Koka praktiline töö suurköögis Linnulihapuljong Lihapuljong Kalapuljong Seljanka Borš Frikadellisupp Rossolnik Hartšo Oasupp Nuudlisupp Valgepõhikaste Kartulilisand Toorsalat Köögivilja lisand Punapeedi küüslaugu salat Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja hakklihaga Maksapasteet Kartulisalat Rosolje Rosolje
Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või hapupiimaga. Herne- või oasupp: liha vesi hernes või oad sibul Verivorst: odrakruup vesi liha (pekki või nt. sealiha) sibul rasv soolikad Sepik: piim jämejahvatatud hirsi- või odrajahu pärm või Odrakruubisupp: vesi odrakruup piim või Kasutatud materjal: http://ru.wikipedia.org/wiki/_ Kalvik S. 1984. . Tallinn: Perioodika
Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19 saj lõpuks nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Lõunaks keedeti peamiselt kartuleid, liha ja kastet. Väga vana komme on linnupette söömine. Seda söödi jüripäevast rukkilõikuseni.
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul,
Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Magustoitudeks on: hapupiimapudi ,kaerahelbeküpsised ,kaerakile, kama ,kamakäkid ,küpsetatud ahjuõunad ,õllesupp ,piimasupp munaga. Küpsetatud ahjuõunad on magusad õunad mis sobivad hästi serveerimiseks koos vaniljejäätise või kastmega. Supidest on rahvuslikud : hapukapsasupp ubadega ,kört ,oasupp ,piimasupp kruupidega ,pulmasupp ehk siis pulmarokk ja samuti ka räimesupp. Kört on keevasse piima segatud odrajahu. Verest rahvustoidud on:verikäkid,verileivad,veripannkoogid ja kindlasti verivorst. Verikäkid on sealihast kas siis kuubikud või ringikujulised,mida tehakse ahjus või pannil. Eelpool nimetamata jäänud rahvustoit on kindlasti mulgipuder. Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Samuti on rahvustoiduks ka kama
päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest(fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Vastlapäev eestis Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Vastlapäev mujal maailmas Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal ajalugu
Rootsi köök Rootsi laud Väga tuntud on rootsi laud (smörgåsbord - võileivalaud), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis, mida võetakse sealt ilma lauas istumata. Rootsi köök Tuntuimad road Lõhest valmistatakse graavilõhet (gravad lax). Väga armastatud klassikaline vormiroog ‘’Janssoni kiusatus’’ sisaldab kilu ja kartulit. Lisaks on veel armastatud roogadeks lihapallid (köttbullar) kartulipüree ja pohlamoosiga. Panniroog (pyttipanna) ja oasupp pekiga. Rootsi köök Magustoidud Magustoitudest on levinud mitmesugused koogid ja muud küpsetised. Erilisel kohal on pannkoogid. Rootsi köök Lauakommetest Kõige ametlikumaltk õikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. Rootsi külalislahkusest hoolimata võib lõuna Stockholmis kujuneda peaaegu tõeliseks katsumuseks. Rootsi köök Lauakommetest Peakülaline saadab traditsiooniliselt perenaise lauda ja istub tema vasakule käele. Alustuseks pakutakse napsu ja
Tänapäeval on jõulutoit varasemast mitmekesisem. Kõigepealt suuakse verivorsti, jõulusinki, hapukapsast ja kartuleid, kõrvitsasalatit ja pohlatoormoosi, pasteete, sulti, sealiharulaadi ja rosoljet või kartulisalatit, piparkoogid ja glögi. Vastlapäev Ajaloolised vastlapäevatoidud olid herne- või oasupp ja seajalad. Tänapäeva süüakse ka samu asju juurde on tulnud vahukoorega vastalkukkel. Mihklipäev Traditsioonilised toidud olid lambalihast: keedetud lamabliha karulite ja kaalikatega, lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Tänapäeval süüakse samu asju. Lihavõttepühad Lihavõtete ajal keedeti ja värviti
· Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaatamine · Foorumis suhtlemine ja arutlused Vastlapäeva teemadel · Oma tööde esitamine internetis · Klassikaaslaste tööde hindamine · Koolilaada korraldamine Esimene kokanduse tund · Pannkookide valmistamine Teine kokanduse tund · Ülevaade eesti vastlapäeva toitudest (vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder) Ülepanni-pannkoogid Valmistusained · 1/2 l piima · 2 muna · 2 kl jahu · 50ml suhkrut · 1spl soola · Veidi rasvainet praadimiseks Valmistamine 1. Klopi munad suhkruga lahti, lisa sool. 2. Lisa vaheldumisi jahu ja piim. 3. Lase taignal seista 1/2 - 1 tund, et jahu paisuks. 4. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt helepruuniks. 5. Serveeri suhkru, moosi või meega. Hüva nõu:
Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei
ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim Vastlapäev läätsesupp, hernesupp Seajalad, hernesupp, vastlakukkel, hapukapsas seajalgadega, oasupp kartulitega seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk
Valmistusviis Haki sibulad ja kuumuta paksupõhjalises potis õlis. Lisa tükeldatud lihad ja vorst. Kuumuta 10 min segades, siis lisa keev vesi, puljongikuubikud, loorberileht ja pipraterad. Hauta kaane all 15-20 min. Sega purustatud tomatid jahuga ja kuumuta eraldi väikeses kastrulis paar minutit. Lisa supile koos tükeldatud kurgi ja ülejäänud ainetega. Hauta veel 5 min, siis tõsta pliidilt, kata kaanega ja lase 5 min maitsestuda. Vajadusel maitsesta veel soola ja pipraga. Oasupp singiga(Rootsi) Valmistusained 1 tl Porgand 1 tl Sibul 1 küüs Küüslauku Õli 200 g Külmsuitsusinki 150 g Valged oad 0,5 dl Tomatipüree 2,5 dl Purustatud tomateid 2,5 dl Kanapuljong Must pipar Sool Loorber Cayenne'i pipar Valmistamisviis 1. Lõika porgand ja sibul ribadeks, peenesta küüslauguküüs noaga. 2. Kuumuta suures keedunõus veidi õli ja pane porgandid küpsema, mõne minuti pärast lisa sibul ja küüslauk. 3
Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks. Vastlapäeva põhiroogadeks, mida tehti, olid: läätsesupp, hernesupp seajalgadega, oasupp seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid. Tänapäevaga ei ole see traditsioon väga muutunud, tehakse vastlakukleid ja kõige enam ka hernesuppi seajalgadega. Lähemalt uurides sain palju teada, et on veel väga mitmeid erinevaid toite, mida sel päeval söödi.
Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks. Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda. Põlduba on kasutatav nii inimtoiduks (soolauba, oasupp jm.) kui valgu ja energiarikka loomasöödana. Eristatakse kolme botaanilist tüüpi seemne suuruse ja kuju järgi: · väike 1000 seemne mass kuni 650 g · keskmine 650...800 g · suur üle 800 g Võrreldes hernega on oa kasvuaeg ligi 40 päeva (kuu aega!) pikem. Kasvatamiseks sobivad raskema lõimisega, kevadel varakult harimist võimaldavad mullad. Külvikorras sobib uba külvata alles 4..
Kaunista tomati ja hakitud maitserohelisega. Serveeri keedetud kartulitega. 6 ). Küpsetatud koorega kartulid Valmistusained 500 g kartuleid 1 spl võid 1 spl soola Valmistusviis Pese kartulid harjaga korralikult puhtaks. Määri pann võiga ja pane kartulid pannile. Puista peale sool, küpseta ahjus. Küpsetamise ajal võid kartuleid veel sulavõiga määrida. Serveeri kuumalt võiga, soolasilguga, murulaugu- või sibulakastmega, hapupiimaga. 7 ). Oasupp Valmistusained 2,5 l vett 200 g põldube 300 g suitsuliha 200 g kartuleid 1 sibul soola 3 spl hapukoort Valmistusviis Pese ja leota oad (u. 3-5h). Pane keema koos leotusveega. Lisa suitsuliha kamar, hakitud sibul ja sool. Keeda kolmveerandpehmeks ning lisa siis suitsuliha ja tükeldatud kartulid. Serveeri hapukoorega. 8 ). Piima-klimbisupp Vanasti tehti õhtusöögiks tihti lihtsat piimasuppi, mille kõrvale söödi võisaia. Valmistusained 4 portsjonile : 0.5 l Vesi 0.5 l Piim Sool
eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal võinädal (). Mida üldiselt tehakse ?
