Välja makstav netopalk( maksuvaba tulu (2250 kr/kuus)sissearvestatud) nimi brutopalk(kr) netopalk(kr) Palgafond(firmal)-kuu jooksul välja makstavate palkade 1)Mai 10000 8151 Brutopalk-palk,kus pole veel makse maha arvestatud. 2)Kadri 5000 4 312,00 Töötuskindlustusmaks-(tööandja) 3)Anu 9956 8 117,00 Sotsiaalmaks-on pensionikindlustuseks ja riikli 4)Kevin 15000 11 991,00 Töötuskindlustusmaks-(töötaja)-2,8% 5)Markus 7400 6 155,00 Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekul 6)Mihkel 8504 7 003,00 Netopalk-palk,kus on maksud maas 7)Jaanus 20100 15 907,00 1)Palgafond: 13 440,00 2)Palgafond: 6 720,00 Sotsiaalmaks: 3 300,00 ...
2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................11 SISSEJUHATUS Valisin teema miinimumpalgad kuna majandus languse ajal on töö ja palgad aktuaalne teema. Miinimumpalka peetakse tänapäeval progressiivseks poliitikas, millele leidub rohkem toetajaid poliitmaastiku vasakult poolt. Peamiseks argumendiks miinimumpalga kehtestamisel ja tõstmisel on "inimlikus" ja "inimväärikus". Antud töös arutlen miinimumpalga plusside ja miinuste üle. Töö pikkus on 11 lehekülge, olen kasutanud 5 viidatud allikat. Enamus allikaid on pärit internetist. Töös on paremaks mõistmiseks näidatud 3 tabelit ja 2 graafikut. 1
korrektsus. Vältida tuleks pahedega pahuksis kodanikke, kes halvustaksid firma mainet. Samuti peab koristaja olema vähemalt 18-aastane ning ametialased lisateadmised ja oskused on suureks kasuks. Koristajalt nõutakse vähemalt eesti keele oskust suhtustasandil. Koristaja brutopalgaks on keskmiselt 320. Kõik oleneb sellest, kui palju on puhkemajal külastajaid ning kui palju tuleb teha koristustöid. Palgaga seotud maksed toodud välja tabelis 1. Tabel 1 Töötajate palgad Palgakulu Amet Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse d Koristaja 320 106 3 429 Kokku 320 106 3 429 Raamatupidamisega hakkab tegelema raamatupidamisteenust pakkuv firma, Gatita Finants. Keskmiselt kuus tuleb maksta raamatupidamisteenuse eest 63.
1. Töökohad, palgad, juhid Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses. Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekat...
Elu Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis 1944. aastal inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Eestist sai jällegi Nõukogude impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Nõukogude okupatsioon Eestis kestis 47 aastat ning lõppes 1991. aasta 20. augustil, kui taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. Pärast Eesti taasvallutamist 1944. aastal ja Teise maailmasõja lõppu 1945. algas Eesti parandamine sõjahaavadest. See toimus suures osas aga 1940. aastal alustatud stalinlike ja nõukogulike ümberkorralduste vaimus. Sõjas purustatud majandus, mis enne arvestas eelkõige Eesti huve, muudeti NSV Liidu majandusmonstrumi ripatsiks ja jäi võõrvõimu juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti ...
75 (1 tonni hind)*2040t =19890 PEENKILLUSTIK: 1m3 = 1,3t tihendatult = 400*1,7=700t(/ 27t = 26 koormat ) = 700t*9.75=6825 LIIV: 1 m3 = 1,9t tihendatult = 1800*1,9=3420t(/27t= 127 koormat) = 3420t*5 =17100 ASFALT: 1,7 mahukaal * 737t= 1253t/27t =47 koormat = 1253t*65=81445 BETOONÄÄREKIVID 1000m/0,8m=1250tk*5=6250*2=12500 Tööks kuluv aeg Killustikust aluse ehitus 5 tööpäeva (8h) Liivakihi ehitus 3 tööpäeva (8h) Asfaldi paigaldus 3 tööpäeva (8h) Tööliste palgad 2200 - Objektijuht 1500 - Töödejuhataja 1200*6 - Töölised =10900 * 0,45 = 4922 Küttekulud kokku: 2000 Veoautode veo kulud : 70(kulu Tartu piires)*(76+26+127+47)(koormate arv) = 19320 Summa kokku 164002
aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda oma emakeeles, ilma jäädakse Eesti traditsioonidest. Eestlased on valmis tegema ka raskemaid ja keerulisemaid töid, mida kohalikud elanikud ei väärtusta. Kõik noored tahavad suurt palka ja ilusamat elu, aga riigist põgenemine ei lahenda seda probleemi. Inimesi ei saa süüdistada selles, et ta tahab saada oma panuse eest ühiskonda suuremat tasu
docstxt/12446681815990.txt
igaviku püsida, kui just ulmelised teadus-ja tehnikasaavutused valitsevaks ei saa. Öledakse ju, et õnn on see kui üks halb on läbi saanud ja teine pole veel alanud. Nii on ka majandusega. 2009. aastal oli suur majanduslangus. Peale seda hakkasid inimestel palgad langema ja inimeste rõõm elust langes. Igasuguseid toetusi vähendati või lausa kaotati ära, sest riigid olid vaeseks jäänud. Tänaseks päevaks on majandus tõusma hakanud, aga inimeste palgad on ikka sama väikseks jäänud ja töötute arv pole ka sugugi langenud. Minu arvates pole praegune Eesti eriti heaoluühiskond. Osa inimesi peavad kuu lõpus lugema sente, et saada söök lauale. Mis siis veel rääkida riietest ja muudest tarbeesemetest. Heaoluühiskond ometigi peaks tähendama, et riik hoolitseb oma rahva eest. Peale selle võivad kõiksugu sõjad mis Aasia riikdies hävitada üldse heaoluühiskonna.
