LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi
SHAMPANJA Prosecco Special Cuvee, Zonin, Itaalia( Italy) 20cl 5,50 Fresita, Tsiili( Chile) 20cl 5,50 MUMM CORDON ROUGE BRUT 20 CL 17.90 MUMM CORDON ROUGE BRUT 75 CL 50.50 VAHUVEIN Prosecco Extra Dry, Fantinel, Itaalia (Italy) 3,90 DUC DE PARIS 12 CL / 75 CL 2.00 / 11.00 FREIXENET CARTA NEVADA SEMISECO 75 CL 12.00 JACOB'S CREEK CHARDONNAY 75 CL 18.00 MARTINI ASTI 75 CL 18.00 APERATIIV/Aperitive/ Extra Dry, Cinzano 8cl 3,00 Bianco, Cinzano 8cl 3,00 Rosso, Cinzano 8cl 3,00 Rosé, Cinzano 8cl 3,00 Campari Bitter 4cl 3,00 Ouzo 4cl 3,00 VALGED MAJAVEINID GRAFFIGNA CHARDONNAYSAUVIGNON BLANC 12 CL/75 CL 2.20 / 12.00 KUIV, RIKKALIK, AROMAATNE JA KERGELT VÜRTSIKAS ARGENTIINA VEIN Sobib kala ja valgest lihast roogadega. Dry, rich, aromatic and s...
Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et ungari vein peab olema odav. Tõesti, Ungaris toimub jõuline areng ja mõnedki odavad veinid, nagu Chapel Hilli parimad näited või Hungarovini Egki Bikaver on läinud paremaks. Teisalt leidub meil veel piisavalt ebamäärase hinnaga ebamäärast jooki, mis Ungarule au ei tee. Kui oleksime Ungari veini eest nõus maksma 200 krooni, saaksime Villanyst niisuguse Pinot Noiri, mis maitseks nagu Burgundia neljasajane. Ungaris on kokku 22 veinipiirkonda ja hulganisti põnevaid kohalikke viinamarjasorte, mis meile veel tundmata
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Kristhi Sassiad Saksamaa veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru õpetaja-metoodik Särevere 2011 Sisukord Sisukord........................................................................... 2 Sissejuhatus...................................................................... 3 Veinide eristamine........................................................... 4 Saksa veiniregioonid...............................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED.....................
Prantsusmaalt, kui kreeka immigrandid asutasid praeguse Marseille linna ja asusid seal aktiivselt veinindusega tegelema. Prantsusmaa veininduses toimusid suured muutused. 6. ja 7. sajandil tekkis rida väiksemaid vürsti- ja kuningriike, mis suhtusid veini valmistamisse erinevalt. Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks joogiks. Tuntus maailmas Prantsusmaa veinid on maailma kuulsad, need on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Konkurentsi suudab pakkuda veel sarnaste näitajatega Itaalia. Kogu toodangust valmistatakse 65% punaseid veine, 20% valgeid veine, 8% rose veine, 6% vahuveine ja lisaks 1% kangestatud veine. Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil
tihipeale ka võileibu ning ahjuroogasi. Suurepäraselt sobib see ka salatitesse. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=679 · Veinidest sobivad toorjuustude juurde kerged valged itaallased Pinot Grigio, Soave, Orvieto, mullitavad kuivad vahuveinid, ka rohune Sauvignon Blanc. Olenevalt lisanditest sobivad salatite juurde ka punased noored Chiantid ja Valpolicellad ning Gamay' veinid Prantsusmaalt Beaujolais'st ja Loire'i orust, samuti Uue Maailma Pinot Noir. Valgehallitusjuustud Brie juust Koorene valgehallitusjuust on maitselt mahe ja kerge soolasusega. Sobib hästi kuumutada ja friteerida. Sobib hästi maitsekombinatsioonina koos maasikate ja viigimarjadega. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1319 · Valgetest aromaatsed kuivad Saksa ja Austria Rieslingid. Blanc de Noir sampanja ja Rosé sampanja
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon.....................................................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat KÜPROSE VEINID Referaat Juhendaja: Ruth Muru, Õpetaja-metoodik Särevere 2011 SISSEJUHATUS........................................................................................2 AJALUGU...............................................................................................3 KÜPROSE VEINIDE VALMISTAMISE ERIPÄRA.......................................................4
........................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5
Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt
Lauaetikett Veinid Helena Hiiesalu SRs1 õpilane Valisin piirkonnaks Tsiili, sest mulle meeldivad selle maa veinid, sest nende aroom ja maitse on eriline nauding ning kuna olen läbinud ka Rein Kasela veinikoolituse Tallinna Vinoteek-Veinitoas, siis selle maa veinid pakkusid mulle kõige enam maitsenaudingut. Külastasin Tallinna Prisma toidukaupluse veini osakonda. Ajaloost: Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tsiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tsiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad
ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris)
ASEND Veine tuleb säilitada horisontaalasendis (väljaarvatud aperitiivid). Oluline, et jook oleks vahetus kokkupuutes korgiga, vastasel korral kuivab kork üle, selle tulemusena aga satub pudelisse õhk muutes veini hapumaks, mille tõttu saab vein juurdeebameeldiva niiskuse lõhna. Mitmeaastase laagerdusega veinid tuleks vahetult enne tarbimist panna vertikaalasendisse, et sete jõuaks ladestuda pudeli põhja ja vein muutuks selgeks ja läbipaistvaks. Kõik veinid ei saa vananeda. Üldjuhul ei tasu lasta vananeda kuival valgel veinil. See ei tohiks jääda pudelisse üle kahe aasta. Veinid, mis võivad pikema perioodi vältel areneda on näiteks, magusad valged veinid, mille alkoholisisaldus on üle 16 kraadi. Sama kehtib magusate punaste veinide kohta.
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on
Alkohoolsete jookide valikul lähtub klient nende sobivusest valitud roogadega. Nii nagu roogade, on ka veinide valik väga suur. Selles orineteerumiseks on vaja põhjalikke teadmisi veinide omadustest, jooke valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid: a. Viin, dzinn võib olla ka enne valgeid veine, b. Rumm, viski ka aperatiividena, c. Konjakid ja brändid, d. Liköörid; 8. Õlu; 9. kokteilid, segujoogid; 10
170 aastate paiku e.m.a võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas. Umbes sellest ajast on pärit ka esimene Itaalia tippvein, aastakäiguga 121 e.m.a. Falernumist. Seda veini valmistatakse ka tänapäeval. Veinitööstus rajati keiser Augustuse valitsusajal (27 e.m.a. - 14 m.a.j.). Selle aja veinid olid enamasti valged veinid, magusa karamellitooniga ja põletatud madeirastiiliga. Rooma oli veinikaubanduse keskuseks ja Pompeji oli teiseks suuremaks kauplemiskohaks. Pompeji varemetest on leitud ligikaudu 200. hästivarustatud veinibaari säilmed, millest ühe seinal oli alles isegi hinnakiri. Rooma riigi langemisega vähenesid ka veini pikemaajalise säilitamise oskused. Keskajal ei kasutatud enam korki nõu sulgemisel ja amforad asendati puust vaatidega.
Alkoholivaba õlu valmistatakse õlle valmistamis meetodil ja alkohol eraldatakse joogist valmistoodangust. Bitterid On , rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Lagrits, ingver, kaneeli, angeelikad, sidrunikoort, pomerants, muskaatpähkel, tammekoort, naistepuna. Tuntumad bitterid on saksa underberg, itaalia fermet branca, taani gammel dansk, campari ( joogibitter ). Soolaste toitude juurde sobivad vürtsikamad täidlasemad veinid. Cabernet Sauvignon. Happeliste toitude veini soovitus on sauvignon blanc ja pinot noir. Magusate roogade veini soovitus magusad veinid. Raske toidu kõrvale sobib täidlane vein. Vürtsikate toitudega sobivad pool kuivad ning puuviljased veinid. Külmade suupistete juurde sobivad jahutatud veinid. Millega veini kokku panna ei sobi : puuviljad, artisok, muna, sokolaadi magustoidud. Värske mozzarella salat tahab valget kerget veini, Santa carolina chardonnay, chile/rapel valley 2005.
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa.............
Francisco Franco diktatuuri, mis kestis kuni 1975. aastani, siis rajati kuningas Juan Carlos I juhtimisel demokraatlik riik. 1986. aastal sai Hispaania Eurooma Liidu liikmesriigiks. Hispaaniast pärineb mitu olulist kirjandusteost, millest tuntuim on Miguel de Cervantese ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Tänapäeva tuntuimate Hispaania autorite hulka kuuluvad Juan Ramón Jiménez, Federico Garcia Lorca ja Camilo José Cela. (Tea laste ja noorte entsüklopeedia, lk 266) Hispaania veinid Alustagem seda uut lugu tagasivaatega traditsioonile. Rioja on Hispaania punane vein, mida teab igaüks. Erinevalt teistest veinidest on sel oma kindel retsept: Ebro jõe ülemjooksul Baaskimaast lõuna pool kasvatatakse savimullal ja lubjakivipinnasel Tempranillot, mis seejärel segatakse ja mahendatakse Ameerika valge tammevaadi magusas embuses. Tulemuseks on vanillilõhnaline kergesti joodav vein, mis on õigusega populaarne ja milles siiani peitub selle piirkonna võlu
© Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2008 Isikud, tootjad, kaubamärgid 518 ISBN: 978-9985-9854-4-1 Veinipiirkonnad, apellatsioonid, veinid 527 Ikoonide seletus loomaliha sealiha lambaliha uluk linnuliha kala grill pastatoidud idamaade köök juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega. Kolm aastat tagasin avaldasin esimese Veinijuhi. Juba tollal tundus meie veiniturg nii täis olevat, et ühtki uut toodet õigupoolest turule ei mahu. Aga oh imet, uut teatmikku tegema hakates sai mulle selgeks, kui palju on vahepeal meie veiniriiulitel muutunud. Nii saigi uuest Veinijuhist täit- sa uus raamat. Siin on esitatud väga palju uusi tootjaid uute piirkonda- de veinidega. Eelmises raamatus leidunud tootjad on esindatud enamasti
Vein-alkohoolne jook mida on kääritatud viinamarja mahlast. Vein avastati 8000 aastat tagasi. Tuntumad viinamarja sordid : valged sordid(chardonnay, souvingon blanc, riesling) ja punased sordid(cabernet sauvigon, merlot, pinot noir). Veine liigitakse: Värvi järgi: · punased- valmistatakse tumedatest viinamarjadest. · roosad · valged- saab valmistada nii heledatest kui tumedatest viinamarjadest Suhkru sisalduse järgi: · kuivad veinid · poolkuivad veinid · poolmagusad veinid · magusad Konsistentsi järgi: · kerged veinid · keskmiselt täidlased · täidlasemad veinid. Kanguse järgi: · naturaalne kangestatud vein- 15-17 kraadi on veini kangus: portvein serri madeira muskaat vein · aromatiseeritud veinid- vermut(koostises kange alkohool, mitmesugused ravimtaimed, vürtsid, karamell, alkohooli sisaldus 14-18 kraadi) Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse:
kasvupinnalt teine sort Shiraz järel. Gamay Burgundia Beaujolais Gamay'st valmistatakse noori veine, mille värv on sinakaspunane ning mille aroomis domineerivad marja- ja lillelõhnad. Veinid on kerged so vähese parkhappesisalduse ja täidlusega. Nebbiolo Itaalia Valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja
Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse tuntud Suhindoli regioonis. Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega). Rose veinid saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne). Kolmandaks on nn
serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome
Kuid mitte alati. Ja kui kasutada mingit õlut lisandina söögitegemisel, siis ei pea mingil juhul seda sama marki ka söögi kõrvale pakkuma. Lähtuma peaks ikka valmistatud roa iseloomust. SAKU KLASSIK Sobib kergete eelroogadega, aga ka maisikrõpsude ja juustuvaliku kõrvale. SAKU PUNANE Sobib mahlakate liharoogadega aga ka õllesigari või vinnutatud loomaliha kõrvale. Veinid MEREANNID Kuivad ja elavad, korraliku happelisusega valged veinid harmoneeruvad suurepäraselt vähi ja merikarpidega, nt. elegantne valge burgunder või hoopis väärikas sampanja. KALA Marineeritud kala nõuab neutraalset valget veini, suitsukala aga lennukat valget, roséd või punast veini. Soojalt valmistatud kala saadavad lennukad valged veinid, aga praetud küpsetatud või grillitud kala juurde pakkuge temperamentseid valgeid, mõrumaid rosé ja tanniinirikkaid punaseid veine. LINNULIHA
0,5 mahu-% ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahu-%. Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahu-%, lahja alkohoolne jook kuni 22 ( kaasa arvatud) mahu-%, kange alkohoolne jook üle 22 mahu-%. Valmistusmeedoti järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kääritatud ja destilleeritud jookideks. Vastavalt algtoorainele liigitatakse alkohoolsed joogid järgmiselt: Seemneviljad viinamarjad veinid, brändid, sh konjakid, armanjakid õunad siidrid, kalvadosid, appeljack pirnid siidrid, poire(pirniviin) viinamarja pressjäätmed grappa (itaalias), marc (prantsusmaal) Luuviljad kirsid kirsch (kirsiviin) ploomid mirabelle(ploomiviin) Szlivia Palinka ( ploomiviin) aprikoosid Barack Palinka (aprikoosiviin) Pehmed viljad
On tunda, et asjade paigutamiseks on koostatud plaan ehk planogramm. Kategooria jaguneb kaheks alamkategooriaks: kangeks ja lahjaks alkoholiks. Kange alkohol jaguneb omakorda järgnevates segmentideks - viinad, dzinnid, viskid, konjakid ja brändid, rummid, aperatiivid ja bitterid, liköörid, sherrid, piritusejoogid ja muud joogid (sake, tequila, viinamarja jääkidest piirtusejook, absint). Lahja alkohol jaguneb omakorda järgnevateks segmentideks - veinid (valged, punased, roosad, pakiveinid), likööriveinid, shampanja ja vahuveinid, vermutid, segud ja kokteilid (näiteks aromatiseeritudveini kokteilid) siidrid, õlled. Kaubad olid eksponeeritud järgnevalt: 1) Riiulis (kange alkohol, veinid, õlled, siidrid, kokteilid) 2) Alustena saalis (üldiselt õlu ja pisut ka pakiveine) 3) Nn alkoholi puude peal (kampaanias olev kange alkohol) 4) Kapis (nn suveniirpudelid ja kallimad konjakid, bränid ja veinid)
VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid, Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku
Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75
..................................................................................................... .........6 2.8. Lisandite kasutamine..............................................................................................6 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid..................................................................6 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid.............................................................7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed.............................................................
Kuldreegel on selline: mida noorem, kergem ja värskem on vein, seda lühema aja jooksul on võimalik teda kvaliteetsena säilitada, mida küpsem või magusam on vein, seda kauem saab taas-suletuna hoida. Sest küpsetes veinides on rohkem tugevaid aroome ja maitseid, mida värskem on vein, seda hapram ja kiiremini hajuv on lõhnabukett. Valgete, kuivade ja poolkuivade veinide; roosade ning noorte punaste veinide puhul saab ära kasutada eeldust, et enne avamist ja tarbimist on need veinid nagunii maha jahutatud. Peale pudeli avamist, aroomide kontrollimist ning oma pokaalide täitmist tuleb vein uuesti korgiga tihedalt sulgeda ning kohe külma tagasi panna. Selliselt, vaid jahedana hoides, ilma soojenemata, on võimalik veini omadusi edukalt hoida mõne päeva jooksul. Vahuveiniga on samamoodi, tingimusel, et leiate pudelile õige ja sobiva korgi mis gaase kindlalt kinni hoiab. Küpsete ja maitserohkete veinidega on tunduvalt lihtsam, aroome on palju ning need
Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et kõrvaldada ebasoovitavad mikroorganismid, seejärel lisatakse humalad ja pärm, lastakse jahedas käärida ja laagerduda ning villitakse alkoholkäärimisel eraldunud CO2 rõhu all pudelitesse, purkidesse või vaatidesse. Õlle alkoholisisaldus on tavaliselt 4...7,5% Veini valmistatakse peamiselt viinamarjamahlast, mis on rikas glükoosi poolest. Mahl saadakse viinamarjade pressimisel ning kääritatakse pärmi lisamisel. Punased veinid valmistatakse tumedatest viinamarjasortidest, jättes käärimise algul osa marjakestei mahlasse. Valged veinid on valmistatud heledatest viinamarjasortidest. Veinid liigitatakse naturaalveinideks, milles kogu etanool pärineb ainult sama mahla käärimisest, ja piiritusveinideks, mis muudetakse kangemaks etanooli või brändi lisamisega. Naturaalveinid on sageli hapu maitsega, kuna suhkrud on ära käärinud; suhkruid võib pärast käärimist ka juurde lisada, kui soovitakse magusat veinid.
Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend Legendi järgi pandi perenaise savipotti paar peotäit metsikuid viinamarju, kuid need ununesid sinna mitmeks päevaks. Kui perenaisel savipotti toimetuste jaoks vaja läks, siis olevat ta seal olnud mahlaga janu kustutanud. Mahl polnud
· Eestis juuakse 3,6 kilogrammi, Lätis 2,3 ning Leedus 2,5 kilogrammi kohvi inimese kohta aastas. Soomes seevastu juuakse 10 kuni 12 kilogrammi aastas, mis teeb kuus ühe inimese kohta 1 kilogramm kohvi. Nii uskumatu kui see ka poleks, juuakse Soomes kohvi rohkem kui õlut. Body, mis see on? Body see on tunne, mida kohv te suus tekitab. See on kleepuvus, raskus, paksus või rammusus, mida te keel tajub. VEINID Vein on kääritatud viinamarjamahl, olgu tegemist siis tavalise,- vahu,- tugevtatud või aroomimaitselise veiniga. Vein võib olla punane,- valge või roosa (rose). Kuiv, poolmagus, magus. Alkoholisisaldusega 5,5 14%. Tugevtatud veinile on lisatud viinamarja piiritust, mis tõstab alkoholisisalduse 15% - 22%. Vahuveini on rikastatud süsinikdioksiidiga ( CO2 ), mis pudeli avamisel avaneb mullidena. Veini
viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega). Rose veinid saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne). Kolmandaks on nn
suid hõõguma paneb. Piri-piriga maitsestatud roogade tellimisel tuleb olla väga ettevaatlik. Magustoidud Portugallased armastavad kohutavalt magusat. Kohalikud puistavad isegi magusad apelsiniviilud suhkruga üle. Koogid, kreemid ja kondiitritooted valmistatakse tavaliselt lihtsatest koostisainetest, ning viivad lausa keele alla. Pudim fla (ka flam, flan või flao) on Portugali karamellkreem. Joogid Lauaveinid. Portugali veinid on ühtlaselt head, mõnedes piirkondades valmistatakse ka lausa oivalist veini. Restoranides on majavein (vinho da casa) reeglina kindel valik: tinto on punane, rosado roosa ning branco valge vein. ELi määruste kohaselt jagunevad veinid mitmesugustesse kategooriatesse, nende hulgas on ka DOC-märgistusega apellatsiooniveine, mida valmistatakse vaid kindlates geograafilistes piirkondades. Algarve ja Alentejo veinid on head lauaveinid. Dao ja Douro veinid võivad olla pisut raskemad.
kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust. Kuumuse kontrolli alla saamiseks kasutatakse jahutusseadmeid. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: vaadis, ankrus või pudelis. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist
Vein Tutvustus · marja-või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook · peamiselt valmistatakse viinamarjadest · maitse järgi liigitatakse veinid kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad · värvide järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks Ajalugu · veini ajalugu sai alguse tuhandeid aastaid tagasi · kõige varasem teadaolev tootmine leidis aset 6000a eKr Gruusias · vein hakkas levima u 4500a eKr Balkani poolsaare ning oli väga levinud Vana- Kreekas, Roomas ja Traakias · vein on mänginud olulist rolli ajaloos, olles näiteks armulauajoogiks Veinipiirkonnad · jagunevad kaheks: a. Vana maailm - traditsioonilised veinimaad
SELVELAUAD EELJOOGILAUD Eeljoogilauda iseseisva lauana ei kaeta, see eelneb pidulauda istumisele või selvelauaga vastuvõtule. Eeljoogilaua eesmärk on pakkuda külalistele tegevust kogunemise ajaks, samuti soodustada söögiisu teket. Joogiklaasid kaetakse kaunilt vormistatud lauale, mille taga külalised ei istu. Eeljooki pakutakse sageli ka kandikutelt. EELJOOGILAUD Eeljoogiks sobivad sampanja või vahuvein, veinid, lahjad segujoogid, harvem kasutatakse kangeid alkohoolseid jooke. Kindlasti pakutakse ka alkoholivaba alternatiivi. Ametlikel sündmustel on tervitusjoogiks eelistatult kuiv vahuvein või sampanja. Eeljoogilaua võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus. EELJOOGILAUD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TERVITUSJOOGILAUD
