TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi: Põlvkond Mida pelgaksid sel hetkel kui me veenduks endi kohatuses, tuul meid ühte pööraks? Mina tõde kardan, sellepärast luba endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast. Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused:
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvaharidus...
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selle...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. ...
natsionalism, rojalism, sotsialism, šovinism jne. Parempoolsus ehk liberalism – selle all mõeldakse üldistavalt vabameelsust, esiplaanil on indiviid ning tema õigused moraalsele ja majanduslikule vabadusele. Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend elitaarne – tippklassi kuuluv etniline – rahvusliku kuuluvusega seoses olev infrastruktuur – majandusharusid teenindav ja nende toimimist tagav rahvamajanduse allsüsteem institutsioon – riiklik, majanduslik, kunstiline vms asutus investeering – rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil kontseptsioon – käsitlus, vaadete süsteem mandaat – volitus, volikiri munitsipaalne – omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
" Contra · Arvati, et rahva õnn ja heaolu sõltub temast endast, inimeste moraal ja kõlbelisus on õnne alus ( Hirv, E. 2008. Kong Fuziga kuritegevust ohjeldamas.http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$4939. 03.04.2008 ). · Kas Eesti noored saavad olla hariduse vallas oma õnne sepad? Ega tulevikus ikka ei saa, sest kõik oleneb sellest, millise kooli pääsme jõuavad vanemad oma lastele osta ( Känd, I. 2008. Ivo Känd: haridus elementaarne või elitaarne?http://www.postimees.ee/271107/esileht/arvamus/298010.php. 03.04.2008 ). · Haridus ei tee meid õnnelikuks. Haridus annab meile vabaduse mõista, mis on see, mis teeb meid õnnelikuks ( Rebane, R. 2008. Kas haridus teeb inimese õnnelikuks? http://www.vhk.ee/juubel/konverents/rein_rebane.pdf. 03.04.2008 ). · Haridusest võib olla kasu elatise teenimisel, kuid ükski kool ei õpeta elama õnnelikult ( Nisargadetta...2008. Nisargadetta: sinu ärkvelolek on uni.
3) Ärkamisaja eeludsed, sündmustik Sündmustik: 1. 1857 -1861 Kalevipoeg 2. 1857 hakkas ilmuma "Perno Postimees" Janseni töö 3. 1864 palvekirjade aktsioon 4. 1869 I üldlaulupidu 5. 1872 sti Kirjameeste Selts 6. 1878 Sakala- Jakobsoni töö 7. laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1840 -1870 Rahvuslik liikumise etapid : 1. Elitaarne etapp- estofiilid, Kreutzwald 2. Haritlaste liikumine- Koidula, Jansen 3. Seltsi liikumine- erinevad laulu ja mänguseltsid 4. Rahvuslik-poliitiline liikumine- Tõnison, Päts 5. Rahvusriigi loomine- 24.08.1918 Muudatused: 1. Ametiasutustes töö vene keeles 2
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus
Taassünd. Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega. Kolmeastmeline pühitsus. Teenused tasulised. Pole kindlat organisatsiooni või liikmete arvu. Eestisse jõudis 1990. Satanism. Rajaja: inglise maag Aleister Crowley. Suur Metsaline. ordo Templi Orientalis. Anton Szandor LaVey. 20 saj satanismile ilme andja. 1966 asutati Saatana Kirik. Saatan ehk looduse tume jõud. Teatraalsus, alguses väga elitaarne, 1970 muutus massiliseks. ’’Saatana piibel’’. Palju eri suundi ja mõjutusi. Saatan kui jõud mitte isik. Samastatud elutahtega. Progress ja vabadus. Individualism. Materialistlik. Egoistlik, isegi vägivaldne. Enda ihade teenimine. Selge vastandumine kristlusele. Patte, surmajärgset elu, taevast ega põrgut pole olemas. Kel jõud, sel õigus. Organiseeritud satanismi mõju noorte satanismile. Loetakse filosoofe, eeskuju kirjanduslikest kangelastest, nt Dracula.
