Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Ojako puhke- ja koolituskeskus 27.04.2015-19.07.2015 Grete Rohtla OTMK 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Ettevõte.................................................................................................................................... 3 1.1.Ettevõtte üldtutvustus......................................
sajandil, mis olid pea miselt tingitud Bis marcki aegse Preisi maa jõulisest ekspansionis mist. Küsi mus Esi mese maail mas õja põhjustest on ke eruline, kui samas ka aktuaalne, kuna Esi meses maail masõjas peituvad mingil m ääral ka Teise maail mas õja puhke mise juured. Erinevused Esi mese maail masõja põhjuste käsitle misel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast m etodoloogiast ja sa muti poliitilistest vaadetest. Üldine põhjus Esi mese maail mas õja puhke miseks oli teravnenud vastuolud maail ma suurv
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Esimene kursus Smart EEK MAINORI ÜLIÕPILASTE KÖÖGI- JA PUHKENURK Projekt Juhendaja: Meelis Zimmermann Tallinn 2015 1. Üldandmed: Projekti nimi: EEK Mainori üliõpilaste puhke- ja kööginurk Projekti teostamise aeg: Projektiga alustamine 1.veebruar 2016 ning puhke- ja kööginurga ametlik avamine 1.september 2016 Projekti teostamise koht: Puhke- ja kööginurk hakkab tegutsema Tallinnas EEK Mainori õppekeskuses, Suur-Sõjamäe 10a Projekti teostajad: 1. Meeskonnaliige: Rain Kaaret, Suhtekorraldaja, Kohustused: EEK Mainori juhtkonnaga, IT- osakonnaga suhete loomine ja hoidmine. Reklaami eest vastutamine. 2. Meeskonnaliige: Ilona Šmunk, Projektijuht, Kohustused: projekti kokkupanemine ja selle ellu viimine. 3. Meeskonnaliige: Evon...
Igal inimesel on õigus oma põhiõigusele. Arutan majandusliku-sotsiaalse inimõiguste üle. Õigus tööle ja puhkusele. Inimesel on see õigus olemas, kuid osad ei puhka nii palju, kui peaks. Võtame näiteks juhid, kes kaupa veavad ja enamuse töö ajast rooli taga on. On neid, kes ei pea kinni puhke aegadest, kuna kaup on vaja viia sihtkohta. Inimesed, kes on madala palgalised, ei pea nendest kinni, kui ülemus lubab töötada, puhkepäevi võtmata. Arvan, et selliseid asutusi on olemas küll, ise olen töötanud asutususes, kus ülemus ei tahtnud puhkust anda, kuna töötajaid on vähe. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Osadel perekondadel puudub puhas joogivesi või pole majas üldse vett, kuna pole raha selle teostamiseks. Riik peaks kõiki abivajajaid selles osas toetama
Muusika ja füüsika Muusika (vanakreeka sõnast 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika mängib olulist rolli igas ühiskonnas ja kultuuris. See on oluline osa kõigis eluvaldkondades, sealhulgas erinevate sotsiaalsete, religioossete, puhke-ja kultuuri üritustel. Paljud inimesed veedavad palju aega päevas muusikat kuulates või mängides muusikariistu. Muusika võib mõjutada ja reguleerida meie meeleolu ja emotsioone. Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul. Kuidas muusikat tajutakse ja toodetakse ja kuidas see meid mõjutab, saab uurida teaduslike meetodite abil. Muusika tunnetus on interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib seost muusikaga, inimmõistusega ja kultuuriga. See kehtestab uusimaid tehnoloogiaid ja uurimismeetodeid uurida paljusid erinevaid muusikaga seotud küsimusi ...
VEISTE PIDAMINE Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- ...
