Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soolase" - 349 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Soolase ja magusa retseptid

Reptseptid! Sokolaadipallid! *Tooraine! - 100 g võid - 80 g suhkrut - 40g kiirkaerahelbeid - 6 g kakaod - 10 vaniljesuhkrut - 2 sl külma kanget kohvi - 100 g kaeraküpsiseid (digestive) - 20 g kookushelbeid veeremamiseks Valmistamine! *Sulata või ja sega hulka suhkur. *purusta näppude vahel küpsised peeneks purjuks. *Valmista kange kohvi ja jäta jahtuma. *Lisa kõik ülejäänud ained ja sega ühtlaseks massiks. *Veereta käte vahel pallid ning veereta neid kookoshelvestes. *Pane külmkappi tahkuma. Soft Tortilla Hakklihaga *Tooraine! - 4 soft tortilla lehte - 350 g hakkliha - 50 g võid või margariini - 250g juustu - 90 g tomatit - 85 g paprikat - 40 g sibulat Valmistamine! · Pruunista hakkliha võis või margariinis pruuniks lisa sibul(õli ei lisa) · Hakki tomat peenikesteks viiludeks ja paprikas ka. · Riivi juust ära. · Aseta soe hakkliha tortilla lehe peale (keskele) ning lisa teised ained ka...

Toitumisõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine ­ 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; tundras ­ karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine....

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Energiamajandus

*ei saa kasutada kõikides kliimavöötmetes. b) päikesepatareid(muudavad valgusenergia elektrienergiaks). 2.Tuuleenergia, Nõuded asukohale:ühtlaselt tugev tuul(eelkõige rannikud,suuremad tasandikud, kõrgustikud), Eelised:keskkonnasõbralik, Puudused:*ebaühtlane kasutamisvõimalus,*väike võimsus,*mõjutavad maastikupilti. 3.Tõusu-mõõna energia. Nõuded asukohale:tõusu ja mõõna taseme suur vahe, Eelised:keskkonnasõbralik, Puudused: *seadmete kiire roostetamine soolase vee tõttu, *tehniliselt keeruline. 4.Geotermaalenergia. Nõuded asukohale:vulkaanilised alad, Eelised:ühtlane energiaga varustamine, Puudused: *kasutamise lokaalsus....

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad & mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld & edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese & happelise vee puhul soostunud leetmult & edasisel soostumisel rabamuld. mullatekketingimusi ja -protsesse...

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Tähistage kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet ruudukeses X-ga. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. · Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust....

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti Kalad

Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Mar...

Loodusõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Riis

Teradelt en e e maldatud ke st ja pind mine kiht. Kasutatakse nagu täisterariisigi. Sushiriis näeb välja nagu pudruriis, kuid sushi tege miseks val mistatakse riisi hoopis teistmoodi. Riisi tuleb pesta nii kaua, kuni vesi jääb selgeks. Se ejärel hautatakse riis madalal kuumusel kleepuvaks. Ke etmise ajal v õib lisada ka pisut vett. Riisihelbeid kasutatakse laialdaselt Hiina, Tai ja Vietnami k öö gis soolase toidu täidiseks ja desserdis. Riisihelbed val mivad kiiresti ja se et õttu on neist hõlbus val mistada ka ho m mikusööki. Avorio-riis ehk itaalia tüüpi peh m e risotto riis, töödeldud parboilingm enetlusel. Riisitera pind mistes kihtides olevad toitained surutakse s ügavale tera sisse, seejärel pind mised kihid e e maldatakse. Paisub väga tugevasti. Must ehk indiaaniriis ehk metsik riis kujutab endast PõhjaA m e erikas ja Kanadas kasvava...

Kokandus
47 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Tüvevaheldused

Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa Pöördsõnad tulla: tulen olla: olen 9 Kujuvaheldus Käändsõnad soolase : soolast tuule: tuult Pöördsõnad õmmelda: õmblen seista: seisan 10 Vokaalivaheldus Nimisõnad pesa: pesi põlve: põlvi Omadussõnad suurem: suurim nõrgem: nõrgim 11 Muutumatu tüvega sõnad Käändsõnad kala: kala ilusa: ilusat Pöördsõnad kisada: kisan kirjutada: kirjutan 12 Tüvevahelduse tüübid Käänd ja pöördsõnad muutumatu tüvega sõnad...

Eesti keel
82 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Läänemeri

Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool. Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused,...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tai kuningriik

Vürtsikusega muudetakse kõik maitsed palju intensiivsemaks. Kõrbevat suud ei tohi loputada vee, õlle või mahlaga. Vedelik ainult võimendab vürtsikust suus. Selle asemel tuleks süüa riisi, mis imab endasse kibeda maitse. Mereannid on väga levinud rannikul ja Bangkokis, konserveeritud köögiviljad ja erinevad riisitoidud, tihti segatuna kookospähkli ja võimalusel kanaga, rohkem sisemaal. Enamikku toitu võib veel vürtsikamaks muuta soolase kalakastmega. Joogid Oma jooki ei tohi kunagi ise kallata, peab terve söögiaja olema valvel, et jälgida, kas teie naabri kruus või klaas vajab täitmist. Kui selles on sees vähem kui pool, tuleb juurde kallata. Kui naaber teile juua ei kalla, ei tohi ise ka kallata, sest see häbistaks naabrit. Selle asemel tuleks anda soovist märku, kallates oma naabri klaasi veel natuke jooki, isegi kui seda tegelikult vaja pole....

