19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon
eri rahvaste vahel, kuna inimesed ei mõista üksteise tavasid, kombeid ja tõekspidamisi. Inimestel on erinevad elunormid ning lisaks sellele võivad tulla ka rassilised ja majanduslikud probleemid ja vastuolud. Multikultuursusel on nii häid kui ka halbu külgi. Ega pole halba ilma heata ja vastupidi. Igaühel on oma arvamus ja mõni leiab mõnest asjas rohkem halba ja mõnes asjas rohkem halba. Mina näen multikultuursuses rohkem häid asju. Tänu sellele me areneme. Ja kui ma arvangi, et multikultuursus on halb asi siis seda ei saa kuidagi peatada. Ei saa ju riigile kõrget müüri ümber ehitada ja teisest rahvusest inimesi välja visata enda riigist.
Multikultuursus, selle tugevad ja nõrgad küljed See teema on väga multitahuline ehk teema on vägagi päevakajaline. Selle teema puhul võib minna täitsa aegade algusesse ja võtta pikki tsitaate piiblist. Kuidas ehitati Paabeli torni ja kuidas selle käigus kõik segunes. Kas sellega oligi teema lõpetatud ja multikultuursus sündinud? Esiteks.Multikultuurilisus on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Multikultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem ühiskondade demograafiline koostis on senisest
4. Noored on alati nõrgemal positsioonil. 5. Õpetaja elukutse on professioon. Professiooni tunnused: tal on eetikakoodeks, millest peab lähtuma; spetsiifilised teadmised (vaja omandada pikema aja vältel); erialaorganisatsioonid (näiteks Eesti õpetajate liit); kliendi heaolust lähtumine; iseseisvus, tal on vabadus otsustada (näiteks perioodihinne). ?Kool ja eetika Internaliseerimine - protsess, mille käigus võetakse väärtused omaks. Multikultuursus - puudub väärtusneutraalsus. Sotsialiseerimine ehk ühiskonnastamine - noorelt kujundatakse selline inimene, millist temast oodatakse ja võtab üle elulaadi, mis teda ümbritseb. Sotsialiseerumine ehk ühiskonnastumine - lastakse leida individuaalne elustiil. Indoktriinsus - õpilane on nagu tühi pudel, täidetakse sellega, mis on õige, koolipoolne surve. Sooneutraalsus - kasvatuses ei mängi inimese sugu rolli, täiskasvanuna ei pruugi teada oma sugu või puudub arusaam sellest.
riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5
Kultuur, kui mõiste tuleb ladina keelsest sõnast ,,Colere", mis tõlgituna tähendab inimtegevust. Kultuur eraldub loodusest inimühiskonda. Kultuuriks saab nimetada inimtegevust, mis on antud rahvale, piirkonnale või ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, et multikultuursus ei esine ainult suurriikides vaid võib esineda kõikjal. Tänapäeva ühiskonnas võib kultuur erineda ka piirkonniti, nagu Eestis lõunaeesti kultuur ning isegi omaette inimeste
paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast) endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise reegel. Saurused arenesid, puutusid tihedamalt kokku ja õppisid teistelt liikidelt ellu jäämise võimalusi kas pole see siis multikultuursus? Samas võisid eri liikide loomad koos ühel väljal vett juua või söögipoolist otsida. Nähes aga, et süüakse ka endale võõraid "asju", söödi nälja ajal ka neid nii jäid loomad ehk ellu multikultuursusest kasu lõikamine. Ürgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid,
Keskklass inimesed, kes ei ole rikkad aga ei ole ka vaesed. Tasuvaid töökohti saab vastavalt haridusele, peetakse lugu igast erialast ning heast ja kohusetundlikust tööst. Alamklass vaesed, ühiskondlik kiht, kes vajab sotsiaalabi. Näiteks mõned paljulapselised pered, invaliidid jne. . Asotsiaalsus kodutud, prükkarid. Inimesed jagatakse ühiskonnaklassidesse varanduse alusel. 4.Mis on rahvus, mille järgi määrata inimese rahvus (lk 16-17), mida kujutab endast multikultuursus (lk 19) Rahvus on kuulumine kindlasse etnilisse rühma. Rahvust saab määrata emakeele, territooriumi ja esivanemate järgi. Multikultuursus ühiskond, kus on koos mitu kultuuri, millega kaasneb erinevate kultuuride, traditsioonide ja kommete mõistmine. 5.Mida nimetatakse ühiskondlikeks väärtusteks (lk 20), mille poolest erinevad üksteisest individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides olulisteks peetavad väärtused (lk 21), mis kujundab inimese väärtushinnanguid (lk 23)