Vilsandi rahvuspark Asukoht Saare maakonna lääneosas - Lümanda ja Kihelkonna vallas. Hõlmab ligi 100 saart. Vilsandi rahvuspark Rahvuspargi ülesanded Kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; Kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; Arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; Ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Tegevused Vilsandi rahvuspargis 5 külastusele suletud loodusreservaati. Mootorsõidukitega sõitmine keelatud. Palju puhke- ja telkimiskohti. 3 matkarada. Tänan tähelepanu eest!
täiendõpe. Soovitused selleks et raskused vähem ohustaksid töötaja tervist: 1.hoida selg võimalikult sirge 2.hoida raskus kehale võimalikult lähedal. 3.hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud. 4.pöörata keha jalgadest mitte kehast. 5.vältida tõstmist istudes. 6.vältida tõstmist õlgadest kõrgemale. 7.vältida korduvat ühe käega tõstmist. 8.vältida tõstmist liiga madalalt. 9.hoiduda juhuslikest tõstetest. Töö ül. Peavad vahelduma ja töötajale tuleb anda võimalust puhke pausideks.Raske on töötada kui kogu keha või mõni lihas grupp on väsinud,liigutuste kordinatsioon on raskendatud,lihaste töövõime langenud,väsimus on tunnus ülepingest.Ülepinges olevad lihaseid tuleb lasta puhata ja lasta neil normaalseks taastuda,seda saab teha ka tööliigutuste muutmisega ja töö asendi muutmisega.Ülepinge vältimise seisu kohalt on vajalik pidada puhke pause,sagedased lühikesed puhke paused kestvusega 5-10 minutit on organismile kasulikumad kui pikad ja harvad
Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. 2 Suuremad puhke keskused ning nende tutvustused ALBENA Albena asub Bulgaaria Riviera põhjaosas, umbes 40 km Varnast ja 10 km Golden Sandsi kuurordist. Albena see on soe meri, sport, meelelahutus, restoranid, baarid, diskoteegid ja mineraalveeallikad! See on üks ilusamatest kuurordikompleksidest meeldivate ja kvaliteetsete hotellidega ning erinevate meelelahutusvõimalustega. Ideaalne puhkepaik ka nõudlikele klientidele, nii täiskasvanutele kui ka lastele, kus pole linnakära ja autode mürinat.
Vana-Kreeka Karolina Toom Interjöör Majad ehitati päikese käes kuivanud tellistest, hiljem lubjakivist ja marmorist Kreeka elamu- mitmeruumiline, ruumid koondunud ümber siseõue Seinad krohvitud, põrandad tambitud savist või kiviplaatidest Vähenõudlik elamu, hellenismi ajal muutub kõik rikkamaks Ornamendid laenati arhitektuurist- meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige jne MÖÖBEL - Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID - Järil oli neli väljapoole kaarduvat jalga, millel asetses plaat - Nelinurkne kast, küljed maalitud - Kokkupandav tool, jalad lõppesid küüniste või loomakäppadega - Klismos oli väljapoole kõverdatud ...
Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud tagama tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, rakendama ennetustegevusi töökeskkonna riskide vältimiseks või vähendamiseks, jälgima tööohutuse olukorda ettevõttes, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks ning selle alusel koostama ja rakendama tegevuskava tööohutuse suurendamiseks. Tööandja peab võtma tarvitusele abinõud, et vältida sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja kontakteeruma töökeskkonnavolinikuga ja vajadusel töötervishoiuarstiga. Tööandjal on kohustus töötajat teavitada kõigist teisaldustöödega seotud ohtudest. Enne tööle asumist peab olema töötaja koolitatud, et ta teaks ja ...
paigutus vuteid, siis vastavalt hinnale kulu. Valguspeeg 2 Tuleb paigutada 26.02.2011 Juhataja Ajaline kulu. 01.03.2011 eldus lauad niimoodi, et kuvarilt sellist ohtu enam ei esineks. Silmade 2 Tuleb teha puhke 26.02.2011 juhataja Ajaline kulu 01.03.2011 ülekoormu pause ning anda s vahelduseks teisi ülessandeid Koostaja: ________________________________ (allkiri) ____________________ (ees- ja perekonnanimi) Praktikant __________________ (ametikoht) 26. veebruar 2011 ____________________ (kuupäev)
Pilet 13 1. Käsitöö ja käsitöölased 2. Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused, olulisemad retked* 1. Käsitöö ja käsitöölased a) Materjalid · pt 18 lk 86 - 89 · TV pt 18, ü 2, 3 b) Ülevaade · Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala, seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed, habemeajajad). · Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest, korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti juhendas meister. · Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. ...
