks või siis põõsaaluseks. Setud lausa jälestasid seda kala ning saarerahvad arvasid, et angerjas püünises, toob halba õnne. Venelased müüsid nende püünistesse jäänud angerjad Eestisse, kus neid keedeti ja kasutati toiduks lehmadele. 20. sajandi alguses oli suhtumine angerjasse juba parem. Tuhapäevast alates suurenes kala kasutamine eestalase toidulaual veelgi, sest liha varud olid otsa saamas ja loomade paljunemise ajal ehk siis kuni hilissuveni jahti ei peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama
Môned seaduspärasused: levimine on isastel ulatuslikum (suguline dimorfism); ka imetajatel üldse - uudishimu. Migratsioon - suure hulga isendite vôi populatsiooni liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni liigid: 1) Multiple return ticket e. kuupilet - korduv migratsioon ühest kohast teise ja tagasi, nt. linnud, nahkhiired. 2) One return ticket e. edasi-tagasi pilet - rännak edasi-tagasi üks kord elus, söögiks ja paljunemiseks, nt. angerjad ja lôhelised. 3) One way ticket e. ühe otsa pilet - üks pôlvkond läheb, teine tuleb tagasi, nt. Admiral liblikas. 15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja -3/2 astme e. isehôrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents. Konstantse saagi seadus - ükskôik, millise tihedusega taimi ei istuta, saak tuleb ikka ligikaudu sama. Isehôrenemise seadus - käistleb kohordi sisesest konkurentsist tulenevat suremust e. tihedusest sôltuvat suremust
Mõned seaduspärasused: levimine on isastel ulatuslikum (suguline dimorfism); üldse imetajatel uudishimu. Migratsioon suure hulga isendite või populatsiooni liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni liigid: 1) Multiple return ticket e. kuupilet korduv migratsioon ühest kohast teise ja tagasi, nt. linnud, nahkhiired. 2) One return ticket e. edasi-tagasi pilet rännak edasi-tagasi üks kord elus, söögiks ja paljunemiseks, nt. angerjad ja lõhelised. 3) One way ticket e. ühe otsa pilet üks põlvkond läheb, teine tuleb tagasi, nt. Admiral liblikas. Inbriding lähemas ümbruses on rohkem lähemaid sugulasi Autbriding suguvõime langeb, kui vanemate vahel on liiga suur distants. 15. Liigisisene konkurents, konstantse saagi ja 3/2 astme e. isehõrenemise seadus, sümmeetriline ja asümmeetriline liigisisene konkurents.
piirteoreemid ja nende üks eriliik, suurte arvude x seadused väidavad, et katsete arvu (lõpmatul) kasvamisel lähenevad mõõtmistulemuste jaotused ja arvkarakteristikud teatud teoreetilistele jaotustele ja väärtustele. 44. Üldkogum ja valim. Üldkogum (populatsioon) on kõikide meid huvitavate nähtuste või objektide kogum. Näiteks kõik Võrtsjärves elavad angerjad, kõik teatud katseklaasis olevad bakterid jne. Valim on antud üldkogumist teatud viisil eraldatud objektide kogum (üldkogumi osahulk, statistiline kogum). NB! Selleks, et valimi uurimise alusel teha tõepäraseid järeldusi üldkogumi kohta, peab valimi moodustamisel üldkogumi igal elemendil olema võrdne võimalus (tõenäosus) valimisse sattuda. Valim peab olema esindav ehk representatiivne. Valimi alusel üldkogumi karakteristikute kohta tehtavad järeldused on tõenäosuslikud
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................
Võrkelt pan Kustas esialgu merre ühe kahest bottengarnist . Ja varsti tõmmati välja kümmekond angerjat, millest paar anti Simmule. Siis panid Kustas ja Peeter ka teise merre ja selle sügavamale. Järgmisel päeval peale marust ööd tühjendati enne Tuisu mõrrad, kust saadi hea saak ja see viidi sumpadesse hoiule. Siis mindi Võrke omasid tühjendama. Vanemast saadi vaid kümne ringis, kuid uuest voolasid paati sajad rammusad angerjad. Mõeldi mõrdade veest väljavõtmisele, sest tuul tõusis, kuid seda ei tehtud, sest sellise ilmaga oligi kõige rohkem angerjaid. Ainult Võrke võttis osa oma vanast mõrrast ära, kuid uue jättis sisse. Alles paari päeva pärast pääses merele, kui torm veidi järele andis. Võrke mõrrad olid lõhutud, kuid neid andis parandada ja neis oli hulk angerjaidki. Kustas oli angerjatest saadud rahadega rahul
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
Klaasangerjad tungivad vastu voolu piki jõgesid üles. Sellel perioodil nende nahk pigmenteerub ja nad muutuvad läbipaistmatusteks. Kasvavad aeglaselt. Pärast mageveelist eluperioodi(isastel 4-7 a.;emastel 6-9 a.) rändavad uuesti mere. Selle tagasirände ajal nende silmad suurenevad, rinnauimed pikenevad, selg mi soli rohkeas värvub mustaks või pruuniks, senini kollakad küljed ja kõht muutuvad hõbedasteks. Angerjad omavad metalse läike nim hõbeangerjateks. Kudemine toimub kevadel. 2. LÕHE on meres elav voolujoonelise kehaga röövkala, kes kudemiseks rändab jõgedesse. Sügisel koetud marjast kooruvad kevadel vastsed. Noorjärgud veedavad oma esimesed eluaastad jõgedes. Meres lõhe toitub intensiivselt. Eelistatud toiduks on mere-elu perioodil kilu, räim, tobiad, nor tursk, ogalik ja mitmesugused koorikloomad. Eluiga 8-9 a. Suurim kaal 40kg. Suguküpsed
