Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu. Määramine: galaktoos-monoa. Amüloos-polü, tselluloos-polü. Laktoos-di, sahharoos-di, fruktoos-mono, amülopektiin-polü, glükoos-mono, glükogeen-polü,tärklis-polü, maltoos-di
mutatsioonid, mille tagajärjel neil piimatoodete tarbimisega raskusi enam polnud. Teadlaste sõnul kannavad 90 protsenti tänapäeva eurooplastest endas piimaallergia geeni, kuid suuremal osal on see latsentses olekus. Piima seedimiseks vajavad inimesed geeni, mis aitab toota ensüümi laktaasi. Inimesed, kes ei talu piimas leiduvat looduslikku suhkrut laktoosi, ei saa piima juua. Enne kui keha saab seda absorbeerida, peab laktaas ta ära lagundama. Kui kehas puudub laktaas või on seda vähe, on raskusi laktoosi kasutamisega. Tulemuseks on kõhu puhitus, gaasid ja mõnikord kõhulahtisus. Teooria kohaselt said geneetiliste muutuste tagajärjel domineerivaks väike grupp inimesi, kes polnud laktoosi suhtes allergilised. Mainzi ülikooli ja London University College teadalsed uurisid neoliitikumist pärit skeleti jäänustes, mis pärinesid aastatest 5480 5000 e.kr., laktaasi olemasolu.
Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ) ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Imetajate toidus esineb laktoosi peamiselt piimas. Tselluloos Glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariidid,elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n kus n on elementaarlülide arv.
pärasool, pärak Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi 12. Eritoitumine. On toitlustamisviis, mille eesmärgiks on tagada tervisehäiretega inimeseparanemine või normaalne elu. 13. Valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine. valkude lõhustumine aminohappeiks ja polüsahhariidide (nt tselluloosi ja tärklise) lõhustumine lihtsuhkruiks 14. Diabet, insuliin, laktoos, laktaas, laktoositalumatus. Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. Laktoos ehk piimasuhkur Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. laktoositalumatus seega piimasuhkru talumatus ehk laktoosi imendumishäire. Värske piim, rõõsk koor, piimapulber, piima- ja koorejäätised, hapukoor, kohupiim, toor- ja kodujuust,
eeldusel, et denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur. 4) ENSÜÜMID -globulaarsed valgud, mis koosnevad, valdavas enamikus, temperatuuritundlikest aminohappejääkidest. Ensüümid jagatakse lihtensüümideks ja liitensüümideks. Lõhustavad toitaineid. Ensüümide töö sõltub keskkonna pH'st. Nt: amülaas, pepsiin, trüpsiin, maltaas, laktaas, sahharaas, lipaas. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat. Substraat on keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib. Aktivatsioonienergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Liitensüümid koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte valkosast. Kofaktor liitensüümides vajalik ehitusosa.
Disahhariidid : - on ssivesikud milles on 2kuni 3 monosahhariidi on omavhel liitunud 1) Sahharoos(tavaline suhkur), mida on rohkelt suhkruroosis ja suhkrupeedis 2) Maltoos (linnasesuhkur) - koosneb kahest glkoosijgist 3) Laktoos (piimasuhkur) - mooodustub peamiselt piimnrmetes. - lhustumiseks vajalik ensm (laktaas) , mis mnel puudub. Sahharoos - ehk tavaline suhkur C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks
Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga. Glükogeen- sarnaneb amülopektiiniga. Tselluloos- hargnemata ahelad, mis on ühinenud võrgustikuks. 4
Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned). Laktoos (piimasuhkur) Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Moodustub peamiselt piimanäärmetes. Suhkur on imetajatel toiduks nende järglastele. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. Sahharoos (nn lauasuhkur) Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen Tärklis Koosneb glükoosijääkidest.
