Ganges Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Tema pikkuseks on koguni 2525 km. Ganges saab alguse Gantori liustikust Himaalajas. Hardwaris jõuab jõgi tasandikule. Sealt edasi ühineb Ganges Allahabadi linnas ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Lõpuks suubub jõgi Bengali lahte. Ganges on sealsetele elanikele väga suure tähendusega, nimelt Hindud peavad Gangest püha jõeks. Seal suplemine toob õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Seal kandis tehakse ka väga paljud suuri püharännakuid. Peale inimese surma visatakse väga tihti nende tuhk Gangesesse. Põletusepuu nappuse
JÕGI GANGES Lisette Sults KA ART Algab Gangotri liustikust Himaalajas Suubub Bengali lahte Jõgi voolab Lõuna suunas ÜLDANDMED Asub India põhjaosas 2525 km 42 470 m³/s Toitub peamiselt sademetest ja lume sulamisest Keskmine sügavus: 16 m Kõrgus merepinnast: 7756 m Asub mussoonkliimaga alal India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett •75% jä...
Vooluhulk (m³/s) 1203 7 Üldandmed Lang (m) 3000 Gangotri HIIN liustik Valgala (km²) 9350 00 Keskmine sügavus 16 (m) Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid maailmas. Ganges saab alguse Gangotri liustikust Himaalajas. Jõgi suubub Gangese deltasse, Bengali lahte. BENGALI LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas. Kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul, kus vool on aeglane ja jõgi üsna lai. Kesk- ja alamjooksul saab vabalt
Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis. Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samuti pakub mulle huvi India. Nii sain kaks mind huvitavat teemat jaoks ühendada. 2. Gangese jõe iseloomustus Ganges, indiapäraselt Ganga, on ligi 2,525 km pikkune Hindu kõige püham jõgi. Kuid samuti kuulub see jumalanna staatusesse tõstetud jõgi alatest aastast 2007 maailma 5 kõige
docstxt/13479193847.txt
Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus india krokodillid selle ära söövad. Asukoht Asub india põhjaosas Pikkus ja sügavus Pikkus: 2511 km. Keskmine sügavus: 16 m. Maksimaalne sügavus: 30 m. Kõrgus merepinnast: 7756 m. Kõige Gangese jõgikond on viljaka pinnasega jões on head kalapüügi võimalused Pildid Gangese jõgikond Gangese jõhikona kuuluvad: Bhagirathi, Chambal,Hugli,Yamuna. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikus Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Chambal on jõgi Aasias Hindustani poolsaarel, Yamuna lisajõgi. Jõe pikkus on umbes 960 km. Hugli on umbes 260 km pikkune jõgi Lääne-Bengalis Indias.
U. 2600 olid Induse jõe kallastel uhked linnas. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Kuid linnade allakäik algas ~ 1700 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad.
Aurelia Kalda 7.Klass Rakke gümnaasium India India India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa.India on riik Eusaaria mandi lõunaosas.India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötes, enamuse sellest moodustavad rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad ja svannid. India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.India pealinn on New D...
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik).Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on k...
protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos mahabharata ja ramajana, sanskriti keel. Budism siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), mahajaana suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab vastastikkust ja tasakaalu, paik hiina pühamud templid, viis taoismi mäge, pühakiri dao dejing
· On teada, et linnad hüljati ja asuti elama väiksematesse asulatesse. · Arvatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, või looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a.tuh. keskpaiku eKr tungisid Indiasse aarjalased. · Nad olid loodest pärit indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. · Nende kõneldud keelest arenes hiljem sanskriti keel, mis sai India kirjakeeleks. · Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madaliku ja alistasid suure osa Indiast. Geo ja looduslikud olud · Umbes 800 a. eKr algas Indias rauaaeg. · Peagi võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. · Aarjalaste ühiskonna korraldusest saab ülevaate veedade vahendusel. · Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja usutekstide kogumikud. · Kõige varasem oli ,,Rigveda". · See sisaldas üle 1000 hümni. · Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide ja juhistega
India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. India on kiire majanduskasvuga, kuid väga ebaühtlaselt arenev suurriik. Elanike arvu poolest teine riik maailmas
1) Islamiusulised Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass 2) kuuluvad nahi-dagestani keelerühma 3) Tsetseeni vabariik kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu Ja muud õiged vastused. (max 3 punkti) 7. Võrdle rahvastiku tihedust Gangese ja Kongo jõgikonnas. Gangese jõgikonnas on rahvastiku tihedus palju suurem kui Kongo jõgikonnas. Põhjenda erinevusi: Gangese ümbrus on viljaka mullastikuga mussoonkliima piirkond, kus tekkis ja arenes muistne tsivilisatsioon ja põldu on haritud 10000 aastat. Kongo jõgi voolab ekvatoriaalsete vihmametsade alal, kus muld on väheviljakas ning kliima elamiseks vähesobiv. (max 4 punkti) 8. 2005
olulisemaks arengu piduriks rahvastiku kasvu. Kultuuri- ja usutavad aga pooldavad suurt perekonda, suurperet peetakse ka oluliseks vanaduskindlustajaks. Hindud moodustavad rahvastikust 83%. Iga hindu kuulub ühte tuhandetest kastidest ja allkastidest. Iga hindu sünnib oma kasti ning see määrab, kellega ta abiellub, ning milline on tema tulevikuseisund ja tegevusala. Kõigile selle süsteemi muutmise katsetele on avaldatud ägedat vastupanu. 4.1. Rahvastiku paiknemine Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. elanikuga Uttar Pradesh, sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra. Rahvastiku tihedus Indias 394 in/ km², Induse-Gangese madalikul ja rannamadalikel 1,5-1,5 korda suurem, mägialadel aga mitu korda väiksem. Rahvastiku tihedus naaberriikides: Pakistan 217 in/ km² Hiina 139 in/ km²
veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid. Himaalaja idaosa tuulepealsetel nõlvadel kasvab troopilisi vihmametsi. Metsiku looduse säilitamiseks on Indias rajatud siiski ka üsna arvukalt looduskaitsealasid ja rahvusparke nagu näiteks Ranthambore ja Kanha rahvuspark, Sasan Gir Rahvuspark ja Corbett Rahvuspark. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki. India põllumajandus Mussoontuuled mõjutavad tugevasti elutegevust kogu Indias.
Lk 19 1. Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? Indias, nagu ka paljudes muudes maades, kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Kahe kõige suurema jõe, Induse ja Gangese suvised üleujutuse muudavad pinna viljakaks 2. Milline on aarjalaste vallutuse tähtsus India tsivilisatsiooni ja kultuuri järjepidavuse seisukohalt? Aarjalastest said tänapäeva hindude esivanemad. Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust.
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse
00. Indias on käibel India ruupia. Hetkel 1 EEK = 4.21067 India ruupiat. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pinnamood India jaguneb kolmeks suhteliselt selgepiiriliseks looduspiirkonnaks kõrgmäestikud (neist suurim on Himaalaja), Induse ja Gangese madalik ning Dekkani kiltmaa. Kõrgmäestike pindala on küll suhteliselt väike, kuid nende osa kliima ja veestiku kujunemises on väga suur. Kõrgemäestike osa on olnud määrav ka inimkultuuride eraldajana. Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge. Kõrgused ei ületa isegi paar tuhande kilomeetri kaugusel ookeanist 250 meetrit. Reljeefi on tasandanud ka aastatuhandeid kestnud niisutuspõllundus.