Koostaja:Kadi Teidla MTT-p11 Hostel Hosteli ehitis on iseseisev majutushoone, hoonete kompleks või selgelt piiritletud osa hoonest, kus kõik hosteli funktsioneerimiseks vajalikud tehnilised süsteemid on hosteli valduses. Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte. Allika Hostel(Hiiu maakonnas) Hostelis peavad olema: 1) hommikusöögi saamise või köögi kasutamise võimalus; 2) pesemisruum kuni kümne voodikoha kohta; 3) üks meeste ja üks naiste tualettruum kuni kümne voodikoha kohta; 4) puhke- või söögiruum minimaalse pindalaga 12 m 2 kuni kümne voodikoha kohta ja iga lisanduva voodikoha kohta täiendavalt 0,5 m2; 5) personali riietusruum. Hostelis peab olema tagatud: 1) voodipesu ja rätikute olemasolu majutusruumis või 2) voodipesu ja rätikute laenutamise võimalus või 3) pesupesemise võimalus. (3) Hosteli majutusruumis voodipesu ja rätikute olemasolu korral p...
Müra ja muusika mõju inimesele MIS ASI ON MÜRA ? Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see on tänapäeva elu painaja. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks kuulmiskahjustusi. Kuid isegi saama, kui linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute vabrikutöölistel läheduses, kaebasid, et neil on aina tekkis raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist. Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. MÜRA TUGEVUSE KATEGOORIAD I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad ...
Värvid Ruumis Kaili Kilk Värvid ruumides Violetne Must Helesinine Hõbedane Tumesinine Punane Roheline Hall Roosa Pruun Valge kollane oranz Valge sümoliseerib puhtust, täiuslikkust Mulje värskusest ja minimalismist. Sobib vannituppa ja kööki Ei sobi laste- ja söögituppa Punane Eluenergia Stimuleeriv, erutav,suurendab inimestes kirge. Sobib elutuppa, ning väikeses koguses ka magamistuppa. oranz inspiratsioon, loomingulisus Sobib koridori, söögi-ja elutuppa. Ei sobi väikestesse tubadsse ega magamistuppa. Tekitab söögiisu. Kollane stimuleerib mõttetegevust. Sobib kasutada ruumides, kus on vaja tegeleda aktiiivse mõttetööga. Sobib koridori, kööki ja aktsendina lastetuppa. Ei sobi puhketuppa ega vannituppa. Helesinine rahustav ja jahutav Sobib puhkuseks ja lõd...
Tallinn 2010 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile.Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände, puhke ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark...
Kodutöö nr. 4 Motivatsioon töökeskkonnas on väga oluline aspekt. See sõltub paludest asjaoludest, töökeskkonnast (kontor, lauad, toolid, valgustus, mugavus), töötajatest (sobivus omavahel, usaldus, jne), tööandast (tolerantsus, sõbralikkus, kompromissialdis) jne. Töötaja on motiveeritud, kui kõik aspektid on täidetud - puhke-ja tööajad on sobilikud, palk on motiveeriv ja töö on väljakutsuv. Samuti sõltub see ka eesmärkidest, kui tööandja annab töötajatele eesmärke mille poole püüelda, siis see paneb inimesi mõtlema, et ,,ma (me) teeme selle ära", ,,Ma (me) suudame seda", siis tekib meeskonnajõud või eneseteostamise tahe ja inimesed teevad tööd hoolsamalt ja edukamalt, eriti kui selle tulemusele järgneb mitte ainult eneseteostamise tunne vaid ka vastav tasu töö eest. Kasutatakse ka ravimeid mis aitavad inimesed aju tegevust paremini kontrollida ja muuta mlu efektiivsemaks. Näiteks arhitektid kasut...