*Toidukordade vahel jäetakse lauale vähemalt vee klaas. *Toidukorra lõppedes · Nuga ja kahvel kella 5 asendisse *Söömise lõpetamisel · Salvrätt kergelt kokkupanduna taldrikust vasakule. Avec kutsel on see kirjas, pakutakse midagi kohvi kõrvale. Roogade sobivus alkohoolsete jookidega Roa nimetus Joogi nimetus Klaas temper. Külmad suupisted Viin, nastroika Viina kl. 4-5 kraadi (terava maits.) Külmad maheda maits. Kanged veinid Madeira klaas 13-15 Suupisted kraadi Külmad kalasuupisted Valge kuiv vein Valge veini kl. 8-10 kraadi Külmad lihast suupisted Punane vein Punase veini kl. 10-12 kraadi Juust, vähk, soolakala Õlu Joogibokaal 8-10 kraadi
..................................................................................................... 6 2.2. Maitsestamine.................................................................................................................. 6 3. Tuntumad rahvustoidud.......................................................................................................... 7 3. 1 Creme Brulee ehk brüleekreem retsept:...........................................................................7 4. Veinid......................................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, ulatudes Põhjamerest
TALLINNA TEENINDUSKOOL Freddy Kriisa 011PK 5 TOIDUKAUBA E-AINETE ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Komfekk ,,Piena" E-aine nr: E322 Nimetus: Letsiin Kasutusvaldkond: Lastetoidud, saiakesed, salatikastmed, majoneesid, margariin, jäätis, shokolaad ja maiustused. Mõju inimesele: Pole teada.. E-aine nr: E471 Nimetus: Rasvhapete mono- ja diglüt-seriidid Kasutusvaldkond: Lastetoidud, pasta, kartulikrõpsud, piima-ja koorepulbrid, salatikastmed, majoneesid, leivad, jäätis ja maiustused. Mõju inimesele:Pole teada. E-aine nr: E330 Nimetus: Sidrunhape Kasutusvaldkond: Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Mõju inimesele: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte . E-aine nr: E202 Nimetus: Kaaliumsorbaat Kasutusvaldkond: Väga lai kasutusala: ...
· Destilleerimata lahja alkoholi sisaldus alla 18% · Destilleeritud kanged, alkoholi sisaldus üle 18/% Alkohoolsed joogid jagunevad: Veinid Õlu Viin Jagunevad: * Kanged Punased, valged, * Põhjapärmi * Üle 20% roosad, vahuveinid, * Pinnpärmi * Sinna kuuluvad rummid, kangestatud veinid viskid jne. NB! Kangestatud veinide alkoholi sialdus võib olla kuni 24%. Vastavalt algtoorainele saab alkohoolsed joogid liigitada järgmiselt: Seemneviljad: Viinamarjad Veinid, brändid, sh konjakid Õunad, pirnid Siidrid, kalvadossid Viinamarja press jäätmed grepp, valmistatakse Itaalias, More valmistatakse Prants. Luuviljalised ploomid Poolas levinud, Slivovitz (ploomi viin), kirsid-Kirch
vahemereline põõsastik, kõrgusvöönd • Euroopa tähtsaim põllumajandusriik PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus • 4% töötajaskonnast (+3% kalandus ja metsandus) • 1/5 maast põllumajandusele • 730 000 farmi • 3% riigi SKP-st • Peamiselt lõunas ja edelas Põllumajandustoodang • Nisu, oder, kaer, mais, sorgo • Suhkrupeet, lina • Kartul • Viinamarjad/puuviljad vähene osa maast, kuid ¼ toodangust -üle maailma tuntud veinid Sorgo Mullad LOOMAKASVATUS Loomakasvatus • Loomade rohkus on langenud 1980st ja karjad on väiksed • Loomad: -20.5 miljonit veist -15.4 miljonit siga -10.7 miljonit lammast ja kitse -0.34 miljonit hobust Prantsusmaa toiduained • Prantsusmaa peamised toiduained: -mesi -mädarõigas -singid -oliiviõli -maitsetaimed -kohv -soolad -šokolaad Ekspordid • Prantsusmaa peamised ekspordid: -veinid + eri joogid TURISM
50 / 39.12 EEK Buckler (alkoholivaba) 33 cl 2.00 / 31.29 EEK Gin long drink 50 cl 2.50 / 39.12 EEK Siider fizz 50 cl 2.50 / 39.12 EEK Smirnoff Ice 27,5 cl 2.50 / 39.12 EEK Viru valge cooler 27,5 cl 2.50 / 39.12 EEK VEINID - Klaasiga pakutavad veinid - Punased: / Red wines: B&G Cabernet Sauvignon (Majavein) 12 cl 2.30 / 35.99 EEK Hoya de Cadenas Reserva Tempranillo (Hispaania) 12 cl 2.30 / 35.99 EEK Roosad: / Rose wines: Barton & Guestier Rose d´Anjou Loire 12 cl 2.30 / 35.99 EEK Valged: / White wines: B&G Sauvignon Blanc (Majavein ) 12 cl 2.30 / 35.99 EEK
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
