Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise
kuivatatul). Hiina kapsal eemaldatakse välimised määrdunud lehed ning kapsas pesta ja lõigata peeneks vastavalt valmistavale toidule. Vanematel hiina kapsa lehtedel on suured ja väga mahlakad leherootsud, millest võib valmistada eraldi roogasid. Eriti hinnatav on hiina kapsas toorsalatina, sest kuumutamisel lõhustub suur osa vitamiinidest. Hiina kapsas on üheaastane salatitaim. Moodustab sarnaselt lehtsalatile hõreda lehekodariku. Väga sarnane pekingi kapsale. Hiina kapsast kasutatakse erinevates salatites, hapendatakse. KURK Kõikidest köögiviljadest on kurk kõige suurema vee sisaldusega (95-97%) ja kõige madalama kalorsusega, kuid teda hinnatakse hea maitse ja organismile vajalike mineraalsoolade sisalduse tõttu. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas. Kõiki neid vitamiine leidub koores ja vahetult koore all. Kurkide hapendamisel säilivad vitamiinid hästi. Rahvameditsiinis kasutatakse kurki ka ravimina
Kiudaineid on rohkem valges peakapsas, nui- ja rooskapsas, vähem lill- ja hiina kapsas. Valku on kapsas 1,2--4 % -- rohkem roos-, lill- ja nuikapsas, vähem valges ja punases peakapsas. Kapsad sisaldavad väärtuslikke toitaineid, kuid toiduenergiat annavad nad vähe -- 100 g valget pea- või lillkapsast annab 23--28 kcal, s.o. kolmandiku kuni poole sellest, mida saab näiteks kartulit süües. See-eest on kapsad suuremahulised ja tekitavad kiiresti küllastustunde. Seega võivad kapsast rohkesti süüa ka tüsedusele kalduvad ja väheliikuvad inimesed. Kapsad peaksid kuuluma ka selle inimese menüüsse, kes soovib kaalus maha võtta. Kapsa raviomadused Kapsast kirjutatakse ka mõnes ravimtaimeraamatus. Peale tõiga, et teda tarvitatakse toiduainena, annavad selleks põhjust veel kaks asjaolu. Esiteks -- juba Rooma arstid soovitasid pestud ja näiteks taignarulliga katki muljutud kapsalehti soojendatult panna riidekotikeses koeranaeltele,
ühekülgne. Leivale lisati harilikult aganaid (teravilja kestad ning peenemad õisikute ja lehtede osad), kuid sageli tuli aganaleivastki puudus kätte. Seepärast suhtuti leivasse suure lugupidamisega. Juhtus leivatükk maha kukkuma, tuli see üles võtta ja leivale suud anda. Kuni kartulit Eestis veel ei kasvatatud, kasutati toiduks põhiliselt naerist, kapsast, Lääne-eesti. teraviljad Tangupuder oli rituaalne toit. See oli seotud esivanemate austamisega, putru viidi hingedele. Tangupuder oli varrutoit, pulmatoit ja matusetoit. Tallinna pagarid küpsetasid oma kaupa peamiselt Saare- ja Hiiumaalt ostetud nisust. Lääne-eesti. köögiviljad
Etioopias on paremad eeldused, sest seal on palju rohkem põllumajadusliku maad kokku ja tänu sellele on on ka kogu saagikus suurem. Eestis on paremad eeldused, sest siin on ühele inimese kohta palju rohkem hektareid. Mis tähendab seda, et üks inimene saab rohkem saaki kui Etioopias üks inimene, teoreetiliselt on igale Eesti inimesele jäetud 0.8 hektarit, aga Etioopia inimesele 0.38 Põllukultuurid ja loomad Eestis kasvatatakse peamiselt odra, nisu, ube, tatart, kapsast, porgandeid, naerist, kartulit Eestis peetakse tavaliselt Lehmi, sigu, lambaid, kanu, mesilased Etioopias kasvatatakse peamiselt aniisi, badiani, koriandrit, avokaadot, odra, ube, kapsast ja tsillit Etioopias peetakse tavaliselt eesleid, kaamlid, mesilased, kanad, kitsed, sead, lambad Eesti spetsialiseerub enamasti loomadele, kes kannatavad külma, sest talved on külmad ja loomad võivad ära surra kui nad ei talu külma.
jäme jahu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Toidud verest Verikäkid Veripann- koogid Verileib Verivorst Verivorst Traditsioonilist eesti verivorsti valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Muud toidud Magushapud värsked kapsad Hernetemp Jõuluroog Mulgikapsad Mulgikapsad Tuntud mulgimaine roog, mis erinevalt tavalisest hautatud kapsast sisaldab ka kruupe. Kasutatud kirjandus http://www.kokaraamat.ee/rahvustoidud.php?cat=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Verivorst http://www.kokaraamat.ee/rahvustoit.php?cat=5&id=13 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k "Praktiline perenaine" K. Kolmann, K.-K. Truusa
supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru
liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. Eestlaste toidupärand Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk
Põhjus on nende tugevas psüühikas. Kuid siiski ähvardavad O-veregrupi inimesi aga peamiselt kõikvõimalikud põletikud, allergia ja haavandtõbi. O-veregrupi inimesed on tavaliselt liikuva eluviisiga ja nad vajavad pidevat füüsilist koormust. Neile sobib rasvavaba, kuid mitte taimetoit. Nende menüüsse peaks kuuluma üsna palju punast liha, mereande ning puu- ja juurvilja. See-eest vältima peaks nisu- ja maisitooteid, kaunvilju, ka palju piima ja kapsast ei tule kasuks (viimane mõjub kilpnäärmele). Tervise tugevdamiseks soovitatakse juua tomati- ja porgandimahla. O-veregrupi inimesed on energilised, nad peavad pidevalt midagi korraldama
*****UDMURDI RETSEPTID***** UDMURDI PEREPETSID: Tainas: 2 muna, 250 ml vett, maitse järgi soola, 2,5 dl rukkijahu ja 2,5 nisujahu. Täidis: 500 g keedetud sealiha ja 300 g kapsast, 100 g hakitud rohelist sibulat, 100-250 g sealiha keeduleent, 6-10 muna. Valmistamine: Veeretada jahust, munast, veest ja soolast kuulikesed, rullida need õhukeseks ja vormida korvikesed. Keedetud sealiha ja tükeldatud kapsas ajada läbi hakklihamasina, lisada sibul ja sealiha, keeduleem ning munad. Segada korralikult läbi. Kanda täidis lusikaga korvikestesse. Seejärel lähevad perepetsid ahju. Küpsevad 15-20 minutit kuumusel 200 kraadi. Ahjust tulnud perepetsidele määritakse sulavõid
Kuidas elada ilma rahata! Kui mitte kusagil maailmas ei oleks raha, siis ma arvan, et inimesed tegeleksid naturaalmajandusega, põlluharimisega, karjakasvatusega jne. Kõik toimetused tuleks ise korda ajada, alustades majapidamistöödest ja lõpetades remonditöödega. Elektri asemel kasutataks siis arvatavasti küünlaid ja õlilampe. Tegelikult oleks selline elu mõnes mõttes isegi hea, sest et siis ei peaks muretsema kust seda raha jälle saab ja kuidas maksta see maks ja teine maks. Ilma rahata saaks tegelikult väga hästi hakkama, sest et kui said meie esivanemad ilma rahata saaks meie kaa. Söök oleks olemas. Jook oleks olemas. Süüa saaks põlluharimise teel ja ka karjakasvatamise teel. Põllumajanduse poole pealt saab süüa kartuleid, tomateid, kurke, kapsast, vilja(kui haritakse viljapõldu)ja viljast leiba ja kõike muud sellist. Aga karjakasvatuse poole pealt saab lehmadelt piima, sigadelt liha, kanadelt muna ja liha. Niiet tegeli...
Avades omale mitu ettevõttet Niedersachsenis saab selle ettevõte omanik väga palju võimalusi Euroopa Liidu turult oma ettevõttete arendamiseks. Tütarettevõte director ja juhtiv personal mõnede nõuete täitmisel saavad endale elamisvõimaluse Niedersachsenis. Arhitektuurist on Niedersachsenis hästi tuntud Lossid. Tänu savi-liivasele pinnasele on NIedersachsenis kõvasti arenenud põllumajandus. Peale vija Niedersachsenis tootakse veel rapsi, suhkrupeeti, salatit, kapsast, porgandit, asprit. Peale põllumajandust ja loomakasvatust Niedersachsenis mängib suurt rolli ka aiandus eriti põhja pool.
Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti ise, lõnga saamiseks kasvatati lambaid. Jalanõude nahk kooriti enda kütitud loomadelt ja pargiti ise. Toit Muinaseestlased toitusid tervislikult. Ja kuna poest süüa osta ei saanud, tuli toidukraam kõik ise kasvatada või küttida. Eestlaste praegusaja igaõhtust toitu kartulit muinasajal veel ei tuntud. Siis kasvatati hoopis naerist, kapsast, läätsi, ube ja herneid, keedeti jahukörti, küpsetati rukki-, kaera- ja nisukakukesi ning veristati loomi. Sool oli Muinas-Eestis toidus suhteliselt harv külaline. Magusaks tehti roogi aga enamasti meega. Perekond Muinaseestlastele oli perekond tähtis. Kõige tähtsam oli isa. Tema võis karistada ja ning oma tüterdele peigmehed valida. Perenaine ei tohtinud käia üritustel, seda tegi ainult peremees.
COCA –COLA esialgu ? 8. Kas dinosaurused liikusid neljal või kahel jalal ? A.neljal jalal B.kahel jalal C.mõlemat moodi 9. Kui sind hammustab TSETSEKÄRBES ...... A.jääd sa kauaks magama B.hakkad täiest kõrist naerma C.hakkad ohjeldamatult sööma 10. Kui vanaks elab hobune ? 11. Su piss muutub punaseks kui oled söönud ...... A.paprikat B.punast kapsast C.punapeeti 12. Kes ma selline olen ? Mul pole juuri ,vart ,õisi ega lehti ,aga ma olen ometi taim . Ma elan vees Ma võin olla roheline ,pruun või punane . 13. Selle puuviljaga Tais metroosse ei lasta .Miks ? A.sest ta torgib B.sest ta haiseb C.sest ta võib plahvatada 14. Õige või vale ? SA KASVAD MAGADES . 15.
Sinu nimi olgu Iisrael Enne filmi vaatamist, poleks ma eales arvanud, et juute kiusati nii julmalt. Ma teadsin, et neid hukati ning saadeti laagritesse sunnitööd tegema. Kuid see, et neid lihtsalt niisama maha lasti, elusast peast lausa põletati, lihtsalt võttis sõnatuks. Mis nad ometi tegid, et seda väärisid? Nad on inimesed nagu meiegi. Filmis nähtud pildid, kus olid juudid maha lastud mingite palkide peal ja vahel, avasid mu silmad. Enne arvasin, et nende kodust ära saatmine oli julm, aga nüüd sain aru, et see polnud veel alguski. Ma ei oska ettegi kujutada, mida nad tunda võisid. Tean seda, et minu tunded pole sugugi head olen pettunud ning ka imestunud nendes, kes nende tapatalgudega kaasa läksid. Kas tõesti ei julgetud vastu hakata? Kas nende tuhandete inimeste mõrvamine ei tekitanud kellegis piisavat süütunnet? Filmi vältel meeldis mulle ainult see, kui kuulsin, et hiiliti vangide...
Laulda Mardilaule. Käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Martidel olid alati kaasa vitsad. Käidi ringi mardiperena (mardiema, mardiisa ja mardilapsed). Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne. Lõuna-Eestis peeti ka mardipulmasid. Mardi nimelistel inimestel tuli välja teha. Marditoidud Söögi hane või muud linnuliha(kukk, kana). Söödi ka sea- või lambaliha. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Põhja-Eestis kapsast. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit. Kadripäev Kadripäev on 25.novembril . Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadrid palusid andideks rohkem näputööks vajalike asju. Kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega Kadripäevast kujunes naiste välistööde lõpuaeg. Kadripäeva seostati tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad.
20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, oder, hirss, nisu, kaer, rukis toodeti erineva jämedusega tangu ja kruupi. Sellest ka pudruliikide väga suur mitmekesisus Venemaal. Suve lõpupoole oli kombeks teha nn ,,rohelist" putru mittetäielikult valminud rukkiteradest. Putrude kõrvale pakuti kala, seeni, juurvilju, metsamarju, piima ja väga harva liha. Köögiviljadest söödi kapsast, naerist, kaalikat, kurki, hernest. Neid söödi värskena või keedeti, hautati, küpsetati, kusjuures alati teineteisest eraldi. Toidu komponente kunagi ei segatud omavahel. Suures koguses söödi sibulat ja küüslauku. Toitude maitsestamiseks kasutati juba 10.-11. Sajandil peterselli, ja vürtsidest aniisi, koriandrit, loorberit, musta pipart ja nelki. Liha keedeti alati kas hapukapsasupis või hautati pudruga. Praadimist ei tuntud. Enamlevinud
täidisega täidetud. Chilli con carne Mehhiko köök Tsillipulber,küüslauk,sibul,vürtsiköömned, veiseliha,tomat,oad,paprika. Kulebjaaka Vene köök Suur piklik pätsikujuline kihiline pärmi-või lehttainapirukas.Täidisena tarvitatakse enamasti liha või kala,kuid ka kapsast ja seeni. Pelmeenid Vene köök Valmistatakse kõrgemat sorti nisujahust ja veest.Täideseks pannakse hakkliha ja sibulat. Pliinid Vene köök Pannkoogid,mille jahukogusest peab pool olema tatrajahu.Süüakse soolase lisandina. Pasha Vene köök Kohupiimast tehtud. Sõrnikud Vene köök Kohupiima pannkoogid.