Piimaallergia sümptomid Nahalööve Oksendamine Kõhulahtisus Kõhuvalu Hingamisteede häired (lämbumistunne) Krooniline nohu Külmavärinad Keelatud toiduained Piimaallergia puhul on keelatud kõik piima sisaldavad tooted, sest allergiat põhjustab piima proteiin. Laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoositalumatus esineb kahes vormis. Primaarne laktoositalumatus Geneetiliselt päritav Sõltub vanusest Avaldub tavaliselt 5 ja 20 eluaasta vahel. Tavaliselt säilib 50 70% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav Sekundaarne laktoositalumatus On tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võib omakorda olla tekkinud alatoitumise,
kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul 16. Rasvad imenduvad rasvhapetena ja glütserooli kujul 17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel
Samuti energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Oligosahhariidid (oligo mõni ) On süsivesikud milles on 2 -3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos tavaline lauasuhkur mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Maltoos (linnase suhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanäärmetes. Energia ühend et järglane saaks energiat. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas) mis paljudel puudub. Polüsahhariidid Polüsahhariidid on Polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklisekoostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. DNA on polümeer. tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, laguneb sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre.
Glükoamülaas ,, Glükoos + lõppdekstriinid Dekstrinaas ,, Glükoos Toimivad (14) glükosiidsidemetele Toimib (16) Glükosiidsidemetele OLIGOSAHHARIIDIDE HÜDROLÜÜS SAHHAROOS (Invertaas) GLÜKOOS + FRUKTOOS LAKTOOS (Laktaas e. -galaktosidaas) GALAKTOOS + GLÜKOOS MALTOOS (Maltaas) 2 GLÜKOOS Oligosahhariidide hüdrolüüs leiab aset peensooles. Vastavaid ensüüme produtseerivad soolte seintes olevad näärmed. GLÜKOLÜÜS (glycus- magus, lysis- lõhustumine, kr.k) Süsivesikutega kaetakse 50...60 % inimese energiavajadusest. Süsivesikute metabolism glükoosi metabolism · Glükoos on põhiline "kütus" enamike organismide jaoks
ALGU ÜLESANDE VALKUDE ÜLESANDED 1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid- valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust töötavad ainult vitamiinide juuresolekul igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu töö sõltub temperatuurist, pH-st nt amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas 2. Kaitseülesanne Valgud on antikehade koostises, lümfotsüüdid toodavad antikehi
... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. II OLIGOSAHHARIIDID ... on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID ...on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi
C12H22O11 Tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud (14) sidemega. Keemiline valem on C12H22O11. Linnasesuhkur looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Tärklis Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O. Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne
Sahharoos on nn tavaline köögis kasutatav rafineeritud suhkur, mida valmistatakse suhkruroost või suhkrupeedist. Rafineerimata ehk keerukaid keemilisi puhastusprotsesse mitteläbinud suhkrutooted sisaldavad lisaks sahharoosile ka muid olulisi toitaineid. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb galaktoosist ja glükoosist ning tekitab mõningatele inimestele seedimise käigus ebamugavaid seedimishäireid mida tuntakse laktoosi talumatusena. Põhjuseks on organismis puuduv ,,piimasuhkrulagundaja" laktaas, mis on üsna levinud tervisenähtus osadel rassidel ja täiskasvanud inimestel. Tärklis on liitsüsivesik mis koosneb paljudest glükoosimolekulidest, mistõttu neid nimetatakse ka polüsahhariidideks. Kõige enam on tärklist teraviljades ja mugulviljades (kartul, bataat jt). Võrreldes lihtsuhkrutega toimub tärklise seedimine glükoosiks ja selle imendumine vereringesse palju aeglasemalt, eriti kui kasutatavates toiduainetes on tempot aeglustavaid kiudaineid (nt täisteraviljad)
varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö, soojuskjuht, infovahenamine, rasvlahtustuvatele kaitsefunktioon, antikehad vitamiinidele lahustiks jne Testosteroon – tagab sugulise Glükogeen- Laktaas- ensüüm, mis aitab arengu varuaine,organism kasutab laktoosi kätte saada nälja ja tugeva töö korral Östrogeen Tärklis – glükoosi varu Insuliin- reguleerib vere glükoosisisaldus Kolesterool – tekitab Glükoos- peamine energia Hemoglobiin- transpordib rakuümber rakumembraani allikas hapniku
BIOAKTIIVSED AINED on ühendid,mis mõjutavad oluliselt organismi elutegevust väikses koguses ja kiiresti. 1. ENSÜÜMID Valgud,mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis.Ainet,millega ensüüm muutusi teostab , nim substraadiks. Ensüümid on reaktsioonide läbiviijad,mitte lähteained või saadused. Ensüüme tuletatakse aas lõppuga. Nt: pektiin+-aas= pektinaas laktoos+-aas=laktaas 2. HORMOONID Ained,mida KNS kontrolli all sünteesivad sisereaktsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed Omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele) · Toime realiseerub ensüümide kaasabil. Sisenõrenäärmed: 1
Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist. Maitselt on laktoosi magusus võrresldav poole glükoosi ja umbes kolmandikuga sahharoosi magususest. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on inimese peensoole limaskestas leiduva ensüümi laktaasi puudusest tingitud imendumishäire. Piimasuhkru- ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustamata ja seetõttu ka imendumata. Sellisel juhul hakkab see sooles käärima põhjustades seedehäireid. Ensüüm ei ole asendatav ning probleem on eluaegne. Laktaasi defitsiit võib olla pärilik, mida esineb veerandil täiskasvanud eestlastest. Laktoositalumatus võib välja kujuneda ka vanemas eas, näiteks peensoolehaiguste tagajärjel
Geeninokaudiga organism- organism, kus üks või mitu geeni on välja lülitatud 17. Mis on geenivektor? Milleks kasutatakse? Vastus: Geenide ülekandemehhanism bakterite või viiruste abil Viiruse genoom viiakse geeni, mida tahetakse üle kanda, paljunemise geenid surutakse maha Ülekantavad geenid viiakse bakterite plasmiidi, plasmiid siseneb rakku. 18. Bakterite ja GM-bakterite kasutamine biotehnoloogias. Vastus: Tööstuses (lisatakse pesupulbritele Toiduainetööstuses: laktaas, kümosiin, suhkrusiirup tärklisest, toidupaksendajad, värvained (beeta-karoteen), maitsetugevdajad (Na-glutamaat) Biokütus: metaan (sigala läga, prügimägeda jäägid, biopuhastite jäägid - lagundatakse bakterite abil) Keskkonna puhastamisel: jäätmete lagundamisel, pinnase biotervendamine e bioremediatsioon, biolagunevate vahendite kasutamine keskkonnast jäätmete eemaldamiseks (fenool, nafta) Materjalitööstuses: bioplast 19
Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett. Suhkrulahus kaitseb külmumise eest. 2) Teada sahhariidide jaotumist mono-, oligo-, polüsahhariidideks. Näiteid. Vastus: Jagatakse molekuli suuruse järgi. Monosahhariidid (lihtsuhkrud) on glükoos ja fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides taimedes kestade peamine koositsosa), glükogeen (läheb verre, saame energiat) 4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad.
