Juhendaja: Kai Saar TALLINN 2014 Sleeve (Eng. Slieve või slyf, sõna liitlaste libisema, vrd Hollandi sloof) on osa rõivast, mis katab käe või mille kaudu käsi läbib või libiseb. Varruka lõige on peaaegu igal ajastul olnud erinev või mingit laadi omapärane. Enamasti erinevad varruka lõiked akadeemiliste või muude ametirõivaste näol. Varruka pikkus varieerub vaevu üle õla kuni maani. Enamik tänapäeva särk varrukad lõppevad kusagil õlavarrel ja randmel. Sajandite jooksul on kasutusele võetud loetlematuid eri stiile varrukaid. Aja jooksul on need tagasi tulnud moodi, kuid kohendatud hetkeliste trendide järgi. Ajaloost Varrukas, mida lõigatakse koos kehalõikega välja, oli sagedasem varasematel sajanditel, kui otsa õmmeldav varrukas, kuna otsa õmmeldav varrukas vajab rohkem õmblemisteadmisi ning oskusi, et olla mugav ning näha hea välja. Kimono stiilis varrukas on üks selline varrukas
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid.
vöökotike nokk-kingad/saapad chaperon vapiriietus lõigetega kleidid Kõrggooti cott, cyclas (1200-1350.a) korsett Hilisgooti brokaat, samet (1350-1525. a). dekoltee, pihik, sallkrae, slepp houppeland hennin, sarvtanu vöö, pikad varrukad püksid kellukesed, südamed, amuletid Renessanss Esimesed raamatud Itaalias rõivastusest Vararenessanss N: aluskleit, kleit, simara (1400-1500) M: alussärk/püksid, vest, Kõrgrenessanss pükssukad, jakk (1500-1520/30) karusnahkse voodriga ülejäänud Euroopa lahtkäistega mantel, (u.1500-1630) vammus, kubemekott, Eestis 1520-1650 trikoopüksid
riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki. see paistis bliauti kaelusest. Bliauti pihaosa pidi olema väga liibuv ja suurema liibuvuse saavutamiseks võis see olla selja-või küljeõmblusest nööritav. Hakati tegema ka
Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste puhvkäiste ja südamekujulise väljalõikega. Rikkad naised kandsid siidsukkade all kasmiirvillaseid sukki. Kuigi noort Victoriat peeti üheks Euroopa moeliidriks, pidas ta rõivaid vaid kehakateteks. Eriti tüütud olid proovid, mistõttu ta käis üks kord proovis ja laskis sama mudeli järgi teha mitu erinevast kangast kleiti. Pärast mehe surma 1861.aastal tõmbus
Ümar käevõru näppe kõrvarõngad Charm bracelets Evening Gloves Hoop earrings Ringikujulised Kinnisega käevõrud Õhtu kindad kõrvarõngad 9 Examples of details Bathing sleeves Plunging neckline Tailored collar Suplus varrukad Süvendatud kaelus Disainitud krae Bishop sleeves Draped neckline Bow collar Piiskopi varrukad Drapeeritud kaelus Lehvitatud krae Examples of men’s clothing 10 Shirt Waistcoat Classical trousers Särk Vest Klassikalised püksid Parka Shapka Heavy duty boots Parka Müts Raskeveo saapad 11
- filigraantehnika, granuleerimistehnika 2000. a eKr Mehed Keskmine - käisid alasti - lühikesed seelikud, vöö külge kinnis, põllesid, niudevöö, kitoon - punasest ja valgest nahast poolsaapad - helmestest võrg, käevõrusid Naised - puus rõhutatud, puusapõll, volangilised seelikud, peleriin, kitoon - pihikutaoline rõivaese - küünarnukkideni varrukad: liibuvad või puhvis 1700. a eKr - teravatipuline müts - kõrged saapad ja kontsaga kingad - kolmekordselt keeratud kaelakeed Hiline 1450. a eKr 1450 a eKr VANA KREEKA 700. a eKr Rõivastus: - väga lihtne - voldistikud
ekstravagantsemateks - lina, vill, brokaat, siid, samet, karusnahad Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite'i, tafti ja sametit Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad - hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest Itaalia oli moekeskuseks RIIETUS Põhilised värvid olid: punane, roheline, sinine, kuldne Renessansi ajal hakkas kujunema Euroopa ühismood Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et see muutus käsitööst kunstiks nind ehe lakkas olemast paljalt iluasjake Iseloomulikud lõhikutega aluskangast paljastavad tegumoed, jäigad volditud pitskraed ja eemaldatavad varrukad Lehvikud