Iirma liitus Euroopa Liiduga aastal 1973 aga otsustas välja jääda Shengeni viisavaba ruumist. Isamaalisus Küllaldki kõrge. Tähtpäevad ja kuupäevad 17 märts Pätrikupäev, 12 juuni boyne lahingu päev, Söömis kombed Iiri hautis, peekon ja kapsas, boxty(kartuli pannkook). Põhitoit koosneb kapsast. Alkohol 20 saj algul tootis iirma 90% maailma viskist. Nad kulutavad aastas 26 tuhat krooni/korteri alkohooli peale. Kolm korda Rohkem kui Taani ja kümme korda rohkem kui Kreeka. Nende põhilseks joogiks on viski, ,,iiro kohvi", koteilid ja õlud.
Elu võimalikkusest Gröönimaal Gröönimaa on maailma suurim saar. Suurem osa asub põhjapolaarjoonest põhja pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal natukene üle 9 liigi: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Kõigil loomadel on paks rasvakiht või tihe karvkate, mis kaitseb neid Gröönimaa külma ilma eest. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest umbes 60 pesitseb seal ja ligi 30 talvitub seal. Sealsetes vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka ...
Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik vajalik on käe ulatuses. Poed on lähedal, haiglad on olemas ja ka erinevad asutused , kus on pidevalt vaja käia. Kõige tähtsam on see, et abi on läheduses ka siis , kui on väga halvad ilmastikuolud. Maal on siiski suurem võimalus, et elekter või levi võib kaduda. Kus on siis parem elada? Kindlasti maal . Siin on palju ohutum, eriti laste jaoks. Ka vanematel ei pea
Seal ei kuule naiste säutsumist ning sinna minekuks leiab alati põhjuse. Linnavurlede meelest on maaelu aina üks roosamanna. Maal ei pidavat toidu peale raha kulutama, sest kartul ja kapsas ja liha ning kõik muu selline on maal olemas. Ole ainult virk ja kogu. Maaleht kirjutas, et viimasel ajal on ka mõned linnakad hoolsaks hakanud. Sõidavad oma mersudega maale põllu äärde ning laadivad pagasiruumi kõike vajalikku täis: kartulit, kapsast, porgandit... Täiesti arusaadav, maal manti on. Käiakse ju metsas seenel ja marjul, miks mitte ka näiteks põllu peal kapsal. Põlise maamehena esitan üleskutse: tulge kõik maale elama!
mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistatakse suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Juba ammustest aegadest alates on venelaste menüüs tähtis osa vedelatel toitudel - suppidel. Isegi praegu on vene lõuna - ükskõik kas rikas või vaene - mõeldamatu ilma supita. Vene rahvusliku köögi omapära ei olene mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistatakse, vaid ka
Kuidas toimub kapsa hapendamine ja mis selle põhjustab ? Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet (kõnealusel juhul riivitud kapsast), baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Hapnemisprotsessi käigus moodustub piimhape. Kindel märk käärimise algamisest on vahu ilmumine hapnemisnõu pinnale ja gaaside eraldumine. Hapendamisel kehtib lihtne tõde - mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub n...
Eesti põllumajandus Kadri Lebedev Põllumajandus Eestis • Eesti alale jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. • Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. • Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. • Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. • Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. • Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast. • Arvestades rahvaarvu, on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur - 0,8 ha inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikide...
Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Maitseained- 17- 19 saj sool, mesi , sinep, köömned , kadakamarjad, ürdid,piparmünt, pune, majoraan, roheline sibul, till. Kausutati, suppide,vorstide(pune, majoraan), putrude valmistamisel. 3
Seetõtte on aedvili paljude lahjumisdieetide oluline koostisosa. Lahustumatud kiudained vähendavad sapphapete imendumist ning väljutavad raskematellide ioone organismist. Täiskasvanud inimene vajab erinevatel andmetel keskmiselt 20-40 grammi kiudaineid päevas, Tegelikult sisaldab toit keskmiselt 10-20 grammi kiudaineid Et saada 20 grammi kiudaineid, oleks vaja süüa näiteks 400 g täisteraleiba, 900g kartuleid, 1 kg õunu, 800 g kapsast või 1,4 kg porgandeid. Ainult ühte neist toiduainetest päeva jooksul sellises koguses ära süüa ei jõuaks, sellepärast ongi oluline süüa päeva jooksul mitut erinevat kiudaineterikast toitu. Lahustuvad kiudained- Õun 0,7g Banaan 0,4g Kapsas 0,4g Lahustumatud kiudained.- Õun 1,1g Banaan 0,4g Kapsas 0,7g Leivas 3g Riis annab ka olulisel määral kiudaineid.
( Aive Sarjas) Vägisi pressitakse peale euromeelsust. Selle asemel, et lubada kohalikel turgudel, kohalikus külapoes ja mujal sellistes kohtades müüa oma majapidamise toodangut, räägitakse euroopa nõuetest. Maainimene, kes on leidnud endale tööõnne, aga mingil hetkel ta siiski koondatakse, saaks ideaalselt hakata tootma söögi poolist, millega kodulähedal kaubelda. Isiklikult, kui rääkida minust, arvan, et ma paremameelega ostaksin "naabritädilt" piima, mune, liha, kapsast, kartulit jms.kui kuskilt poeleti pealt. Sealne toodang on säilitusained ja muud imelikka aineid täistopitud, seega naabritädi käest ostmine oleks palju tervislikum variant. Kasu saaks nii mina kui tema. Tema saaks raha, mina saaksin tervislikkuma toidu, pluss veel arvatavasti ka odavamalt toidu. Kasu oleks kõigil. Lõppkokkuvõttes arvan ma, et tööpuudus oleks likviteeritav asi, kui promotaks rohkem maaelu, kui linnaelu
4. Toitumine 5. Areng 6. Ohustatus ja kaitse 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 9. Pildid · SISSEJUHATUS Merikapsas (Crambe maritima) on rannikutaim, mis kuulub ristõieliste sugukonda nagu tavaline peakapsaski. Ta kasvab kuivadel klibustel ja liivastel rannavallidel natuke veepiirist ülalpool. Taime jämedad lihakad juured ulatuvad aga sügavale, soolase vee piirkonda. · KIRJELDUS Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab teisel aastal ja kasvatab parajasti seemneid. Tal on küllaltki tihe suur kobarõisik, milles on lugematul arvul valgeid õisi. Kuid peamine, mis teeb ta sarnaseks ka peakapsaga on lõhna ja maitse kõrval lahtede värvus. Merikapsa lehed on täiesti sinakashallid. Huvitav on ka see, et üheltki merikapsa osalt ei leia me ühtegi karva, neid lihtsalt polegi seal. Merikapsas on väga kena nii mererannal kui ka peenras. Valged lõhnavad õied asuvad suurtes
Kalevite ratsu sai lahingus surma ning Kalevipoja tuju muutus pahaseks ja vihaseks. Siis sammus Kalevipoeg teiste meestega (Olevi, Sulevi ja Aleviga) koju võidusõnumit viima. Laande jõudes nägid neli meest suitsu ja tuld ning nad läksid suitsu järgi juhtides sinna paika. Seal nägid nad vanamoori, kes tegi paja alla tuld ja keetis selles lahjat leemekest. Mehed jäid ööseks sinna, lisasid leemekese sisse kapsast ning olid nõus pada valvama, et vanaeit saaks minna magama. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et nad ei tohi lasta kutsumata võõral keedust (katsuda) maitsta, muidu jäävad ise nälga. Siis olid kõik mehed kordamööda paja valves. Esimsena valvas pada Alevite poeg. Saabus härjapõlvlane ning soovis keedust katsuda. Alevipoeg lubas Härjapõlvlasel kapsakeedust maitsta, kui ta kulbi sisse ära ei upu. Sarviku poeg maitseki, muutus suureks ja kadus ning pada oli ka tühi
riski ja aeglustad keha vananemisprotsessi. Veregrupidieedi leiutaja Peter D'Adamo arvates sõltub organismi seisund reaktsioonidest, mis toimuvad sinu veregrupi ja tarbitud toitainete vahel. Kui sööd oma veregrupile sobimatut toitu, pistad rinda tagajärgedega. 0 - veregrupiga inimesed peaksid sööma palju liha, kala, aed- ja puuvilju. Piirata tuleks teraviljatoodete ja kaunviljade tarbimist. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima nisu, maisi, ube, läätsesid, kapsast, roos- ja lillkapsast, lehtsinepit. Head teevad pruunvetikas, mereannid, sool, maks, punasekiuline liha, leht- ja spargelkapsas, spinat. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on B-grupi vitamiinid, K-vitamiin, kaltsium, jood, magusjuur, pruunvetikas. Samuti peab koha leidma treeningule: hästi sobivad aeroobika, sõjakunstid, kontaktsed spordialad ja jooksmine. A - veregrupiga inimesed peaksid sööma enamasti taimetoitu. Kasulikud on aedviljad, tofu ehk
Marditoidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus www.folklore.ee www.wikipedia.org www.miksike.ee www.maaleht.ee www.eesti.ca Aitäh tähelepanu eest!