puuduvad Wc , usun et võiks olla oma isiklik käte pesu koht ja wc 12. Esmaabikarp Puhke ruumis Klienditeenindajad I (madal) Ka müügisaalis võiks olla esmaabikarp kuna puhke tuba päris kaugel KOKKUVÕTE Riskianalüüs sai tehtud kõikidele klienditeenindajatele ja siia alla kuulub ka meie poe juhataja. Võttes arvesse ohud ja tuues ka mõnele neile välja ka ettepanekud ja soovitused. Riskisuuruse hindamiseks on kasutusel riskimaatriks . Selleks on lisa 1
Kui Eestis tõuseb pension siis sellega tegeleb ka sotsiaaltöötaja. Keskuses töötab 2 kokka, koristaja, 6 hooldajat: 1 hooldaja öösel ja igal päeval majas on 3 hooldajat. Keskuses on olemas lift ja kliendid saavad seda kasutada. Keskus on suunatud eakatele ja nad elavad seal ja nende eest iga päev hoolitakse, nad iga päev saavad kõik ravimid, mida nad vajavad ja selle eest jälgib medõde. Kliendid, kes suudavad veel käima, nad veedavad aega puhke toas. Nad suhtlevad teiste klientidega, vaatavad telerit ja mõned käivad jalutamas. Keskuses on ka kliendid, kes ei tõuse oma voodist ja lamavad terve päev. Päevakeskus ,,Lootos" Päevakeskus ,,Lootos" loodi aastat tagasi. Päevakeskuses käivad inimesed psüühiliste erivajadustega. Nad käivad seal iga päev ja veedavad seal aega aga elavad nad oma kodus. 4 Igal kliendil on oma tegevusplaan lähtudes tema võimega
Eesti majutus ja turism Reneee Üldinfo Aastas külastab Eestit umbes 4 miljonit turisti, põhiosa neist tuleb Soomest. Eesti astumine Euroopa Liitu suurendas väliskülastusi 2004. aasta suvel 20 25% või isegi enam. Nädalavahetusel reisijad tulevad põhiliselt Soomest, aga ka Rootsist, samuti Venemaalt ja Lätist. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud turistide arv Venemaalt, kes tulevad taasavastama kunagisi populaarseid puhkekohti ning veetma nädala- või aastavahetust Tallinnas. 2008. aasta Oktoobris peatus majutusettevõtetes 174 000 turisti, välisturistid moodustasid neist 65% Võrreldes eelmise aastaga, Soome ja Venemaa turistide arv kasvas, vastavalt 15% ja 22% Oktoobris pakkus külastajatele teenust 732 majutusettevõtet Külastajate käsutuses oli 17 100 tuba ja 37 000 voodikohta. Tubade täitumus oli 37% ja see jäi kahe protsendipunkti võrra väiksemaks kui eelmise aasta oktoobris 2012. aasta 201...
SOTSIAALSED NÄITAJAD Narva-Jõesuu arengukava 2015-2025 analüüsides läbi sotsiaalsete aspektide on kõik vajalikud asjad kirjas ning lahti kirjutatud. Arengukavast leiab kohaliku elu küsimusi puudutavaid lahendusi ja kohalike elanike vajaduste rahuldamisteks vajalikke tegevusi. Sotsiaalsete probleemide lahendamiseks on kindlasti hea koostöö, mida ka Narva- Jõesuu oma tegevustes välja toob.(Linna ... 2015:1-96) Koostööd plaanitakse teha teiste Ida-Virumaa linnade ja valdadega. Koostöövaldkondadeks on maakonna ühtlane ja tasukaalukas areng, koolitused, kogemuste vahetamine. (Linn ... 2015:7) ELANIKUD Üle Eestiliselt on linnastumine väga suurel osakaalul, kus väiksemast kohast elavad inimesed kolivad suurematsesse asulatesse. Narva-Jõesuus elab umbes 2500 inimest, kellest 23,8% on üle 64. aasta (Linn ... 2015:4). Kuid olenemata sellest on võimalik toetada vanureid ning palgata neile tugiisikuid või hooldajaid (Linn...
