19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon
eri rahvaste vahel, kuna inimesed ei mõista üksteise tavasid, kombeid ja tõekspidamisi. Inimestel on erinevad elunormid ning lisaks sellele võivad tulla ka rassilised ja majanduslikud probleemid ja vastuolud. Multikultuursusel on nii häid kui ka halbu külgi. Ega pole halba ilma heata ja vastupidi. Igaühel on oma arvamus ja mõni leiab mõnest asjas rohkem halba ja mõnes asjas rohkem halba. Mina näen multikultuursuses rohkem häid asju. Tänu sellele me areneme. Ja kui ma arvangi, et multikultuursus on halb asi siis seda ei saa kuidagi peatada. Ei saa ju riigile kõrget müüri ümber ehitada ja teisest rahvusest inimesi välja visata enda riigist.
Multikultuursus, selle tugevad ja nõrgad küljed See teema on väga multitahuline ehk teema on vägagi päevakajaline. Selle teema puhul võib minna täitsa aegade algusesse ja võtta pikki tsitaate piiblist. Kuidas ehitati Paabeli torni ja kuidas selle käigus kõik segunes. Kas sellega oligi teema lõpetatud ja multikultuursus sündinud? Esiteks.Multikultuurilisus on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Multikultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem ühiskondade demograafiline koostis on senisest
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
Tv lk 4 harjutus 1. hiskond-koosneb inimestest, kes sltuvad ksteisest.hiskond on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. sotsialiseerimine-hiskonnaga kohanemine kitumiskultuur-hine arusaam haldus-hiskonna valdkond tjaotus-eri inimesed teevad eri asju.t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu kla/linn/vald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse e...
Kultuur, kui mõiste tuleb ladina keelsest sõnast ,,Colere", mis tõlgituna tähendab inimtegevust. Kultuur eraldub loodusest inimühiskonda. Kultuuriks saab nimetada inimtegevust, mis on antud rahvale, piirkonnale või ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, et multikultuursus ei esine ainult suurriikides vaid võib esineda kõikjal. Tänapäeva ühiskonnas võib kultuur erineda ka piirkonniti, nagu Eestis lõunaeesti kultuur ning isegi omaette inimeste
paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast) endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise reegel. Saurused arenesid, puutusid tihedamalt kokku ja õppisid teistelt liikidelt ellu jäämise võimalusi kas pole see siis multikultuursus? Samas võisid eri liikide loomad koos ühel väljal vett juua või söögipoolist otsida. Nähes aga, et süüakse ka endale võõraid "asju", söödi nälja ajal ka neid nii jäid loomad ehk ellu multikultuursusest kasu lõikamine. Ürgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid,
Ühiskond ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad, rahvus, ühiskondlikud väärtused. 1.loe läbi õpikust lk 8-23 2.Tee endale selgeks, mis on ühiskond (lk 8), millised on selle valdkonnad e. osad (lk 11), mida kujutab endast tööjaotus ja milleks on see vajalik (lk 11) Ühiskond koosneb inimestest, kes sõltuvad üksteisest, see on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Inimesed aitavad ja toetavad üksteist aga ka võistlevad üksteisega. Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; mik...
