12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale. Monoteism ainujumalakultus. Messias Taaveti soost salvitud kuningas. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik
komponeeris ta Inglismaal. Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed.1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume , mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks.Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur
Kristlus Mirell Ojassalu Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Usundi jälgijad : Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. a andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioonis. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, LõunaAafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Click to edit Master text styles Second level
Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: 1.Toora (seadus) kõige tähtsam osa, 2. Prohvetid sisaldab ettekuulutusi ja 3.Kirjutised - laulud armastusest, vihast lootusest, võidurõõmust ja patukahtsusest. Juutide pühakiri tõotab,et Jumal saadab neile Messia. Ta sünnib Jumala poolt määratua ajal ja on targem kõikidest prohvetitest. Messias toob rahu, õigluse ja üksmeelt maailmale, sõjad ja vägivald lõppeb. 10 käsku: 1. Mina olen Issand, sina Jumal.Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida. 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit ! 6 päeva tee tööd ja toimeta kõik oma talitused, aga 7. Päev on Issanda, sinu jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust.
ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H juhitud teater läks pankrotti ja ta otsustas loobuda ooperite kirjutamisest. Händelile kuuluvad esimesed täisväärtuslikud oratooriumid muusikaloos Ainestik on enamasti piiblist. Kangelaseks on sageli vabaduse eest võitlev rahvas "Iisrael Egiptuses" - juudi rahva vangipõlvest Egiptuses "Judas Maccabaeus" - noor väejuht, Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased. Messias" 1742 - Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo " kuulsaim teos. (Messias - päästja, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad. Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on kauni meloodiaga lüürilised aariad
puhul ohverdab ta Jumalale esimese, kes vastu tuleb. Selleks saab tema ainus tütar. Jumal näeb ta kannatusi ning loobub ohvrist. ,,Simson" (1743) Simson on Iisraeli vägede juht, kelle jõud peitub tema pikkades juustes. Teda reedab aga ta enda naine Delila, kes on vaenlase leeris. Ajal, mil Simson magab, lõigatakse tal juuksed ära ning ta kaotab oma jõu. Ent Jumal võtab ta palveid kuulda ja annab talle jõu tagasi. Vägilane vabastab juudi rahva oma elu hinnaga. ,,Messias" (1741) ta on Jumal-inimene, kes pidi päästma inimkonna ülekohtust. Legend pärineb I aastatuhandest, mil inimesed hakkasid uskuma, et neid päästab Messias. Tuntuim on koorilaul ,,Halleluja". Traditsioon, et publik tõuseb sel ajal püsti, pärineb juba Händeli ajast. Messias (heebrea k), Kristus (kreeka k) salvitud, võitud.
Heebrea keeles ning koosneb kolmest osast: seadus, prohvetid ja kirjutised Diasporaa- Väljaspool Iisraeli elavad juudid Püha maa- Juutide püha maa (Iisrael) Sionism- Juudid hakkasid levitama üleskutset naasta kodumaale, naasta Pühale maale Antisemitism- vaenalikkust juutide suhtes, tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Holokaust- Teise maailmasõja ajal juutide taga kiusamine JHWH- jumala nimi, nim ei tohi ilma asjat nimetada Messias-Taaveti soost kuningaskes peab Maa peale tooma uue ajastu "Kuldreegel"- Ära teeseda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, armasta oma naabri nagu iseennast Sünagoog- juutide pühakoda Piiblilood: · Maailma loomine: Jumal lõi täeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pidemdus oli sügavuse peal. Jumal ütles saagu valgus ja valgus sai. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Siis sai õhtu ja hommik- esimene päev
Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika.
Ain Kalmus „Juudas“ Pettumine ja selle tagajärjed Juudas pettus Jeesuses ja arvas, et Jeesus ei olegi Messias. „Kui ta ongi Messias, siis miks ta ennast ilmutanud pole“ – küsis Juudas eneselt. Ehk mõtles ta, et kui Jeesus ongi Messias, siis peaks ta ju olema surematu, ning kui ma ta reedaks, siis ehk ta ilmutaks end. Juudas oli elanud 3 aastat koos Jeesusega, olnud 3 aastat tema jünger. Ehk ta kannatus lihtsalt katkes ja ta tahtis teada saada tõde – kas messias on leitud? Mis põhjusel Juudas otsustas Jeesuse ära anda ümberlõikamatute kätte? Me ei tea, aga me võime oletata, miks ta seda tegi. Võimalikke põhjuseid on palju.
oopereid inglise keeles,pärast seda teater suleti. Hakkas otsima uusi võimalusi, kirjutas oratooriume. Tuntuimad orat. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. -"Juudas Makabeus","Joospe ja tema vennad","Belsatsar". Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Orat."Messias"- Loodud 1741 a kolme nädala jooksul oratooriumi "Messias" esiettekanne toimus heategevuskontserdil 1742. aastal Dublinis.Händeli ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos."Messia" libreto koosneb vabalt kohandatud piiblilõikudest (Vana ja Uue testamendi temaatika) 1osaettekuulitused Messia tulekust,lõpus pastoraalne jõulustseen. 2.osapüh, Jeesuse kannatustele,surmale,ülestõusmisele. 3osa.lunastus ja igavene elu.
Miks põlgavad juudid Jeesust? Margus Toots Kes või mis on Messias? Messias on isiksus, kes on saadetud maa peale, et tagada ülemaailmne rahu ja usk jumalasse... Täpsemalt ütleb Piibel, et ta teeb järgmist.... 1. Ehitab Kolmanda Templi (Hesekiel 37:26-28) 2. Kogub kõik juudid tagasi nendi kodumaale, Iisraeli (Jesaja 43:5-6) 3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku
alates 1712 elas Londonis 1719 1723 oli Londonis ooperiteatri juht Sünnimaja Looming I helilooja, kes ühendab Euroopa eri muusikakeeled universaalseks tervikuks (so iseloomulik klassitsismile!) Instrumentaalzanrid: Kontserdid, concerto grossod, süidid ("Tulemuusika", "Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas Makabeus", "Iisrael Egiptuses") - milles seisneb erinevus Bachist? Händel keskendub väljaspool kirikut toimuvale, rahvale, selle vabadusepüüetele (võimsad koorinumbrid) Ooperid Miks kuuleme Händeli oopereid tänapäeval suhteliselt harva? MK Largo ooperist "Xerxes" 1) laulab kontratenor 2) laulab metsosopran Noot lk 126, loe lk 125! Oratooriumid "Messias" Händeli ainus sügavalt vaimulik teos Loodud 1741 3 nädalaga
im Tempel zerrist 3:06 9. J.S. Bach Missa h-moll Et incarnatus est 3:41 10. J.S.Bach Magnificat 3:02 11. J.S.Bach Brandenburgi kontsert nr.3. I ja II o 6:16 12. G.F.Händel Tulevärgimuusika Bourree 1:45 13. G.F.Händel oratoorium Messias Koor Hallelujah 3:50 14. G.F.Händel Oratoorium Messias Ma tean, et mu lunastaja elab 6:13 15. A. Vivaldi Caiuse aaria oop ,,Ottone in villa" 3:23 16. C. Monteverdi avafanfaarid oop. ,,Orpheus" 1:38 17. A. Corelli Concerto grosso op.6 7:17 18. J. S. Bach Kantaat nr. 140 I 6:16 19. H
ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistidele, kooridele ja orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab elamust, meeleolu või tunnet. Passioon – oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused, tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheus, Markus, Johannes, Luuka)
meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate
dirigendi ja organistina, kuid uusi teoseid ta enam ei kirjutanud. Helilooja suri 14. aprillil 1759.a. ning on maetud Londoni kirikusse Westminster Abbey´sse, kuhu maetakse ainult kõige kuulsamaid ja väärikamaid inglise kodanikke. Looming Tähtsamad teosed: 3 · Üle 40 ooperi (tuntumad Julius Caesar, Alcina, Xerxes jt.) · Ligi 30 oratooriumi (Iisrael Egiptuses, Messias, Juudas Makabeus) · Veemuusika · Tulevärgimuusika · 6 concerto grossot op. 3 · 12 concerto grossot op. 6 · orelikontserdid · soololaulud, duetid, soolokantaadid · kammermuusika (sonaadid, triod) LAVATEOSED- Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid
............................................. e) umbes 500 a. eKr elasid Palestiinas ...................................................................................................................................................... 4. Moodusta sobivad paarid ja ühenda need joonega juutide ainujumal jahve prohvetid Piibli vanim osa Vana testament Messias Jahve kehtestatud seadused kümme käsku Vana Testament usukuulutajad prohvetid Jahve juutide tulevane salvitaud valitseja messias kümme käsku juudi pühakiri vana testament Aabraham 5
Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga. Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert
ooperit ja kirjutada ka ise oopereid ning neid Itaalias lavastada. Ta avastas enda ego olla kuulus (meeldis kuulus olla), otsis võimalusi ennast teostada ja kuhu minna edasi. 1711 a. läks Londonisse ja hakkas kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle ränki kaotusi, kuid lõppkokkuvõttes oli Inglise kuninga õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Messias" 1741 (koor, "Halleluja"), "Juudas Makabeus" 1746. Oratoorium oli barokkajastu uudisanr. Oratoorium on mitme osaline vaimulik teos solistidele, koorile ja orkestrile. Ainestik pärines piiblist. Puudub lavategevus. Oratooriumi peakangelased on inimesed: väejuhid, kuningad. Olulisel kohal on tegevuses ka rahvas. Ooperid jutustasid kangelaslikest lugudest ja nende tegudest. Teod sooritati au ja kuulsuse nimel. Kangelasteks olid kuningad, printsid, sõjaväejuhid, printsessid..
psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik:
· "Juudas Makabeus" (1747) · "Jefta" (1751) Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi draamasüzeesid: · "Semele" (1744) · "Herakles" (1745) · ja allegooriaid: · "Aja ja tõe triumf" (1737...57) · Oratooriume kanti ette teatrisaalides · Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · On loodud 1741. a. kolme nädala jooksul · Ettekanne 1742. a. Dublinis · See on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos · Teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine · Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ent
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi draamasüzeesid: · "Semele" (1744) · "Herakles" (1745) · ja allegooriaid: · "Aja ja tõe triumf" (1737...57) · Oratooriume kanti ette teatrisaalides · Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · On loodud 1741. a. kolme nädala jooksul · Ettekanne 1742. a. Dublinis · See on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos · Teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine · Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ent
Ta võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli ooperlikum ja dramaatilisem. Keskne koht on kooril. ,,Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos soolo-osadele jääb seal üsna tühine roll. Oratooriume kanti põhiliselt ette teatrisaalides. Händel juhatas väikese positiivoreli tagant orkestrit, väikest koori ja saatis soliste. Oratooriumi osade vahel oli tal tavaks esitada samal orelil ja oma orelikontserte. Eriline koht on ta loomingus oratooriumil ,,Messias" (1741 kolme nädala jooksul loodud, esiettekanne 1742 Dublinis). See on oratooriumitest ainud vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. ,,Messia" teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist. Kordagi esine Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule. Oratoorium esitab Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses. ,,Messias" on kolmeosaline