Sündis Saksamaal Hanau´s Frankfurdi lähedal, 9-aastaselt alustas viiuliõpinguid ja sealt jätkas ta oma õinguid ka koolides. Alates 1927 kompositsiooniprofessor Berliinis. 1933 tekkinud natsionaalpartei suhtes näitas avalikku antipaatiat. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels: "Hindemith on atonaalne mürategija". Hindemith on öelnud: "Muusikaga tegelemine on tähtsam kui muusika kuulamine. muusikast aru saada, peab ise seda mängima." Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat. Klaverit käsitles löökpillina nagu oli iseloomulik 20- ndatele aastatele. "Unusta kõik, mis on õpetatud klaveritunnis, mängi metsikult, kuid ranges rütmis.“ Hindemithi stiilis on tunda keelpillimuusika mõju (lineaarsus). Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele
poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale. 3. Otsiti ideaale minevikust. Tunti huvi keskaja vastu. Pöörati palju tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Romantiline s ealne jalutamine ja tunnete avaldamine. 4. Huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Rahvuslik liikumine. 19. sajandi elus määravaks(ühiskondlik-poliitiline) rahvuslik liikumine. 1. Eliidi liikumine- elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud kunstnikud teadlased ja teised tippharitlased. 2. Rahvusliku liikumise ideed jõudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad. 3. Ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. 4. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Sageli
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Toimus hääletus ja ta mõisteti surma. Viimane õhtu sõpradega, sõbrad korraldasid põgenemise aga sokrates keeldus. Temast sai märter, kes läks oma õpetuste nimel surma. Filosoofia tähendab " fileo " ja "sophia". Fileo tähendab armastust ( vennaarmastust), sophia tähendab tarkust = tarkusearmastus Platon pärines vanast ja aristokraatlikust suguvõsast, see on mõjutanud tema õpetust. Õpetus on elitaarne teistest parem. Kuna tema õpetuses polnud inimesed võrdsed, pole tema õpetus tänapäeval populaarne. Platon oli atleetlik ilus mees, kreeklaste ideaal. 20 aastaselt sai temast Sokratese õpilane, ta oli kiindunud. Sokratese hukkamisel on Platon 28 aastane ning tema surm on platoni jaoks pettumus kreeka poliitikas. Ta oli sunnitud ateenast lahkuma ja algas reisimine. Egiptus,Itaalia,Sitsiila(Kreeka kolooniad). Teda mõjutasid pütaagorlased. 40-aastaselt naases Ateenasse
Metternich saavutas selle, et Liidu mõjukaimaks liikmeks sai Austria. Viini kongress ei kaotanud Saksa läänealadel prantsuse kodanlikku korda ega Napoleoni koodeksit. Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine muutus määravaks ühiskondlik-poliitilises elus üle kogu maailma. Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja killustatud rahvaste ühendamise idee, läbides seejuures oma kõrgpunkti saavutamiseks viis etappi. Esimene etapp algas rahvuskultuurilise liikumisena ja oli elitaarne, kandjateks olid kirjanikud, kunstnikud, tippharitlased jt. Seejärel jõudsid rahvusliku liikumise ideed kaharitlaskonna laiematesse ringkondadesse (üliõpilased, kooliõpetajad). Kolmas etapp sisaldas endas seltsiliikumist, mis haaras masse elukutse ja tegevusalade järgi. Järgmine, poliitiline, etapp tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise, hakkas tekkima kultuurrahvus. Kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest
allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi: a) Kaadripartei Meeste elitaarne seltskond. Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene. Ei arendatud ulatuslikku propagandat. Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond. b) Massipartei Oluline osa liikmeist asus väljaspool parlamenti. Esmajärguliselt tähtis oli valijate poolehoiu võitmine. Hästiarenenud organisatsiooniline hierarhia. Massipartei polnud alati ise võimu juures. c) Laiahaardepartei Eesmärgiks on valimised võita. Püütakse saada võimalikult paljude hääletajate
Samuti oli vajalik nelja endise okupatsioonivõimu (1945-1949) nõusolek.Sõlmiti kaks-pluss-neli leping. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid (liidumaad ehk Länder) ühise Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga DDR liitmisest Liitvabariigiga. Rahvusliku liikumise etapid: 1) Elitaarne etapp kirjanikud, teadlased, kunstnikud, tippharitlased jt. 2) Haritlaste liikumine üliõpilased, kooliõpetajad. 3) Seltsiliikumine kaasatakse massid, tegevus hõlmad erinevaid valdkondi. 4) Poliitiline etapp Erakondade loomine. 5) Võitlus oma rahvusriigi loomise eest. Mõisted: Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele.
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
Keskaja Euroopa: vaimulik ja ilmalik Kogu keskaja ühiskonda eristati erineval moel. Keskaja ühiskond koosnes algusel kolmest kategooriast: preestrid, sõjamehed ja talupojad. Need täiendasid üksteist ja ei eksisteerinud ühekaupa. Laoni piiskop Adalbero eristas kristliku ühiskonnas kolm komponenti: need, kes palvetavad, need, kes sõdivad, kaitsvad kirikut, rahvast ja iseenda ning lõpuks need, kes töötavad. Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat 1000. Selle skeemi tulek lihtsustas kategooriate eristumist varakeskaja Euroopas, kus vähemus juhib ja mass allub. Selle eesmärk oli hoida töölisi ja tootjaid ülejäänud kahe klassi alluvuses, mis oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Hiliskeskaja Prantsusmaal muutus see skeem kolmeks seisuseks: vaimulikkond, aadlikud ja kolmas sei...
(f) ükski eelnevalt loetletud teguritest 6. Millal on uue toote hinna kujundamisel sobiv kasutada turu ammutamise („turu koorimise”) strateegiat? (a) kui uue toote erakordsuse imidž on tähtis (b) kui suur müügikäive ja turuosa on tähtsad (c) kui tarbijad moodustavad nn massturu (d) kui on eeldusi masstootmise efekti saavutamiseks (e) kui on tegemist jäiga (mitteelastse) nõudlusega kaubaga 7. Kanebo on elitaarne kosmeetikatoodete kaubamärk, mis järjekindlalt teavitab tarbijaid oma unikaalsest tehnoloogiast. Hinnad tema toodetele on püsivalt veel ca 25-30% kallimad teiste hinnatud disainerifirmade (Chanel, Christian Dior jt) omadest. Millise hinnastrateegiaga on tegemist? (a) Kasumi maksimeerimise strateegia (b) “koore riisumise” strateegia (c) tõukestrateegia (d) turule tungimise (turu hõlvamise) strateegia
(raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu 27.Kultuuri mitmekesisus Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- ja kontrakultuuridest jne 28.Etnotsentrism Uskumus ,et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal (etnos-rahvus,grupp,tsentrism-keskus) Etnotsentrism täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke.Ta pakub inimestele
Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega. Kolmeastmeline pühitsus. Teenused tasulised. Pole kindlat organisatsiooni või liikmete arvu. Eestisse jõudis 1990. 6. Satanism. Rajaja: inglise maag Aleister Crowley. Suur Metsaline. ordo Templi Orientalis. Anton Szandor LaVey. 20 saj satanismile ilme andja. 1966 asutati Saatana Kirik. Saatan ehk looduse tume jõud. Teatraalsus, alguses väga elitaarne, 1970 muutus massiliseks. ''Saatana piibel''. Palju eri suundi ja mõjutusi. Saatan kui jõud mitte isik. Samastatud elutahtega. Progress ja vabadus. Individualism. Materialistlik. Egoistlik, isegi vägivaldne. Enda ihade teenimine. Selge vastandumine kristlusele. Patte, surmajärgset elu, taevast ega põrgut pole olemas. Kel jõud, sel õigus. Organiseeritud satanismi mõju noorte satanismile. Loetakse filosoofe, eeskuju kirjanduslikest kangelastest, nt Dracula
sajand II pool tsunftides, gildides. erialane funktsioon tekst, kiri. Raamatukultuuri algus. postindustriaalne ajastu Kirjaoskuse levimine. Reformatsioon. Üleminek standardiseeritud täistööhõive Talurahva hariduse algus. Eestis köstrikoolid. süsteemilt paindliku ja mitmekesise kloostrikoolid – elitaarne, kirjaoskuse edendamine, säilitamine 17. sajand ülikoolide laiem levik, alahõive süsteemile 1632 Academia Gustaviana / Tartu 1960-ndad – keskharidus muutub Jan Amos Komenský - pani aluse klassitunni kohustuslikuks, varased ülikoolid, Bologna jt.
