Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses. Kui loom tapetakse muutuvad lihas olevad sahhariidid piimhappeks CH3(OH)COOH, ph l...
Minu vanemate elu ENSV ajal Sel ajal söögipuudust küll polnud,süüa oli ,kuid valik oli loomulikult kesisem kui praegusel ajal.Söödi nagu ikka,makaronid,kartulid,liha,kala,muna jne.80 aastate alguses töötas minu ema Tallinna linnavalitsuse Rae restoranis peakokana ,päeval oli söökla linnavalitsuse töötajatele keda sai toitlustatud ja õhtul oli restoran kus põhiline klient oli vene rahvusest meremees.Ja kuna sai töödatud sellises kohas ei olnud meil kunagi söögipuudust perel oli alati kõht täis head ja paremat oli külmikus.Kõike oli saada kui sul oli suur tutvusringkond kuna sai töödatud sellises kohas oli neid tuttavaid ka palju. Kõik mis tööl inventuuriga üle jäi sai omavahel ära jagatud nii, et kui õhtul koju sai mindud siis olid kotid head-paremat täis. Tööd oli tol ajal väga palju .Restorani ukse taga oli igal õhtul järjekord palju peeti sünnipäevasid ,pulmapidusi meie restoranis. Tegime ka kulinaaria kaupluse j...
Kaubamärgid 1. Adidas Toodab suurem osa meestele tooteid (1263 toodet), naiste tooteid (694) ning laste tooteid (151). Põhirõhk tootmisel on spordijalatsitel, jooksmiseks, ujumiseks, võimlemiseks, sees kandmiseks ja väljas kandmiseks. Sortiment on potased, toa sussid, baleriinikingad, tennised, vabaaja jalatsid, saapad. Toodab ka riideid (T-särke, pükse, dresse, jakke, pesu, mütse jne). Kuid veel toodab spordi tarvikuid (nt joogitopse, kiivreid, kotte, palle) ning aksessuaare (mütsid, kellad, kotid, vööd, sokid) 2. Nike toodab erinevaid spordivahendeid. Nende esimesed tooted olid jooksukingad. Praegu ka toodavad kingi, kampsuneid, lühikesi püks...
eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Peaks tarbima värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud 4) Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse pruunistatud maitseköögiviljad, maitseained ja hautatakse 140 kraadi juures pehmeks. Hautatakse nii suuri-, kui väikseid tükke. Näiteks Asuu, Klopsid, Liharullid, Pikitud liha, rulaadid jne... 5) Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 Kartulipüree, kartulipuder, keedetud kartulid, ahjukartulid, praetud kartulid. 6) Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2 roa valmistamist. 1. Kalapikkpoiss 2. Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. 3. Kalasupp 4
Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, o...
mail 1992 endise Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumidesse. Esimene toodang valmis 1. augustil 1992. Nõo Lihavürst on AS Nõo Lihatööstuse kaubamärk. Vürst seostub hea ja kallima toidu valikuga, küllusliku söömaajaga ja peenema maitsega. 7.1 Tooted Kaubamärgi all toodetakse reeglina pakendatud lihatooteid nagu grillvorstikesed, marineeritud lihad, veretooted, grillitud lihad, suitsusingid, rulaadid, erinevad vorstid, pasteedid. Pakendatud toodete eelisteks on pikem säilivusaeg, mugav kasutamine, kõrgem kvaliteet. (Nõo Lihatööstuse koduleht: http://www.lihavyrst.ee/) 7.2 Kaubamärgi väljapanek Kaubamärk on esindatud kõikides kauplusekettides ning ka väiksemates kauplustes. Tooted asuvad lihatoodete sektsioonis pakendatud kaupade seas ning on hästi eristatavad tänu pakendile. 7.3 Oma arvamus kaubamärgist
maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted. Näide: singid, rulaadid Suitsulihatoodete klassifitseerimisel on võimalikud mitmed erinevad variandid. Näiteks termilise töötluse viisi alusel jagunevad suitsulihatooted järgmiselt: toorusitsutooted, suitsu-keedutooted, keedutooted, kuumsuitsutooted jne. 4) PASTEEDID JA VÕIDED on määritava konsistentsiga lihatooted. Näide: maksapasteedid, lihapasteedid, singipasteedid ja võided. 5) TARRENDTOOTED JA SÜLDID TARRENDTOODE on toode, mille üheks komponendiks on želatiin või teiste
Alusmaterjal · Laudlinade all kasutatakse lausmaterjali kuna: · Libedast materjalist lina püsib paremini paigal · Lauapind on siledam · Lauaplaatide vahed ei paista välja · Lauapind on paremini kaitstud · Nõud ei kolise · Selvelaua seelikut on kergem kinnitada Aluslinana võib kasutada viltjat materjali, paksemat kangast, kulunud laudlina, õhukest kulunud tekki. Linade kokkupanek ja liitmine · Laudlinu pannakse kokku W või M kujulist voldingut jälgides. · Sisse pressitud võib olla vaid keskjoon. · Laudlinu tuleks säilitada puul rippuvana · Linade liitmist kasutatakse pikkade laudade puhul. · Linutamist alustataske uksest kõige kaugemast otsast. · Iga eelmise lina serv kaetakse 20-30 cm ulatuses. Ajalugu · Euroopa toidukultuuris alates 17. sajandist. · Ülesandeks oli kaitsta suuri pitskraesid ja volange. · Salvrättide voltimine ja pidulik asetamine kujunes välja baroki ...