ning põhjustada tasakaalu kaotamist. Kui aga samal ajal juhtud hoidma käes keeva veega täidetud potti, mis siis? *Tihedalt ihule liibuvad püksid on küll seksikad, kuid isegi väike sorts niisugustele pükstele sattunud kuuma vett saavutab otsekohe kontakti nahaga ning põhjustab tavalisest veelgi tõsisema põletuse. *Gaasipliidiga köögis kujutavad endast suurt tuleohtu lahtised pikad juuksed, lehvivad satsid ja volangid, pikad avarad varrukad ja pealkantava pluusi lahtised hõlmad. Lahtised hõlmad ja avarad varrukad võivad ka takerduda pliidinõudesse, põhjustades nende ümberminekut pliidil ja isegi põrandalekukkumist. *Väga hästi kaitseb sind tugevast puuvillasest riidest, tingimata rinnaosaga ning vähemalt poolde säärde ulatuv põll. Just niisuguseid põlli kannavad ka pidevalt pliidi ääres askeldavad profikokad. *Sõrmused, käekell ja käevõrud ei kuulu köögitoimingute juurde juba seetõttu, et nad
Pilud kadusid, kuid kohati jäeti lahti pükste küljeõmblus, sealt paistis pesu. Küljeõmblus kaunistati paelte ja nööbireaga. 5 Kuub oli kerge ja vaba lõikega, sageli õmmeldud siidist või atlasest. Kuue esiosa ei olnud vöökohalt läbi lõigatud, hõlmad olid alt laienevad. Seljaosa oli vööjoonelt läbi lõigatud, alumine osa alt laienev. Kuue varrukad olid pikad ja laiad, varruka peal oli lõhik, mis ulatus õlast randmeni. Lõhik oli kaunistatud paela ja nööpidega, ühel rõivakomplektil võis olla kuni 576 nööpi.Sageli olid osaliselt lahti jäetud ka kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga.
Enamik riietest ja jalanõudest valmistati kodus. 4 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KESKAJA MOEKAPRIISID XII sajandi keskpaigas olid toimunud riietuses olulised muudatused. Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis
mis kestis sajandeid. Ehted tulid jälle moodi XVI sajandil Eelnenud aeg, kui ehteid ei kantud tehti kõik tasa. Enamik riietest ja jalanõudest valmistati kodus. Keskaja moekapriisid XII sajandi keskpaigas olid toimunud riietuses olulised muudatused. Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd
Kui tol ajal oli euroopa riikides erinev riietumisstiil siis renessaansi ajal hakkas kujunema ühtne mood. Ja see kõik tänu transpordi arengule. Inglased oli eriti sellel alal kärmed riietuse üksikdetaile kopeerima ja suvaliselt kokku sobitama. Moodi läks riiete valmistamine kutseliste rätsepate juures. Ilmusid moepilti kroogitud kraed, sisselõiked nii meeste kui naiste riietuses. Mõlemad kandsid rõivaid, mille varrukad olid ära võetavad ja uhkete nööridega seotavad. Võimaldas omada paari kleiti ja kümneid varrukaid, neid soovi korral siis sobitades. Maade avastamine tõi kaasa lehvikud Idamaadest ja ilurätid, mida algu oli kaunistavalt otstarbekas iluasi. Hiljem aga muutus rõivalisandiks. Meeste rõivastus Kõik ülemineku aja vastuolud peegeldusid renessaansi ajastu inimeste välimuses, kostüümides, võttes kummalisi proportsioone liialdatult. Meeste rõivastel laienesid tohtult õlad
............................................. 2.1 Ettevalmistus tööd............................................................................................................ 2.2 Seljaosa........................................................................................................................... 2.3 Esiosa.............................................................................................................................. 2.4 Varrukad........................................................................................................................... 2.5 Krae ja lõpetamine........................................................................................................... Kokkuvõte.......................................................................................................................................... KASUTATUD MATERJAL.................................................................