Kauged tsivilisatsioonid India Geograafilised olud ja looduslikud olud. Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon
Kõigile selle süsteemi muutmise katsetele on avaldatud ägedat vastupanu. (1) 4.1. Rahvaarv Indias elab 1,155,787,997 inimest. India on rahvaarvu poolest suur riik, maailmas teisel kohal. (3) 4.2. Rahvaarvu muutused Ennustatud rahvaarv: 2008. a - 1,149,285,000 2025. a - 1,407,663,000 2050. a - 1,755,156,000 Ennustatud rahvaarvu muutus 2008 2050 on 53%. (10) 4.3. Rahvastiku paiknemine Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. elanikuga Uttar Pradesh, sellele järgnevad tema naaberosariik Bihar ja läänes asuv Maharashtra. 9 Rahvastiku tihedus Indias 394 in/ km², Induse-Gangese madalikul ja rannamadalikel 1,5-1,5 korda suurem, mägialadel aga mitu korda väiksem. Rahvastiku tihedus naaberriikides: Pakistan 217 in/ km²
taustaks on Nepali ja maailma kõrgeim mägi Dzomolungma ning roheline mägimaastik. Mehe ja naise käepigistus osutab sugude võrtsusele. Vapi all on sanskritikeelne deviis "Ema ja sünnimaa on tähtsamad kui taevane kuningriik". Hümniks on "Rastriya Gaan" aastast 2006 sõnade autor on Byakul Maila kodanikunimega Pradeep Kumar Rai, viis Bakhatbir Budhapirthi. Nepali rahvuslinnuks on kroon- läikfaasan. LOODUS Nepali lõunaosas asub Gangese madaliku ääreala Terai tasandik. Sellest põhja pool eristatakse 3 astmena kerkivat mäestikuvööndit. Esimene neist on Siwäliki ehk Eel-Himaalaja ahelik (500-1872m). Sellele järgneb Mahäbhärati ehk Väike-Himaalaja ahelik (kuni 2901m), mida Himaalaja peaahelikust Suur ehk kõrge-Himaalajast eraldab keskmäestikuliste orgude ja nõgude vöönd tuntuimad on Katmandu ja Pokhara org. Himaalaja peaahelik moodustab keskm. 45Km laiuse vööndi, mis asub Hiina piiri ääres
Hindud usuvad et selle mantra abil loodi omal ajal maailm. Jooga läbi parandatakse füüsilist ja vaimset vormi, joogaga tegelejat nimetatakse joogiks. Hindude Eluviis Ahimsa - Igasugusest vägivallast hoidumine, iga elusolendi elu püha. Vägivalda võib takistada vägivallaga. Püha lehm lehma liha söömine võrdub inimliha söömisega. Lehm on püha sellepärast et lehm toodab piima, piimast saab juustu jm, kasutatakse ka põllutöödel. Gangese jõgi on püha jõgi surnud visatakse sinna, joogi vesi, pesemine. SiirdeRiitused Kombed ja rituaalid, mis tähistavad üleminekut ühest elu etapist teise. 1) Sündmine kui mees ja naine soovivad saada last, peavad nad nõu hinduistika preestriga, kes soovitab sobivaima aja seksimiseks. Rasuduse ajal loeb ema kõvahäälselt pühakirja. 10 või 12 ndal päeval pärast sündi toimub lapsele nime andmine
eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid, idaserval aga Ida Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on: · Ayodhya · Dvarka · Hadwar · Kanchipuram · Mathura · Ujjain · Varanasi Enamus neist asuvad hindude püha jõe Gangese ääres. Hinduistide palverännaku sihtkohtades sai enamasti sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves, tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus. Palverännaku kõrghetk on astoloogiliselt kuupäev kui Jupiter on Veevalaja tähtkujus ja Päike siseneb Jäära tähtkujusse. Palvetatakse kodus, templites ja gurude-usuliste õpetajate juures. eetika Hindu eetika kohaselt on teel päästmisele kolm põhimõtet: 1. Õiglus 2. Ausalt saavutatud õitseng 3. Nauding
Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa Madagaskar Lääne-siberi lauskmaa Sri lanka Induse madalik Sumatra Gangese madalik Jaava Kaspia alamik Kalimantan Suur hiina tasandik Uus-giunea Mississippi madalik Jaapani saarestik Suur tasandik Uus-meremaa Kesktasandik Filipiinid Amasonaze madalik
jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad.