Spetsialiseeritud suurtalu vorm on Ukrainas.Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. Keskendutakse põhiliselt toiduainetööstusele 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud (taime - või loomakasvatusele)? Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake, näiteks: maisi, kartuleid, suhkrupeeti, nisu, päevalille seemneid, soojaubasid, tomateid, kapsast, rapsi, sibulaid, õunu ja mune. Enamarenenud loomakasvatus harud on: sead – 7,4 miljonit, veised – 4,4 miljonit, lambad – 1,1 miljonit, kitsed – 646 tuhat, hobused– 395 tuhat, eeslid 12 tuhat ja kaamelid 800 tk. Kodulindude arv: kanad – 195 tuhat, pardid – 10,8 tuhat ja kalkuni – 2 tuhat. 4) Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Varustab ennast maisi, kartulite, suhkrupeedi, nisu, päevalille
nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. · Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene Köögi mõjutajad ·
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
Chilli con carne Mehhiko Tšillipulber,küüslauk,sibul, vürtsiköömned, veiseliha,tomat,oad,paprika. Kulebjaaka Vene Suur piklik pätsikujuline kihiline pärmi- või lehttainapirukas.Täidisena tarvitatakse enamasti liha või kala,kuid ka kapsast ja seeni. Pelmeenid Vene Valmistatakse kõrgemat sorti nisujahust ja veest.Täideseks pannakse hakkliha ja sibulat. Pliinid Vene Pannkoogid,mille jahukogusest peab pool olema tatrajahu.Süüakse soolase lisandina. Pasha Vene Kohupiimast magustoit
· Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder). Palju kiudaineid leidub ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Süües viis oskuslikult kombineeritud puu- ja köögivilja, saavad lapsed piisava koguse kiudaineid päevas. · Süües päevas 1 tomati, 1 suure porgandi, 100 g kapsast ja lehtköögivilju, 1 banaani ja 100 g tumedaid viinamarju, saab eelkooliaeline laps üle 100% vitamiini C, - karoteeni ja foolhappe, peaaegu 100% kiudainete, kaaliumi ja vase, peaaegu 3/4 magneesiumi, peaaegu pool E-vitamiini ja umbes 1/3 B-grupi vitamiinide, fosfori ning umbes 1/5 ülejäänud mineraalainete päevasest soovitatavast kogusest. 5
vaja poleks. Siin tuleb heaks näiteks Ameerika Ühendriigid, kus ülekaaluliste inimeste arv kasvab kiirelt ja see põhjustab probleeme. Kuidas saaks siis liigostmist vähendada ? Kindlasti ennem poodi minekut kõik vajalikud asjad kirja panna ja poes olles üritada vaadata mittevajalikest asjadest mööda. Selle asemel, et hüpermarketitest enda toitu osta võib vaadata ka turgudele, kus on eestimaist kapsast ja õuna kuhjaga müüa. Lisaks sellele saab veel hinda ka alla tingida, mis on kindlasti kasulikum, kui osta geneetiliselt muundatud õunamaitselist asja hüpermarketi ,,puuviljalettidelt ,,. Lisaks veel säästab see ka loodust, kus me kõik elame. Liigtarbimise alla kuulub ka elektri, vee ja küttesoojuse mõttetu raiskamine. Kui toas palav, siis ei ole mõtet akent lahti kangutada, vaid radikal soojust alla keerata. Sama kehtib ka veega. Kui
ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, · luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, · raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. C-vitamiini saadakse: · puu- ja köögiviljadest · marjadest · mahlast- astelpaju · kibuvitsast · mustsõstardest · tikritest · maasikatest · paprikast · kaalikast · brokolist · tomatist · kapsast · kartulist · tsitruselistest · kiivist C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel.