1 Toidukaubad 1.1 Värsked 1.1.1 Liha- ja kalatooted 1.1.1.1 Liha 1.1.1.1.1 Sealiha, linnuliha, veiseliha, vasikaliha, lambaliha, ulukiliha, hakkliha, subtooted. 1.1.1.2 Lihatooted 1.1.1.2.1 Keeduvorstid, pool- ja täissuitsuvorstid, viinerid ja sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala, kalakulinaaria, surimitooted, kalakonservid ja preservid. 1.1.1.5 Munad 1
küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C. verivorst – naturaal- või kunstkesta pritsitud veretoode. verikäkk – jahu sisaldav verivorst, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul viisil liigendatud väikesteks osadeks (käkkideks). verileib – vormis küpsetatud kestata veretoode. (ibid) 5.2 SUITSULIHATOOTEID Suitsulihatooted on soolatud või soolamata termiliselt töödeldud tükilihast tooted, singid ja rulaadid. Suitsulihatooted jaotatakse liha liikide järgi: sealiha-, veiseliha-, lambaliha-, linnuliha- ja ulukilihatooted. Teiseks jaotatakse termilise töötluse viiside järgi: toorsuitsutooted, suitsu-keedutooted, keedutooted, kuumsuitsutooted, küpsetatud või 37 praetud tooted. Kolmandaks jaotatakse suitsulihatooted gruppidesse: soolatud tükilihast termiliselt töödeldud tooted ja soolamata tükilihast termiliselt töödeldud tooted.
1950-nendatel peeti ka Jõulupüha (näärid), kuid sugugi mitte nii nagu seda tehakse tänapäeval. Tähistati vaikselt perekonnaringis, kuna see oli keelatud. Sellele vaatamata valmistati jõuludeks paremaid toite vanade traditsioonide järgi. Enamus taludes tapeti enne jõulusiga, see oli suur meeste ettevõtmine. Jõulutoiduks oli verivorst, maksapasteet, sült, seapraad, ahjus valmistatud praekartulid, magushapud kapsad. Külmtoiduna täidistega rulaadid, mis valmistati sea mao sisse. Verivorsti söödi koos pohlamoosiga. Salatitest tehti peamiselt rosoljet. Lisanditeks olid ka kõrvitsa, - pohla, - ja punapeedisalatid. Jõulumaiustuseks olid peamiselt piparkoogid, mis olid juba varem valmis tehtud. Neid aitasid valmistada lapsed hea meelega. Valmistati ka mitmesuguseid muretaigna küpsiseid ja piparmündi pätsikesi. Jõululaualt ei puudunud ka pühade sai, mis oli maitsestatud safrani ja rosinatega. Magushapu leib oli nn. pühadeleib
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha...............................
mitmevilja- ja seemnetooteid, nii magusaid kui soolaseid küpsiseid, keeksiviile, rahvuslike küpsetisi, soolast ja magusat biskviiti, vahvleid, tortillasid. 3. Millega võileibu määritakse? Pehmendatud või, võideks, määrdemargariin, toorjuust, sulatatud juust, kohupiim, kodujuust, majonees või neist valmistatud segud. 4. Milliseid toiduaineid kasutatakse võileibade kattena? Liha, hakklihatoodetest, vorstid, suitsuliha, lihakonservid, rulaadid, kala, soolakala, suitsukala, kalakonservid, kaaviar, munad, kohupiim, juustud, köögiviljad, puuviljad. 5. Kuidas võileibu liigitatakse? Külmadeks ja kuumateks. Einevõileivad, rullvõileivad, väikesed võileivad, kokteilivõileivad, kihilised võileivad, soojad võileivad, magusad võileivad, lastevõileivad. 6. Kuidas valmistatakse lihtsaid võileibu? Leib või sai lõigatakse 1-8cm paksudeks viiludeks, määritakse neile võid või mõnda muud määret. Katteained asetatakse leivale. 7
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut m...
Enim levinud on: · verivorst - traditsiooniline Eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse seasoolde. · Verikäkk - jahu ja verd sisaldav toode, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul viisil ja liigendatud väikesteks osadeks (käkkideks), keedetud sisetemperatuurini 71 °C. Suitsulihatooted - soolatud ja termiliselt kuumtöödeldud tükilihast tooted, singid ja rulaadid. Enim levinud on: · Sink - töödeldud tükilihast toode, soolatud ja maitsestatud, enamasti suitsutatud. · Rulaad - töödeldud tükilihast, kamarast, taimsetest komponentidest jms toode, rulli keeratud, seotud või vormi asetatud, vahel pressitud ning kuumtöödeldud. Mõnikord on ka suitsutatud. Pasteedid ja võided - ühtlase määriva konsistentsiga tooted, mida on kuumutatud kuni 71 C°-ni. Enim levinud on:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt pluss viin). Suupisteks võib olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha, kala või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise ,,firmamagusroog". 134. Tähtsamad eesti rahvustoidud Leib Hapendatud rukkileib 108 magushapu rukkileib Suupisted Munavõi Täidetud munad Räim heledas marinaadis Kuivatatud kalad Soolakalad Suitsukalad Rulaadid Suitsuliha Hakklihapallid kastmega Sült Sõir Marineeritud seened Marineeritud kõrvits, punapeet Hapukurk Kartulisalat Rosolje Soola seenesalat Soolaoad Supid Kalasupp Lihaklimbisupp Eestipärane hapukapsasupp Hernesupp Oasupp Piimasupid Külasupp või talupojasupp Põhiroad Keedetud sealiha köögiviljadega Lihapallid Mulgi kapsad Mulgi puder Sült Seapraad, hautatud hapukapsa ja ahjukartuliga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