Iseloomustab teokarbid igalpool. Muusika nooruslik, mänglev , peen, graatsiline, heledad toonid . Palju meloodia kaunistusi Inglismaa- klavessiin ja ansamblid (HÄNDEL) Saksamaa- koorilaul, orelimuusika. (HÄNDEL, BACH) Heliloojad Bach Handel Vaimulikud fantaadid, Matteuse bassion, Ooperid: Xerxes, Julius Ceasar,Rinaldo. luulebassion, Johannese bassion, 3 Oratooriumid: Messias , israel Egiptuses, dokartat,passacaglia, 6 pranderburgi Juudas Maccabaus, Simson(piiblitegelasest kontserdit, 4 avamängu, ilmalikud fantaadid, kelle juustes oli võim ning teda üritati tappa) Ave Maria, Fuga Orkestiteosed- consertogrosso ,veemuusika,tulevärgimuusika, kammermuusika, klaverimuusika. 18 inglise
1) Millal tekkis ristiusk? 1 sajandil. 2) Millises tolleaegses piirkonnas tekkis? Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis
Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk MONOTEISM) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud. 10. Oodeti (oodatakse siiamaani) Messiase tulekut. 9. 1200 eKr. Hetiidi riik lagunes KRISTLASED 10. 6. Saj. eKr. Tugevnes tähtsus, kerkis esile uus kuningas KYROS II JUUDID 11. Kreekat prooviti vallutada 5. Saj. eKr. Messias (Jeesus Kristus) on tulnud Messias alles 12. A.Suur vallutas lõpuks Hetiitide riigi. tuleb PÄRSIA 11. Vana-Testament põhineb Surnumere käsikirjadel (kirjutati paarsada aastat 1. Pärsia Suurriik, riigid ja rahvad kelle nad vallutasid, neile ei surunud peale eKr.) oma usku
Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk – MONOTEISM) 2. Vallutamine oli tavarahvale tavaline. 10.Oodeti (oodatakse siiamaani) Messiase tulekut. 3. Ei toimunud vastuhakke P-Suurriigile. 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. KRISTLASED 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. JUUDID 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade Messias (Jeesus Kristus) on tulnud Messias ülikud) alles tuleb 7. Nende usule pani aluse Zaratustra 8. Usk on mazdaism – see on dualistlik usk. (2 jumalat, hea ja kuri 11.Vana-Testament põhineb Surnumere käsikirjadel (kirjutati jumal) paarsada aastat eKr.) 9. AVESTA on nende pühakiri
G.F.Händel (1685-1759) – sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Õppis juura kõrvalt muusikat tipporganisti Zachow juures. Õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina. 1712-1759 veetis ta elu Londonis. 1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi – “Julius Caesar”, “Xerxes”, “Alcina”, “Rinaldo”; üle 30 oratooriumi – “Messias”, “Simson”, “Iisrael Egiptuses”, “Juudas Makabeus”; 18 concerto grossot; orkestrisüidid – “Veemuusika”, “Tulevärgi muusika”; kontserdid orelile ja orkestrile. Tal õnnestus siduda üksikud ooperinumbrid suurteks dramaatilisteks stseenideks, Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid palju voolavamad kui Itaalia ooperis. 1 VÕRDLUS J. S
on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. 1737.
Juutlus käib emaliini pidi. Juutide kõige olulisem usuline kohustus on Heebrea Piibli uurimine. Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel: Toora, Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem osa (lood loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest ja seadustest). Prohvetite lood ja ütlused on koondatud ning Kirjutistes on psalmid, mille on vist kirjutanud kuningas Taavet. Misna ja Talmud on seletused Toora juurde. Kümme käsku, Messias ja Sabat (hingamispäev). Sünagoogis koguneb kogudus, õpitakse pühakirjasid ja õpetatakse lastele heebrea keelt. Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik)
Esimene töökoht oli Hambergi ooperis. Seal tulid lavale tema esimesed ooperid. Edasi läks ta õppima Itaaliasse. Seal saavutas ka ise helilooja ja muusikuna suure kuulsuse. Siis kutsuti ta tööle Inglismaale. Temast sai Londoni kuningliku ooperi teatri muusikajuht. Sel ajal kirjutas ta aastal 1-2 ooperit. Londonis elas ta elupäevade lõpuni ja on maetud Westminster Abbey'sse. Ta kirjutas 40 ooperit. Neist tuntumad on ,,Julius Caesar" ja ,,Xerxes". Händeli kuulsaim oratoorium on ,,Messias". Väga populaarne on Händeli koor ,,Halleluuja" oratooriumist Messias. Händel on loonud palju teoseid klaverile ja orelile. Tal on tuntud ka orkestriteosed. Ta on loonud palju concerto grossosid ja kaks suurt orkestrisüiti. Tuntud on ,,Tulevärgimuusik " ja ,,Veemuusika". 6). Bach Johann Sebastian Bach(1685-1750). Saksa helilooja. Bachi suguvõsa oli mitmendat perekonda muusikuid ja ka tuntud. Ka tema poegadest sündisid muusikud. Oma muu õpetuse sai ta vanemalt vennalt
