Huntington korea ehk tantstõbi Merit Rikko Maria Vinogradova 11B · Huntingtoni tantstõbi on geenhaigus, mis kujutab endast haruldast ja rasket närvisüsteemihäiret · Haigust kandev dominantne geen paikneb 4.kromosoomis · Haiguse esinemissagedus on 1:10 000 ·Tantstõve korral on kahjustatud peaaju koorealused motoorsed keskused ·Selle haiguse puhul eristatakse kahte vormi : 1) Suur korea 2) Väike korea ·Kaks vormi erinevad haiguse põhjuse, kliiniliste tunnuste kui ka prognoosi poolest Suur tantstõbi · Suur korea sümptomid ilmnevad keskeas ning see aina süveneb. Kaob kontroll kehaliigutuste üle ja tekib dementsus ehk võimete taandareng · Üldjuhul selle vormi korral haigus ravimatu, mis lõpeb surmaga Väike tantstõbi · Väike korea esineb peamiselt 5-15. aastastel tütarlastel, mis kujutab endast peaaju reumaatilise kahjustuse tagajä...
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. Olulised protsessid ja arengud: Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks
Kokkupõrge tähendab tihti siiski konflikti, kuid on ka erandeid. Tegelikult pole muidugi konflikt tsivilisatsioonide olemusse sisse programmeeritud. Võib-olla parim näide tsivilisatsioonide rahulikust kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt poolt integreeris Jaapan kõik endale positiivse, teisalt säilitas traditsionaalse ja religioosse identsuse. On avaldatud palju arvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest- Huntington, Fukuyama jt. Huntingtoni jaoks on tähtsal kohal demokraatia ning üksikisiku õigused. Huntington on öelnud, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Inimesi määratlevad endiselt eelkõige rahvus, traditsioon, kultuur ja kohalik kogukond. Üleilmastumine ei tekita kogu maailmas kultuurilist ühtsust. Ta kirjutas, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult
Kuna 1990'te alguses lagunes ootamatult viimane tõsiselt võetav demokraatia konkurent, Nõukogude Liit, arvan, et Fukuyamal oli põhjust oma raamatut kirjutades oletada, et nüüdisaegsele, valdavalt demokraatlikule maailmakorrale ja läänelikule eluviisile ning ühiskonna korraldusele ei ole uut tõsist alternatiivi. Aeg on näidanud aga seda, et tal siiski ei pruukinud õigus olla. Samuel Huntington, ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" Oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" väidab Huntington, et kui külma sõja ajal olid ühiskonnad omavahel jagatud ideoloogiliste erinevuste järgi (nt demokraatia ja kommunismi vaheline võitlus), siis nüüd, pärast külma sõja lõppu, ei mängi tsivilisatsioonide vahelistes erinevustes/konfliktides (,,tsivilisatsioonide kokkupõrkes")
Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks möödas 15 aastat ja käesolev essee üritab arutleda, mil määral on tema peamised ideed Lääne ja islami tsivilisatsioonide kokkupõrkest ikka veel relevantsed. Huntingtoni teeside kõrval keskendub essee ka tuntud Palestiina päritolu kirjandus- ja kultuurikriitiku Edward Saidi kirjutistele orientalismist, milles ta kritiseerib Lääne tsivilisatsiooni eelarvamusi islami suhtes. Huntington leiab, et Lääne allakäigul on kolm peamist iseloomustavat tunnust. Esiteks on see aeglane protsess. Võrdluseks toob ta S-kurvi: algul mõõdukas, kuni viimaks järsk kiirendus enne põhja jõudmist. Teiseks leiab Huntington, et allakäik ei kulge otsejoones – see kulg on väga ebakorrapärane, mis aeg – ajalt asendub hetkeliste tõusumomentidega. Kolmandaks tõdeb ta, Lääne ülekaal enamikes olulistes võimuressurssides on hakanud teiste tsivilisatsioonidega võrreldes langema
1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, sobib ka 1985.a. väljaanne), pp 395-436. 3 IV SEMINAR 22. märts 2014 kl 12.15-13.45 1. Islami õiguse tunnusjooned ja allikad. 2. Islami õiguse struktuur. 3. Islami kohtud ja kohtunikud läbi aegade. Islami protsessiõigus. 4. Religioosne uuestisünd. Islam: teadvus ilma kooskõlata. Islam ja Lääs. (vt Huntington) 5. Hindu õiguse ja India rahvusliku õiguse võrdlus. 6. Inglise, USA ja India õiguse sarnased ja erinevad jooned. KIRJANDUS: 1. Ainekavas esitatud soovituslik materjal. 2. Comparative Studies in Society and History. Vol 36, lk 527-548. 3. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 455-483; 484-515. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Eddey on the English Legal System. London 1992.
Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri maailmapoliitikas enam konkureerivate ideoloogiate konfliktid, vaid tsivilisatsioonide ja kultuuride konfliktid. Huntington ütles, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu. Huntingtonil oli õigus, sest maailmapoliitikas
Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsioon tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest. Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni 1. hiina ehk sinoiline 2. jaapani 3. hindu 4. muhameedlik 5. vene 6. õigeusu 7. Lääne 8. Ladina-Ameerika ja Aafrika Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond. (Huntington, 1999) Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika,
puhkes Egiptuse ja Suurbritannia koloniaalvõimuse vastu mäss, mis suudeti lõplikult lämmatada alles aastatel 1896-1898. 1899 muudeti Sudaan Briti-Egiptuse kondomiinumiks2. 1951. a. tühistas Egiptus kondomiinumlepingu ja 1953.a. sõlmitud uue lepinguga tunnustasid Egiptus ja Suurbritannia Sudaani enesemääramisõigust. 1955 algas kodusõda muhameedliku põhja ja mittemuhameedliku lõuna vahel, juba mitu kuud enne seda, kui riik 1. jaanuaril 1956.a. iseseisvaks kuulutati.3 1 Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu, 1999. Lk. 226. 2 ühisvaldus 3 Tiit Made. Rahvusvahelised suhted. Tallinn, 2002. 1 Samuel Huntington nimetab Sudaanis toimuvat terminiga ,,veajoone sõda", mille alla kuuluvad veel konfliktid Filipiinidel, Sri Lankas, Kasmiiris, Tadzikistanis, Horvaatias, Bosnias, Tsetseenias, Tiibetis ja Ida-Timoris
GEENITERAAPIA Kati Kõiv Geeniteraapia - mis see on? Geenravi Geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks Normaalse geeni siirdamine haigesse rakku Mutantse geeni avaldumise vaigistamine (geenivaigistus) Eesmärk Ravida kaasasündinud ja pärilikke haigusi (nt. immuunpuudulikkus, hemofiiliatõbi, Huntington jne) Ravida haigusi, mida on võimalik elu jooksul omandada (mittepärilikud) Liigid 1. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Somaatilist geeniteraapiat kasutatakse geeni-info Teine tase parandamiseks, mis on põhjustatud pärilike haiguste poolt. Kolmas tase Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse Neljas tase haigesse koesse, kus nad
1.67m paksud ja toetatud 24 tahutud tugisambaga Konstrueerimine algas 1704. ja lõppes 1894. aastal Kirik pidi taluma maavärinaid, 1706. ja 1927. a sai kah- justada maavärinas Las Lajas pühamu Asub Kolumbias Guaitara jõe kanjonis Gooti stiilis kirik, mida ehitati aastatel 1916- 1949 Asub Huntington Beachil, Californias, USAs St. Josephi Ukraina katolik kirik Asub Chigagos, USAs 13 kullatud kuplit sümboliseerivad 12 apostlit ning keskel suurim kuppel Jeesust Ehitati 1975-1977 Asub Arizonas, USAs Rio de Janeiro katedraal Asub Rio de Janeirol, Brasiilias
edu algas underground-muusika fännidele toetumisest kuni tõusuni MTV soositumaks videokuulsusteks.Californias Bakersfieldis tekkis heavy metal bänd nimega LAPD, kuhu kuulusid kitarristid James "Munky" Shaffer ja Brian "Head" Welch, basskitarrist Reginald "Fieldy" Arvizu ning trummar David Silveria. Peale esimese albumi valmimist lahkus laulja ning bändi kutsuti Sexarti solist Jonathan Davis. Uus ansambel sai nimeks Creep. Kui bänd liikus edasi Los Angelese Huntington Beachi poole, muudeti nimi Koniks.Ansambel Korn on müünud 32 miljonit plaati ja saanud kaks Grammy auhinda. Korni loetakse esimeseks bändiks, kes registreeris Internetis omanimelise domeeni ja hakkas kasutama ülemaailmset netti oma väljaannete promomiseks. Nii andsid muusikud 1996. aastal Internetis live-kontserdi ning hiljem rõõmustasid oma fänne stuudioülekannetega uue albumi tööhetkedest. Liikmed: * Jonathan Houseman Davies - laulja, torupill sünniaeg:18
eurooplased on muutumas üha enam ilmalikumaks. See on põhjustanud paljudele inimestele meelehärmi. Eurooplased on koguni selle vastu võitlema hakanud. Kõige värskem ning verisem näide võitlusest islami vastu on Norras, Utøya saarel toimunud veretöö, kus julmalt tapeti vähemalt 76 inimest. Tapatöö toimepanija toetas anti- islamiseerimist ja oma manifestis õigustas islami vägivaldset väljajuurimist Euroopas. Nagu S. R. Huntington oma raamatus väitis, on tsivilisatsioonide vahel tekkimas poliitilised ja sõjalised konfliktid. Ta väidab, et konfliktide peamised põhjused on erinevad arusaamad inimeste suhetest ja inimeste omavaheliste suhete tihenemine, mistõttu on konfliktid sagenemas. Tõepõhja on leidnud ka tema väited, et 21. sajandil pole tsivilisatsioonide vaheliste konfliktide peamised allikad ideoloogiad ja majandus, vaid kultuurilised erinevused. Vastupidiselt Huntingtonile väidab F