Multikultuuri eelised ja puudused Rait Pindis ja Stenver Kleimann Mõiste päritolu Sõna „multikultuur“ pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanum) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. Definitsioon Multikultuursus on ideoloogia, mille kohaselt ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad ja kus lipukirjaks on sallivus nende suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel
Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur
Kõik riigid maailmas pole otseselt pidanud terrori all kannatama, kuid siiski on terve maailm hirmu all, kartes, et just nende riik on järgmine sihtmärk. Kõik me oleme omavahel seotud ning see, mis toimub meid teistes riikides mõjutab meid kaudselt siiski. Maailmas rahu säilitamiseks paksid inimesed tolereerima teiste maailmavaateid ja arvamusi. Maakeral elab kokku umbes 7,3 miljardit inimest, kellel igaühel on erinevad uskumused, religioon ja nahavärv. Niisugune multikultuursus tekitab inimete vahel konflikte, millest kasvavad globaalsed probleemid. Terrorivastase võitluse nõukogu esimees Erkki Koort on öelnud, et terrorismi vältimiseks tuleks luua ühtne lennureisijate nimekiri, majutusteenuste register ning e-piiride pakett, et ennetada terroristide liikumisi. Tegelikkuses ei vähendaks niisugune süsteem terrorirünnakuid, sest näiteks terrorirühmitus ISIS korraldab tulitamisi eri riikides, et inimesed islami usku rohkem väärtustaks ning isegi seda austama
(rahvariided) Asume mere ääres Omame lasteaia bussi Lasteaia arengusuunad Lasteaia jätkusuutlikkuse tagamine Õppe- kasvatustöö kvaliteedi hoidmine Elukestva õppimise- ja arengu põhimõtete väärtustamine nii õpetajate kui ka laste seas. Lasteaia õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted Individuaalsuse arvestamine Lasteaia avatus Mängu kaudu õppimine Lapse aktiivsus ja loovus Lapse tervise edendamine Multikultuursus Struktuur LASTEAIA NÕU- KOGU MAJANDUS- JUHATAJA DIREKTOR REMONDI- MEES DIREKTORI RAAMATU- ASETÄITJA PIDAJA KOKAD 16 ÕPETAJAT 3 ÜLDKORIS- TAJAT 4 ÕPETAJA-ABI Info edastamine Vajalikud kontaktid E-mail Rühmade meililistid Lasteaia arveldusarve Sünnipäevad
võrreldes euroga on viimane üks vägagi stabiilne raha. Loodetavasti oli euro kasutuselevõtmisel ka mõni tagumine eesmärk, mida lihtrahvas, siinkohal mina, ei tea. Jätkates positiivsemal toonil, siis Eestil on peale raha veel paekivi, rukkilill ja suitsupääsuke, seega kultuuri kadumine pole ohus. Nende asendamine muutuks juba märksa raskemaks pähkliks sealsetele kõrgematele organitele Toompeal. Minu kodumaa on hea paik elamiseks kõikidele inimestele. Multikultuursus on siin mingil määral levinud ja seda tolereeritakse. Siin on eri riikide saatkonnad, huviringid, klubid ja kõiksugused muud võimalused leidmaks kommunikatsiooni oma rahvuskaaslastega. Eestimaa on tuntud otsekui väga ilusa turismiriigiga, kus on kaunid naised ja odavad kaubad. Las see arvamus püsib, inimesed külastavad ilusat riiki olenemata levinud arvamusest. Eesti muutub järjest suuremaks, välismaalt liiguvad rahvusvaheliste firmade kontorid Eestisse, uued
hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid), on maailma tipus - Detsentraliseeritus e riigi monopoli vältimine haridussüsteemis haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne - Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja -astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa - Multikultuursus ja hariduse rahvusvahelistumine keel, rahvus, kultuur, rass, sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sots positsioon, elukoht, vanus, seksuaalne orientatsioon, hariduslikud erivajadused EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata.
Arenguabi vajalikkusest Euroopa Liidule Arenguabi vajalikkusest Euroopa Liidule Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja. Vaadates 13. septembri eurobaromeetri uuringut, selgub, et Euroopa kodanikud toetavad endiselt arengumaadele antava abi jätkamist ja isegi suurendamist, vaatamata majanduse kasvu aeglustumisele. Kindlasti leiaks sellele rahale Euroopas endas vajalikku rakendust. Mind häirib, et miljardite ja miljardite eurode suunamist vaestele maadele seostatakse tihtipeale ainult meie kollektiivse heasüdamlikkusega. Mis kasu saab arenguabist Euroopa Liit? Saksamaa, Euroopa multikultuursuse etalon, vaevleb praegu suurtes probleemides. Saksamaale on avatud uste poliitika tõttu tulnud elama umbes neli miljonit moslemit, kellele sakslaste kultuur ja keel eriti korda ei lähe. Sisserännanute kõrge protsent tekitab probleeme. Tekkinud konfliktides on vastuvõtjamaa ise paljuski süüdi. Uut rahvusvahelist tööjõudu toodi lihtsamatel...