suhkruroost ja suhkrupeedist Polüsahhariidid e polüoosid Polüoosid Tärklis Glükogeen · On kõige levinum orgaaniline aine Maal üldse · Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%) · Okaspuu puidus (45%) · Reageerib tugevate hapetega · ehk piimasuhkur kuulub kõigi imetajate piima koostisse · Lehmapiim sisaldab keskmiselt 4,8 - 5,0% laktoosi · Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm- laktaas · ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulis · C12H22O11 · Nimetatakse loomseks tärkliseks · Inimtoidu põhipolüoosid koosnevad glükoosijääkidest OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARII POLÜOOSID DID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub
sidemetega. moodustades kiude. Lahustuvus vees Pundub soojas vees Ei lahustus Bioloogiline roll Toitainete varu taimedes Ehituslik (taimedes) a) Tärklise hüdrolüüs amülaas b) Tselluloosi hüdrolüüs tsellulaas c) Glükogeeni lõhustamine koos fosforüleerimisega glükogeeni fosforülaas d) Laktoosi hüdrolüüs laktaas e) Maltoosi hüdrolüüs maltaas . Kuna tselluloos ja muud kiudained muudavad soolte sisu (lõhustatud süsivesikud) pooltahkeks. . glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) Peptidoglükaan Bakteri rakuseinte komponent Glükoosaminoglükaan Rakkudevaheline sideaine loomsetes
Veresuhkur=glykoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. · Fruktoos e. Puuviljasuhkur. Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiallikas. OLIGOSAHHARIIDID on sysivesikud, milles 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. · Sahharoos- k6ige tavalisem suhkur, mis on suhkruroos ja suhkrupeedis · Maltoos e. Linnasesuhkur, koosneb kahest glykoosij22gist. · Laktoos e. Piimasuhkur, moodustub peamiselt piiman22rmetes. L6hustamiseks vajalik ensyym(laktaas), mis paljudel puudub. POLYSAHHARIIDID on polymeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide j22gid. · T2rklis- energia varuaine taimedel · Tselluloos- koosneb samuti glykoosi molekulidest(j22kidest), k6ikide taimeraku kestade peamine koostisosa. · Kitiin- lylijalgsete v2lisskeletis, seente rakukestas(koosneb glykoosij22kidest) · Glykogeen- talletatakse maksas ja lihastes(koosneb glykoosij22kidest). Insuliin muudab liigse glykoosi veres glykogeeniks.
· Sülje amülaas · Algab maos · 10 minutit pärast 12 · Pepsiin (grupp ensüüme) sõrmiksoolde jõudmist lõhub peptiidsidemeid lõhutakse tärklis oligosahhariidideks (maltoos) ja · Renniin koaguleerib seejärel monosahariidideks piimavalgu · Pankrease amülaas, dekstrinaas, · Peensooles: maltaas, sukraas ja laktaas Trüpsiin (pankreasest) · Seedimine lõpeb peensooles lõhub pikemad peptiidahelad väikesteks (väljaarvatud bakterite "toitmine" jämesooles) Amiinopeptidaas eemaldab amiinohapped · Laktoosi intolerantsus ükshaaval Lipiidide seedimine Imendumine
kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse
duodeenumiks (duodenum) , tühisooleks (jejunum) ja niudesooleks (ileum) Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala tsirkulaarkurrud hatud ja soolekrüptid Peensoole epiteeli rakuliigid Äärisrakud on kõige arvukamad hattudel ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena valendikupoolne pind on kaetud 2-3000 tihedalt üksteise kõrval asetsevate pikkade mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad
Oligosahhariidid- süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid-polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke.
a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobse glükolüüsi käigus toodetakse 1st glükoosist 2 püruvaati ja 2 ATP molekuli.