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises Rahvuslik liikumine ja venestamine · periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Liikumiste etapp: a) elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased, kunstnikud jne, eliidi liikumine b) seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi c) poliitiline erakondade loomine, rahvahariduse edendamine d) võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp Liikumise eeldused: 1. talurahva vabastamine pärisorjusest 2. omvalitsuse teke 3. esimeste haritlaste tegevus 4. koolivõrgu tihenemine 5. vennastekoguduste tegevus 6
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur. Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine. Valitsemiskultuur: Kujunevad ajalooliselt. Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine. Valitsemiskultuurid - 1.põhjamaad(kodanikukesine riik;kogukondlikud;konsensuslik otsustamine;reeglite läbiräägitavus) ; 2.Mandri-Euroopa(suur elitaarne riik; kogkondlikkus; enamusotsus; täpne tehniline rregel) ; 3.Angloameerika(vähe riiki; individualism; enamusotsus; kokkulepe, avar tõlgendusruum) Kodanikukultuur: Kolm tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud-eemalseisev. Avalik arvamus: Ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud on avalikult väljendanud. Arvamuse tasandid Pierce'i järgi: Üldine avalikkus (kõik inimesed) Hääletav avalikkus (valijad) Tähelepanelik avalikkus (jälgivad ingot)
Euroopa etnos on kaks protsessi korraga: antros (sotsantopoloogia ja kultuuriantropoloogia), etnos (rahvaliketnos) 60ndate lõpust alates arengud, mis on käsitletavad kultuuriliste pööretena suhtes antrose, etno ja ajaloo vahel hakkavad tihenema. Ajalugu on mõjut antropoloogia teooriatest. Etno saab oma mõjutused antrost, kas otse või ajaloo kaudu. Tulemuseks, et kultuuri hakatakse vaatama laiemalt, holistlikult, mitte et kultuur on elitaarne valdkond. Sellesest kolmesest protsessist eristuvad välja kaks suunda: 1.ajalooline antropoloogia;2.mälu (retrospektiivsus). Kontaktid ja arengu kiirus on erinev sõltuvalt kultuurist, nt Suurbritannias ja Saksamaal on arengud kiiremad. M.Mauss kingitud/retsiprooksus kui sotsiaalse koostöö vorm. Andmine, vastuvõtmine, vastukingitus. M.Douglas puhtuse ja mustuse kategooriad kultuuris. V.Turner rituaalide antropoloogia.
/ Tõestuseta tõeks peetav õpetus ehk väide. 16. Eklektika ehk eklektitsism kunstis eri stiilide formaalne, mehaaniline liitmine. (veendumustes ja teooriates ühtsuse, tervislikkuse, järjekindluse puudumine)/ erinevate stiilide kokkusobitamine. 17. Ekspressionism kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. 18. Elitaarne eliit. (elitarism iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja massiks.)/ valituim, paremikku või tippklassi kuuluv. 19. Fovism ekspressionistlikku tüüpi kunst Prantsusmaal, tekkis 20. saj alguses. (Värvid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Püüdsid väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Värvid vastupidised loodusele. ( taevas NT: roheline) 20. Fassaad hoone esinduslik, arhitektuuriliselt rõhutatud külg
· 1838. Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. · 1842. Loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. · 19.saj teisel poolel moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumiku rahvakoolide õpetajad. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS · Rahvuslik liikumine periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine. · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt. käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt. laulukoorid) järgi. · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine. · Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp. Rahvusliku liikumise eeldused: · Talurahva vabastamine pärisorjusest.