Demokraatia *tunnused: valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõige võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikotroll) poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, poliitiline sõltumatus, *lained: demokraatimuse lained tõi välja S. Huntington. Demokraatia levik on olnud 20.saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus. Kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendis demokraatia kindlustamine, mitte levimine. Kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpul olid ülekaalus autoritaarsed reziimid. *tänapäevane ja antiik: Majanduse ja demokraatia suhe tänapäeval kaugeltki ühene, peale ühiskonna arengu on oluline veel demokraatlikud väärtused
Kon Report Student: Lily Eelsaar 9.Gread 2010 õ.a. History: California Bakersfieldis was a heavy metal band called LAPD, which included guitarists James "Munky" Shaffer and Brian "Head" Welch, bassist Reginald "Fieldy" Arvizu and drummer David Silveria. After completion, LP, the singer left the band and invited Sexarti soloist Jonathan Davis got a new band called Creep. When the band moved to Los Angeles, Huntington Beach party, the name was changed Kon. Korn released on October 11, 1994. Korn is an American metal band. Kon is one of the 1990th years of the most popular newcomers, whose success began with underground music fans rely upon an increase of up to celebrities and MTV favorite video. Korn´s latest album is Remember Who You are. Music albums: "Kon" (1994) "Life is Peachy" (1996) "Follow the Leader" (1998) "Issues" (1999) "Untouchables" (2002) "Take a Look in the Mirror" (2003)
A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus
Book report "To Kill a Mockingbird" Author The book was written by Nelle Harper Lee. She was born on April 28, 1926 in Monroeville, Alabama. She attended the local Huntington College and later studied law at the University of Alabama. She has won the Pulitzer Prize for that book and many other literary awards. Lee began to write "To Kill a Mockingbird" in the 1950s in New York and published it in 1960. Setting The action takes place in Maycomb, Alabama, a town invented by the author. Between 19331935. Maycomb is a quiet little town and many people there seem to be narrow-minded. Main Characters The main characters are Scout, Atticus and Jem
Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades. 4. Millal toimus Lääne-Euroopas viimaste diktatuuride kokkuvarisemine? Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas toimus 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980. -1990. 5. Uuri ja meenuta ajaloost, millised poliitilised sündmused sobivad iseloomustama kolme demokratiseerimiselainet ja tagasilööke, mida eristas Samuel Huntington. Täida tabel. Aeg Mitmes Demokratiseerimiselaine Antud demokratiseerumislaine? üldkirjeldus demokratiseerimiselainet iseloomustavad poliitilised sündmused ja tagasilöögid 1826-1922 Esimene laine Lõpetas totalitarismi
2) Sama keel, koonduti kokku, moodustati rahvus. 3) Ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus kujunenud algusest peale vägivalla ning sunni läbi. Teoreetikud, seisukohad: 1) Oswald Spengler eksisteerib 8 tsivilisatsiooni, kultuuri areng on nagu aastaring, 20. sajandi alguses Lääne kultuur hävib. 2) Arnold Toynbee nn elavad (Lääne) ja surnud (V-Kreeka) tsivilisatsioonid, kokku 23. 3) Samuel Huntington tsivilisatsioonide (Araabia- ja islamimaade) kokkupõrge, mis pole aga igavene. 4) Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiive? 4. Vana-Idamaad. EGIPTUS: Põhietapid kuulsusaeg (3000-1000 eKr), võõrvõimud (1000eKr 500pKr), islami kultuuriruum (500-2000 pKr). 1) VANA RIIK (3. aastatuhat 2. at eKr) 2) KESKMINE RIIK ( 2. aastatuhande I pool) 3) UUS RIIK (2. aastatuhande lõpp)
........... 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus............................................................................................. 11 Spengler......................................................................................................... 11 Tonybee.......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11 Maailma jaotamine rikkuse järgi.....................................................................11 3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid.....................................................13 Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer)....................
Arengutee?! • Etnost kooshoidev jõud – passionaarsus. Samastumine, ühishuvi kõrgemaleseadmine, ohvrimeelsus. Võime ja soov ennast ohverdada illusiooni eest! • Etnose elutsükkel ca 1200 aastat, läbib 6 staadiumit • Passionaarne tõuge, dünaamiline kujunemisprotsess, passionaarsuse langus, etnilise inertsi faas, lagunemisfaas, mälestustefaas • Passionaarsus – looduslik nähtus • S.Huntington: tsivilisatsiooniline vaade 7-9 tsivilisatsioonilist rühmitust. Pinged nende vahel. Areng = võistlus ja konkurents The definition, nomenclature, and even the number of civilizations are somewhat ambiguous in Huntington's works. Civilizations may consist of states and social groups (such as ethnic and religious minorities). Predominant religion seems to be the main criterion of his classification, but in some cases
"Valitsusel oli vaid moni meister; nüüd on neid palju. Enamik varem oli valitsuse alluvuses; nüüd nad teevad valitsust. Kui valitsus kord voib järgida kohtu vaimumeid, peab ta nüüd järgima rahva seisukohti". "Riigi idee ja sellest tulenev tööülesannete ideaal muutuvad; ja "riigi idee on halduse südametunnistus" "Demokraatias administreerimist on raskem organiseerida, kui monarhias" 2 LOENG. RIIGITEADUSTE KONTEKST "FUKUYAMA JA HUNTINGTON" Kultuur: Ideoloogia: Riik: Valitsemine: 1. Mis on tsivilisatsioon, erinevad tasadid ja tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon on kultuuriline üksus. Kulaelanikud, piirkonnad, etnilised ruhmad, rahvused, usulised ruhmad on kultuuride heterogeensuse eri tasanditel erinevad kultuurid. On olemas 8 tsivilisatsiooni, Tsivilisatsioonide kokkupõrked toimuvad kahel tasandil: Mikrotasandil (kulgnevad ruhmad mööda tsivilisatsioonide võitlust, sageli vägivaldselt,
mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8
hakkasid korraldama teisi. Riik oli eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks ja selle jaoks oli vaja tsivilisatsiooni. 2) Teoreetikud: · Spengler 8 tsivilisatsiooni, arvas, et tsivilisatsiooni areng on aastaring (tõus ja langus), ,,Õhtumaade allakäik" areng on jõudnud viimasesse etapi. · Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames
majandus arenenud, seda rohkem on inimestel võimalik tegeleda riigikorraga inimeste haridus- ja teadlikustase on kõrgem. Demokratiseerumise lained 19.-20.sajandil: Diktatuuride kokku varisemine Lääne-Europpas 1970.aastatel ning Nõukogude bloki kollaps tõstatasid küsimuse millised on demokraatia leviku seaduspärasused. Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. SAMUEL HUNTINGTON märkas seda ja tõi välja demokratiseerumise lained. Esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks demokratiseerumiseks Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953- 1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas. 1960.-1970. Aastatel kaugenes maailm taas demokraatiast
Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile. Huntington: Poliitilist arengut väljendab poliitilile institutsionaliseeritus. (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanudstabiilsust surves püsimiseks), Ühiskonna avatus- poliitiline mõõde, rõhutatakse väljendus ja arvamusvabadust, pluralismi ja sallivust. Sotsiaalne mobiilsus- inimese võimalused tänu enda omadustele ühiskonnas liikuda. Päritus v saavutatud seisund. Horisontaalne(sõltub perest) v vertikaalne(kaevuri lapsest saab spetsialist).
In 1999, when the European Council, in the wake of the historic decision on the EU's eastward expansion, also decided to grant Turkey candidate-membership status, "9/11" had yet to happen. The attacks dramatically changed the social and political climate and awoke dormant feelings of deep unease. Subsequently, much of the discourse on relations between Western and Muslim states was cast in the mould of the "clash of civilisations", to use the phrase coined by Samuel Huntington. Ethnic violence became more quickly associated with Islam and visible communities of religious Muslims more quickly labeled as dangerous fundamentalists (Zürcher, E.J., Linden, H., 2004). It is not only in the member states, but also in Turkey itself, that public and political manifestations of Islam raise controversy. Evidence for this can be found in the countless "headscarf incidents" in Turkey, as well as in the periodic interventions by
99 ja paindlikumaks 100 Demokraatia 101 1950-1960ndail aastail arvati, et lääneühiskonna mudel on parim. 102 Demokraatia edenemise aluseks on majanduslik jõukus. Hiljem leiti, et demokraatia 103 olulise edenemise aluseks on kultuur ilmselt pole ükski seisukoht õige, demokraatia 104 edenemise eelduseks on nii üks kui teine. 105 Demokratiseerumise lained 106Selle teooria esitas Samuel Huntington: I laine: 1826(Napoleoni ajastu=rahvusriikide teke)-1922(Versailles' rahuleping= 107diktatuuride kujunemine Euroopas) II laine: II Maailma sõja järgne aeg, kuni aastani 1956(Ungari mäss) III laine: 1974(Diktatuuri langus Portugalis, Hispaanias, Kreekas, Nõukogude liidu lagunemine) 108 1980. aastate lõpus olid maailmas ülekaalus diktatuurid 109 20. sajandi lõpus oli üldine suundumus demokraatia suunas 192 riigist jõudsid
Psühholoogiaga on otseselt seotud vaimne tervis, mis sisaldab endas toimetuleku uskumust ja enese-väärtuse ning enese- tõhususe näitajaid. Kuid kõik dimensioonid on tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist. Sellest vaatevinklist saab üsna kindlalt väita, et tervise näol on tegemist ülima väärtusega. Kasutatud allikad: Eesti Postimees, Juhtkiri: tervis, heaolu võti. 2009 Kidron A. Elustiil ja heaolu. 2007 Harrison L.E., Huntington S.P. Kultuur on tähtis. Kuidas väärtushinnangud kujundavad inimarengut. 2002 Tamara Janson. Tervise olemuse käsitlus. www.ut.ee/tervis/opetajatele/T. Janson.html
elanud vähemalt 15 - 20 aastat. 3. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. 3.1. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon on suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna seas. Tsivilisatsioonid on ilmselt kõige püsivamad inimkooslused. Valitsused, riigid, impeeriumid langevad, formeeruvad ümber ja isegi kaovad, kuid tsivilisatsioonid jäävad. Tänapäeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik Samuel Huntington ( sünd. 18. aprill 1927), Harvardi ülikooli professor. Peateos Tsivilisatsioonide kokupõrge, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks välja arendatud 1996. Vt. lähemalt TOOMAS H. ILVES , Murrangujoonel: Samuel Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrgetest Eesti Ekspress 07. oktoober 1999 Raamatu põhitees on suhteliselt lihtne: külma sõja ideoloogilise vastasseisu lõppemisega ei kao
ellujäämiseks. Ellujääjad annavad oma omadused edasi järglastele. Sotsiaaldarvinism – teatud ühiskondlikud omadused seavad mõned grupid eelissseisu keskk.tingimustes vastupidamiseks. Arenenumad ühsikonnad on vastupidavamad loodusjõududele. Teaduslik rassism: eugeenika (tõutervishoid, propageerib inimkonna genofondi parandamist) ja sotsiaaldarvinism-arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele 3) Ellsworth Huntington osutas seostele kliima ja tervise, energia ja vaimsete protsesside nagu intelligentsuse, geniaalsuse ning tahtejõu vahel. defineeris optimaalse kliima mudeli ja näitlikustas seda, kuidas on Rooma impeeriumi kujunemine ja hare seotud klimaatliste tingimustega 3.Antropotsentrism- inimkesksus 20. saj. I pool- arusaam ühiskonna toimimisest sõltumatult kktingimustest ja ökoloogilisi protsesse jälgimata