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA? Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide,
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
Islam 7. saj. Prohvet Muhamed. Pühakiri on koraan. Judism juutide kultuur ja religioon, mis on koondatud Vanasse Testamenti ja olnud aluseks nii kristlusele kui islamile. Hindusim India traditsiooniline usund. Moderne ühiskond Postmoderne ühiskond Hästi organiseeritud Ebapüsiv ja kiiresti muutuv ühiskond Rahva jaotamine klassideks Multikultuursus Kindlad ideoloogiad Traditsiooniliste väärtuste kriis Rahvusriigi tähtsustamine Paindlik tööturg Tugineb tööstustootmisele Virtuaalse reaalsuse teke
ega kultuurielus Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: * Kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega * vabameelsus ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine Kihistumise mudelid õp. lk. 39. Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga õp. lk. 40. Rollikonflikt-olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised · Multikultuursus. Õp. l k. 42 (2, 3). P. Bourdieu ja tema teooria (õp. lk. 42, 43). Tv ül. 25 A, 26. 2. 5. Võim ühiskonnas. Paberil 2.6. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia-korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.. Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne.
Iseenesest on see ka loomulik, ei ole võimalik kõiki inimesi hoobilt usaldada, see oleks absurdne. Siiski on võimalik oma eelarvamusi mitte välja näidata ja kohelda neid endaga võrdsena. Kui meil on rohkem kontakte või puutume kokku teisest rahvusest, päritolust inimestega, hakkame üksteist rohkem usaldama (Putnam, lk 141). Sellisel moel suureneb nii meie endi, kui ka teisest rahvusest päritolu inimeste kogukondlik turvatunne. Multikultuursus on tänapäeval vältimatu nähtus. Võib kindlalt väita, et moodne ühiskond on tulevikus põlvkond edasi veelgi mitmekesisem kui praegu (Putnam, lk 137). Sama lugu on ju ka usuliste gruppidega. Õppides neid tundma, mitte salgama, tunneme end kindlamalt ja samamoodi ka nemad. Siiski ei tohi langeda ühest äärmusest teise. Tugevad vastuolulised grupid (nt usulised) peavad oma tugevatest vastumeelsustest liikuma rohkem rahumeelsemate ja austusväärsemate
Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Need kuus riiki otsustasid teha koostööd söe ja terase tootmise vallas. See muutis need riigid
sõprade ringis aga oma kultuurist lähtudes. Tasakaalustatud assimileerumine. Suudetakse lülituda uude kultuuri, andes selle arengusse olulise panuse ning säilitades oma kultuuri. Koloniseerimine. See tähendab teise kultuuri (riig) esindajate poolt reaalselt teostatavat oma kultuuriväärtuste, normide ja käitumistavade aktiivset juurutamist. 21. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte „ela ise ja lase teistel elada“, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmades lastud elada „omas kultuuris“, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku,
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja lahendi suurema legitiimsuseni (vrd Luhmann) n Seni ulatusliku legitiimsusega rahvuspatriotism võib uut tüüpi riigis asenduda pühendumusega demokraatlikele väärtustele ja põhiseadusele, nn põhiseaduspatriotismi e konstitutsioonilise patriotismiga n Multikultuursus vs ligipääs avalikkussfäärile VII Loeng Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Põhimõisted n Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes n Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) n Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa-alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub
umbes poole võrra väiksemad kui Ida Aasia konkurentidel Ajalugu: Vanimad leiud inimasutusest pärinevad VIIIVII aastatuhandest e.m.a. Esimese eurooplasena jõudis Brasiilia rannikule meresõitjast hispaanlane 1500. aastal. 1530. algas koloniseerimine 16. sajandi keskpaigast põhines majandus suhkrurooistandustel. 17. sajandi lõpus leiti Brasiilia aladelt kulda mis elustas majandust. 1985 legaliseeriti Brasiilia Kommunistlik Partei Kultuur: Iseloomulik multikultuursus segu Ameerika põliselanike, Portugali ja Aafrika kultuuridest, väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Araabiast ja Jaapanist Maailmakuulsad karnevalid ja jalgpalli suur populaarsus Loodus Riigi ulatus põhjast lõunasse on enam kui 4300km, Atlandi ookeani rannajoone pikkus on 7400km.Riigi põhjaosas, Guajaana mägismaa, on maa kõrgeim tipp Loraima. Mägismaade sademerikkamail aladel kasvavad
11. Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: - sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev - koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
teostatavat oma kultuuriväärtuste, normide ja käitumistavade aktiivset juurutamist. Inimesed on kõigil aegadel elukohta vahetanud. Juurte lahtikiskumine ja kohanemine võõra olustikuga on enamikule osutunud vägagi valuliseks protsessiks. Seetõttu on iga valitsus silmitsi inimestega, kes pole päriselt ei omad ega võõrad ja kellega pole seni osatud midagi mõistlikku peale hakata. 21. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte "ela ise ja lase teistel elada", lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada "omas kultuuris", niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma
· Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment
Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mit...
riigile; mitmed riigiorganid kindlustavad; Raskendavad ressursside ümberjagamist. Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks) 8. Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed? 1. Sisseränne, rahvus, rahvas, multikultuursus kes on kes ?kas vaatame rahvusriiki(ainult eestlased) või sotsiaalriiki 2. devolutsioon (riik loobub oma vastutusest), detsentralisatsioon, erastamine, kohalik, riiklik riigi rolli, tähtsuse pidev muutumine heaolu tagamisel; kuidas juhtida riiki, et tagada heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab
· Filosoofia ja praktika nt. Mis on elu eesmärk · Maaimanägemisviis · Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne · Olemisviis · Kultuur · Poliitilised eelistused · Moraal ja eetika · Identiteet(individuaalne / kollektiivne)- kes me oleme , kust me tuleme ja kuhu läheme, mis on meie(põhi)väärtused Euroopa ja =eligioon 21.saj · Religion ja kollektiivne identiteet? * post-traditsionaalne maailm, · multikultuursus, identiteet ja =eligioon religioon ja poliitika · islam religioon avalikus ruumis? · religioon ja globaliseerumine ÜKS LOENG PUUDU! Emotsionaalne ja kogemuslik · Religioosne kogemus Muhamed, Buddha, Nanak, Paulus · Emotsioon · Usuline kogemus · Usuline pöördumine · Usuline kasvamine Religioonipsühholoogia Religioosne kogemus · Numinoosne e püha kogemus Hierofaania Veetlus ja võlu
Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti
domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda
või -rühm. 14. Pluralismi olemus ja tähtsus. Poliitiline kultuur. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: o sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev o koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled o dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa o solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
Peetakse Lääne-Euroopa hedonismi perioodiks. Neilt võetakse ära suur valitsemiskoorem ja eksistentsiaalsuse koorem. Negatiivne šokk- demograafiline plahvatus, ja positiivne hedonistlik šokk. o Postmodernism sotsialismi asendamas: - 20. saj. lõpukümnenditel, alates 1960aa. hakkab diskussioon vabadusest nihkuma täiesti uutele teemadele: * vähemuste õigused, * inimõigused, * naiste õigused, * keskkonnakaitse, * multikultuursus, tolerantsus, piirideta maailm, - Vabaduse teema rõhuasetus nihkub avalikust sfäärist privaatsfääri. Marksism o Kõiges, mis tema kohta on väidetud, saab kahelda. Side ja sugulus sotsialismi vahel (kaheldav). Marx oli ise kahtleval seisukohal sotsialismile. Poliitiliselton sotsialistlikud ja kommunistlikud parteid olmud leppimatud, kui vasak- ja parempoolsed Lääne-Euroopas omavahel. o Karl Marx (1818-1883), o Friedrich Engels (1820-1895),
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Ant...
Pole oluline, kas jumal on või ei ole) vs teoloogia (lähtub jumalikust suunitlusest). Siiski mõlemal on fookuseks religioom. Kasutatakse lihtsalt erinevaid meetodeid. Teoloogia on teadus Jumalast või jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Igal religioonil on oma teoloogia. See ongi usuteadus. EUROOPA JA RELIGIOON 21.SAJANDIL Religioon ja kollektiivne identiteet? Post-traditsionaalne maailm (traditsioon on katkenud) Multikultuursus, identiteet ja religioon (religioon ja poliitika) Islam (religioon avalikus ruumis) Euroopa peamine vastane Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest. Tähtsamad ülemaailmse levikuga usundid on järgmised:. India päritolu: hinduism, dzainism, budism; Hiina ja Jaapani päritolu: taoism, konfutsianism, sintoism; Ees-Aasia (semiidi) päritolu: judaism, kristlus, islam.
Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Tähtsus: Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismi põhilised poliitilised põhimõtted:
Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann). Suhtlus kolleegidega postsotsialistlikes riikides laiendab haaret. Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest. Identiteedipoliitika tõusmine rahvusvahelisele ja teaduslikule areenile – etnilised sõjad, multikultuursus, immigratsioon Globaliseerumise iseloomulikud jooned Eemaldumine kohast, de-lokalisatsioon (disembedding): kaugused muutuvad vähem olulisteks ning suhtelisteks Kiirenemine: transpordi ja kommunikatsiooni kättesaadavus ja kiirus Standardiseerumine: rahvuslike majanduste rolli vähenemine, jagatud standardid seal, kus neid varem ei olnud Üksteisega seotus: võrgustikud, mis ühendavad inimese kontinentideüleselt
Väga soodsate olude poliitika. Külma sõja tulemusena kaob vajadus väga erinevate poli ideoloogiate vahel , kes agressiivselt kokkupõrkaksid. Postmodernism sotsialismi asendamas: 20 saj lõpukümnenditel , alates 1960a hakkab diskussioon vabadusest nihkuma uutele teemadele: - Vähemuste õigused - Inimõigused - Naiste õigused - Keskkonnakaitse. Postmaterialism Inim mõttemaailm , kes ei suuda ettekujutada vaeste inimeste üh. - Multikultuursus, tolerantsus, piirideta maailm. Vabaduse teema rõhuasetus nihkum avalikust sfäärist privaatsfääri . Marksism · Karl Marx(1818-1883) · Friedrich Engels (1829-1895) · Marxi on nim kõigi aegade mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just markssmist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest üh , eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. Läbinisti kriitiline lähenemine üh . Üh kriitika on huvitav teoreetiline tegevus Marksism
Sõjakas feminism, mis vastuolulisel moel segunes romantilisuse ja nostalgiaga Tekkisid kassettmakid, videosalvestised, levima hakkas värvitelevisioon II OSA KORDAMINE Demokraatlike riikide edu ja tagasilöögid: o Edu: Thatcheri ja Reagani majanduspoliitika, Eli loomine, heaoluühiskonna loomine, feminism, mustanahaliste õiguste saamine, Kennedy muutis inimeste suhtumist ellu, multikultuursus, majandusimed o Tagasilöögid: Vietnami sõda, MS võitjariikides aeglane majandusareng Kas ELle oli alternatiivi? – Arvan, et ei, sest selleks, et kommunismi vastu võidelda, pidid E riigid tegema üksteisega tihedamat koostööd. Tänu sellele muutus E areng ühtlasemaks ja dünaamilisemaks Pingeseisundi leevendumist näitasid nt ELi loomine, Euroopa Söe- ja Teraseliidu loomine. Nende puhul oli
aitab valitsevast ebakindlusest üle saada. Kasutatud kirjandus Kingisepp, L. Salu, K. Kaljola, K. (1998). Mängime eesti keeles. Metoodiline juhend eesti keele õppeks peredes. Avatud Hariduse Liit. 20 lk. Koplimaa, E. (1992). Laps ja lasteaed. Koolieelse kasvatuse kateedri teaduslike tööde kogumik. Tallinn: Tallinna Ülikool. 113 lk. Pere ja Kodu raamat. Mängime. Tallinna Raamatutrükikoda: AS Ajakirjade Kirjastus. 112 lk. Martin, M. (2003). Multikultuursus puudutab igaüht. Artiklite sari integratsioonist, multikultuursusest ja keeleõppest. [2009, mai 15]. http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=4097 Mänd, M. ( 2005). Mänge siit ja sealt. Tallinn. Ilo. 95 lk. Nunnukad (2009). Salmikesi lastele. [ 2009. Mai 7]. http://www.hot.ee/nunnukad/luule.html Saaremägi,A. (1996). Mõte liigub. Keelest ja Keeleametist. [2009, mai 13]. http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/Apr12/artikkel7.html Saar (2009) Simanson, R. (2009)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