Kantaat *cantare-,,laulma" it. k *Ajaliselt lühem *Puudub lavaline tegevus Georg Friedrich Händel (1685-1759) *Sündinud Saksamaal *Õppinud muusikat Itaalias *Üka kuulsaimaid inglise heliloojaid *LOOMING: *OOPER: ligi 50 ooperit, tuntuimad ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Rinaldo" *ORKESTRIMUUSIKA: mh orkestrisüidid ,,Tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" *ORATOORIUMID: 23 oratooriumi, tuntumad ,,Messias", ,,Juudas Makabeus", ,,Jefta" Oratoorium ,,Messias" I osa: ettekuulutused Messia tulekust II osa: Jeesuse kannatused III osa: lunastus ja igavene elu Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) linnaorganist * Weimar (1708-1717) õukonnaorganist *Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister * Leipzig (1723-1750) Tooma kiriku kantor ORELIMUUSIKA * u 150 koraaliprelüüdi * prelüüdid ja fuugad
( hispaania ) Heliloojad ja peamised teosed: Palestrina – peamiselt vaimulik muusika, kirjutas palju missasid ja motette, kui ka madrigale, Cloria, Missa Papae Marcellus Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja õuekapelli (ansambli) juht, Psalmi Davidis Poenitentiales, Matona Vivaldi – Itaalia helilooja ja viilulimängija , tuntumad teosed : Neli aastaaega Bach - saksa helilooja, Fuuga Händel - saksa helilooja , Messias 8. Kuulmise järgi kohustulik ära tunda ja osata iseloomustada: tunnused-kurb või rõõmus, ilmalik või vaimulik, autor, lisada juurde tekkiv meeleolu: Ave Maria – kurb, vaimulik, Schubert, väga kurb Gregoriuse koraal – kurb, vaimulik, paavst Gregorius suur, tekitab pigem masendavat meeleolu, väga aeglane lugu, meelib et laulus on nii nais kui ka meeshääli. Luterlik koraal "Mu süda ärka üles" – kurb, vaimulik , Cyrillus Kreek, sobib kirikus laulmiseks, tekitab ühtsuse tunnet
psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.
Juudid elavad 12 hõimus. c) umbes 1000 a. eKr- Palestiinas, Saab alguse Taaveti kuningriik d) umbes 550 a. eKr Babüloni vangipõlv, juudid on küüditatud Babülooniasse. e) umbes 500 a. eKr- Palestiina, juudid vabastatakse Babülooniast, kuid on kohustatud Pärisale makse maksma. 4. Moodusta sobivad paarid ja ühenda need joonega 1. juutide ainujumal 4. prohvetid 2. Piibli vanim osa 5. Messias 3. Jahve kehtestatud seadused 2. Vana Testament 4. usukuulutajad 1. Jahve 5. juutide tulevane salvitaud valitseja 3. kümme käsku 6. juudi pühakiri 7. Aabraham 7. juutide esiisa 6. Toora 5. Täida lüngad sobivate terminite ja mõistetega Juutide püha raamat Vana Testament moodustab ristiusu pühakirja ehk Piibli Vanema osa
on roojased (sealiha, soomusteta kalad, koorikloomad, hobuseliha). Tuleb ka vältida selliseid toite, mis sisaldavad verd. Religioossel juudil pole toit probleemiks. Kõige tähtsamaks sündmuseks juutide igapäevaelus on sabat e. hingamispäev. Sabati pidamine algab reedel päikeseloojangul ja lõppeb laupäeval päikeseloojangul. Hingamispäeval on keelatud töö tegemine, reisimine. Juudid usuvad, et kui kõik juudid ühel päeval hingamispäeva peavad, saabub messias. Perekondlikud pühad: - Kaheksa päeva peale sündi lõigatakse poisslapsed ümber - Nimepanek - Bar-Mitzvah (13 a.) poisist saab usulises mõttes mees - Pulmad Üldised pühad: - Pesah (paasapüha) langevad kokku meie lihavõttepühadega, sest Kristuse hukkamine oli just paasapühade ajal; paasapühaga tähistatakse vabanemist Egiptuse orjapõlvest; paasapühal süüakse kindlaid toite, paasatalle söömine
puhtuse ja sära. 18.Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? – Vahemere idarannikul Palestiinas. 19.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? – Ristiusk oli radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesus kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Jumala ees olid kõik võrdsed. 20.Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? – Messias on lunastaja. Messanistlik on usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. 21.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis väljenduda? – Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24
Judaism Monoteism Mittemisjoneeriv juut – põlvnemine emaliinis Aabraham II at. eKr „Egiptuse vangipõli“ Mooses Taavet Saalomon Esimene tempel - Saalomoni tempel Iisrael ja Juuda 6.saj. eKr „Paabeli vangipõli“ 70 pKr – Titus hävitab Jeruusalemma ja Teise templi diasporaa – kr laialilevimine sünagoog – kr. koosolekumaja rabi - õpetaja Pentateuh – kr. „viisraamat“ Toora – 5 Moosese rmt-t 613 elujuhist Talmud JHWH (Jahve) Adonai – Issand Messias – Lunastaja Sabat - laupäev Joom Kippur – Suur lepituspäev Paasapüha – Egiptusest põgenemise mälestuseks Lehtmajade püha – Siinai rännaku mälestuseks Uusaastapüha Menorah –seitsmeharuline küünlajalg Heksagramm - kuusnurk
keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suuremate diötseeside eesotsas, neil oli hiilguse. kirikut ja usku puudutavates küsimustes suurem sõnaõigus Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja Dogmaatika õige usk. Kristlastele oli oluline mõista õigesti imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel
See toimus reedel, päev enne sabatit. ÜLESTÕUSMINE JA TAEVAMINEK Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi. Seejärel ilmus naistele ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse sõbrad teda elusalt ning uskusid, et ta on surnuist üles tõusnud. Nad jõudsid järeldusele, et Jeesus on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. 40 päeva pärast ülestõusmist nägid jüngrid Jeesuse taevasseminekut. See oli viimane kord, kui nad Jeesust nägid. Aga enne seda, kui ta lahkus, ta lubas, et saadab lohutaja, jumala püha vaimu, ning jüngrid jäid ootama. Ühel päeval kuulsid nad tuule kohinat ning nägid tuleleeke oma peade kohal. Vaimustusega kiirustasid nad kõigile teatama, et Jeesus on jumala poeg, et ta on
Nad oli Händeliga täielikud vastandid, sest Händel ei kirjutanud kirikumuusikat ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. 8. Nimeta G.F.Händeli (nimeta eluaastad) oopereid (vähemalt üks), oratooriume (vähemalt üks) ning tuntumaid instrumentaalteoseid . Georg Friedrich Händel (1685-1759) Ta on kirjutanud üle 40 ooperi (''Julius Caesar'', ''Xerxes'', ''Alcina'', ''Rinaldo''), üle 30 oratooriumi (''Messias'', ''Simson'', ''Iisrael Egiptuses'', ''Juudas Makabeus''), 18 concero grosso't, orkestrisüite (''Veemuusika'', ''Tulevärgimuusika''), kontserdeid orelile ja orkestrile. 9. Nimeta J.S.Bachi vokaalteoseid (4 ) ja instrumentaalteoseid. Vokaalteosed – missa h-moll, ''Johannese passioon'', ''Matteuse passioon'', ''Talupojakantaat'', ''Kohvikantaat'', ''Jõuluoratoorium'' Instrumentaalteosed – ''Willhelm Friedemann Bachi noodivihik'', ''Anna Magdalena Bachi
Arnstadt-organist viiuldaja, Weimaris-õukonna organist ja Itaalias helilooja, kammermuusik Hannaveris kapellmeister Köher-kapellmeister Inglise ooperilavastaja Vokaalmuusika: Vokaalmuusika: Kandaat(300) -20 ilmaliku teost Ooperid: Passioon:(3) Oratoorium ,,messias" Johannese ja Matteuse Kaar"Halleluia" Instrumentaalmuusika: Instrumentaalmuusika: 6 Brandenburgi kontserti( kuus kolme Concerto grosso osalist) K-A-K (3-osaline) K-A-K Klaviirmuusika: Süit(tsükkel) Prelüüdid ja fuugad orelile Tulevärgi muusika ja veevärgi muusika. HTK(24)
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on
kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas oratooriume (ajaloo-ja piibliainelised), tõi uut ka instrumentaalmuusikasse. Tuntumad teosed Rinaldo ( 1711), Rodelinda (1725), Julius Caesar (1724), Xerxes (1738), Messias (1742), Simson ( 1743), Juudas Makabeus 1746), Almira ( 1705), Veemuusika (1715-17 ).
[email protected] 19. okt. 2016. Islam Tuleneb araabia k. asl´ama – allutab end Monoteistlik religioon Ar. Allah - Jumal Muhammad – inimene, kuid Jumala viimane saadik Ar. Muslim – kuuletuja > moslem Teokraatia – vaimulik valitsus Kaliif – vaimulik valitseja Kaaba – islami püha kivi, must meteoriit Meka mošees Kaks põhivoolu: Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast:
vastu. (3) Tuntumad ooperid: 1)"Rinaldo" 1708 2)"Agrippinas" 1709 3)"Julius Caesar" 1724 4)"Alcina" 1735 5)"Xerxes" 1738 6)"Deidamia" 1741 3.2 Händeli oratooriumid Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli oratooriumid (välja arvatud 6 "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. (3) Tuntumad oratooriumid: 1) "Esther" 1732 a 2) "Aleksandri pidu" 1736 a 3) "Saul" 1739 a 4) "Iisrael Egiptuses" 1739 a 5) "Messias" 1741 a 6) "Juudas Makabeus" 1747 a 7) "Jefta" 1751 a 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika Veemuusika on pidulik ja suurejooneline orkestriteos, mille loomislugu räägib Händeli ja
4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või solistidele ja orkestrile, tekst on ilmalik kui ka vaimulik. nt J.S.Bach- Kantaat nr. 140 ❏ oratoorium (17.saj) on vaimuliku või ilmaliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile (sarnane ooperile, kuid puudub lavaline tegevus). nt. G.F.Händel “Messias”- koor Halleluuja. ❏ passioon (17.saj) on heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse rännakutest ja ristisurmast (evangeelium), oratooriumi eriliik. ❏ ooper (16.saj) on lavateos milles on ühendatud muusika, kirjandus, näitekunst, kujutav kunst ja tantsukunst. nt. G.F.Händel “Rinaldo”.
[email protected] 5. okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik
vanemateta (Bachil 2 abielu polnud kumbagi,vend kasvatas, Händelit kasvatas ema) Elu viimased 20 aastat Mõlemad on õppinud Elu lõpul elas Londonis elas ja töötas Leipzigis, orelit ja olnud organistid kirjutas palju vaimulikku muusikat Instrumentaalmuusika Saksamaal sündinud Üle 30 oratooriumi „Messias“ Üle 40 suure oreliteose(Toccata ja Tema muusikat tellis Fuuga D-duur) ka Inglise kuningakoda On kirjutanud „Tulevärgimuusika“ klaviirmuusikat- klahvpillidele(Hästi tempereeritud klaver-24 prelüüdi ja fuugat) Üle 40 concerto grosso (Brandenburgi kontserdid) Sündinud Eisenachis Sündinud Halles Armastas oopereid, aga Kirjutas 40 ooperit
kuulunud stiilide ja osad olid kirjutatud vormide täiuslikkuseni kastraatidele. arendaja. Tema teosed on On kirjutanud. polüfoonilise muusika -Üle 40 ooperi kõrgpunkt. -Üle 30 oratooriumi Muusika oli tõsine, ("Messias", "Simson", väljendusjõuline ja Iisrael Egiptuses", sakraalne. "Juudas Makabeus") Passioonides avaldub -18 concerto grosso't kõige sügavamalt tema -orkestrisüite maailmavaade. -kontserte orelile ja orkestrile On kirjutanud
annaabi.ee 