Vene toidud Iidsetest aegadest on Venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taina valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj. Juurviljadest valmistati suupisteid(sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid Väga oluline tähtsus on vene köögis ka viina kõrvale mõeldud sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale
tavaliselt veisehakkliha, (punaseid) ube ning tomateid. Kulebjaaka Vene köök suur piklik pätsikujuline kihiline pärmi- või lehttainapirukas vene köögist. Täidiseks tarvitatakse enamasti liha või kala (eriti lõhet), kuid ka kapsast, seeni vm. Tainas rullitakse õhukeseks (0,5-1 cm), 18- 22 cm laiuseks ja küpsetusplaadi pikkuseks leheks, keskele tõstetakse täidisekuhi. Sageli pannakse täidise ümber ka õhukesi pannkooke ning ühele kulebjaakale mitu täidis
- kaltsiumi (40 mg), - fosforit (26 mg), - magneesiumi (12 mg), - rauda (0,47 mg), - naatriumi (18 mg). Vitamiinidest sisaldab C- (30 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 100 grammi valget peakapsast annab 25 kcal energiat. 54. Valge peakapsa sordid jagunevad. varajasteks, - keskvalmivateks, - hilisteks. 55. Valge peakapsa kasutusviise. Kapsast võib süüa: - toorelt (salatina), - kuumtöödeldult. Hapendamine: - teeb kapsa kergemini seeditavaks, - muudab köögivilja tekstuuri ja maitset, - säilitab vitamiinid ja mineraalained Peakapsast võib töödelda mitmel erineval viisil: - aurutada, - hautada, - pruunistada, - täita, - hapendada,
juhtudel võib süüa orast. Põder on suhteliselt terve loom. Põtradel võib esineda nahakasvajaid. Metskits. Maailmas on 2 liiki metskitsi: Siberi metskits ja euroopa metskits. Kits sööb lehisvihtasid meeleldi (nõgesevihad ja vaarikavihad eriti). Sööb hea meelega ka silo, teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni. Metskitsel on palju haigusi (ümarussid kopsus näiteks - praktiliselt kõik isendid nakatunud). Metssiga. Teadaolevalt suurim siga Eestis lasted 300 kilo. Kapsast eriti ei söö. Kohastunud elama tihedates tihnikutes. Karjalise eluviisiga loom. Karjad moodustuvad tavaliselt emise juhtimisel. Väga suure karja puhul võib ka kult karjajuht olla. Sünnihetkel kaalub põrsas 1,2-1,4 kilo. Esimesed 4 elukuud on vöödilised, siis vöödid kaovad. Kõige viljakam emis on 6-aastane. Siga on üsna tark loom ja oskab karja hoida ohtudest eemale. Esimese eluaasta jooksul sureb ca 50% põrsaid ära. Kannatab hästi igasuguseid vigastusi. Tugev ja vintske loom.
6)Lihtrahval oli võimalus saada parem maine , kui neil on maksud kõik ilusti tasutud ja nendega pole probleeme , ehk siis linna rahval oli kergem saada võimule. Linna miinused : 1) Linnad olid väga tihedalt asustatud , inimesed , kes elasid linnas viskasid kõik oma prügi tänavale. Selle pärast oli ka linnades hügeeni probleeme. Sellest tinigtuna levis linnas palju haigused ja katke. 2)Linnas ei saanud kasvatada endale ise näiteks kartult, kapsast ja teisi toiduaeined , sest et linnas oli kõik kätte saadav ja linnas polnud seda kuskil kasvatada. 3)Linnas elades pidi maksma makse , mida maal ei olnud . Paljudel , aga ei olnud seda raha ning neid karistati selle eest. 4)Linnades oli rõhkem tülisid kui linnades . Tülid tekkisid selle tõttu , et keskajal oli selline ütlus . "linnaõhk teeb vabaks" : neid talupoegi , kes suutsid end varjata rohkem
ja paar pakki. · Kui eestlaste jaoks tähendavad jõulutoidud eelkõige hapukapsaid ja verivorsti, siis Rootsis on kõige kuulsamad jõulutoidud lihapallid ja libekala (lutfisk). Viimast hakatakse valmistama juba mõni kuu varem ning enamik noorema põlvkonna rootslastest ei ole seda kunagi ise algusest lõpuni teinud.Rootsis ja Soomes on 99 % söödavast libekalast kuivatatud molva. ). Nad valmistasid jõulukala (lutfisk) ja rohelist kapsast (grön kål).Jõulukala valmistamisega kaasnes spetsiifiline lõhn, mida tundis juba trepikojas mõni päev enne jõululaupäeva. Kalu söödi koos keedetud singi ja dopp i grytan'iga. Täiskasvanud jõid mumm'i, see on tume õlu (porter) segatud magusa limonaadiga. Söögi seedimiseks võeti juurde ka napsu. · Lutfisk - jõulukala, kuivatatud tursklane või süsikas, mis leelises leotatud, selle järel keedetud. Serveeritakse piima- või sinepikastmega
Tegin puuviljakorve. Lõikasin juuste. Tegin juustulaudasid- suitsujuust, 4 erinevat hallitusjuusu, moos. 03.12 Kell 9.00 hakas töö. Tegin valmistusi pitsa jaoks. Lõikasin hapukurke, sibulat, sinki, tomateid. Tegin 2 tüüpi pitsat, hakkliha ja singi. Panin pitsapõhjale tomatipastat, tomateid, sinki ja peale rohkelt juustu. Teisele tomatipastat, paprikat, hakkliha ja rohkelt juustu. 04.12 Kell 9.00 hakas töö. Lõikasin masinas kurke, kapsast, sibulat. Lõikasin hapukurke. Tegin ettevalmistust lasanje jaoks, paigutasin lasanje plaate, panin peale hakkliha ja juustu ja nii mitu kihti. Lõikasin peeti, sibulat, tilli, tomateid, peterselli, kurki, viinereid, sinki, liha, vorsti. Paigutasin brownies küpsiseid vaagnatele, lõikasin sushit, paigutasin küpsiseid vaagnale, tegin puuvilja korve. 05.12 Kell 12.00 oli tuleohutuse ja evakueerimise häireõpe. Kell 16.00 lõikasin meloneid viiludeks 200 tk
segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Tänapäeval kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika "banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja. Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad
Rapla Ühisgümnaasium 11R ,,MINU HAITI" ELLUJÄÄJA Referaat Juhendaja: Rapla 2013 Sisukord Ülevaade teose sisust................................................................................................................................3 Kultuurilised erinevused...........................................................................................................................4 Ülevaade teose autorist........................................................................
ühest klaasist mida oli võimalik sealsamas külma veega loputada ja mingit probleemi ei olnud. Inimesed sõid nõukogude ajal niimoodi nagu tänapäeval vanemad inimesed näiteks: kartul, hakkliha kaste, liha. Inimesed käisid tollel ajal enamasti siiski väljas söömas (lõunatamas), sest poest polnud võimalik valmistoitu osta ja hinnad olid odavad. Maal kasvatasid inimesed omale ise toitu: kartulit, kapsast, porgandit jne, ning varusid neid isegi keldrisse, et terve aasta saaks süüa. Linnainimestel olid ka enamasti suvilad kus nad kasvatasid omale peamiselt toiduks juurvilju. Seoses maal elamisega ja toidukasvatamisega pidi koolilapsed alates põhikoolist käima kolhoosi põllul kartuleid korjamas. Käisid septembris paar päeva koolis ning siis läksid kaheks nädalaks põllule kartuleid korjama, nõukogude ajal oli lapstööjõu kasutamine täiesti normaalne asi
toidukultuuri. Nii pakutakse Saaremaal või Kihnu saarel, Setomaal või vanausuliste külades just neile paikadele omaseid toite autentses kultuurikeskkonnas. Kindlasti peaks Eesti külalidtele pakkuma meile eriti iseloomulikke toite: leiba ( magushaput rukkileiba, hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju, keedetud vahtusid- rukkijahuvaht, mannavaht, odrajahuvaht, magusaid suppe), küpsetisi ( karaskit, sepikut, kohupiimapirukat, pannileiba) ning jooke ( kama, leivakalja, koduõlut). Eesti toitlustus- ja turismiettevõtted on võimelised pakkuma rohkem kui kahtsadat toitu, mida oma rahvustoiduks peame. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