Renoir' kehakuju Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: Keskne punkt pihast kõrgemale; Vastukaaluks alumisele poolele laiendada õlapiirkonda; Tähelepanu juhtida alumisest piirkonnast kõrvale. Soovitused: Otsaõmmeldud varrukad; Ülaosas kergelt sissetöödeldud, allosa suunas veidi laienev; Alumises osas pehmelt langevatest materjalidest neutraalsetes või tumedamates toonides rõivad; Paatkaelused, kapuutsid, suured kraed; Rinnataskud; Õlapassed; Toon-toonis keskmise suurusega lillelised/abstraktse mustriga ülaosas; Erinevalt seotud sallid; Ampiirkleidid; Boolerojakid; Allääre suunas kergelt kitsenevad püksid. Väldi: Vööd;
Soovitused: Toonitada taljet nii, et rinnad ja puusad pääseksid mõjule; Kehakuju järgivad taljesse õmmeldud jakid/kleidid/mantlid(vööga); Ümarad reväärid, sallkraed, erineva kujuga kaelused; Erineva lõikega seelikud; Erineva värvliga püksid, teksad; Kerged ja keskmise kaaluga kangad, mis järgivad kehakuju; Võib kanda enamasti kõiki mustreid; Erineva kõrgusega kontsaga jalatsid; Erinevast materjalist vööd; Erineva lõikega varrukad. Väldi: Ampiirstiili; Sirgelõikelist rõivast(mehelikke jooni); Suuri ja võimsaid triipe ning ruute kangastel; Käharaid, jäikasid, paksusid kangaid; Liiga palju kihte üksteise peal.
Millitari,sõjaline stiil Trend:minimalism,kõrge tõstetud krae,kaherealine nööbirida,vöö Chanel Värvigamma:valge,must,must/valge kombinatsioon, pruun,hall Kangas:karusnahk,nahk ja tviid Trend:karusnaha kombineerimine erinevate materjalidega Karusnaha krae,mansetid,alläär Gucci Värvigamma:valge,hall,pruun,leopardi värvitoon Materjal:vill,seemisnahk,kasmiir Mantel(naiselik,elegantne,sirge või trapetsikujuline) Trend:Karusnaha varrukad,karusnaha esiosa viimistlus Loomaprint Üldkokkuvõtte Trend N1naturaalne karusnahk Karusnaha kombineerimine erinevate materjalidega Täname kuulamast!!!
Barokk: Sai alguse 16.sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogusus. Skulptuur: veidrad poosid, jalad üleval, pürgivad poosid, dünaamilised, ülevoolavad tunnetes. Tuntuim skulptor: Lorenzo Bernini. Barokk-i Riided Riided: materjalideks olid siid, samet, pits, linane, rasked kangad. Värvid olid tumedamad, pidulikud, uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht, lopsakad varrukad, all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust, peenike piht, dekoltee tõusis kõrgemale, mantoo, ümar krae kandilisemaks ja musta pitsi kanti talveriietuse juures. Meestel oli polsterdatud jäik riietus, kuub, vest, põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga. Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari, lehvikud. Barokki Maalikunst:
Pehme ja keskmise paksusega; tehakse: Kleidid; seelikud; Samet viskoosist, polüamiidist, polüestrist, vestid; jakid; (Velvet) atsetaadist ja puuvillast; kasutatakse mööbli riie; kahte eritüüpi kiudu; raske õmmelda. kodusisustustooted. Õhuke; kerge; hõljuv; kange; jäik; labase Maani seelikud; Organza sidusega; tehakse puhvis varrukad; (Organza) filamentlõngadest(polüamiid,polüester), pruutkleidid; ka looduslikust siidist; raske õmmelda. õhtukleidid; seelikud; pluusid; kostüümid. Suure sissekootud mustriga; muster Laudlinad; Damast kanga paremal ja pahemal poolel sisustustooted;
tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivastusstiilid olid ampiirstiil, romantism ja biidermeier. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada.
mida kaunistasid sirged läbilõiked või tepingud. Särgilikult lihtsa tegumoega kleite kaunistasid sageli kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud vöö. Viimane oli enamasti vöökohast veidi allapoole viidud. Sportlik pandlaga või rõngaskinnisega vöö oli üldse praeguse moe üheks lemmikdetailiks. Mustrilistest kangastest olid oma positsiooni kindlustanud mitmesugused triibulised ja ruudulised riided. Mehed: Ülikonnad olid natuke muutunud: kitsad püksid, kitsad varrukad ja peenike lips. Väga stiilsete jaoks oli moes: varrukad natuke laiemad, ja kikilips. Moodi tulid alt laienevad püksid, kanti klosspükse ja särgikraed pintsakukrae peal. Muusika · rock'n'roll · pop · soul · Elvis Presley "Love Me Tender" · The Beatles ,,She Loves You" · Bob Dylan "Blowin' in the Wind" Filmikunst · Elizabeth Taylor, Inglismaa, ,,The Comedians" · Marilyn Monroe, USA, "Let's Make Love" · Jack Nicholson, USA, ,,Easy Rider"
soengut, parfüümi ja meiki Pruutkleidi valimine Arvestada tuleb esmalt seda, kus tseremoonia toimub Stiil ning pulma teema (rahvuslik, ökö, retro jne) Kirikus abielludes peab kleit olema maani või vähemalt põlvist allapoole Õlad peavad olema kaetud õlasalli või bolerooga Mõnes kirikus peab pruudi pea olema kindlasti kaetud loori või rätikuga Lõpuaktus Kleit/seelik ulatub põlvesilmani Õlad on kaetud-soovitatavalt varrukad Väike dekoltee Jalas ihutooni sukad Kinnise ninaga kingad NB! Üle 15 aastane tüdruk kniksu ei tee! Aitäh kuulamast!
ja keskkonnakindel. Torustikule kantavat märgistust korratakse otstarbekal kaugusel üksteisest ning kõige ohtlikumate kohtade, näiteks ventiilide või ühendusarmatuuride vahetus läheduses. Lisanõuded signaliseerijale: 1) täitja peab signaliseerija raskusteta ära tundma; 2) teistest töötajatest eristamiseks peab signaliseerija kandma ühte või rohkem eredavärvilist eset (riietusese, kiiver, varrukad, käeside). Nimetatud esemete asemel võib signaliseerija hoida käes sinise-valgetriibulist saua või sinist lipukest. Suuliste märguannetena kasutatakse näiteks järgmisi käsklusi: tähelepanu osutab tähelepanu, et alustatakse käskude andmist; seis liikumise katkestamine või lõpetamine; lõpp tegevuse lõpetamine; tõsta lasti tõstmine; langeta lasti langetamine; edasi, tagasi, paremale, vasakule kasutatakse koos käemärguandega; oht hädapeatumine;
püksid ja kitsas lips. Meessoost biitnikud kandsid kottpükse, avaraid sviitreid, nahkjakke, töömehepluuse ja kõike, mis musta värvi. Nende pruudid eelistasid musti sukkpükse, sirgeid seelikuid ja madalaid rihmikuid või baleriinikingi. Poiste juuksed olid pikemad kui sel ajal sobilikuks peeti, neiud aga pügasid endale enamasti nudipea. Greaser’id kandsid kitsaid teksapükse, mis pahkluuni laialt üles käänati, valgeid T-särke, mille varrukad samuti üles keerati, hoidmaks pahelist sigaretipakki ja rõhutamaks biitsepsit, ning kammi pükste tagataskus, et igas olukorras säilitada iseloomulikku perfektset vahatatud soengut. Korralikud noored mehed olid konservatiivse kolledšitaustaga, nende garderoob koosnes ontlikult pressitud viigipükstest, päevasärgist ja kardiganist või vestist. Soeng oli hoolikalt seitlisse seatud ja boorvaseliini abil fikseeritud, konservatiivne välimus pidi tagama sama hea elu kui vanematel – ohtralt
5) Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest. Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid 19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all on sile riie. Kaelaava kurrud ei ole nii korrapärased kui varrukasuu kurrud, eriti kraega särkidel. Kraed on kahekordsest riidest. Krae alumistesse nurkadesse teha nööpaugud,millest pistetakse läbi punane pael või valgest linasest lõngast keerutatud sõltus. Rinnalõhik kitsalt palistada. Varrukad olid pidulikel pluusidel avarad. Põlva särkidel on varrukapäras kummalgi pool õlakut 2-3 lappvolti. Varrukasuu kurrud ühendati varrukavärvliga, õmmeldes iga üksiku kurru värvli külge. Varruka kinnis jäeti õmblusesse. Värvliotste kinnitamisteks on aasad ja nööbid. Põlva naise särki kaunistavad punase raanutehnikas sissekootud triipudega tikandid: krael, õlalappidel, varrukavärvlitel ja varrukapäras. Tänapäeval tuleb kirjad tikkida kolme
I Sõjaväe reform II Maksu reform III Õukonna reform IV Vali´tsemise reform. Sõjaväe rehvormiga kaasnes et sõjavägi muudeti eluaegsesse sõjaväeteenindusse võetud nekrudest. Relvi ja riideid tegid pärisorjad. Tänu sõjaväele tehti ka maksu reform. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Õunkonna rehvormiga keelati maani ulatuvate varrukatega hõlmad ja kuued. Kes seda ei arvestanud talt võeti vägisi kuuelt varrukad ja hõlmad ära. Habema kandmise eest nõuti maksu. Uueks oli ka naise kuulumine õukonna ellu. Valitsemis reform muudeti senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgemaiks valitsusastmeks. Senati kõrval olid ministeeriumid. 1710 toimus põhjasõda kus eesti ala läks rootsi võimu alt veneriigi koosseisu see ala jagati
kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid Naistemoes: Korseti tagasitulek (herilasepiht), lai kroogetega seelik, puhv-varrukad. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse
3. Tõmba maha vale vorm. 1.(Kel, kell) on joonistusvahendid kaasas? 2. Grupp mehi läks (kauppa, kaupa) maha laadima. 3. Ma ei tea, mil (mill) ta tuleb. 4. Kas sul on (kel, kell) käe peal? 5. Küll (sell, sel) mehel on alles parukas! 6. Vaatasime teatris (baletti, balletti) "Tuhkatriinu". 7. Uue koolimaja müürid kerkivad (jõutsasti, jõudsasti). 8. Mööblivabrikus on neli (tsehhi, tsehi). 9. Kääri (varrukad, varukad) üles ja asu tööle! 10. Iga töö on hea, iga (ammet, amet) aus. 11. Maiele osteti (sammetist, sametist) mantel. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri 12. (Siine, siinne) loodus on kaunis. 13
Sandaalid ja kõrge säärega saapad. 25.Mida tead Rooma sõjaväe riietusest,relvadest ,sümboolikast? Põskedega kiiver, metallplaatidest pantsel õlgadel,nahkpaelad,volditud sellikud,sandaalid, metallitud tallad et ei kuluks, nahast säärekaitsed,matlid suure kapuutsiga. 26.Mida häbeneti Roomas kanda? Püksid,karusnahad, 27.Missuguse suure murrangu tõi ristiusk keha ja rõivaste suhtesse? Hakati keha varjama, 28. Millepoolest erines Bütsantsi tuunika Rooma omast?Varrukad ,tugevast materjalist, varjab keha, kootud kookon ,kaunistatud vääriskividega . 29.Mis värve ja materjale Bütsantsis eelistati,miks? Tumedaid säravaid värve, purpurvärvid .
Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili
rüütlilaulude traditsiooni. Keskaja moekunsti mõjutas samuti väga palju kirik. Kirik tegi oma ettekirjutisi, mis nõudsid keha kinnikatmist mitte paljastamist. Ka tänapäeval on see kirikutes väga levinud. Keskaja moekunstis üllatab mind see, et kõige tähtsamaks aksessuaariks olid kindad. Teist inimest ei tohtinud kindaga lüüa, see oli väga suur patt. Kindaid kanti isegi süües, mis tundub praegu mõeldes küll väga veider. Keskajal olid moes väga pikad ja laiad varrukad ja üleüldse pikad riided. Minu jaoks tundub eriti põnev see, rikkad prõuad kandsid mitut kleiti korraga. Keskajal kanti väga värvirikkaid rõivaid, nüüd eelistavad inimesed rohkem traditsioonilisi toone, näiteks musta ja valget. Värvirikkad rõivad väljendasid inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Moes olid ka peakatted, ilma nende võisid käia vaid neiud, kes ehtisid oma juukseid pärlite ja keedega.
veinipeekrid näpus ja kolm veinipudelit laual. Taustal, mis oli maalitud õhulise riide peale, oli näha mitmeid inimesi, kes pidutsesid suure laua taga. Üks härrasmees taustal suitsetas sigaretti ja kõik teised olid ülevas meeleolus. Tausta ees istusid Gugliemo, Ferrando ja don Alfonso. Gugliemol on seljas kuldsete kaunistustega pikk heleroheline kuub, mille all on oranzi tooni vest ja selle all omakorda valge eest kinninööritud särk, mille laiad pitsilised varrukad ulatuvad kuue üleskeeratud varrukate alt välja. Jalas on tal veripunased kolmveerand püksid mida kaunistava kolm kuldset nööpi mõlemal säärel. Pükste alt ulatuvad välja valged põlvikud. Kingad on väikese kontsaga ja suure kuldse nelinurkse pandlaga. Üle õla läheb veel nahkne mõõgavöö koos mõõgaga. Ferrando kostüüm ei erine väga palju kaasnäitleja omast, vähesteks erinevusteks on sinised põlvpüksid ja sinine vest ning kuube pole
Third level Fourth level Fifth level Ampiirmood Pärast Prantsuse revolutsiooni tuli jälle moodi antiikaja kerge rõivastus. Seelik ja pihik lõigati välja ühes tükis. Vöökoht tõusis kõrgele rinna alla. Alguses olid varrukad lühikesed, pärast kadusid üldse. Kleite valmistati valgest puuvillasest või linasest kangast (musliin, batist, tüll jne) Kleidid olid õhukesed ega vastanud Kesk-Euroopa kliimale. Seda moodi nimetati ka ,,alasti moeks". Jacques Louis David Madame Recamier Ampiirmoe laadi kleit: Tänan kuulamast!
*samuti torkab silma taustal olev rannajupp Portree Marie de' Medici'st, 1622, õlimaalitehnika *asub Del Prado muuseumis Madriidis Hispaanias *maalil on kujutatud tumedais rõivais prousa Medici't *mulle meeldib, sest taust on mõnusalt kollakas-pruunides toonides ning millegagi pole üle pingutatud *kasutatud on jällegi pastelseid värve *naise nägu on kuidagi mõtlik, poos loomulik *maali muudab võimsaks suur krae ja kleidi varrukad Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik *esmakordselt pilti vaadates silmab suurt mütsi, mis poisi lokkis juukseid katab *nina, huuled ja juuksed on hästi välja toodud, muu on kuidagi hajuv Kolm Graatsiat, 1628-1630, õlimaalitehnika *asub Florence Palatina Galeriis Itaalias *kujutatud on 3 alasti naisekeha, ilmselt selle ajastu iluideaalid
Põlva neiu rahvarõivad Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest
ROMANTISMI TUNNUSED ·Romantismi iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine. ·Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. ·Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. NAISTE MOOD ·19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. ·Varrukad puhviti hästi kaharaks. ·Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. MEESTE MOOD ·Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. ·Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. ·Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. EKLEKTIKA ·19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma.
algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused 1890' ndate mood Viktoriaanlik aeg Optimistlik mood Enesekindlus ja ülepaisutatus Peamised moekeskused: Pariis ja London ,,Mida rohkem seda uhkem!" Naiste mood (18901900) Hommiku, lõuna ja õhtu kostüümid Ülikonnad ja spordirõivad Korsett kitsas piht Kurvikad puusad Suured varrukad S siluett Eritellimused Suured ja uhked mütsid , laines juuksed Meeste mood (18901900) Kõrge krae Lai ja kotjas jakk Vest Ascot lips Naiste mood (19001910) Moedisainer Paul Poiret Korsett hakkas moest kaduma Kõrge waistline, vaba kanga langemine Seelikud lühemad Ssiluett muutus kitsamaks Vogue: ,,Straighter and straighter...less bust, less hips and more waist...how slim, how graceful, how elegant...!"
teemanti ja risti kuju. Guarnello, mis katab kleiti on sinna kinnitatud tikanditega. Mona Lisa kleit on kaetud gurnelloga, mis on suur läbipaistev siidist loor, mis on tikanditega kinnitatud kleidi pihikule. Guarnello on lükatud üle tema käte, et oleks mugavam ja tema vasak õlg on kaetud, et moodustada õlarätt, mis lisab veel elegantsust tema riietusele. Leonardo kasutas mitmeid kihte glasuuri, et edasi anda imelist läbipaistvust sellel hapral looril. Mona Lisa riietuse varrukad on kleidist eraldatud kuid nad on kinnitatud kleidi külge õlgadelt. See loob ilusa efekti kus valget kombineed, mis on kleidi all on näha pihiku ja varrukate vahelt. Kui rääkida kompositsioonist, siis voldid varrukatel näivad mimikeerivat looklevat rada taustal. Sild jätkab joont Mona Lisa vasakult õlalt. Paigutatud kõrgemale pruuni maa ala, annab tunnistust inimese olekust loodusmaastikul. Kaared sillal ulatuvad
pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures. Naistesärgi rinnalõhik tehti abielunaistel pikem kui neidudel, sest naistel oli pika rinnalõike kaudu parem last toita. Särgi peale, seeliku alla küljelõhiku kohale, sätiti lahttasku, mis õmmeldi erisugustest riidelapikestest. Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud
Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5
Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5
õlalapid. Krae on maha pööratud. Käiste alläärde õmmeldi pits, käistealane kaunistati harilikult rikkaliku tikandivööndiga. Käiste pihaosa on tekkinud kahekordselt kokku murtud riidelaiast, millest üks pool moodustab esi-, teine seljaosa. Seega on käised ilma õlaõmblusteta. Õlgadele on valge linase niidiga eesnõelapistes kinnitatud õlalapid, mis on õmmeldud ühekordsest riidest. Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega
moest panjeedega seelikud ning naised hakkasid eelistama pehmeta voltidega rõivaid. Naiste rõivastuses võttis maad range lihtsus.Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse.Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese,mille materjaliks oli damast,atlass või samet.Vestil olid pikad varrukad,kuld-,hõbe-või emailnööbid ning lilli,loomi või maastikke kujutav maitsekas tikand.Mehed kandsid ka sukki.Prantsusmaal tohtis ainult Louis XV kanda brokaadist ülakuube. Meestel oli moes frac,hilisema fraki eelkäija.Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables.Selle liikmed kandsid kuldkõrvarõngaid,sügava väljalõikega kingi,mis vaevu katsid nende varbaid ja erksavärviliste
Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest Kaunistatud valge linase niidiga Pidulikud särgid olid kortskäistega Tikkpistes tikandiga olid kaunistatud särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka krae Särgi kaenla alla õmmeldi nelinurksed lapid Pidupäeva riietus Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
40. Varrukasuu pöördeosa traageldatakse tagasi ja pressitakse. 41. Varruka voodri töötlemine (ühendatakse varruka voodri eesmine- ja küünarnuki õmblus ning triigitakse lahku). 42. Varruka vooder asetatakse varruka sisse. Moodustatakse voodrist vabadusevolt varrukasuus. Ühendatakse ringselt varrukasuu pöördeose ja vooder. Varrukas ja vooder traageldatakse omavahel kokku. Pöördeosa kinnitatakse õmbluste kohalt. 43. Õmmeldakse kuugliniit vasakule varrukale. 44. Varrukate pressimine (varrukad pressitakse varrukapadjal varrukasuust alates kuni varrukakaareni nii alumisel kui ka pealmisel poolel). Varrukas asetatakse rippasendis kuivama. 45. Varrukate traageldamine käeaugukaarele (asetatakse kohakuti kontrollmärgid, varrukas pannakse esmalt paika nööpnõeltega pidepeale tagantja ja seejärel traageldatakse käeaugukaarele). Kontrollitakse varrukate asetust, õlapikkust ja seljalaiust. 46. II proov: kontrollitakse veelkord toote tasakaalu, õlapikkust ja varrukate õiget asetust.
Seda kanti kolmnurkseks kokkumurtuna. 5 Pealisrõivad 19. sjandil kanti triibuliste seelikutega villaest riidest avara rinnaesisega pidevseesilisi kampsuneid. Need on õmmeldud potisinisest kodukootud või mustast vabrikukalevist. Kampsun õmmeldi linasele voodrile. Kaelaauk on sügav ja servast läbi tepitud. Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotstes lõhikud. Hõlmad on haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõike liistikut. Sajandi viimastel kümnenditel tuli piduliku kergema pealisrõivana kampsuni asemel laia seljaga linnamoeline jakk. Pikk-kuub õmmeldi süsimustast toimsest täisvillasest vanutatud riidest. Händadel on kaks volti, mis õmmeldi ülalt pahupoolelt ca 3 cm pikkuselt kokku ja kinnitati kuueriide külge nii,
Tööriided Töörõivaste puhul on esikohal praktiline funktsioon, s.o vastupidavus ja mugavus. Kõik terviklikku rõivakomplekti kuuluvad esemed ei olnud tööl kohustuslikud - eesti naiste igapäevaseks töörõivaks suvisel ajal oli vaid särk sellele köidetud vöö ja põllega. Peamiselt erinesid tööl kantud riided piduriietest materjali ja kaunistuste poolest. Erinevusi lõikes tuli harva ette, särgile tehti vaid lihtsad ilma värvlita varrukad - lihtkäiksed, avasuukäiksed. Eesti rahvarõivaste hulgas kohtab mitmeid esemeid, mida ei peetud pidulikeks ja kanti ainult töö juures. Linasest riidest naiste ja meeste ühine suvine ülerõivas rüü oli eelkõige tööriie, samuti Mulgimaal kantud pelts - pikk-kuuega materjalilt ja lõikelt ühtiv kaunistusteta lühike kuub. Töörõivad õmmeldi linasest või takusest, talveks ka poolvillasest riidest ilma kaunistusteta.
arvesse. Saasud arv korrutatakse koefitsendiga, mis on määratud iga konkreetse võistluse juhendis. Lõplik hinne on summa tehnilisest hindest ja komponentide hinnetest. Eliituisutajad võivad saada kuni 80 puntki lühikava ja kuni 160 punkti vabakava eest. Riietus Võistlejad eelistavad mugavat ja pilkupüüdvat riietust. See peab hoidma sooja ja kuivama ( higist ) kiiresti ja olema hästi veniv. Naiste kostüümil peavad olema varrukad; viimastel aastatel on naistel lubatud kanda vabal valikul kas seelikut või pükse. Sportlase eripära * Iluuisutaja peamised tunnused on hea painduvus erakordselt hea tasakaalutunne , füüsiline vastupidavus, täpsus ja loomingulisus * Treeningul tuleb arvestada 4 aspektiga: tehniline( sammud, hüpped, spiraalid ja piruetid), füüsiline( vastupidavus, painduvus ja jõud), kunstiline ( liikumised, koreograafia) ja psühholoogiline ( motivatsioon, keskendumine, kujutlusvõime).
Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. 11 Ehitusstiil Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul
annaabi.ee 