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
looja 2) Karma tee esimest x viiakse laps välja (rõhutud, iva teod 3) nimeandmistseremoonial. teevad kõige maailma Djnjaana tee 1, 3 või 5 aastaselt aetakse pea alandavamai hävitaja teadmine 4) kiilaks ja jäetakse alles ainult üks d töid) (taltsutas Meditatsiooni juuksetutt (sümboliseerib Gangese jõe ja vaimse sündimisega kaasasaadud halbade voolu distsipliini tee karmaviljade eemaldamist), tehakse kasutades kõrvaauk oma Himalaaja surm - surija suhu pannakse mõned juukseid) hindude kõige tilgad Gangese vett, püha tuslitaime püham mäestik lehed ja tükike kulda; surnukeha
Raido Niggulis 10a Arutle ja analüüsi INDIA 1. Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses mõjutasid looduslikud olud ka India tsivilisatsiooni teket, India tsivilisatsioon kujunes kahe kõige suurema jõgikondade alal, Induse ja Gangese kallastel. Ka kliima oli seal väga hea ja soe, sai kasvatada väga palju. Maa oli väga viljakas ja põlluharimine on seal väga hea tänu troopilisele kliimale. Induse tasandikul on aga vaja maa-ala niisutada kuna suvel on sademeid vähem. Aga sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Kogu sellest piirkonnast hakkas tsivilisatsioon arenema ka India poolsaarele ja Sri Lankale. 2. Aarjalased tungisid Indiasse II aastatuhande paiku loodest
VANA-INDIA Koostas: Jane Õ. Vana-India riik § Lõuna-Aasias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks § Kahe suure jõe vahel-Induse ja Teine tase Gangese. Kolmas tase § Hindustani poolsaarel Neljas tase Viies tase Looduslikud olud §
juuksetutt. Selline rituaal sümboliseerib sündimisega kaasasaadud halbade karmaviljade eemaldamist. Juuste lõikamisega samal päeval, võivad vanemad pühendada lapse pühakirja teadmistesse. Lõpuks võib augustada lapse kõrvanibu, kuigi tänapäeval tehakse seda ainult tüdrukutel. Surma rituaal näeb ette laiba tuhastamise, kuna taaskehastub ainult aatman ehk hing. Kui võimalik, pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda. Surnukeha viiakse matmistuleriidale, kus vaim poeg poetab süüdatud puutükid lahkunu suhu ning teised inimesed asetavad väikesi puutükke tuleriidale. Pärast tuhastamist korjatakse tuhk, lilled ja luud kokku ning võimaluse korral puistatakse see Gangesesse või mõnda teise jõkke või merre.
hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist sõltumatuks ja seal kõneldakse tänapäevani peamiselt kohaliku päritolu draviidi keeli. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutuseleka foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaae nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja muude usutekstide kogumikud.
• Ühiskond, kus on arenenud põlluharimine; • Välja on kujunenud ühiskonnaklassid; • Rikkad-vaesed; • On tekkinud riiklik korraldus ja linnad; • Tuntakse kirja ja osatakse luua kõrgetasemelisi kunstiteoseid. Tekkekohad ja areng • Esimesed kõrgkultuurid tekkisid jõgede äärde. • Miks? • Tekkekohtadeks olid: • Niiluse jõgi Egiptuses • Lähis-Idas Mesopotaamias (viljaka poolkuu ala) • Tigrise ja Eufrati jõed • Induse ja Gangese jõed Indias • Huange ja Jangtse jõed Hiinas • Enamik kõrgkultuure kujunes välja umbes 3500 aastaks e. Kr • Selleks ajaks oli tekkinud arenenud kiri – piltkiri või silpkiri või mõistekiri; • Välja oli kujunemas klassiühiskond ja riik: • Rikkamad hakkasid otsustama ja said nii enda kätte võimu; • Võimu hakati pärandama isalt-pojale; • Endiselt usuti kõrgematesse jõududesse.