kõhulihased lükkavad mao tühjaks). Peensool on ehituselt hästi kokku volditud, mis kokkuvõttes annab talle suure pinna, kus vajalikud ained saaksid imenduda. peensoole otsas on kaksteistsõrmiksool toidumassi analüüsimiseks, seal otsustatakse toidu edasine seede käik. Kui inimene sööb väga soolast toitu, sis tekib sooles osmoos ja soolevälistes kudedes tekib vee puudus. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasiaon ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm,mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Et glükoosist ja galaktoosist koosnev liitsuhkur (laktoos) saaks imenduda peen soolest verre ning osaleda ainevahetuses, on vaja see lagundada nimetatud lihtsuhkruteks (glükoosiks ja galaktoosiks). Häired: Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piima suhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus
Laktoos e.piimasuhkur galaktoos + glükoos Sisaldub piimas. Laktoos moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lehmapiimas on laktoosisaldus ligikaudu 5%, Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni. Laktoos annab 30-50% piima energeetilisest väärtusest. Tema lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Laktoosi leidub ainult imetajate piimas ning loodusseadused ütlevad, et piim on loodud vastsündinute toiduks. Seda tõestab fakt, et imikueas on laktaas väga aktiivne ensüüm. Täiskasvanu toidule üle minnes pole lapsel enam laktaasi vaja ning organism lõpetab selle tootmise, enamasti juhtub see teise ja viienda eluaasta vahel. Laktoositalumatus Disahhariidide omastamiseks organismis tuleb need enne hüdrolüüsida monosahhariideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks oma ensüümid. Mõnel indiviidil võib geneetilistel põhjustel mõni ensüüm puududa või valmistatakse seda liiga vähe. Näiteks
valdavalt laenguga st ioonidena. a) Ca,O,C,H b)N,O,Co,S c)N,O,C,H d)K,Na,Mg,Cl *Millest koosneb ensüümvalk? Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi jääkidest d) rasvhappejääkidest *Meie organismis on tuhandeid erinevaid valke. Valkude erinevad omadused tulenevad:
gif Ensümaatiline reaktsioon reaktsiooni asuv molekul aktiivpunkt ensüüm ensüüm Vaata ensüüümi tööd Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. http://waynesword.palomar.edu/images/enzyme5.gif Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. Töö sõltub temperatuurist, pH-st. Näiteks amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas. 1 3 2 Mis on tähistatud numbritega 1? 2? 3? Miks on kujutiste servad erikujulised? Lisalugemiseks • Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. • Amülaasi sisaldab inimesel pankrease nõre ja sülg. • Taimedes toodetakse amülaasi viljade küpsemisel ja terade idanemisel. • Ka mõned mikroorganismid toodavad amülaasi
Kuue süsinikuga ühenditest tähtsaimad glükoos ja früktoos põhilise energiaallikad. Glükoosi lagunemisel vabanenud energiast talletatakse 40% makroergilistesse ühenditesse (ATP). ATP adenosiintrifosfaat Tuntuimad oligosahhariidid: * sahharoos (glükoosi + fruktoosi molekulid koos = roo- või peedisuhkur) * laktoos (piimasuhkur = galaktoos + glükoos, piimasuhkrut lagundab laktaas) * maltoos linnasesuhkur (2 glükoosimolekuli) Ensüümid = aas-lõpulised. Polüsahhariid (tuhandeid glükoosimolekule) * tärklis = taimesuhkur, talletatakse õites, seemnetes, ka juurtes loomne suhkur = loomne glükoos Maksas, lihastes säilitatakse glükogeeni = loomset tärklist. Tselluloosi monomeerideks glükoosi molekulid, mis on omavahel vesinikühenditega kimpudeks seotud. Inimorganism lagundada ei suuda.
hüdrolüüsi. Peensooles on põhiliseks polümeerseid süsivesikuid hüdrolüüsivaks ensüümiks α- amülaas. See pankrease poolt sekreteeritav ensüüm on samasuguse spetsiifikaga nagu sülje amülaas, produtseerides disahhariide ja trisahhariide. Viimased konverteeritakse omakorda monosahhariidideks soolestiku sahharaaside poolt. Näiteks maltaasid hüdrolüüsivad di- ja trisahhariide. On olemas ka suurema substraadispetsiifilisusega disahharaasid sukraas, laktaas ja trehhalaas. Kõikide nende ensüümide koosmõjul toimub seeditavate süsivesikute konverteerimine monosahhariidideks. Tekkinud glükoos ja teised monosahhariidid transporditakse läbi soolestiku seina ja edasi portaalveeni vahendusel maksa ja teistesse kudedesse. Seal toimub monosahhariidide arvel rasvhapete, aminohapete ja glükogeeni süntees ning nende kataboolne oksüdatsioon energia saamise eesmärgil. Glükoosi oksüdatsiooni esimene etapp kannab glükolüüsi nime. Glükoos on
lahustu vees nt rasvad ja õlid Osaleb paljudes mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. OLIGOSAHHARIIDID on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud.1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2.Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes.Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer.Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon.Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade
Osalevad: kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Samuti toimub peensooles ka lõhustunud ainete imendumine ning seedeprotsessis osalevate hormoonide vallandumine. Imikutel ja väikelastel on puudulik sapi ja sapihapete produktsioon maksa poolt. Valkude lõhustamise lõpp-produktiks on aminohapped, mis imenduvad verre. Esimestel elukuudel on puudulik tärklise seedimine, sest kõhunäärme amülaasi (seedeensüüm, mis lõhustab tärklist) aktiivsus on madal. Laktaas – peensoole ensüüm, lõhustab lehmapiima suhkrut laktoosi. Vastsündinuil puudub soole mikrofloora! Rinnapiim läbib seedekulgla 13 h , lehmapiim 15h. Defekatsioonisagedus on 1.nädalatel 4,5x päevas, hiljem 2,3x päevas, alates 1-aastaselt 1,2x päevas. Eksikoos – veetustumine, kui veekadu liiga suur (kõhulahtisuse korral). 5.Termoregulatsiooni iseärasused Põhiline soojustekke koht – lihased. Soojusteke ja äraandmise intensiivsust reguleeritakse hüpotaalamuse piirkonnas
22.Milline ülesanne on fibrinogeenil, hemoglobiinil, klorofüllil, aktiinil, insuliinil, laktaasil, mis aineklassi need kuuluvad? o Fibrinogeen- aine, mis on vajalik vere hüübimiseks. valk o Hemoglobiin- hapniku transpordi ülesannet erütrotsüütides valk o Klorofüll- taimed kasutavad fotosünteesimisel - valk o Aktiniin- aitab lihast liigutada - valk. o Insuliin- reguleerib võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku valk o Laktaas- lagundab laktoosi - valk 23.Millest koosnevad valgud? Kirjelda valkude erinevaid stuktuure. Mis on (nimeta 2 ) asendamatud aminohapped. Mõisted peptiidside, amono- ja karboksüülrühm. Mida nimetatakse valgu denaturatsiooniks, renaturatsiooniks, too näited. Millised tegurid neid võivad esile kutsuda? o Valgud koosnevad aminohappejääkidest. o Nelja järku struktuure: o Primaarstruktuur- e esimest järku struktuur, pikk kett, koosneb aminohappe jääkidest
- Energiaallikas Keemia 2012 Keemia 2012 - DISAHHARIIDID on süsivesikud milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline) suhkur mida on rohkel suhkurroos ja suhkrupeedis. 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoogijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanääretes. Lõhustumiseks vajalik ensüüm(laktaas), mis mõnel puudub. 4. C12H22O11 Leidub a) suhkrupeet ja roog. b) banaanid, arbuusid. c) kase- ja vahtramahl 5. Ehitust tõestab süsivesikute peamine keemiline omadus hüdrolüüs 6. Invertsuhkur on glükoosi ja fruktoosi segu 7. Ei kristalliseeru 8. Värvusetu kristallne aine 9. Lõhnatu 10. Lahustub vees 11. Sulap temp. 185 kraadi. Kuumutamisel üle 185 kraadi muutub pruunika värvusega karamelliks. 12. Magususelt kolmas looduslik sahhariid
Seedeensüümd. *Amüloglükosidaasi kasutatakse käärimistööstuses. Etanooli saadakse tärkliserikkast materjalist. Pagaritööstuses, siirupitööstuses, glükoosi tootmisel, tärklise kõrvaldamine mahladest. *Sahharoos-glükoosplussfruktoos. Investaas. Investsiirupi/investsuhkru tootime, kunstmee tootmine, vedeldatud täidisega maiustuste tootmine. *Glükoos-fruktoos. Glükoosi isomeraas. Inverstsuhkru (kunstmee) tootmine. *Veel üks suhkrutele ja süsivesikutele mõjuv ensüüm on laktaas. Laktoos- GlükoosplussGalatoos. Piimatööstus, jäätisetööstus, juustutöötlus. *Glükoosi oksüdaas. Piimpulber, munapulber, puuviljmahlad, õlu, vein, juust. *Tähtsuselt kõrgel positsioonil on veel proteaasid, mis valke lõhustavad. Juustutööstus, leivatööstus, varia. *Pektinaasid. Toote omaduste mõjutamine. Mahlatööstus, varia *Lipaasid - toote lõhna parandamiseks Tärklis. Toit läheb suhu, suus on alfa-amülaas, mis teeb sellest dekstriinid ja maltoosi, kõik
happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 5060% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos toiduga, talub haige laktoosi paremini, kuna laktoosi imendumine on aeglasem. Sama kehtib ka rasvase piima kohta, kuna rasv aeglustab mao tühjenemist. Laktaas ilmub loote soolestikku umbes 8 nädalat enne sündi ja on kõige suurema aktiivsusega imikueas. Kui lapse toidusedelisse ilmuvad teised toidud ja puudub vajadus nii suure koguse laktaasi järele, väheneb ensüümi aktiivsus. Umbes kolmel neljandikul Maa elanikkonnast, eriti kollase ja musta rassi esindajatel, on laktaasi aktiivsus väga väike, mistõttu ei talu nad piima. Põhja-Euroopa rahvastel ja nende järeltulijatel Põhja-Ameerikas, kes on pikka aega tegelenud karjakasvatusega, on see
ja kiiresti. (+ravimid, mürgid) ENSÜÜMID on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis. Ainet, millega ensüüm muutusi teostab, nim SUBSTRAADIKS. Ensüümid on vaid reaktsioonide läbiviijad, mitte lähteained või saadused. Klassikaliselt võetakse ensüümide nime tuletamisel ensüümi poolt muundatava aine nimetus + -aas lõpp. Nt pektiin + -aas = pektinaas Laktoos + -aas = laktaas Lisaks on ajalooliselt jäänud nimetused. HORMOONID on ained, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesivad sisesekretsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed. Hormoonide omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt kilpnäärme hormoonid, mis mõjuvad kõigile rakkudele) või spetsiifilised (nt adrenaliin lihasrakkudele)
kaalium, tsink, fluor. Väga oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. 7 3 LAKTOOSITALUMATUS Laktoos ehk piimasuhkur on piimas sisalduv sahhariid, mis koosneb tavalisest viinamarjasuhkrust ehk glükoosist ja galaktoosist. Peensoole ensüüm laktaas lagundab laktoosi algkomponentideks, ensüümi puudumine põhjustab piimasuhkru talumatuse. Seisundi kohta kasutatakse ka nimetust hüpolaktaasia ehk laktaasi vaegus ja alaktaasia ehk laktaasi puudumine. Laktoositalumatuse all mõeldaksegi seisundit, mil ensüümi vähesus või puudumine põhjustab haigusnähte. Sümptomiteks on ebamääased kõhuvalud, gaaside kogunemine, kõhupuhitus ja kõhulahtisuse teke paar tundi pärast piima sisaldanud toitu.
Haavandtõbi mao või 12 sõrmiksoole silelihaskihi kahjustus. Gastriidi tagajärg, helicobakter, ravimitest. Gluteenenteropaatia e. tsöliaakia - geneetilise soodumusega talumatus teraviljaproteiini gluteeni suhtes. Gluteen ei lõhustu. Lagundamata ained avaldavad toksilist mõju soole limaskestale, mille põhiliseks sümptomiks on kõhulahtisus. Ravi: eluaegne dieet. Laktoositalumatus ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimasuhkurt. Imendumata piimasuhkur liigub jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Haavandiline koliit - krooniline soole limaskesta haigus, mille puhul soole limaskest haavandub. Vähirisk. Pankreatiit - pankrease e. kõhunäärme põletik. Pankrease poolt toodetav ensüüm on liigselt aktiivne, tekib pankrease koe kahjustus. Ensüüm aktiveerub juba pankreases. Maksapõletikud viirushepatiidid
Doikatalüssatrina määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna inimorganismis, nende tegevus in organismi talitluse aluseks. Nomenklatuur Ensüümide nimetuse printsiibid: · nimetus tuleneb tema poolt lõhustava substraadi nimetusest · ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp ,,aas" (sahharoos sahharaas, tärklis amülaas) · tihti ka katalõsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüreogenaas substraadiks on laktaas ja toimub selle dehüdrogeenimine) · multienssüümkomplekside puhu ksutatakse lisandit ,,kompleks" (põrivaadi dehüdrogenaasne ompleks, PyrDH) · tüünimetusena kasutatakse ajaloolisi nimetusei : pepsiin, trüpsiin, kümotrüpsiin Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see L-laktaat:NAD-oksüreduktaas. See tähendab, et L-laktaat on substraadiks, NAD on koensüümiks ning