Multikultuuri eelised ja puudused Rait Pindis ja Stenver Kleimann Mõiste päritolu Sõna „multikultuur“ pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanum) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. Definitsioon Multikultuursus on ideoloogia, mille kohaselt ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad ja kus lipukirjaks on sallivus nende suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel
Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteerivat tegevust. Seega • Postmodernne/hilismodernne siin olulisel kohal refleksioon. Globaliseerumine. • (post)modern — koondab (post)modernsuse ja Postindustrialism. Subkultuursus, (post)modernismi tähendused Multikultuursus. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus hilismodernne Ühiskonna väli Riik, Feodalism ja feodaalne Rahvusriik, võimu Globaliseerumine, Pärast II poliitiline killustatus. Seisused: impersonaalsus. Absolutistliku maailmasõda külmasõjaaegne süsteem 1
Kõik riigid maailmas pole otseselt pidanud terrori all kannatama, kuid siiski on terve maailm hirmu all, kartes, et just nende riik on järgmine sihtmärk. Kõik me oleme omavahel seotud ning see, mis toimub meid teistes riikides mõjutab meid kaudselt siiski. Maailmas rahu säilitamiseks paksid inimesed tolereerima teiste maailmavaateid ja arvamusi. Maakeral elab kokku umbes 7,3 miljardit inimest, kellel igaühel on erinevad uskumused, religioon ja nahavärv. Niisugune multikultuursus tekitab inimete vahel konflikte, millest kasvavad globaalsed probleemid. Terrorivastase võitluse nõukogu esimees Erkki Koort on öelnud, et terrorismi vältimiseks tuleks luua ühtne lennureisijate nimekiri, majutusteenuste register ning e-piiride pakett, et ennetada terroristide liikumisi. Tegelikkuses ei vähendaks niisugune süsteem terrorirünnakuid, sest näiteks terrorirühmitus ISIS korraldab tulitamisi eri riikides, et inimesed islami usku rohkem väärtustaks ning isegi seda austama
(rahvariided) Asume mere ääres Omame lasteaia bussi Lasteaia arengusuunad Lasteaia jätkusuutlikkuse tagamine Õppe- kasvatustöö kvaliteedi hoidmine Elukestva õppimise- ja arengu põhimõtete väärtustamine nii õpetajate kui ka laste seas. Lasteaia õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted Individuaalsuse arvestamine Lasteaia avatus Mängu kaudu õppimine Lapse aktiivsus ja loovus Lapse tervise edendamine Multikultuursus Struktuur LASTEAIA NÕU- KOGU MAJANDUS- JUHATAJA DIREKTOR REMONDI- MEES DIREKTORI RAAMATU- ASETÄITJA PIDAJA KOKAD 16 ÕPETAJAT 3 ÜLDKORIS- TAJAT 4 ÕPETAJA-ABI Info edastamine Vajalikud kontaktid E-mail Rühmade meililistid Lasteaia arveldusarve Sünnipäevad
võrreldes euroga on viimane üks vägagi stabiilne raha. Loodetavasti oli euro kasutuselevõtmisel ka mõni tagumine eesmärk, mida lihtrahvas, siinkohal mina, ei tea. Jätkates positiivsemal toonil, siis Eestil on peale raha veel paekivi, rukkilill ja suitsupääsuke, seega kultuuri kadumine pole ohus. Nende asendamine muutuks juba märksa raskemaks pähkliks sealsetele kõrgematele organitele Toompeal. Minu kodumaa on hea paik elamiseks kõikidele inimestele. Multikultuursus on siin mingil määral levinud ja seda tolereeritakse. Siin on eri riikide saatkonnad, huviringid, klubid ja kõiksugused muud võimalused leidmaks kommunikatsiooni oma rahvuskaaslastega. Eestimaa on tuntud otsekui väga ilusa turismiriigiga, kus on kaunid naised ja odavad kaubad. Las see arvamus püsib, inimesed külastavad ilusat riiki olenemata levinud arvamusest. Eesti muutub järjest suuremaks, välismaalt liiguvad rahvusvaheliste firmade kontorid Eestisse, uued
hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid), on maailma tipus - Detsentraliseeritus e riigi monopoli vältimine haridussüsteemis haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne - Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja -astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa - Multikultuursus ja hariduse rahvusvahelistumine keel, rahvus, kultuur, rass, sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sots positsioon, elukoht, vanus, seksuaalne orientatsioon, hariduslikud erivajadused EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL
Mida tähendab etnotsentrism ja -relativism*etno-oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne)*rela-? Miks on keel sotsiaalselt tähtis*reeglid*tegevuste koordinaator*kommunikatsiooni vahend*ühendab inimesi*kogemuste edasikandja? Kuidas me mõistame tegelikkust sümbolite abil*arvan,et subjektiivselt, sellest on tingitud ka erinev käitumine? Mida tähendab multikultuursus*koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud? Kirjeldage kultuuride koostöö ja pinged (assimilatsiooni, integratsiooni, getostumise ja koloniseerimise põhjal). Mida tähendab paradigma*õpetlik näise,eeskuju,musternäide,näidis? Kes on paradigma autor? Kuidas toimub paradigma vahetus ühiskonnas (millised etapid ehk tooge ja seletage kolm paradigma seisundit (eelparadigma, normaalteadusanormaalne seisund, kriis ja revolutsioon).
Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene
aga tänapäeva globaalses maailmas puudutavad need probleemid meid kõiki. Poolnälginud inimesed üritavad vägisi Aafrikast parema elu otsingul üle Vahemere põgeneda. Ainult kõigi nende põgenike sulandumisega meie ühiskonda on väga raske hakkama saada, võib isegi õelda, et suisa võimatu. Parimaks näiteks on Malta, kellele on Aafrikast tulevad põgenikud tõsine koorem. Kultuuriline erinevus on väga suur ning sotsiaalne koormus nende ühiskonnale on üle mõistuse suur. Multikultuursus on eurooplaste identiteedi alus, kuid igal asjal on piirid. Sisseränne peab tahes-tahtmata toimuma, kuna Euroopa rahvastik vananeb. Ainult suure immigratsiooni tõttu on raske võõrtöölistele rakendust leida ja neid aidata, nagu sooviksime. Ei usu, et ka sisserändajatele väga meeldiks, kui unistuste maa, kuhu nad saabusid, muutub ajapikku üha abitumaks, vaeveldes suutmatuses nendega midagi peale hakata. Ma mäletan, kuidas ülikooli
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA? Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse
–“Welcome to Estonia” •e-diplomaatia – kaasaegsete infokanalite kasutamine tipp- poliitikute ja/või muude rahvusvaheliste toimijate poolt –Ilvese ja Obama FB ja Twitter –Blogid o Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota, juhul kui mõni välisriik peaks meid ründama? Miks. Ühiskonna mitmekesisus (Slaidid „Ühiskondlik mitmekesisus“ ja „Multikulturalism“ o Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised puudused ja eelised? Multikultuursus- rahvusvaheline seltskond. multikulturism-1970-1990ndad – Hakati mõistma, et riik koosneb väga erineva kultuurilise taustaga etnilistest gruppidest. Ühiskond on mitmetahuline oma koosseisu poolest. Seda tunnistades hakati rakendama nii riikide siseselt kui rahvusvahelisel tasandil poliitikat, mis tunnustab neid erisusi. Enam ei mõeldud homogeensest või unitaarsest riigist •Ühtegi kultuurilist gruppi ei suunata hülgama oma traditsioone
saj. Prohvet Muhamed. Pühakiri on koraan. Judism juutide kultuur ja religioon, mis on koondatud Vanasse Testamenti ja olnud aluseks nii kristlusele kui islamile. Hindusim India traditsiooniline usund. Moderne ühiskond Postmoderne ühiskond Hästi organiseeritud Ebapüsiv ja kiiresti muutuv ühiskond Rahva jaotamine klassideks Multikultuursus Kindlad ideoloogiad Traditsiooniliste väärtuste kriis Rahvusriigi tähtsustamine Paindlik tööturg Tugineb tööstustootmisele Virtuaalse reaalsuse teke
ega kultuurielus Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: * Kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega * vabameelsus ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine Kihistumise mudelid õp. lk. 39. Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga õp. lk. 40. Rollikonflikt-olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised · Multikultuursus. Õp. l k. 42 (2, 3). P. Bourdieu ja tema teooria (õp. lk. 42, 43). Tv ül. 25 A, 26. 2. 5. Võim ühiskonnas. Paberil 2.6. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia-korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.. Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne.
Iseenesest on see ka loomulik, ei ole võimalik kõiki inimesi hoobilt usaldada, see oleks absurdne. Siiski on võimalik oma eelarvamusi mitte välja näidata ja kohelda neid endaga võrdsena. Kui meil on rohkem kontakte või puutume kokku teisest rahvusest, päritolust inimestega, hakkame üksteist rohkem usaldama (Putnam, lk 141). Sellisel moel suureneb nii meie endi, kui ka teisest rahvusest päritolu inimeste kogukondlik turvatunne. Multikultuursus on tänapäeval vältimatu nähtus. Võib kindlalt väita, et moodne ühiskond on tulevikus põlvkond edasi veelgi mitmekesisem kui praegu (Putnam, lk 137). Sama lugu on ju ka usuliste gruppidega. Õppides neid tundma, mitte salgama, tunneme end kindlamalt ja samamoodi ka nemad. Siiski ei tohi langeda ühest äärmusest teise. Tugevad vastuolulised grupid (nt usulised) peavad oma tugevatest vastumeelsustest liikuma rohkem rahumeelsemate ja austusväärsemate
Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik. See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Need kuus riiki otsustasid teha koostööd söe ja terase tootmise vallas. See muutis need riigid
sõprade ringis aga oma kultuurist lähtudes. Tasakaalustatud assimileerumine. Suudetakse lülituda uude kultuuri, andes selle arengusse olulise panuse ning säilitades oma kultuuri. Koloniseerimine. See tähendab teise kultuuri (riig) esindajate poolt reaalselt teostatavat oma kultuuriväärtuste, normide ja käitumistavade aktiivset juurutamist. 21. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte „ela ise ja lase teistel elada“, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmades lastud elada „omas kultuuris“, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku,
Omistatud staatuseks nim saatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel endal kontroll puudub (nt rass, sugu) Omandatud staatuseks nim inimese enda pingutustega saavutatud positsiooni (nt haridus, amet) Pluralism Arvamuste ja organisatsioonide paljusus, peab erinevusi väärtusteks ja stabiilse arengu aluseks. Ühiskond, kus eksisteerivad erinevad ideoloogiad, organisatsioonid, omandid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid; demokraatia oluline tunnus. Multikultuursus - paljude kultuuride kooseksisteerimine ja mitte üksteisele allumine vaid integratsioon. Sotsiaalsed probleemid Näiteks tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms. Absoluutne vaesus on seisund, mille puhul inimese tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning ta ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine sotsiaalpoliitikasse, seda madalam on vaeste osakaal riigis
Asotsiaalid ebaühiskondlikud inimesed kes ei taha või ei suuda ühiskonna elust osa võtta Tolerantsus sallivus teistsuguste suhtes Diskrimineerimine kellegi tagakiusamine soo, rassi, usu jm pärast Rassism kedagi taga kiusama tema rassi pärast Rahvus inimkooslus, keda seovad ühine ajalugu, kultuur, keel Etniline rahvuslik , rahvusesse puutuv Identiteet enda samastamine nt. rahvusega ühiste joontega, tunne, et kuulud just selle rahva hulka Multikultuursus - inimene võtab omaks paljude teiste rahvaste kultuuri Globaliseerumine riikide ja rahvaste järjest tihenev koostöö üle maailma Ühiskondlikud väärtused need, mis ühiskonnas on omaks võetud moraal, tavad, kombed Riik ja valitsemine. RIIK on kindlate piiridega, oma elanikkonna ja riigivõimu e. avaliku võimuga territoorium. Riigi tunnused ongi territoorium, elenikkond ja avalik võim. Eesti on parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on RAHVAS.
n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja lahendi suurema legitiimsuseni (vrd Luhmann) n Seni ulatusliku legitiimsusega rahvuspatriotism võib uut tüüpi riigis asenduda pühendumusega demokraatlikele väärtustele ja põhiseadusele, nn põhiseaduspatriotismi e konstitutsioonilise patriotismiga n Multikultuursus vs ligipääs avalikkussfäärile VII Loeng Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Põhimõisted n Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes n Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) n Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa-alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub
umbes poole võrra väiksemad kui Ida Aasia konkurentidel Ajalugu: Vanimad leiud inimasutusest pärinevad VIIIVII aastatuhandest e.m.a. Esimese eurooplasena jõudis Brasiilia rannikule meresõitjast hispaanlane 1500. aastal. 1530. algas koloniseerimine 16. sajandi keskpaigast põhines majandus suhkrurooistandustel. 17. sajandi lõpus leiti Brasiilia aladelt kulda mis elustas majandust. 1985 legaliseeriti Brasiilia Kommunistlik Partei Kultuur: Iseloomulik multikultuursus segu Ameerika põliselanike, Portugali ja Aafrika kultuuridest, väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Araabiast ja Jaapanist Maailmakuulsad karnevalid ja jalgpalli suur populaarsus Loodus Riigi ulatus põhjast lõunasse on enam kui 4300km, Atlandi ookeani rannajoone pikkus on 7400km.Riigi põhjaosas, Guajaana mägismaa, on maa kõrgeim tipp Loraima. Mägismaade sademerikkamail aladel kasvavad
11. Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: - sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev - koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
omandatud. See on sotsiaalne pärand. See on inimese käitumismustrite integreeritud kogum, kuhu kuuluvad tõekspidamised, mõtted, kõne, tegutsemine ja kunst. Kultuur sõltub inimese õppimisvõimest ja võimest anda edasi oma teadmisi järeltulevatele põlvkondadele. Kultuur on kõik, mis meid ümbritseb ja on inimese poolt loodud. Kultuuri tasandid: *Tsivilisatsioonil, *Regionaalne, *Grupiline, *Perekondlik, *Individuaalne, *Multikultuursus, *Hübriidkultuur, *Globaalne kultuur. Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia, esteetiline väärtus Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid, keel Struktuur- Massikultuur, elitaarne kultuur(massikultuuri vastand), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem), rahvakultuur(inimeste argielus loodud rahvaloominguna),
teostatavat oma kultuuriväärtuste, normide ja käitumistavade aktiivset juurutamist. Inimesed on kõigil aegadel elukohta vahetanud. Juurte lahtikiskumine ja kohanemine võõra olustikuga on enamikule osutunud vägagi valuliseks protsessiks. Seetõttu on iga valitsus silmitsi inimestega, kes pole päriselt ei omad ega võõrad ja kellega pole seni osatud midagi mõistlikku peale hakata. 21. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte "ela ise ja lase teistel elada", lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada "omas kultuuris", niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma
· Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju ·Sotsiaalsed representatsioonid üldtunnustatud veendumused, väärtushinnangud ·"Terve m õistus" ja SP ·Presidendivali miste prognoosid (M. Leary, 1982) ·Hindsight viga ·Vanasõnad SP meetodid 1. Eksperiment
Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti
kultuuridimensioonide indeksite võrdlus, vt https://www.hofstede-insights.com/product/compare-countries/ Seda võrdlust on soovituslik kasutada kultuuride õppimiseks ja tõlgendamiseks, mitte käitumise ennustamiseks. Vastasel juhul suurendab see valitsevaid eelarvamusi ja stereotüüpe. III video: Mika Launikari (PhD, Soome Hariduse Agentuuri spetsialist) video teemal "Multikultuursus ja nõustamine" Multikultuursus Ristkultuuriline Transkultuurilisus Suur probleem kliendiga, kes tuleb riigist, kus riigiametnikud on korrumpeerunud ja mitteusaldusväärsed – seda klienti on raske veenda, et meie riigis see nii ei ole. Riikides, kus puudub taoline nõustamissüsteem – tuleb selgitada kliendile enda kui nõustaja rolli ja nõustamisprotsessi põhjalikumalt, võttes selleks rohkem aega. Ja milline on kliendi roll selles protsessis.