2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat ja kindlamat saaki- inimeste arv suurenes Ø
6a 15.01.2011 sisukord 1. India ajalugu 2. India riiki muistsed linnad 3. Ühiskonna koraldus 4. India usk 5. India kirjandus 6. India teadus sissejuhatus · India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi. Induse oru tsivilisatsioonis, mis levis loodeosas Hindustani poolsaar alates 3300-1300 eKr oli esimene suur tsivilisatsioon Indias.. Keerukamaid ja
või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia. Tuleohvri tähtsuselt ja keerukuselt on rõhk nihutatud isiku vaimsele arengule. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed)
sõltuvalt loomade toidust Rassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest jaotuvad suured rühmad Keelkond ühise pärisoluga keelega Anglo-Ameerika Ameerika osa, mille koloniseerisid peamiselt inglased ja inglise keelt kõnelevad rahvad Ladina-Ameerika Ameerika osa, mille koloniseerisid peamiselt hispaanlased ja portugallased Keskmine tihedus maakera rahvastikul on 41 inimest km2 kohta. Maailma tihedamini asustatud piirkonnad on Lõuna-Aasias Induse, Gangese ja Brahmaputra org, Kagu-Aasias Jaava saar, Aafrikas Niiluse org. Rahvastiku paiknemist mõjutavad peamiselt loodusolud (pinnamood, kliima, taimestik, mullastik, loodusvarad, veega varustatus, looduslikud liiklustööd jne.). Majanduslikud (uute töökohtade hulk, sadamad, lennujaamad,..), poliitilised (valitsuse otsuses, välisriikidega suhted) ja sotsiaalsed (ühiskonnasisesed) tingimused osutuvad samuti määravaks. Kõrge sündimus · Puudub pereplaneerimine ja kontroll sündimuse üle
eelinnadesse kolima. Linnades saab parema hariduse ja töö. 5. osata kaardil märkida tiheda ja hõreda asustusega piirkondi, põhjendada. Ida-Aasias elab iga neljas maailma elanik ehk üle 1,5 miljardi inimese. Sealse tiheda inimasustuse eeldusteks on Suur -Hiina tasandikul Janhtse ja Huanghe alamjooksul kujunenud maaviljeluseks sobivad alad. Mussoonkliima. Lõuna-Aasias elab iga 5 maailma elanik. Kõige tihedamini on asustatud heade põllumuldadega Induse- Gangese madalik. Ganges on hindude pühajõgi Euroopas elab tänapäeval iga 8 maailma elanik. Aafrika kõige tihedamini asustatud ala on läänerannikul Nigeerias, kus on mitmeid maavarade leiukohti ja areneb tööstus. Austraalia on peaaegu inimtühi. Tihedamini on asustatud kagurannik kahe miljonilinna, olümpiamängudest tuntud Sydney ja Melbourne'i ümbrus.