Ettevõtte asukoha valik Äri asukoht Äri asukoht on ettevõtte tegelik paiknemine suhtlemiseks klientidega ja hankijatega või tootmis/teenindusprotsessi toimumiseks või kõik eeltoodu kokku. Äri asukoht Peaasjalikult sõltub ettevõtte otstarbekas asukoht äri eripärast, suurusest ja ettevõtluskeskkonna tingimustest. Mõnede valdkondade ettevõtted on eriti asukohatundlikud (näiteks majutus- ja toitlustusettevõtted, puhke- ja raviasutused, tanklad ja kauplused). Äri asukoht Ainult toodete tootmisega tegelev ettevõte valib oma asukoha valdavalt lähtudes majanduslikest kaalutlustest, kas: toorainest, kuludest või veoühendusest lähtuvalt. Teenuseid pakkuvad ettevõtted peavad lähtuma tarbija kättesaadavusest. Äri asukohtast sõltuvad ka paljud kulud Kaupluse või restorani hea asukoht võimaldab...
Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus Primaarne Põllumajandus Tööstus Teenindus Teenindus maj. sektor Oluline Talupojad, põllutöölised Töölisklass Haritud, tehnoloogilise, Laialdase ettevalmistuse tööjõud ...
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
Vesiveskid Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud: o vilja jahvatamine o palkide saagimine o villa töötlemine o kanga kudumine o teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna- Eestis Vanimad vesiveskid o Jägala jõel o Härjapea jõel o Mihkli nunnakloostri veskid Enne II maailmasõda · Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade · Ettevõtted töötasid · Vanimad XVII saj. veejõul - jahuveskid kasvas veskite arv · XIV ja XV saj. · XIX saj....
Viimsi Keskkool Saku mõis Nimi: Valerija Oja Klass: 6.c 22.09.2014 Sisukord Saku mõisast 3 Asukoht 4 Millega mõisas tegeledi? 4 Millised hooned mõisale kuulusid? 4 Omanikud 5 Tulekahju 5 Mis mõisast sai? 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Saku mõisast Saku mõisa mainitakse esmakordselt aastal 1622. Praeguseni säilinud kauni klassistliku hoone kavandas 19. Sajandi esimesel veerandil arvatavasti üks tolle aja kuulsamaid arhitekte Carlo Rossi. Saku vanaaegne nime oli Kaia, mis nimetati hiljem peremehe järgi Sack, aga talurahvas lisas nimele u-tähe. Kaiast kasvanud hiljem välja Kajamaa küla. Mõisas oli tol ajal ainult paar hoonet, mis hävisid Liivi sõja ajal. 3 Asukoht Saku mõis oli Harjumaale Keila kihelkonda ku...
maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada
maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada
kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus. Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28. Veiste puhkelatrites pidamine Veiste puhke söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda.
Sääl hurmja kuuseheki taga on kõike, mida Surmalasti on jääkud ristid vaid südamele vaja. ja kaugel vilksatades kase luu. Kaev vinnab üles selgust iga ämbriga. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Aed pillab sõstraid, õunu, ploome kahe käega. Taob müdinaga taevaviha härg. Ja tiigi võõras viludus ei ole muud kui turbasaare, Ei puhke tema järel valgushääl! lahke vari, Ta sõra jälgedes on muld vaid märg. mis sunnib viibima, triivima, ujuma , Siin haua varju pugend sinilill. Metsamaasikatest helmed ümber päevitunud Kuldnoka laul on seitsme luku taga. kaela. Küll kiusab koolnuid saju torupill, Mu lapsepõlve suved on piirat päikese rõngaga .
RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab...
Halvad küljed: Desinfitseerimisvahendi alumine osa on väga must Õppejõudude tuba ei ole märgistatud Ettepanekud: Puhastada desinfitseerimisvahendi hoidikut Lisada õppejõudude puhke toale läbipaistva klaasi märge Trepid 3-4 Halvad küljed: Hoiatusmärgid on tumedad ja hakkavad kuluma Ettepanekud: Uuendada hoiatusmärke Neljanda korruse koridor Head küljed: Tulekustuti on nähtaval ja kätte saadaval kohal Elektri kapp on ilusti
4. Endoparasiidid inimestel võivad esineda kirbud, täid, siseparasiidid, kes ei pea hügieeni reeglidest lugu. Bioloogiline ohutegur võib põhjustada nakkushaigust, allergiat ja mürgitust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka putukad, haige loom või inimene bakterikandja või vahe peremees. Nakkatumine võib toimuda õhu kaudu. Füsoloogilised ohutegurid Pikka aega istumine ühekoha peal (loengud) sundasend. Töökoha kujundus, valgus peab tulema otse. Puhke aeg on vajalik. Toitumise võimalus. Dünamiline ülekoormus- raskuste käsitsi teseldamine, põrand ei tohi olla libe ega konarlik. Võib kukkuda! Psühholoogilised ohutegurid 1. Vaimne ülekoormus- vaimselt raske töö (teadlased, keemikud, füüsikud, õpetajad) 2. Emotsionaalne ülekoormus jaguneb monotaalne(töötaja võimetele mittevastav töö ja halvasti organiseeritud töö ning analüüsatorite ülekoormus. (N: viiuli mängija annab konserdi) 3
patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks, huviringid, mängud raudne eesriie, piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, informatsiooni summutamine TPL, Töö ja puhke laager EÕM, Eesti õpilasmalev defitsiitne kaup, kaup mida ei saanud alati poest kätte, Fanta näärid sama mis tänapäeval jõulud, nääriõhtu oli vana-aastaõhtul 2. Kus raamatu peategelane elab? Pärnus Nimeta viis fakti, mis raamatu tekstis toimumiskohale viitavad. 1 Linnas 2 Sinna on maetud kangelane 3 lähedal on sõjaväebaas 4 Lähedal on meri 5 elab väikese tänava lõpus Mis kümnendil raamatu tegevus toimub? 1980 3
JALGRATTA- JA KANUUMATK E R I N E VA D M AT K AT E H N I K A D MATKA ÜLDINFO • 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk) • Piirkonnaks Otepää – sealsed matkarajad pakuvad väljakutseid ja on huvitavad, lisaks oli juba olemas kanuumatka pakkumine, mida sai selle matkaga siduda. • Sihtrühmaks 12-15 aastased noored, eelnev kogemus pole tarvis. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. MATKAJUHID • Matkajuhte peaks olema 3 • Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks • Kõik matkajuhid peavad olema läbitava alaga tuttavad, peavad olema konkreetsed ning informatiivsed, matkajuhid peavad suutma tagada laste ohutuse VARUSTUS Põhivarustus: • Maastikuratas (+kiiver) – rattamatka jaoks, kiiver ohutuseks • Kanuu (ahjamatkad.ee pakub teenust, siduda nende kanuumatk teise matkaga – kanuu rent nende käest) • Telk + magamiskott – ö...
ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. ... teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid? 3.mäger Taliuinak on püsisoojaste loomade eriline puhke seisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu. ... on võõrliigid? 1.mink 2
Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahip...
ilmastikuolud on rasked ja toitu on vähe ringluses. … teevad 1.karu 2.kährik Mis on taliuinak? taliuinakuid? 3.mäger Taliuinak on püsisoojaste loomade eriline puhke seisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu. … on võõrliigid? 1.mink 2
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 HOTELLIMAJANDUSE GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 SISUKORD 1.Säästva arengu mõiste ................................................................................................... 3 2.ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID ......................................................... 6 2.1.Jäätmeprobleemid.................................................................................................... 6 2.2.Loodusvarade kasutamine....................................................................................... 6 2.3.Kultuuripärandi kahjustamine ............................................................................... 7 3.GLOBAALPROBLEEMID HOTELLIMAJANDUSES .............................................. ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MTp - 11 Timo Potter Töökeskkonna ohud minu tervisele Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Võru 2011 Sissejuhatus Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Alaseljavaevused Alaseljavaevuste päritolu on sageli raske täpselt määratleda, kuna nende tekkimiseks on mitmeid põhjusi. Seepärast räägitakse ,,riskiteguritest." Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse: · Individuaalsed tegurid: vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil · füüsilise töö kurnavusega seotud tegurid raskuste käsitsi kandmine ja tõstmine; · sagedased liigutused, mis nõ...
Turismindus Praegusel ajal on turisdide arv maalimas suhteliselt kõrge ja suureneb veelgi. 2015. aasta seisuga oli rahvusvahelisi turistide saabumisi umbes 1186 miljonit. Kõikides regioonides on turismindus märgatavalt suurenenud võrreldes 1995. aastat 2010. aasta tulemustega. Põhja- Ameerikasse on 1995. aastal saabunud 80,7 miljonit turisti, 2010. aastaks on see summa kasvanud 98,2 miljoni turistini. Isegi Lähis- Itta sissetulevate turistide arv on kasvanud, 1980. aastal oli turiste vaid 7,1 miljonit ja 2010. aastaks oli sissetulevaid turiste juba 60,9 miljonit. Kõige vähem külastavad turistid Lääne- ja Kesk-Aafrikat, sinna saabuvaid turiste oli 2010. aastal 6,8 miljonit. Turmistindus on suure hoo sisse saanud mitmetel põhjustel. Minu arvates on suurimaks põhjuseks on, et punktist A punkti B jõudmine on muutunud mugavamaks ja kiiremaks. Inimesed reisivad peamiselt puhkuse eesmärgil, ag...
JAHISEADUS Triin Norre Eesti Maaülikool 2018 Aastal 1934. · Jahipidamise õigus kuulus maaomanikule. · Jahiseaduse kohandamisel loeti põlise pidamis õigusega maakasutajata võrdseks maaomanikuga. · Teistel maakasutajatel ja rentnikel seda õigust kaasa ei laienud. · Välismaalased võisid jahti pidada Põllutööministeeriumi loaga. Kus? Kes? Kuidas? · Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. KUS TOHIB? · Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. · Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. P.S. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa territooriumist. ...
LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala...
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud mood...
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● ...
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
Lugemine I Loe artikli läbi ning vali õige vastus. Ökoloogiline eluviis Ökoloogilisest ehk rohelisest eluviisist räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem. Internetis artikli jaoks väikest uurimistööd tehes üllatas mind kirg, mis selle teema ümber leegitseb. Ühiskonnas on rohelise eluviisi esindajaid, kes oma kogemusi teistega rõõmuga jagavad, ja üha rohkem ka neid, kes seda elulaadi pooldavad, kuigi ise selle põhimõtteid ei järgi. Mõned peavad ökoinimesi leebelt väljendudes lihtsameelseiks, kuid õnneks on sellised arvajad vähemuses. Kes on ökoloogilise eluviisiga inimesed? Need, kes teevad oma igapäevaseid valikuid säästlikult ja keskkonnateadlikult. Nende seltskond on kirju, kõrgepalgalisest tipptöötajast maal elava pensionärini. Mul on tunne, et pensionäride näol on meil olemas suur ökokogukond, lihtsalt enamik neist ei arva, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