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Planeet Maa

Sealt saame söögiks kalu ja joogiks vett. Järvedel sõidavad kaubalaevad ja nende veega niisutatakse põlde, mis annavad saaki. Nad leevendavad reostust, aitavad toota elektrit ja pakuvad puhkevõimalusi miljonitele inimestele. Suur järv on justkui meri: tugevate tuulte korral võivad lained järve keskel ulatuda 15 meetrini ning järve suur veehulk võib mõjutada isegi kohalikku ilmastikku. Maailma suurimat soolase vee järve, mille pindala on 368 000 km ², nimetatakse Kaspia mereks. Suurim mageveejärv on Ülemjärv Ameerika Ühendriikides Michigani osariigi ja Kanada piiril. Maailma sügavaim (1620 m) ja vanim (25 miljonit aastat) järv on Baikal Ida-Siberis. Enamik jõgedest saab algse kõrgemal mägedes sadanud vihmast või lumest. Jõgede lähteks võib olla ka liustiku sulamisel tekkiv või maapõuest allikana väljapulbitsev vesi. Ükskõik...

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär

Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Inimtegevuse mõju muldadele: Otsesed tagajärjed (eelkõige tegevus Kaudsed tagajärjed mullale) Muldade tihenemine, vee- ja Tallamine Põllupindala väheneb õhu mahutavuse vähenemine...

Geograafia
112 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemia Halogeenühendid

Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi. Toidus ja joogis esineb kloor kloriidioonina. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. 3) Br2 ( Broom ) - punakaspruun mürgine vedelik Leidumine ja saamine: Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja mereves. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes järvedes. Merevees on broomi...

Keemia
100 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

Toiduga inimorganismi sattunud keedusoolast moodustub soolhape. Maomahl sisaldab umbes 0,3-0,5% soolhapet ning see soodustab seedimist ja võtab osa ainevahetusprotsessidest. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. Tänapäeval sööb inimene liiga palju NaCl sisaldavaid toite. Ka kõrge mineraalsusega pudelivee tarbimine on ohtlik. Üleliigne NaClkoormab neerusid, tekitab veepuudust organismis, kuna NaCl seob palju endaga vett,...

Keemia
125 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Läänemeri

Pika-ajaliste vaatlustega on selgunud, et jõeveed mõjutavad vee omadusi ka sügaval. Joonisel 1 on näha, et jõeveed mõjutavad ka Läänemere süvikuid, kuid suurematesse nende hulgast ulatub mõju alles 5 ­ 6 aasta möödudes. Veevahetus Põhja- ja Läänemere vahel ­ hapnikutase süvikutes Läänemerre suubuvate jõgede vesi mõjutab ka Põhjamere ja Läänemere vahelist soolase vee vahetust. Selle taustaks on keerulised füüsikalised protsessid. Magevee suurenenud valgumine raskendab soolase vee sissevoolu Läänemerre Taani väinade kaudu. Väheneb Läänemere süvikutes vettvahetavate soolase vee sissevoolude esinemise tõenäosus. Selline olukord on valitsenud alates 1980-aastate keskpaigast. Soolase vee sissevoolu mõjutavad ka Põhjamere tuuled ning Põhja- ja Läänemere keskmised veetaseme kõrgusvahed. Need loovad võimalused dünaamiliseks vee sissevooluks...

Keskkonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pedosfäär

22. Kuidas saab vähendada mullerosiooni? Veeerosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 23. Millistes maailma piirkondades on k õrbestumise oht suurim? KeskAasias(Iraagi ja Iraani lähistel), PõhjaAustraalias kuskil, LäänePõhjaAmeerikas. 24. Kuidas mullad soolduvad? See on tingitud põldude niisutamisest. Kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi toob endaga kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. 25. Kuidas kaitsta muldi sooldumise eest? Niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. 26. Milline on happevihmade m õju mullale? Mulla pH tase langeb. Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed...

Geograafia
338 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Kama

1,5 kl nisujahu 2 spl sulavõid 1 spl suhkrut 1 tl soola 2 muna praadimiseks või ja õli segu Lahusta väheses käesoojas vees ja suhkrus pärm, lisa 1 kl piima, sega juurde sool ja jahud. Jäta paks taigen jahedasse kohta u 10 tunniks kerkima. Seejärel klopi juurde ülejäänud soe piim, sulavõi, munakollased ning lase veel kerkida tunnike. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega õrnalt taigna hulka. Prae keskmises kuumuses väikesed paksud pannkoogid, kontrolli küpsust. Serveeri soolase lisandiga (maitsestatud kodujuust, soolakala, kalamari jt) või magusate lisanditega (mesi, moos, kohupiim jt) Toitumisspetsialist Aive Luigela http://www.etv.ee/index.php?0539936...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon ­ ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon...

Geograafia
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun