emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad.
- olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? Suhe või eesmärk? Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine
· Tavatõdedest lähtumine · Lahenduste pakkumine : · Lihtsustamine - Kamandamine 1.1.2 Tajuefektid - Ähvardamine - Moraali lugemine · Esmamulje efekt - Üälekuulamine · Oreooli ehk haloefekt - Nõu andmine · Kordustaju efekt · Võõristus efekt · Teiste murede vältimine: · Lahkumismulje efekt - Kõrvalepõiklemine 1.2 Eneseavamine - Loogiline argumenteerimine - Rahustamine
Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline Tajuviga see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Haloefekt - juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel. Oletus, et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi". Esmamulje efekt Esmasele infole kaldutakse andma suuremat tahendust Näiteks: "Ta jattis nii targa mulje, ta saab aru, kui ma esitan analüüsi tabelina" 2
teist inimest omistab inimene põhjuse sellele, mida ta tajub ja selle protsessi käigus omistab inimene põhjuse oma partneri motiividele ja käitumisele. Põhjusliku omistamise alaliigid on stereotüpiseerimine, projektsioon ja oreool. Stereotüpiseerimisel jagatakse inimesed tüüpidesse mingisuguste väliste omaduste alusel, enamkasutatavaiks tunnusteks on vanus, rahvus, amet või tegevusala. Projektsioon tähendab enda omaduste projekteerimist oma suhtluspartnerile ja oreool (haloefekt) seda, kui esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist, näiteks võetakse üks tunnus ja liidetakse sellele enda arvates kokkukuuluvaid tunnuseid. Haloefekt võib olla positiivne või negatiivne. Oma suhtlemispartneri tajumisel kasutatakse ka loogilist järeldamist, kus inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe alusel, analoogiat, mille kasutamisel otsustatakse teiste üle selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga, ja
· Introvertsus tendents eelistada üksiolekut seltskonnale, isiksuse baasomadus, temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded) Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Stereotüpiseerimine isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine · Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid. · Mida tähtsam on situatsioon, seda enam lähtume isikutajus persoonist ning vähem grupist, kuhu ta kuulub. · Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp
Ohtlikus? Kas ta on neutraalne, meeldiv, ebameelidv? Isikutaju sõltub tajuta eelnevast kogemusest, hoiakutest, vajadustest- TAJU ON VALIV Taju on subjektiivne Isikutaju vead -viga mis on põhjustada eelinfost a) negatiivne eelinfo B) positiivne eelinfo - viga mis on pühjustatud negatiivsest hoiakust Nt õpilane kellel on hoiak ,,ta ei salli mind" tajub õpetajat vaenulikuna, tigedana- otsib märke selle kohta ja leiab. Mitmed tajuvead tulenevad mõtlemisvigadest, mis loovad hoiakuid. -Haloefekt- üks tunnus varjutab ülejäänud omadused( kes on ühes asjas hea arvataakse heaks kõikides asjades) iidol -etalonidest lähtumine Etalonid on üldistused ( rahvatarkused) Kõrge laubaga tark Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja
ootuste tajumist. Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega. 1.3 TAJUMEHHANISMID Tajumehhanismid: 1) etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) 2) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks · teise hindamine eneseanaloogia põhjal (see, kellele meeldib inglise huumor, kaldub arvama, et see ka teistele meeldib) · lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) · lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse
Otsused: muuta sisendit )pingutus, töö kvaliteet, lisatunnid), muuta väljundit (suurem palk? Paremad töötingimused, tunnustus jm), muuta arvamust enesest või teistest, muuta võrreldavaid, lahkuda töölt. Motivatsiooniindeks Taju vead Infot pole piisavalt, oletatakse, et infot on piisavalt, ei kogeta õiget infot või oletati, et koguti õiget, nähakse, mida tahetakse, ootused ebarealistlikud. (Taju valivus, stereotüübid, haloefekt, loogiline järeldamine, analoogiate kasutamine) Haloefekt- Kui eelnev kogemus on hea, siis kaldutakse märkama meeldivat, jätte vahel tähele panemata ebameeldivad ja vastupidi. Oht: tehakse ebatäpseid järeldusi kergesti kättesaadava info põhjal. Analoogiad Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga
Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine, · haloefekt, · esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon Mudel · sõnumi saatja · edastatav teade · kanal · sõnumi saaja · müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Müra näide (X, kellel on eelarvamus Y ja on hetkel väga ärritunud, ütleb rahuliku häälega Y-le: "Sa oled mu nii välja vihastanud, et ma võin plahvatada").