savi, pilliroog. o Kreeka mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca. · Hetiidid lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad;
kasvu, mongoliidse silmalõikega, vaimse alaarenguga, enamasti suguvõimetu, ,,ahvivagu" peopesas- 21. Kromosoomi lahknemise häiretest ovogeneesi meioosis. Klinefelteri sündroom (XXY) naiselikud Turneri sündroom (X) sekundaarsed sugutunnused ei arene välja Spontaansed mutatsioonid- iseeneslikud, normaalses elukeskkonnas Indutseeritud mutatsioonid- eksperimendi käigus Mutageen- mutatsiooni põhjustaja +sordiaretus Meditsiin ja geneetika Monogeensed haigused (pärilikud) Tsüstiline fibroos Huntington Hemofiilia Daltonism Kompleksaigused (päriliku eelsoodumusega) Alzheimer Diabeet täiskasvanuna Pahaloomulised kasvajad Depressioon Südame veresoonkonna haigused Infektsioonid (mittepärilikud haigused) Gripp Hepatiit Tuberkuloos (geenide osatähtsus imuunsüsteemis)
pole majandus tegevus, aga intessid juba on kulud). *) Rahakäibe aruanne võtab kommentaridega kokku kust ja kuhu mis raha läheb. Tulevik * Mediocristan on selline ,,maailm" kus muutused on maksimaalselt 1%'ilised, kuid mõnikord juhtub olukord nimega extremistan ehk selline ,,maailm" kus muutused on 100'000% ja suuremad. * Tuleb tegeleda sellega, et leida alernatiive nt naftale ja üldse sisepõlemise mootritele. * Sam Huntington ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (Clash of Civilizations)
vanemate lapsed, kellest üks on X-liitelise haigusegeeni kandja; vanemate lapsed, kellest üks on heterosügootne autosoomse dominantse defekti suhtes. 2. Selgitage, kuidas saab dominantne letaalne tunnus säilida inimese geenifondis? KÜSIMUS Geneetika 41 Doktor Arthur Robinson on tuntud geneetik, kes on seotud selliste pärilike haiguste uuringutega nagu tsüstiline fibroos (cystic fibrosis CF), Huntingtoni haigus (Huntington s disease HD) ja Duchenne lihasdüstroofia (Duchenne muscular dystrophy DMD). Allpool esitatud genealoogilised skeemid näitavad nimetatud haiguste esinemist mõnedes suguvõsades. 7 Otsustage ja põhjendage iga näite põhjal: kas haigus on päritav autosoomselt või suguliiteliselt? kas haigust põhjustav geen on retsessiivne või dominantne?
projektide puhul ELi kontekstis (nagu katalaanid, shotlased, korsiklased, Põhja-Itaalia). Horisontaalne rivaalitsemine toimub igal tasandil. Riikides elavad vähemused (näiteks wuelslased, quabeklased) on mures domineeriva kultuuri mõju pärast (Inglismaa, Kanada). Väiksemad naabrid (näiteks Kanada, Malaisia) on mures suuremate riikide mõju pärast (Ameerika Ühendriigid, Hiina). Ülemaailmsel tasandil tuleb mängu "tsivilisisatsioonide konflikt" (Huntington 1996). Nagu ka tööpuudus ja kuritegevus, mis ohustavad peamiselt üksikisikuid (ohud ühiskonnas); ühiskondliku julgeoleku valdkonna mõisted on nad ainult juhul kui nad ähvardavad ühiskonna kokkuvarisemist. Kuigi analüütiliselt erinevad võivad kolm esimest ühiskondlikku julgeoleku ohtu olla kergesti omavahel seotud. Samuti võivad need ohud kuuluda spektri erinevatesse osadesse (olla erineva põhjusega): alates eesmärgistatud, planeeritud ja poliitilisest kuni
Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring" · Fukuyama - ,,elavad ja surnud tsivilisatsioonid", kokku on 23 · Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused · Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. · Tekke põhjused - võib vaid oletada ja erinevatel teadlastel erinev nägemus asjast. Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad teatud ülesandeid.