VIII RAHVUSLIK LIIKUMINE RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED: · Pärisorjuse kaotamine 1816/1819 · Haridustaseme suurenemine (kirjaoskajad) · Esimeste eestlastest haritlaste ilmumine (Faehlmann, Kreutzwald, Hurt, Jannsen) · Talude päriseksostmine (laste kooltamine ja oma vara) 1849/1856 · Eeskujuks rahvuslik liikumine Saksamaal (30ndad aastad) · 1866 vallaseaduse rakendamine eestlased said iseseisvamaks RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID: I Elitaarne estofiilide tegevus + Faehlmann, Kreutzwald II Haritlaste liikumine Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula palvekirjad III Seltsiliikumine laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", põllumeesteseltsid, laulupeo traditsioon 1869 IV Rahvuslik poliitiline liikumine Päts, Tõnisson (Poska) V Rahvusriigi loomine 1917 RAHVUSLIKU LIIKUMISE OLULISEMAD SÜNDMUSED: 1. 1857 ,,Perno Postimees" ja 1862 ,,Kalevipoja" ilmumine olulised kirjakeele arengust
Eur. 17. Talleyrand ei olnud jakobiin ( Marat, Danton, Robespierre) 18. Metternichti süsteem- julgeoleku tasakaalu legitiimsuse põhimõte, Viini kongressi järel tekkinud Eur korraldus, Tagurlik poliitika 19. saj 19. Prantsuse rev põhjusteks ei loeta inimõiguste nõudmist 20. Pr. revolutsiooni järel ei tekkinud konstitutsiooni Väited: Rahvusliku liikumist tagajärejl suurenes huvi väikerahvaste vastu. ÕIGE Kreekas tekkis elitaarne vab liikumine VALE (Saksamaal) 1848-48 keht. Pr. vabariik ÕIGE Filhelleenide liikumine oli Türgi ülemvõimu vastu ÕIGE Rahv liikumine tekitas feodaal ja tagurlus ÕIGE Saksamaa üh. 1866 VALE (1871) Camillo cavou Itaalia pemaine ühendaja VALE( Guiseppe Garibaldi) Rahv. Liikumise esimese laine järel keht. Eur konstitutsioonid VALE Ungari tekkis Preisi ülemvõimu vastu VALE ( Austria) Baltikumi jõudis rahv. L. Nn teise laine ajal VALE ( nn. kolmas laine) Iseseisev Kreeka 1822 VALE( 1830)
> inimese emantsipatoorne potentsiaal on kultuuritööstuse kontekstis lahustunud. Frankfurdi koolkonna olulisemad teosed Horkheimer ja Adorno (,,Valguse dialektika" 1948): filmi, raadio, ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis toodavad orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla surutud. liigselt poleemiline ja elitaarne seisukoht küsimus kultuuritootmise loomuse kohta Marcuse (,,One-dimentional man" 1964): kese auditooriumil. Meedia on kui vastupandamatu jõud, mis meelelahutuse ja infopakkumise abil taastoodab hoiakuid ning harjumusi, meelitab välja teatavaid intellektuaalseid ja emotsonaalseid reaktsioone, seob selle kaudu tarbijad meediatootjate (ja sotsiaalse süsteemi) külge, mainipuleerib, tootab valeteadvust, mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist.
Iga revolutsiooni põhiaspekt olevat pöördumine Looduse poole. 19. sajand pihustas kultuuri: see murenes, kadus ürgsus. Uus liikumine tõotavat uut sünteesi uuelt aluselt. Vene revolutsioonis kõlavat noore rahva muusika (metsik koor), vastandub lääne tõest ja headusest ja ilust kõnelevatele viisidele (humanistlikule muusikale). See revolutsioon oli antihumanistlik. Blok arvas ka, et see humanistlik kultuur ei puudutanud masse, oli pigem elitaarne. Uue kultuuri loovad massid enda jaoks. Assotsiatsioon - lumetuisk. Toimus ka vaimne revolutsioon. Idee revolutsioonist kui Venemaa hukust tuleb lühikese aja pärast ka. Solovjov räägib jumala-inimesest. Loomingus esineb tulevikuootus, kus vaimses maailmas peaks realiseeruma jumalik. See idee on nooremaid sümboliste palju mõjutanud. Teoses "Lugemisi inimkonna ideaalist" esitab tulevikulootusi ja räägib inimese eetilisest seisundist ja selles suhtest ülejäänud maailma.