riigile; mitmed riigiorganid kindlustavad; Raskendavad ressursside ümberjagamist. Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks) 8. Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed? 1. Sisseränne, rahvus, rahvas, multikultuursus kes on kes ?kas vaatame rahvusriiki(ainult eestlased) või sotsiaalriiki 2. devolutsioon (riik loobub oma vastutusest), detsentralisatsioon, erastamine, kohalik, riiklik riigi rolli, tähtsuse pidev muutumine heaolu tagamisel; kuidas juhtida riiki, et tagada heaolu? 3. Ideoloogia, universaalne-selektiivne, vastutus, õigused-kohustused mida tähendab heaolu?; heaolu universaalsus(kõigile üks), selektiivsus(sõltuvalt inimesest), kes vastutab
· Filosoofia ja praktika nt. Mis on elu eesmärk · Maaimanägemisviis · Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne · Olemisviis · Kultuur · Poliitilised eelistused · Moraal ja eetika · Identiteet(individuaalne / kollektiivne)- kes me oleme , kust me tuleme ja kuhu läheme, mis on meie(põhi)väärtused Euroopa ja =eligioon 21.saj · Religion ja kollektiivne identiteet? * post-traditsionaalne maailm, · multikultuursus, identiteet ja =eligioon religioon ja poliitika · islam religioon avalikus ruumis? · religioon ja globaliseerumine ÜKS LOENG PUUDU! Emotsionaalne ja kogemuslik · Religioosne kogemus Muhamed, Buddha, Nanak, Paulus · Emotsioon · Usuline kogemus · Usuline pöördumine · Usuline kasvamine Religioonipsühholoogia Religioosne kogemus · Numinoosne e püha kogemus Hierofaania Veetlus ja võlu
Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suurte maadeavastuste aega, kui eurooplased hakkasid külastama ,,metslasi". Põrkuti fundamentaalse intellektuaalse probleemiga: kas inimene on igal pool sama? Kultuuriantropoloogia pole millegi uurimine, vaid koos uurimine. Antropoloogid uurivad koos inimestega. Tim Ingold: Antropoloogia on inimühiskondade uurimine. Kuid mis on ühiskond? Kas suudab keegi öelda, kus üks ühiskond lõpeb ja teine algab? Multikultuursus või tsivilisatsioonide kokkupõrge? Kultuurirelativism absoluutset tõde pole, on ainult relatiivne tõde (ehk pole häid ega halbu kultuure). Valgustusaja ratsionalism tõuge relativismile. Nancy Scheper-Hughes tütarlaste ümberlõikamisest: leiab, et ongi õige nende kultuuris äärmuslik relativism. Herodotos (485-430 eKr) kallaatlaste ja kreeklaste matusekommetest: kultuurid on erinevad. Kuldreegel:
Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti
Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Sotsiaalseid probleeme suurendab seegi, et kaasaegne ühiskond on kujunemas multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid
või -rühm. 14. Pluralismi olemus ja tähtsus. Poliitiline kultuur. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: o sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev o koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled o dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa o solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