projektide puhul ELi kontekstis (nagu katalaanid, shotlased, korsiklased, Põhja-Itaalia). Horisontaalne rivaalitsemine toimub igal tasandil. Riikides elavad vähemused (näiteks wuelslased, quabeklased) on mures domineeriva kultuuri mõju pärast (Inglismaa, Kanada). Väiksemad naabrid (näiteks Kanada, Malaisia) on mures suuremate riikide mõju pärast (Ameerika Ühendriigid, Hiina). Ülemaailmsel tasandil tuleb mängu “tsivilisisatsioonide konflikt” (Huntington 1996). Nagu ka tööpuudus ja kuritegevus, mis ohustavad peamiselt üksikisikuid (ohud ühiskonnas); ühiskondliku julgeoleku valdkonna mõisted on nad ainult juhul kui nad ähvardavad ühiskonna kokkuvarisemist. Kuigi analüütiliselt erinevad võivad kolm esimest ühiskondlikku julgeoleku ohtu olla kergesti omavahel seotud. Samuti võivad need ohud kuuluda spektri erinevatesse osadesse (olla erineva põhjusega): alates eesmärgistatud, planeeritud ja poliitilisest kuni
pm vaidluse pärast, kes on Jeesus, Kaug-Lääne kristlik=iiri kristlik, skandinaavia=viikingid) Kuidas tekivad tsivilisatsioonid? Toynbee: 1) rass – kuulub inimese põhiloomusesse; 2) keskkond. Alati on mingi väljakutse, millele vaja vastus anda, kokkupõrge. Selle suhtes staatiline tsivilisatsioon on määratud hukkumisele, aga dünaamiline elab üle. Toynbee arvates on tsivilisatsiooni areng pidev mäkkeronimine. Huntington „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ - räägib hetkel olevatest, tänapäeval eksisteerivatest tsivilisatsioonidest, erinevalt eelnevatest meestest. Kokku on neid 9 kanti, mida määratleb religiooni alusel: probleem – kas see on ikka kõikehõlmav? ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 (Islam & hindu sümbioos – moslemid, marid – kus? Paigutab veidi ebaloogiliselt) slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 – kaart
Aidata kaasa üldsuse harimisele Isendi ja süsteemi sidumine Leida ja värvata poliitikuid/riigitegelasi Kooskõlastada riigiasutuste tööd Valitsuse jälgimine ja puudustele tähelepanu juhtimine opositsioonis POLIITIKAMUUTUSED Muutuste teooriad: Evolutsiooniteooria varane ja moodne ühiskond Funktsionalistlik teooria diferentseerumine ja integratsioon Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud Huntington (,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge"): poliitilist arengut väljendab poliitiline institutsionaliseeritus, seda mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega, ühiskond muutub keerulisemaks, institutsioone tekib juurde: Omada kontrolli kodanike üle Paindlikult reageerida kodanike nõudmistele Koguda ja jaotada ressursse efektiivselt Kohanduda muutuvate tingimustega
pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur. - tolerantsus ja koostöövaim jne. 3.2. Demokratiseerumise lained: · USA politoloog Samuel P. Huntington (1927-2008) on käsitlenud demokraatia leviku seaduspärasusi ning on välja toonud kahe viimase sajandi demokratiseerumise lained: Demokratiseerumise: Kus? Mis asjaoludel? Esimene laine Ladina-Ameerika kolooniate iseseisvumine; (1826-1922) kodanikuvabaduste laienemine Euroopas 1848-1849 revolutsioonide tulemusena; valimisõiguse laiendamine;
Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? Samuel Huntington mõjukast artiklist laiendatud raamat 1996 ''Tsivilisatsioonide kokkupõrge'', pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Kokkupõrge ei ole igavene. Tsivilisatsioonide tunnused: kiri vaimne tegevus viljelusmajandus varanduslik kihistumine riiklik korraldus Tsivilisatsioonide tekke põhjused (kaks erinevat arvamust): rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama)
power. Defining the dominant party The concept of dominant-party system, or one-party dominant system, refers to "a category of parties/political organizations that have successively won election victories and whose future defeat cannot be envisaged or is unlikely for the foreseeable future" (Suttner 2009: 277). Dominant party regimes are often seen as the contemporary forms of authoritarian rule. For Samuel Huntington, this phenomena is the cause of modernization--social differentiation, economic development, and nationalist struggle--which have created cleavages that could only be repaired through concession, co-optation, and/or organization (Remington and Reuter 2008: 504). Yet, one might say that what distinguishes dominant party systems from totalitarian single-party systems is the fact that dominant parties can still occur within