· varem otsustatu kopeerimine; · tajukujundi tasakaalustamine. Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Juhttunnustest lähtumine on teise inimese üle otsustamine lähtudes mingist ühest silmatorkavast või tähtsaks peetavast põhitunnusest. Tekib nn haloefekt: juhttunnus varjutab kõik ülejäänu. Lähtumisel psühholoogilistest tavatõdedest ei suudeta teises inimeses lõpuni mõista seda, mis endal täiesti puudub. Lihtsustamine tingib keerulise, komplitseeritu ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmatavaks muutmist. Äärmushinnanguist hoidumine tähendab mõningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada.
paranemise. (lk16) Koolis toimiva hindamissüsteemi mõjus on kõrge kui: - Hinded motiveerivad, innustavad ja suunavad õpilast sihikindlalt õppima. Kasks puudulikku hinnet näitab, et ei ole õpilast innutatud piisavalt või on tegemist puuduliku tegevusega. - Hindamine tõstab õpilaste enesehinnagut. Toime tuleku toetamine, reaalsuses toetutakse kogemusele, mis nn tõestab puudulikust hindamisel. (Haloefekt) - Õpilane saab tagasisidet, mis toetab tema arengut. Hindamine peab olema informatiivne. Kaks puudulikku hinnet seda ei ole. - Suunata õpetaja tegevust õpilase individuaalsele arengu toetamisel. Praktilises mõttes tähendab see, et perioodi lõpuks on saanud nad edasijõudvad hinded. (lk17) Koostöö ülesehitamist ei saa panna vastutust õpilastele, kes ei oma ettevamistust selles osa, kuidas koostööd ülesehitada õpetajaga
ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust). 9
sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. ▪ Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) ▪ Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) ▪ Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma ▪ Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) ▪ Haloefekt („peegeldus“, juhttunnus – meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meeldiv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse „mina-pilt“, mida kujundavad ettekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust). 9
empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini
seisundisse. Sarnased sotsiaalsed tingimused põhjustavad sarnaseid reaktsioone. Inimesed võtavad eeskuju teistest endasarnastest, eriti siis, kui nad endas kindlad ei ole. 6 Meeldivus Advokaadi põhiliseks ülesandeks on muuta oma klienti vandemeestele meeldivaks (Darrow). Meeldivuse põhjused: 1) Füüsiline atraktiivsus. 2) Sarnasus. 3) Komplimendid. 4) Kokkupuude ja koostöö. Haloefekt - kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda tajuvad. Meile meeldivad inimesed, kes on meie sarnased (Byrne). Kui oleme kindlad, et meelitaja püüab meiega manipuleerida, kaldume reeglina siiski kiitust uskuma ja tundma sümpaatiat nende vastu, kes seda meile jagavad, ka siis, kui see on tõenäoliselt võlts. Kuna tuttavlikkus põhjustab sümpaatiat, mängib see rolli mitmesuguste otsuste tegemise juures, kaasa arvatud valimised.
teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini
Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne
üldpilt (Kidron 2004:48). 1.1.3 Tajuefektid Tajuefektid e taju abimehhanismid lähtuvad enamasti mitteverbaalse suhtlemise tajust ning seetõttu rakenduvad alati. Tajuefektid moonutavad kujutlust suhtlemispartnerist. Esmamulje efekt. Esmakohtumisel teise inimesega luuakse temast tervikmulje 30 sekundi kuni 4 minuti jooksul. Esmamulje kinnistub ning hakkab mõjutama kogu järgnevat suhtlemist. Negatiivset esmamuljet on raske muuta. Oreooli- e haloefekt. Kinnistunud esmamulje põhjal prognoositakse partneri omadusi ja edaspidist käitumist. Korduvtaju efekt. Rakendub sama inimesega korduva suhtlemise puhul ei tajuta enam tuttava inimese erisusi. Me küll vaatame, kuid ei näe ja kuulame, kuid ei kuule. Võõristusefekt. Rakendub, kui märkame tuttavat inimest täiesti harjumuspäratus tegevuses, rollis või olukorras. Näiteks kohates alati hoolitsetud välimusega ja stiilselt
positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad,ilmaennustaja) Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu, kiitus, tuttavlikkus,assotsiatsioon.. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tunne tekib tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavhel ära lahutada ja erinevate individuaalidena vaadata. Küsimused: Mida tähendab termin haloefekt? Kuidas see aitab selgitada seost isiku füüsilise atraktiivsuse ja tema üldise atraktiivsuse vahel teiste inimeste silmis? Haloefekt ilmneb, kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda tajuvad. On tõendeid, et selleks omaduseks on füüsiline atraktiivsus. Hea välimusega inimestele omistatakse häid iselomujooni nagu andekus, lahkus, ausus ja intelligentsus. Hinnanguid antakse ise seda endale
, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 25.Selgitage taju valivust. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 26.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid, Analoogiate kasutamine, Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma, Loogiline järeldamine, Haloefekt, Kontrastiefekt 27.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent (põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel), Emotsionaalne komponent (peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid), Käitumuslik komponent (näiteks palutakse nädalavahetusel töötada –
Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. 8. Analoogiate kasutamine. Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 9. Empaatia on sisseelamine teise inimese tundemaailma. O . Empaatia tähendab võimet teisele inimesele kaasa elada. 10. Loogiline järeldamine kui tajumehanism nähtavate märkide alusel järelduste ja üldistuste tegemine. 11. Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis selles inimeses märkame meeldiva, kui kogemus oli halb siis halba. 12. JOHAR´i akna põhimõtet. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.
võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks. Näiteks ootad aktsepteerimist, aktsepteeritakse; otsid halba, leiad seda. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avalduvad inimesest kujunevale arvamusele rohkem müju need andmed, mis on saadud järjekorras esimestena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaks just viimased andmed. Oreooli efekt ehk haloefekt teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatisooni defitsiidi olukorras. · Positiivne haloefekt kui esmamulje või üldmulje on juba kujunenud soodne, hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset, tegusid/omadusi kiputakse üle hindama, negatiivseid omadusi aga alahindama ja õigsutama, neid ei märgata. Näiteks nn näo järgi