Peetakse Lääne-Euroopa hedonismi perioodiks. Neilt võetakse ära suur valitsemiskoorem ja eksistentsiaalsuse koorem. Negatiivne šokk- demograafiline plahvatus, ja positiivne hedonistlik šokk. o Postmodernism sotsialismi asendamas: - 20. saj. lõpukümnenditel, alates 1960aa. hakkab diskussioon vabadusest nihkuma täiesti uutele teemadele: * vähemuste õigused, * inimõigused, * naiste õigused, * keskkonnakaitse, * multikultuursus, tolerantsus, piirideta maailm, - Vabaduse teema rõhuasetus nihkub avalikust sfäärist privaatsfääri. Marksism o Kõiges, mis tema kohta on väidetud, saab kahelda. Side ja sugulus sotsialismi vahel (kaheldav). Marx oli ise kahtleval seisukohal sotsialismile. Poliitiliselton sotsialistlikud ja kommunistlikud parteid olmud leppimatud, kui vasak- ja parempoolsed Lääne-Euroopas omavahel. o Karl Marx (1818-1883), o Friedrich Engels (1820-1895),
• Baltisakslaste kirjutatud luuleks • Baltisakslastest osa olid Rootslased st ei saa seda Balti nime alla panna. Eesti rahvakultuur taasiseseisvumise perioodil • Traditsiooniline rahvakultuur ümbritseb meid igapäevaselt ja tavaliselt ei pane me seda tähele ega oska seostada rahvakult. • Sellel olukorral võivad olla mitmed põhjused: • Liberaalsus- ühiskond on avatud(sallivus, tolerantsus, sõnavabadus). • Multikultuursus- ühtse Euroopa kultuuriruumi mõjutused • Massikultuuri elujõulisus- meelelahutuslik materialism. • Põlvkondade vaheline konflikt- vähene teadlikkus pärimuskutuurist. • Ühiskonna arengu suunad- vaimsus ja materialism vs vaimusus ja rikkus vs vaesus. • 80-ndate lõpus oli meie rahvuskultuur folkloori iseloomuga. • Laulupidu Tallinnas kuhu kogunes rahvas Eestit ja kulmineerus lõpulauluga " mu
Rahvusriigi eksisteerimiseks on vaja legitiimset võimustruktuuri ja rahulduse pakkumist sellele rahvusele. Rahvusriik põhineb natsionalistlikul ideoloogial. Rahvusriigil on monopol vägivalla legitiimsel kasutamisel, seaduste ja korra hoidmisel ning maksu kogumisel. Sellel on bürokraatlik administratsioon ja kirja pandud seadusandlus, mis katab kõiki kodanikke. Sellel ideoloogial on reguleeritud haridussüsteem ning vaba turumajandus oma inimeste üle. Enamus rahvusriike omab rahvuskeelt. MULTIKULTUURSUS JA ANTROPOLOOGIA Isiksuse keskse kultuuri identiteedi kasv, poliitika ja kunstid on globaliseerumise tõttu muutnud antropoloogia uurimise raskemaks. Multikultuursust on võimalik defineerida kui doktriini, mis sisaldab diskreetsust , et inimesed võivad olla kultuuriliselt erinevad ka ühes ja samas ühiskonnas. Multikultuursetes ühiskondades väheneb diskrimineerimine järjest enam. See on mugavuslähedane. NATSIONALISM JA RAHVUSKUULUVUS
Pole oluline, kas jumal on või ei ole) vs teoloogia (lähtub jumalikust suunitlusest). Siiski mõlemal on fookuseks religioom. Kasutatakse lihtsalt erinevaid meetodeid. Teoloogia on teadus Jumalast või jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Igal religioonil on oma teoloogia. See ongi usuteadus. EUROOPA JA RELIGIOON 21.SAJANDIL Religioon ja kollektiivne identiteet? Post-traditsionaalne maailm (traditsioon on katkenud) Multikultuursus, identiteet ja religioon (religioon ja poliitika) Islam (religioon avalikus ruumis) Euroopa peamine vastane Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest. Tähtsamad ülemaailmse levikuga usundid on järgmised:. India päritolu: hinduism, dzainism, budism; Hiina ja Jaapani päritolu: taoism, konfutsianism, sintoism; Ees-Aasia (semiidi) päritolu: judaism, kristlus, islam.
Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Tähtsus: Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismi põhilised poliitilised põhimõtted:
Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann). Suhtlus kolleegidega postsotsialistlikes riikides laiendab haaret. Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest. Identiteedipoliitika tõusmine rahvusvahelisele ja teaduslikule areenile – etnilised sõjad, multikultuursus, immigratsioon Globaliseerumise iseloomulikud jooned Eemaldumine kohast, de-lokalisatsioon (disembedding): kaugused muutuvad vähem olulisteks ning suhtelisteks Kiirenemine: transpordi ja kommunikatsiooni kättesaadavus ja kiirus Standardiseerumine: rahvuslike majanduste rolli vähenemine, jagatud standardid seal, kus neid varem ei olnud Üksteisega seotus: võrgustikud, mis ühendavad inimese kontinentideüleselt
Väga soodsate olude poliitika. Külma sõja tulemusena kaob vajadus väga erinevate poli ideoloogiate vahel , kes agressiivselt kokkupõrkaksid. Postmodernism sotsialismi asendamas: 20 saj lõpukümnenditel , alates 1960a hakkab diskussioon vabadusest nihkuma uutele teemadele: - Vähemuste õigused - Inimõigused - Naiste õigused - Keskkonnakaitse. Postmaterialism Inim mõttemaailm , kes ei suuda ettekujutada vaeste inimeste üh. - Multikultuursus, tolerantsus, piirideta maailm. Vabaduse teema rõhuasetus nihkum avalikust sfäärist privaatsfääri . Marksism · Karl Marx(1818-1883) · Friedrich Engels (1829-1895) · Marxi on nim kõigi aegade mõjukamaks filosoofiks. Siiani annavad just markssmist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest üh , eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. Läbinisti kriitiline lähenemine üh . Üh kriitika on huvitav teoreetiline tegevus Marksism
Sõjakas feminism, mis vastuolulisel moel segunes romantilisuse ja nostalgiaga Tekkisid kassettmakid, videosalvestised, levima hakkas värvitelevisioon II OSA KORDAMINE Demokraatlike riikide edu ja tagasilöögid: o Edu: Thatcheri ja Reagani majanduspoliitika, Eli loomine, heaoluühiskonna loomine, feminism, mustanahaliste õiguste saamine, Kennedy muutis inimeste suhtumist ellu, multikultuursus, majandusimed o Tagasilöögid: Vietnami sõda, MS võitjariikides aeglane majandusareng Kas ELle oli alternatiivi? – Arvan, et ei, sest selleks, et kommunismi vastu võidelda, pidid E riigid tegema üksteisega tihedamat koostööd. Tänu sellele muutus E areng ühtlasemaks ja dünaamilisemaks Pingeseisundi leevendumist näitasid nt ELi loomine, Euroopa Söe- ja Teraseliidu loomine. Nende puhul oli
aitab valitsevast ebakindlusest üle saada. Kasutatud kirjandus Kingisepp, L. Salu, K. Kaljola, K. (1998). Mängime eesti keeles. Metoodiline juhend eesti keele õppeks peredes. Avatud Hariduse Liit. 20 lk. Koplimaa, E. (1992). Laps ja lasteaed. Koolieelse kasvatuse kateedri teaduslike tööde kogumik. Tallinn: Tallinna Ülikool. 113 lk. Pere ja Kodu raamat. Mängime. Tallinna Raamatutrükikoda: AS Ajakirjade Kirjastus. 112 lk. Martin, M. (2003). Multikultuursus puudutab igaüht. Artiklite sari integratsioonist, multikultuursusest ja keeleõppest. [2009, mai 15]. http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=4097 Mänd, M. ( 2005). Mänge siit ja sealt. Tallinn. Ilo. 95 lk. Nunnukad (2009). Salmikesi lastele. [ 2009. Mai 7]. http://www.hot.ee/nunnukad/luule.html Saaremägi,A. (1996). Mõte liigub. Keelest ja Keeleametist. [2009, mai 13]. http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/Apr12/artikkel7.html Saar (2009) Simanson, R. (2009)
annaabi.ee 