bakterid ja neid omakorda mikroskoopilised vetikad (kihiti) ja neid putukate larvid ja ussid. Tugeva voolu vöi lainetusega põhjad bentosevaesed. Looded mõjutavad orkaanitugevusega bentost. Võimas põhjataimestik murrab laineid. Aeglase vooluga jõed organismirikkad – rikkalik infauna. Keskmise vooluga – domineerivad filtraatorid? Väga kiire vooluga – pole midagi eriti. Kalad toituvad epifaunast N: suudmetes lestad, angerjad. Järvedes põhjas põhjasetted – ideaalsed infaunale, aga ka kruusased kohad – karpidele. Planktoni produktiivsus Hüdrodünaamilised alused. Fütoplanktoni populatsioonide kasv kui protsess, mis on kõikide teiste planktonis toimuvate protsesside alus, sõltub nii magevee kui merevee keskkonnas aset 5 leidvatest hüdrodünaamilistest muutustest Vesikeskkonna produktiivsuse aluseks on
kudemisalad on kahjustatud või neid napib, tuleb forelli asustamist soovitada. 14. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. a. Angerjalised on katadroomsed siirdekalad, kes koevad meres ja kasvavad suguküpseks magedas vees. Euroopa angerjas koeb Atlandi ookeani keskel asuvas Sargasso meres rohkem kui 500 m sügavusel. Pärast kudemist angerjad hukkuvad. Vastsed tõusevad sügavatest veekihtidest pinnale ja Golfi hoovus kannab nad Euroopa rannikule. Selle 23 aastat aega võtva rände ajal teevad angerjavastsed läbi moonde, muutudes vahepeal läbipaistva pajulehe kujuliseks Leptocephalus'eks b. ja seejärel täiskasvanud angerja sarnaseks, kuid läbipaistvaks klaas angerjaks. Klaasangerjad
Arvatakse, et nad orienteeruvad nn. juhtjoonte järgi (näiteks jõed ja rannajooned). Enne mere ületamist kogunevad maismaalinnud tihti teatud kindlatesse kohtadesse. Mõned linnud kasutavad sisemist kompassi, mis töötab päikese ja tähtede järgi. Kui lind lendab oma marsruudil, arvestab ta päikese ja tähtede liikumist taevavõlvil. c) passiivne kalade rändamine allavoolu või hoovusega kaasa; d) kalade kudemisränne Angerjad elavad ja toituvad Põhja-Ameerika ja Euroopa jõgedes, kuid nad ei sigi seal. Sigimiseks rändavad nad kuni 5000 km, et kudeda Atlandi ookeani lääneosas Sargasso meres. Nende marjateradest kooruvad lehekujulised vastsed, mis on alla 5 cm pikad. Kasvavatel angerjatel kulub umbes kolm aastat, et ujuda tagasi jõgedesse toituma. 9) bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine. Maismaal helendavad mõned
Tuntuim on prantsuse sibulasupp. Lemmik-lihatoit on biifsteek, kus liha jäetakse seest tooreks. Magustoitudest on lemmikuks vahukoor, puuviljakompotid, jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brûléd. Tuntuimad rahvustoidud Rahvustoidud on eri piirkondades erinevad. Peamised neist: Liharoad; pasteedid (hanemaksapasteet); hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga. Pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad. Hautataud veiseliha, kitse- ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid. Lõkkel grillitud värsked mereannid. Lahtine pirukas peekoni, juustu, munade ja koore kattega. Kalasupp, veiselihaguljasš punase veiniga. Rupskite, õunaveini ja aedviljade hautis; hautatud merikeel või, muna ja koorekastmega; austrid. Joogid Puuviljamahlad, mineraalvesi, kohv (piimakohv);
Tuntuim prantsusesibulasupp. Prantslaste lemmik lihatoit on biifsteek, kus liha jäetakse seest toores. Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d. Tuntumad rahvustoidud Alsace´ i piirkonda iseloomustavad liharoad, pasteedid (hanemaksapasteet), hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga Bordeaux`i piirkonda pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad. Burgundiat hautatud veiseliha, kitse ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid Co´te d`Azuri lõkkel grillitud värsked mereannid Lorrane`i peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas Lyoni köögis on aukohal koduselt valmistatud toidud, Provence´is kalasupp, veiselihaguljass punase veiniga.
Ja kui ma siin nüüd nägin, et meie närukael peremees toidab meid hunniku halva lihaga, rnis kõlbab söömiseks matsidele ja on kõlbmatu meie nõrkadele magudele, siis võtsin ma jälle oma vana ameti natuke käsile. Printsi metsas jalutades seadsin ma radadele silmuseid ja Tema Kõrguse veekogude kaldal lamades heitsin ma õngenöörid tiiki. Sel viisil ei puudunud meil, nagu härra isegi veenduda võib, põldpüüd ja küülikud, karpkalad ja angerjad, lühidalt, meil ei olnud puudust kergest ja toitvast toidust, mis on nii tarvilik haigetele.» «Äga vein? Kes varustas teid veiniga? Kas peremees?» küsis d'Artagnan. «See tähendab, jah ja ühtlasi ei.» «Kuidas jah ja ei?» «On tõsi, et ta meid varustas, ta pole ainult sellest aust ise teadlik.» «Seletage lähemalt, Mousqueton, teie jutt on väga õpetlik.» «Asi on nii, härra. Juhus tahtis, et ma oma rännakutel kohtasin ühte paljureisinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