inimest/sündmust tajuda. Näit kui on ette otsustatud, et uus juht on plaanib meeskonda välja vahetada, siis nähaksegi vaid neid märke. Kui juhiga käib kaasas positiivne maine, siis on kergem kontakti leida · Haloefekti lõks - üldmulje kujundatakse mitte gruppi kuuluvuse vaid isiku ühe tunnuse põhjal tehakse järeldusi ka tema teiste omaduste kohta. Näit välimus: prillid tark, blond rumal jne. Haloefekt sugeneb inimese tajusse siis kui teise inimese kohta on väga vähe teada. Me kipume tegema järeldusi selle teadmise põhjal, mis meil on. Ennustame, et kui kellelgi on mõni iseloomujoon, on tal ka mitmeid muid selle omadusega seotud jooni näit kui on abivalmis on ka heasüdamlik jne. Probleem selles, et esimene mulje säilib ka hiljem, inimest paremini tundma õppides, kõik uued teadmised sobitatakse olemasoleva malliga, mis ei allu
ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 33.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiak koosneb kolmest komponendist: o Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel o Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. o Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel
külmus. Tsentraalsed jooned on väga informatiivsed, seda ka esmamulje põhjal. Esmane ja viimane mulje Tajuprotsess võtab vastu teatud informatsiooni, teatavat ignoreerib. Olulisim on esmasuse efekt e esmamulje, mis tekib esimese 2 min jooksul. Informatiivsed on nii positiivsed kui negatiivsed jooned, ka äärmuslikud jooned. Viimatisuse efekt e viimane mulje : millest on suhtlemisel edaspidi võimalik soovi korral jätkata. Hilisem mulje jääb mõjutama otsustusi. Haloefekt Keskse tunnuse väljaselgitamisel hakkab see mõjutama teiste tunnuste omistamist s.o haloefekti. Inimesele on omane piiratud info alusel ulatuslike järelduste tegemine, kusjuures - teiste tajumisel on suurem rõhk mitteverbaalsel infol - teiste liigitamisel toetutakse kogemustele, stereotüüpidele (tähtkujud) Kausaalne atributsioon e põhjuslikkuse omistamine F.Heideri käitumispõhjuste tasandite klassifikatsioon:
- kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? · Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on
● moonutatud taju, eelarvamused ● olukorra emotsionaalsus nt tööl ei käituta konflikti korral samamoodi kui pereliikmetega, lähedastega ei kontrollita alati oma emotsioone,tekib nö „ülekeemine“ ● kommunikatsiooni vähenemine ● ebaselge probleem ● jäikus, jäärapäisus; enda arvamuse külge klammerdumine ● Taju vigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüüp, haloefekt, selektiivsus jne). ● Rusikareeglite kasutamine (toetatakse enda kogemustele) ● Mäluvead ● Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul kui (lähedussuhete näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhetesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline. Nt destruktiivsest suhtest ei loobuta, sest on juba nii palju aega teisesse investeeritud. Selle asemel
sotsiaalsete tunnuste tajumine ja omavaheliste suhete prognoos. Tajumisel on tähtsaks osaks tajumehhanismid: Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus) Analoogiate kasutamine (tajutakse teises inimeses/keskkonnas endaga sarnasust) Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine (mis annab teisele inimesele hinnangu tema käitumise läbi) Haloefekt (,,peegeldus", juhttunnus meeldiv, ebameeldiv, annan talle positiivseid isiksuse omadusi, kuna ta on mulle meelidv ning ka vastupidi (alahindame)) Isikutaju objektiks võib olla inimene ise. Luuakse ,,mina-pilt", mida kujundavad etekujutus oma vaimsetest ja füüsilistest võimetest ja suhtlemisoskustest. 3. Hoiaku olemus. ,,Kognitiine dissonants". Hoiaku muutmise võimalused. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusse
· varem otsustatu kopeerimine; · tajukujundi tasakaalustamine. Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Juhttunnustest lähtumine on teise inimese üle otsustamine lähtudes mingist ühest silmatorkavast või tähtsaks peetavast põhitunnusest. Tekib nn haloefekt: juhttunnus varjutab kõik ülejäänu. Lähtumisel psühholoogilistest tavatõdedest ei suudeta teises inimeses lõpuni mõista seda, mis endal täiesti puudub. Lihtsustamine tingib keerulise, komplitseeritu ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmatavaks muutmist. Äärmushinnanguist hoidumine tähendab mõningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada.