punajuuri peet lanttu kaalikas vihreä salaatti roheline salat kurkkusalaatti kurgisalat katkarapusalaatti krevetisalat sekasalaatti segasalat perunasalaatti kartulisalat kalalautanen kalavalik lihalautanen lihavalik mäti kalamari 6 lohi lõhe piirakka pirukas voileipä võileib Keitot lihaliemi puljong keitto supp hernekeitto hernesupp kaalikeitto kapsasupp kanakeitto kanasupp kalakeitto kalasupp lihakeitto lihasupp sienikeitto seenesupp papukeitto oasupp kesäkeitto piimasupp vihanneskeitto juurviljasupp Pääruuat pääruoka, ateria praad ranskalaiset perunat friikartulid keitetyt perunat keedetud kartulid paistetut perunat praetud kartulid uuniperuna ahjukartul perunamuusi kartulipuder hapankaali hapukapsas riisi riis makaroni makaron 8 vihannes köögivili jauheliha hakkliha naudanliha loomaliha porsaanliha sealiha lampaanliha lambaliha kana kana kala kala pihvi pihv kotletti kotlet kastike kaste Juomat vesi vesi kivennäisvesi mineraalvesi
tükeldus viiludeks · Guljass (unga) terava maitsega paks supp lihaga · Prantsuse sibulasupp (oignon) paks püreetaoline supp (serveerimisel supi sisse saiaviil riivjuustuga, seejärel kuumutatatkse kuni juust on sulanud) · Minestrone (itaalia) paks köögiviljasupp peekoni, singi, vorstiga (serveeritakse riivitud juustuga (parmesan)) EESTI RAHVUSKÖÖGIS · Kalasupp · Liha-klimbisupp · Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna
· Parima toiteväärtuse annab loomse ja taimse valgu kombinatsioon Valgu imendumist soodustavad · TERAVILI KOOS PIIMAGA o Riis, kaer, nisu, oder, tatar piim, juust, kohupiim, jogurt Täisterajahu pannkoogid piimaga Müsli piima või jogurtiga Täisteraleib juustuga Jogurt nisuidudega · TERAVILI KOOS KAUNVILJAGA o Riis, kaer, nisu, oder oad, herned, sojaoad Oasupp riisiga, hernesupp täisteraleivaga Valgu imendumist soodustavad (järg) · TERAVILI MUNADEGA o Riis, kaer, nisu, oder, tatar, hirss munad Tatrajahupannkoogid munadega · KARTULID MUNADE VÕI PIIMAGA o Kartulid munad, piim, jogurt, juust, kohupiim Kartulid kohupiimaga Kartulid juustuga Spordiga tegeleja valguvajadus on suurenenud
c Või d Seljanka e Kala punases marinaadis f Broilerisalat g Juustuvalik h Lõhe aedviljadega Õige FEDHDABC vastus 78 Variant 2 a Kohv/tee b Aedviljasupp c Riisi-maisisalat krevettidega d Kanafilee peekoni ja juustuga e Jogurtitarretis f Leib/sai g Morss Õige CBDEAFG vastus Variant 3 a Oasupp singiga b Suvesalat vürtsika vorstiga c Marjatarretis d Piim/keefir e Leib/sai f Seapraad Õige BAFCDE vastus 2. Tutvuge kahe restorani kodulehekülgedel toidukaartidega. A. Loetlege, mis sektsioonid on kummagi ettevõtte toidukaardil. B. Võrrelge menüüsid omavahel. 3. Koostage ideekaart „Restorani toidukaart“. 79
Hapendatud rukkileib 108 magushapu rukkileib Suupisted Munavõi Täidetud munad Räim heledas marinaadis Kuivatatud kalad Soolakalad Suitsukalad Rulaadid Suitsuliha Hakklihapallid kastmega Sült Sõir Marineeritud seened Marineeritud kõrvits, punapeet Hapukurk Kartulisalat Rosolje Soola seenesalat Soolaoad Supid Kalasupp Lihaklimbisupp Eestipärane hapukapsasupp Hernesupp Oasupp Piimasupid Külasupp või talupojasupp Põhiroad Keedetud sealiha köögiviljadega Lihapallid Mulgi kapsad Mulgi puder Sült Seapraad, hautatud hapukapsa ja ahjukartuliga Paneeritud sealiha Verivorst/ käkk Pikkpoiss Tanguvorst Praetud liha Ulukipraad Kalavorm Soolakala kartuliga Praetud kala 109 Ühepajatoit Köögiviljakotletid Seenekotletid Tangu või kruubipuder Magustoidud Värsked marjad Marja ja puuviljakompotid Magusad klimbid Marjasupid
annaabi.ee 