mis kujutab taimi äärmiselt rafineeritult. Ungari: Bupabesti Rahvusgalerii – Aadress: Kuningaloss, honed B, C ja D, Budapest. Asub endises kuningalossis. Muuseumi saab mägiraudteega. Teoseid: Mihaly Munkacsy portreed klaverivirtuoosist ja heliloojast Ferenc Lisztist, Jozsef Rippi-Ronai “Naine linnupuuriga,” Pal Szinyei Merse “Piknik maikuus.” Põhja-Ameerika: USA: Bostoni Kaunite Kunstide Muuseum – Aadess: 465 Huntington Avenue, Boston. Muuseumi valduses on suur kollektsioon ameerika kunstist. Teoseid: Albert Bierstadti “Indiaanlased Fort Laramie ligidal,” Jean-Antonie Watteau “Perspektiiv, vaade läbi Pierre Crozat pargi puude.” New Yorgi Metropolitan – Aadress: 1000 Fifth Avenue at 82nd Street, New York. Omab Ameerika Ühendriikide kuulsaimat maalikogu. Teoseid: Ameerika disaineri Tiffany juugemdstiilis klaasaknad “Magnooliad ja Iirised,” Rembrandti maal “Aristoteles
läbikukkumine. Horkheimer, Max - saksa filosoof ja sotsioloog.Ta oli üks alusepanijaid kriitilisele teooriale , mille ülessanne on tähistada, mida tuleb muuta ja mida säilitada. Frankfurdi koolkonna peamisi liikmeid. Nimetas oma õpetust kriitiliseks ühiskonnateooriaks, mis ei uuri mitte vahetult antut (positivistid), vaid ajalooliselt kujunenud ja muutuvaid nähtusi ja sündmusi. Mõistus on justkui tumestatud, kuna on saanud vaid võimu ja vajaduste rahuldamise instrumendiks Huntington, Samuel USA politoloog, tuntuimad tööd on rahvusvaheliste suhete alal, nn tsivilisatsioonide kokkupõrke teemal. Huntingtoni käsitluse pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Jaotab maailma 8-9 tsivilisatsiooniks. Jakobson, Roman - Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Koostas kuueosalise kommunikatsioonimudeli. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist.
tähtis selles, see aitab ennast suhestada teistega. Larry Diamond usub, et demokraatia peab paremaks muutma seal kus see juba on, enne kui see teistesse riikidesse edasi viia. Pole nii väga vaja riigi majandust parandada kui riigi valitsemist. On demokraatiasse uskumise langus, sest on pooldemokr. Riigid, mis ei näita seda parimast küljest, see viib autoritaarsuseni ja see pole inimestele hea. 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt. Pole täiesti kindlat teooriat kas demokraatia on jõukuse kõrvalnäht, tagajärg või pole nad kuidagi seotud. Kõrgem sisemajanduse kogutoodang on tavaliselt seotud demokraatiaga. On üldine arvamus, et enne industrialiseerimist polnud eriti demokraatiat, arvatakse, et majanduslik areng ja jõukuse kasv aitab kaasa demokraatia tulekule või vähemalt viia sinna teele. See on siis modernisatsiooniteooria kohaselt
- riik ● Ideed: - tasakaal - tuum-perifeeria - tsivilisatsioon Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk, NSVLi blokk; 3) kõik ülejäänud, kes ei tahtnud olla kummaski blokis (suurem osa Aafrikast, Lõuna- Ameerikast, Mehhiko, Iirimaa, Soome, Rootsi). Kultuuriline jaotus ● Kultuur kui muutuja ● Autorid: - Spengler, “Õhtumaade allakäik” - Toynbee, “Uurimus ajaloost” - Huntington, “Tsivilisatsioonide kokkupõrge” Oswald Spengler ● Tsivilisatsioon kui organism -> ükski organism ei kesta igavesti, sureb mingil hetkel. Fatalistlik oma lähenemises; ● linnade olulisus -> tsivilisatsioonid sünnivad üldjuhul tänu linnadele, elavad mingi aja ja siis surevad ● neli ajajärku kui aastaajad - kevad -> tsivilisatsioon sünnib - suvi -> elab hästi - sügis -> hakkab manduma - talv -> hääbub lõplikult Arnold Toynbee
eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka
vahel, koostöövaim) ning poliitiline kultuur tervikuna. 3.2 Demokratiseerumise lainel Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980.–1990. aastate vahetusel tõstatasid uuesti küsimuse, millised on demokraatia leviku seaduspärasused. Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. Just seda iseärasust märkaski Samuel P. Huntington, kes tõi välja demokratiseerumise lained. 11 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Demokratiseerumise esimese laine (1826 –1922) lõpetas fašismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953–1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas
annaabi.ee 