· individuaalse eripära tajumine pöördumisviisis, kõnepruugis, suhtlemisstiilis Tajumehhanismid: 1) etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) 2) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks · teise hindamine eneseanaloogia põhjal ( see, kellele meeldib inglise huumor, kaldub arvama, et see ka teistele meeldib) · lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) · lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite üle tehakse
4) omavahelise suhete prognoos Taju mehhanismid ühendavad üksikuid taju etappe: 1) Tajuetalonid - nende kasutamine tähendab teise inimese tõlgendamist tüüpskeemide alusel (stereotüüpid). 2) Loogiline järjeldamine - toimub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe abil. 3) Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 4) Empaatia - sisseelamine teise inimese tundemaailma. 5) Haloefekt - mihhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. - Kausaalne atributsioon - inimese käitumise põhjuste ja motiivide tõlgendamine. Mina-pildi aspektid: - hea mina - halb mina - mitte mine teistele / endale tuntud tundmatu tuntud AVATUD ALA PIME ALA tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA
individuaalse eripära tajumine pöördumisviisis, kõnepruugis, suhtlemisstiilis Tajumehhanismid: 1) etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) 2) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks teise hindamine eneseanaloogia põhjal ( see, kellele meeldib inglise huumor, kaldub arvama, et see ka teistele meeldib) lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas), haloefekt- juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline 3) projektsioon- teiste juures märkame kergemini neid omadusi, mis enda juures ei meeldi ja vastupidi: sõbrale omistame enda positiivseid omadusi 4) loogiline järeldamine- teise põhiomaduste, iseäranis aga tegutsemisajendite
5.1.1. Füüsiline atraktiivsus Üldiselt on teada, et hea välimusega inimestel on eeliseid sotsiaalsetes suhetes, viitavad hiljutised avastused asjaolule, et me oleme selle eelise suurust ja ulatus tohutult alahinnanud. Tundub, et atraktiivsete inimestega kokkupuutumisel tekib teatud klõps, vurr reaktsioon. Nagu kõik klõps, vurr reaktsioonid, toimub see automaatselt ja mõtlematult. Seda reaktsiooni võib liigitada kategooriasse, mida sotsiaalteadlased nimetavad haloefektiks. Haloefekt ilmneb siis, kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda tajuvad. 17 Uurimused on näidanud, et me omistame hea välimusega inimestele tihti selliseid häid iseloomujooni nagu andekus, lahkus, ausus ja intelligentsus. Veelgi enam, me anname sellise hinnangu ise teadvustamata, et füüsiline atraktiivsus selles mingit rolli mängib. Alateadlikult järeldatakse, et " hea välimus tähendab head inimest"
Rõhud võivad muusikat tundmatuseni muuta. Leinamuusikat mängitakse seotult, polkat katkestustega. Neid reegleid saab erinevatmoodi kombineerida. Headel muusikutel on kõrvalekalded eriti silmapaistvad. Suure kajavusega ruumis on kasulik olla seina lähedal, siis tuleb heli kiire peegeldus. Züriil oleneb palju ka tujust ning stiliseeritusest. Tuttavaid hinnatakse paremini või siis palju halvemini. Oluline on hästi alustada, sest esmamulje kipub püsima jääma. Haloefekt-hindaja paneb ülemääraselt tähele vaid mingit esituse üht aspekti.;3)idiosünkraatilised(isikupärast tulenevad)-väljanägemine mõjutab sageli neid, kes ei ole muusikud. 11. Muusika ja ülemhelide rida. Ülemhelide rea seos lihtsate sagedussuhetega. Puhkpillid, millel helikõrgust saab muuta ainult nn ülepuhumise abil (Alpi sarv, fanfaar). Nende pillide helikõrguslikest võimalustest. Ülemhelilaul kui võimalus kasutada inimese kõnetrakti kahehäälseks laulmiseks
mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras ausalt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus, sihikindel, kõrk) ning seejuures tuginetakse sageli nähtavatele omadustele ("ausad silmad", "sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Põhilised vead inimese tajumisel: liiga palju tähelepanu füüsilistel tunnustel, stereotüüpide rakendamine, haloefekt, situatsiooniliste tegurite alahindamine käitumise hindamisel, kalduvus arvestada rohkem negatiivsele, liiga vähe tähelepanu teisele inimesele. Muljejuhtimine (Lehtsaar, 2010): enda füüsilise ilu ja silmapaistvuse rõhutamine, positiivsed enesekirjeldused, populaarsete seisukohtade ja hoiakute väljendamine, eksklusiivsete teadmiste ja oskuste esiletoomine. Enesemonitooring/eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed
infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub mingile objektile või tegevusele. Isikutaju- tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on- stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine. Taju vead- stereotüüpide kasutamine, haloefekt, loogiline järeldamine. Aisting- on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klasikaliselt eristatakse meelte järgi- nägemise kuulmise haistmise, maitsmise ja kompe ehk puutehaistingut. Tunnetusprotsessid: aisting, taju, tähelepannu, mälu, mõtlemine, kujutlus, keel.9. Rollid Roll on sotsiaalne positsiooniline seotud käitumine, mis peaks vastama teiste inimeste rolli ootustele. Rollid: ema, lapse, abikaasa, sõbra, alluva jne
kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 32. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid 2. Analoogiate kasutamine 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt 6. Kontrastiefekt 33. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: 1.Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 2.Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 3.Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese
sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Taju on subjektiivne. Taju on valiv. Valivus sõ ltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest tegurites Tajumisel on tähtsaks osaks tajumehhanismid: 1. Tajuetalonid ehk stereotüübid - näiteks kõik it inimesed on paksud ja patsiga karvased mehed :D 2. Analoogiate kasutamine - leiad ühise vestlusteema näiteks 3. Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma 4. Loogiline järeldamine 5. Haloefekt - inimesega vesteldes tunnetame ära kas ta meeldib meie või ei meeldi. kas ma tunnen ta vastu head või halba. (kõik inimese riided, suhtlus jne näitab ära kas inimene on meile sümpaatne või mitte). 6. Kontrastiefekt - võrreldakse väga heade ja väga halbade inimestega. keegi meist ei ole alati keskmine. 78. Hoiaku mõiste. Hoiaku muutmise võimalused Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse
teeseldud positiivsed ootused mõju ei avalda. Kui tööandjal tuleb valida optimistliku ja vähekompetentse ning pessimistliku ja kompetentse töötaja vahel, soovitatakse eelistada esimest. Järjestuse efekt olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimestes kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Nt: Esmamulje on mõjus. Tuttava inimese puhul kujundavad hinnangut viimased andmed. Haloefekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne Nähakse ainult positiivset külge, negatiivseid omadusi alahinnatakse ning alati leitakse enda õigustuseks väiteid, et keegi teine süüdi. Oma vigu ei märgata. Negatiivne - Võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata
Tajumehhanismid: · Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (nt rahvus, vanus, amet jne. Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. · Bipolaarsed konstruktsioonid - inimesed kasutavad alateadlikult 6-8 skaalat inimeste hindamiseks, näiteks intelligentne vs rumal, ilus vs inetu, siiras vs teeskleja jne. · Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis kaldutakse selles inimeses märkama meeldivat. · Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 7. Väärtuste põhiolemus ja erinevad funktsioonid. Millest sõltub põhiväärtuste mõju? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid:
Näha asju tema vaatepunktis, emotsionaalselt kaasa elada. Mõistmine ja objektiivsuse säilitamine ei ole üks ja sama. Isiku põhimehhanismid II vähem täpsemad ja võivad kohati ka moonutada · Projektsioon alateadlikult omistad teisele inimesele oma iseloomujooni. Positiivsed jooned on alati teadvustatud, negatiivsed alateadlikud. · Juhttunnustest lähtumine mingi juhttunnus varjutab kõik teised. Haloefekt. Nt. inimese eesnimi, millega võib midagi seostuda, klient on liiga noor või riietusstiil on liiga silmatorkav. · Lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest me ei suuda kunagi lõpuni mõista seda, mis meil endal puudub. Nt sugudevahelisel nõustamisel võib see olla nii täiendus või takistus. · Lihtsustamine kas ajasurve või teadmiste puudujääk. Püütakse muuta väga keeruline juhtum hõlmatavaks ja lihtsamaks.
energia 157. Taju mõiste, taju mehhanismid o Tajumine on pshüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjetiivne ja valiv. Valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. o Taju mehhanismid: Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma Loogiline järeldamine Haloefekt Kontrastiefekt 158. Hoiaku mõiste. Hoiaku muutmise võimalused o Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. o Hoiak koosneb kolmes komponendist:
Millest sõltus inimese ihaldusväärsus tulevase partnerina – füüsilisest ligitõmbavusest. Eastwick ja Finkel (2008) kiirkohtingute uuringud. Uuringu tulemus: füüsiline ligitõmbavus on naiste jaoks sama oluline kui meeste jaoks. Miks on see oluline? ● Evolutsiooniline perspektiiv: Meestele meeldivad ilusad naised, sest ilu = tervis, noorus, viljakus. Naistele meeldivad mehed, kes näevad võimelised välja varustama ja kaitsma (nt. tugev, lihaseline). ● Haloefekt – kalduvus oletada, et kui inimesel on üks hea iseloomujoon siis on tal neid veel teisigi. ● Langlois (1987): juba 2-kuused imikud eelistavad ilusamaid inimesi (jäävad kauemaks inimese nägu vaatama). ● Atraktiivsus on kultuuriti erinev Vaesemates riikides on tüsedus atraktiivne, kuid arenenud riikides on saledus ihaldatud. Universaalsed füüsilise ligitõmbavuse osas:
· tajukujundi tasakaalustamine. 13 Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Juhttunnustest lähtumine on teise inimese üle otsustamine lähtudes mingist ühest silmatorkavast või tähtsaks peetavast põhitunnusest. Tekib nn haloefekt: juhttunnus varjutab kõik ülejäänu. Lähtumisel psühholoogilistest tavatõdedest ei suudeta teises inimeses lõpuni mõista seda, mis endal täiesti puudub. Lihtsustamine tingib keerulise, komplitseeritu ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmatavaks muutmist. Äärmushinnanguist hoidumine tähendab mõningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada.
(aktsentueerimine e aktsentuatsioon). Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Üldreeglina loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Tuntumad hinnangu ja taju tüüpskeemid on projektsioon, sotsiaalne stereotüüp, järjestuse efekt, oreooli- ehk haloefekt, ,,loogiline viga": Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, ettekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. Sotsiaalne stereotüüp skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale
enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaiks just viimased andmed. Oreool (haloefekt) tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatsiooni defitsiidi olukorras. Emotsioonitaju Miimika- ja zestitaju Näoväljenduste taju äratundmislävi on madalam kui mingil lihtsal kontuursel esemel. Paralingvistilised signaalid kõnega kaasnevad, kuid mitte sõnalised signaalid (kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused jne)
, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest 5. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? - Tajuetalonid ehk stereotüübid - Analoogiate kasutamine - Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma - Loogiline järeldamine - Haloefekt - Kontrastiefekt 6. Selgitage JOHAR´i akent. 7. 8. Endale tundmatu Endale tuntud 9. Teistele 11.Avatud ala 13.Pime ala 10.tuntud 12.MINA TEAN + TEISED 14.MINA EI TEA + TEISED TEAVAD TEAVAD 15.Teistele 17
stereotüpiseerimine – teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. aktsentueerimine – enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimese juures. Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Oreooli- ehk haloefekt – teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja –tegude tajumisele ja hindamisele. Väärtaju ehk ebaõige taju, illusioon, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need tegelikkuses on. Hallutsinatsioonid – subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tajuliigid – nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju. Mälu
omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. (Nt teise inimese tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne. Järjestuse efekt ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreool (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib informatsiooni defitsiidi olukorras. Positiivne oreool kui esma- või üldmulje on juba kujunenud hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset., tegusid ja omadusi kiputakse ülehindama, negatiivseid omadusi alahindama ja õigustama, neid ei märgata. Negatiivne oreool võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile,
annaabi.ee 