reguleerimine; 6)Valgu post-translatsiooniline modifitseerimine (aktiivsuse reguleerimine). VALGU BIOSÜNTEESI REGULATSIOON TRANSKRIPTSIOON TASEMEL - Laktoosi operon e lac operon kui "negatiivse kontrolli" näide. Operon lähedaste funktsioonidega geenide rühm, mille transkriptsioon ja reguleerimine toimub ühtse blokina; tüüpiline prokarüootsetele rakkudele. Lac operon sisaldab kolme laktoosi metaboliseerimiseks vajalikku valku (ensüümi) kodeerivat struktuurgeeni: ß-galaktosidaas e laktaas, laktoosi permeaas, tiogalaktosiidi transatse tülaas (siin atsetülaas). Regulaatorgeen kooderib valku, mis lac operonis toimib kui repressor. Kontrollivad järjestused kontrollivad struktuurgeenide transkriptsiooni, paiknevad neist "üles voolu". Promootor RNA polümeraasi siduv järjestus. Operaator repressorvalku siduv järjestus. Valgu Mutatsioonide tulemusel võib geeni nukleotiidne järjestus muutuda. Punktmutatsioon - ühe nukieotiidi vahetumine või väljalangemine ahelast
mõiste ja põhjused. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus Süsivesikute lõhustamine algab juba suus sülje alfa-amülaasi mõjul. Jätkub maos nii kaua, kuni toit (sh ka sülg) maomahlaga seguneb. Siis langeb pH kindlasti alla viie ja alfa-amülaas enam ei toimi. Süsivesikute lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme alfa-amülaasi mõju. Alfa-amülaas suudab lõhustada kuni di- sahharaa... peensoole ensüümide mõjul ..... Maltaas lõhustab maltoosi kaheks glükoosiks. Laktaas lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahharaas lõhustab sahharoosi üheks glükoosiks js üheks fruktoosiks. Need on kõik monosahhariidid, imenduvad peensoolest verre. Organism kasutab monosahhariide vahetult energia saamiseks. Osa glükoosi aga deponeeritakse maksas ja lihastes glükogeenina, mida võidakse taas vajadusel glükoosiks muuta. Osa glükoosi aga muudetakse rasvhapeteks ja need omakorda muudetakse triglütseriidideks
8.1. Peensool Peensoole sisekest 600x suurem kui väliskest – sisemus kaetud hattudega. Peensooles toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine. Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud, tasub üks päev koer söömata hoida ja siis anda midagi kergesti seeditavat. Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa-amüloos, sahharaas, laktaas, maltaas, isomaltaas), imenduvad ainult monosahhariidid. Valkude seede – aminopeptidaasid ja dipeptidaasid, imenduvad ainult aminohapped. Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud aminohapeteks ja organism ei tunnista seda kui valgusisaldust, samas aminohapped imenduvad ja vajalikud ained saadakse kätte. Rasvade seede – lipaasid, imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid. 3.8.2. Jämesool
Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses peavad töötama erinevatel temperatuuridel - võetakse kuumaveeallikatest bakterid Bakterid toiduainetööstuses: - laktoosivabad toituained = lisatake ensüüm laktaas = see lõhustab laktoosi ära - juustu valmistamine = kümosiini tootmine - kääritatud piimatooted = piimhappebakterid kääritavad laktoosi piimhappeks Bakterid ja Biokütus - biogaasi, biodiisli ja etanooli tootmine õlitaimedest, suhkruroost ja suhkrupeedist - vaja baktereid = lagundvad süsivesikuid - geenitehnoloogiaga üritatakse, et : biokütus hakkaks konkureerima foss.kütusega
Oligosahhariidid süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus. Polüsahhariidid polümeerid (kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid), mille monomeerides on monosahhariidide jäägid. Tärklis fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise koostises on tuhandeid glükoosijääke.
annaabi.ee 