Foale kuulas innuka kadedusega Columbia astronaudi Michael Gernhardti kirjeldusi lahedatest uutest marsifotodest, mida NASA lennukontroll on ka süstiku meeskonnale näha saatnud. 7 Kokkuvõte Isegi kui astrobioloogia ei kinnita ennast iseseisva teadusdistsipliinina, on selle valdkonna entusiastid teinud suure teene, äratades huvi loodusteaduste vastu. See teadusvaldkond pole elitaarne ning on võimaldanud doktorantidel ja üliõpilastel juurdepääsu uusimatele avastustele. Viimastel aastatel on Euroopas ESA algatusel ning koostöös Suurbritannia, Soome, Taani ja Rootsi teadlastega korraldatud doktorantidele ja üliõpilastele mõeldud astrobioloogiakursusi ja loengusarju. 2006. aasta algust märkis Lapimaal peetud Euroopa esimene astrobioloogia talvekool, millest võttis osa 15 õppejõudu ja 30 üliõpilast (2 Eestist)
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
ennast kui rahvust. XIX sajandil erinevates Euroopa piirkondades oli tegemist rahvuslike liikumistega. Üheks eesmärgiks oli keele ja rahvusliku tunde säilimine, teiseks rahvuskeelne haridus. Rahvusliku kõrgkultuuri rajamine. Oma riigi rajamine ja seda rahvuse ühendamise või vabanemise läbi. Poliitilise killustatuse kaotamine. Teine suund oli rahvuslikust rõhumisest vabanemine (palju rahvuslikes impeeriumites). Oma rahvusriigi teke oli lõppeesmärk. 07.04.08 Etapid: · Elitaarne etapp osalevad tippharitlased (kirjanikud, kunstnikud) ja kujuneb välja rahvuslik eliit ja see eliit hakkabki eestkätt sõnastama eesmärke, mida rahvuslik liikumine peaks saavutama. · Haritlaste etapp suuremad grupid (tudengid, kooliõpetajad) · Seltsiliikumise etapp rahvuslikud ideed liiguvad massidesse ja tekib terve rida erinevaid kultuuriseltse · Poliitiline etapp kujunevad poliitilised erakonnad, esiplaanile tuleb oma riigi nõue Saksamaa rahvuslik liikumine :
2) Rahvuskeelne haridus emakeelne õpe 3) Rahvusliku kõrgkultuuri loomine oma kunstnikud, kirjanikud, heliloojad. Enamasti oli tegemist rahvakultuuriga(pärimuse teel suuliselt) 4) Rahvuslikust rõhumisest vabanemine rahvad tahtsid teiste rahvaste võimu alt vabaneda 5) Poliitilise killustatuse kaotamine sakslased, itaallased(rahvus on jagatud paljude väikeriikide vahel) 6) Eesmärgiks ka oma riigi loomine Rahvuslik liikumine jaguneb neljaks: 1) Elitaarne etapp kujuneb rahvuslik eliit(kirjanikud, kunstnikud, haritlased) hakkavad väärtustama rahvust 2) Haritlaste etapp haritlaste liikumine -> rahvuslikku liikumisse ei ole haaratud vaid eliit, vaid sinna kuuluvad ka haritlased, üliõpilased, kooliõpetajad 3) Seltsiliikumise etapp kaasa on haaratud ka juba massid, peamiselt tegeletakse kultuuriliste ettevõtmistega(laulu- ja mänguseltsid, põllumeesteseltsid Eestis)
Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohoad, globaalne elitaarne tööjõuturg • Mittestandartsetel hõivetingimustel töötamine • Muutused tööjõu kvalifikatsioonid- haridustaseme kasv, elukestev õpe(paindlikkus), naiste siirdumine tööjõuturule(palkade langus • Primaarne tööjõuturg(tasuvad);sekundaarsne(ebastabiilne),professionaalide, igamehe ja ettevõttekeskne tööjõuturg • Töövormide paljusus • Tööhõive üldine langus • Konkurents Töötaja käitumine töösfääris:
on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad, globaalne elitaarne tööjõuturg • Mittestandartsetel hõivetingimustel töötamine • Muutused tööjõu kvalifikatsioonid- haridustaseme kasv, elukestev õpe(paindlikkus), naiste siirdumine tööjõuturule(palkade langus • Primaarne tööjõuturg(tasuvad); sekundaarne(ebastabiilne),professionaalide, igamehe ja ettevõttekeskne tööjõuturg • Töövormide paljusus • Tööhõive üldine langus • Konkurents Töötaja käitumine töösfääris:
nagu kirjutaks jesuiitide vastu, ta solvab inimsugu ilukõneliselt. Lõpuks nimetas Voltaire Pascali rafineeritud misantroobiks. Filippov kirjutas, et mõnedel Pascali arutlustel inimese tühisusest on mõrkjas huumorisära, mis meenutab Schopenhaueri huumorit. Kumbagi seisukohta ei saa pidada õigeks. Schopenhauer on Pascalilt võtnud nii mõndagi, eriti "Elutarkusesse", kuid Pascali mõtted on ta pööranud teise vaatevinklisse. Nende peamine erinevus on selles, et Schopenhauer on elitaarne ja Pascal egalitaarne. Esimene vihkab ja põlgab rahvast, nimetades seda "pööbliks", teine tunneb ahvale kaasa. Tema jaoks ei ole "pööblit" olemas. Valu ja kibestumist on Schopenhaueri huumoris vähem kui kahjurõõmu ja ühemõttelist irvitamist nende üle. Viimane puudub Pascalil täielikult. Ta kirjutas küll palju inimese "viletsusest", kuid ei laulnud sellel ülemlaulu. Inimese ebatäiuslikkus valmistas talle täielikku piina, "vaesele inimkonnale"
1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milli...
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
anda edasi oma teadmisi järeltulevatele põlvkondadele. Kultuur on kõik, mis meid ümbritseb ja on inimese poolt loodud. Kultuuri tasandid: *Tsivilisatsioonil, *Regionaalne, *Grupiline, *Perekondlik, *Individuaalne, *Multikultuursus, *Hübriidkultuur, *Globaalne kultuur. Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia, esteetiline väärtus Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid, keel Struktuur- Massikultuur, elitaarne kultuur(massikultuuri vastand), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem), rahvakultuur(inimeste argielus loodud rahvaloominguna), popkultuur(meelepärane ja meelelahutuslik, üldkättesaadav), kontrakultuur (kultuuri kandjate normid ja väärtused on vastuolus kehtivate normide ja väärtustega), subkultuur (omab eripära ning pole samas vastuolus ühiskonna normidega)
-kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa) Nöörkeraamika matuse tunnused : venekirves, potikild, tulekivist nuga Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest noad, vask pistodad Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli tegemist ideede levikuga? Kellpeekrite vanad asulad Hispaanias(varem avastatud) aga ka Prantsusmaal (hilisemad andmed) Kellpeekritel tekkis sotsiaalne süsteem -> teatud elitaarne esemete komplekt hakkas levima pealikute haudades Hilisneoliitiliste kultuuride iseloomustavad märksõnad -sõjakus -individuaalsus -sugudevahelised erinevused -mobiilsus -karjakasvatus -metallitöö -kauged kaubandus-ja liitlassuhted -spetsialistide ja pealike esilekerkimine Matuste panuste uurimisel on järeldatud et kellpeekrite ühiskonnaliikmed järgisid mingit kindlat ideoloogiat. Üheks selle osast oli alkoholi tarbimine mis kogukonda ühenda. Tõestuseks on kellpeektite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