Bengali rohelus on väravaks Darjeelingi ja Assami teeistandustesse. Poolsaare kaljust lõunaosa katavad madalad mäed: Vindhya ja Satpura põhjas ning rannikuga paralleelselt kulgevad Lääne- ja Ida- Ghatid. Metsasel Malabari rannikul lanes kasvatatakse kookospähkleid, beetlipähkleid, pipart, kardemoni, kautsukit ja kassapähkleid, mis meelitavad tänini laevu üle Araabia mere. Palmid ääristavad kogu India poolsaare rannikut Mambaist kuni Gangese deltani. India maastikut kaunistavad ka inimkäte loodud arhitektuuriaarded, mis annavad tunnistust arvukatest seda maad rikastanud religioonidest ja tsivilisatsioonidest. Neid monumente kaitseb ja taastab nüüd, pärast sajandipikkust hüljatust India Arheoloogiaamet. Vaatamisväärsusi on lõputult: Hindu gopura väravatornid lõunas, Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad
Majesteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa, loodes aga on Punjab, riigi rohelise revulutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist Dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Püha jõgi Suures osas laevatatavat Gangest peavad hindud pühaks jõeks. Selles kümblemine, ja just nimelt Varanasi linnas, annab neile tõelise pühendumuse. Umbes 1500 templiga Varanasit külastavad hindud kogu Indias, sest hinduismile truuduse näitamiseks on vaja supelda vähemalt kord elus Varanasis püha Gangese vees. Igal aastal laskuvad miljonid hindud jõeäärsetelt
INDIA India vabariik asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel, see on rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterri...
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
jms. 2. Turism - Indias algab turismi kõrghooaeg oktoobrist, mil mussoonid on möödas ja ilm põhjamaalasele vastuvõetavam. Turism Kerala, Tamil Nadu, Delhi, Uttar Pradesh ja Rajasthan on kõige populaarsemad osariigid turistide poolest. Vaatamisväärsused: Taj Mahal (vaieldamatult maailma ilusaim ehitis, mida tuleks vaatamas käia eri aastaaegadel ja eri ilmaga, kuna eri kordadel võib Taj Mahal olla eri värvi). Varanasi, ghat'id Gangese ääres, päikesetõus Gangesel. Hindu templid, Bondla looduspark, Dudhsagari kosk, Agra Fort, Harmandir Sahib, Lootuse tempel Turistide arv aastas: 740 millionit. Transpordi geograafiline asend Teid: 3.3 miljonit km teedevõrku ja suuruselt teine maailmas. Riiki ei läbi suured maanteed, on ainult riigisisesed maanteed. Sadamad: 13 suuremat sadamat, nendest 12 valitsuse ja 1 ettevõtte oma, 187 väiksemat sadamat.
Seda seaduspära nimetatakse sanskriti keeles karmaks. Heade tegude tulemusena võib inimene sündide ja surmade ahelast üldse vabaneda ja saavutada täieliku ühtsuse jumalaga. Püha silp on OM, mis oli hindude uskumuse kohaselt esimene heli millest kogu ülejäänud universum loodi. Maailmas on ligikaudu 750 mln hindut kellest enamik elab Lõuna-Aasias. Indias kus hinduism alguse sai on 650mln hindut. Kõige tähtsam hindude palverännakute sihtpunkt on Gangese jõgi mida peetakse eriti pühaks seal kus see voolab läbi Varanasi linna. Hinduismis on palju pühakirju (veedad,upanisaadid, puraanad ning eeposed ''Maahabharata'' ja ''Ramajana'') Enamik neist on kirjutatud sanskriti keeles.
Templid on lahti päev läbi ning preestrid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalakujude ning ohverdamisaltarite ees. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju, võid, riisi. Templite juurde kuuluvad ka devadasid (jumalate teenijannad) . nad on „abielus“ templi jumalaga. On haritud. Võtavad osa puudžadest, tantsivad, laulavad, osutavad preestritele seksteenuseid Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul Varanas. Linn asub Gangese jõe ääres ja on hindude jaoks kõige püham koht Gangese vesi vabastab halbadest karmaviljadest et saada uus parem keha. Gangese vesi ei puhasta mitte keha vaid hinge. Pestakse kõrvu, nina ja suud. Need on avaused, mille kaudu ebapuhtus võib sisse minna Levinud on linga kultus. (linga=fallos=šiva) Pühad Divaali- valgusepüha, peetakse puudžat õnnejumala Lakšmi auks, algab uus aasta Maha Kumbh Mela- maailma suurim usupüha. Toimub iga 12 aasta järel Gangese ääres. Max
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-S...
Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