Kordamisküsimused 1.Mis on palgatöö, mis vabatahtlik töö? Palgatöö- palga eest tehtav töö. Vabatahtlik töö- palgata tehtav töö, tööd tehakse vabatahtlikult, et kedagi aidata. 2. Mis on tööturg? Nimeta tööturu iseloomulikud jooned. Tööturg-süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised aga töökohti. Tööturu põhijooned on: Tööturul on 2 osapoolt- ostjad ja müüjad, Tööturul kujuneb konkurents, Nõudmine ja pakkumine tööturul on vastastikuses seoses. Tööturu osapoolte huvid on omavahel seotud. 3. Mis reguleerib töötaja ja tööandja suhteid? Tööleping. 4. Millised kohustused on tööandjal? Tööandjal on kohustus: järgida seadusi ja lepinguid kohelda töötajaid võrdselt töötajate päritolust, usutunnistusest, soost, vanusest või poliitilistest vaadetest olenemata hoolitseda töötajate tööohutuse ja töötervishoiu eest anda töötajale kirjalik ülevaade töö põhitingimustest edendada head tööõh...
elab. Mees tegi kõike,et saada selle ainukese naise tähelepanu. Mehed hindasid naise, kuigi nende vaimne tasand oli väga erinev. Ei esinenud üheöösuhteid ega petmisi. Mees ja naine olid üksteisele truud. Kindlasti on muutunud naiste ja meeste õigused. Tänapäeval on naised ja mehed enam- vähem võrdsed. Naised on isegi haritumad kui mehed ja on teel juhtuvatele positsioonidele. Praegused statistilised uuringud näitavad, et meeste palgad on kõrgemad kui naisetel aga lähima kümmne aasta jooksul võib see täiesti vastupidi olla, sest naised jõuvad meestest vaimselt ette. 19.sajandil polnud naistel mitte mingisuguseid õigusi. Nad pidid tegema, seda mida mehed käskisid ja oligi kõik.
Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks. Madalad palgad ning kõrged hinnad sunnivad paljusid eestlasi lahkuma. Inimesed ei tule enam toime oma eluga. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus lubas, et euro tulekuga hinnad ei tõuse ning meie elu läheb kergemaks, kuid praegune olukord on kõige sellega täielikult vastuolus.Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud riigieelarvest Kreeka toetuseks 357,24 miljonit eurot,
omandada haridust eesti keeles ja kas mitte see ei lõika läbi nende tihedamat sidet Eesti kui kodumaaga? Kui korra juba on laps pidanud kogema sellist väga suurt elukorralduse muutust oma teadlikus eas, siis julgen arvata, et vähe on neid lapsi ja ka täiskasvanuid, kes tahaksid selle uuesti läbi teha. Kas saab siis üldse veel olla midagi sellist, mis motiveeriks tulema tagasi? Selle põhjal, et Eestis tõusevad praegu palgad ligikaudu 10% aastas, kulub ligikaudu 20 aastat, et Eesti jõuaks järgi Euroopa Liidu keskmisele palga tasemele... Minul isiklikult pole nii palju aega oodata. Muidugi võime ju loota, et Eesti majanduskasv on lähiaastatel suurem ja sellega kaasneb ka kiirem palkade tõus, kuid kas keegi saab seda garanteerida? Tulevikku vaadates võib oletada, et vaeste väikeriikide probleemiks saabki olema globaliseerumine ning väiksemad rahvused imenduvad suuremate sekka ja miski ei saagi seda
Kuid ükski riik ei ole täiuslik ja seda pole ka Eesti. Eestis on liiga alkoholi lembelised inimesed tänapäeval. Samuti pruugitakse palju narkootikume, kuna need liigagi kergelt kättesaadavad. See rikub inimkoda, kuna ei tunta enam vastutust ja ei hoolita, mis tulevikus riigist saada võib ning see rikub meie mainet üha rohkem ja rohkem. Samuti pole Eestis tööd rügavate inimeste palgad õiglased, kuna saadakse liiga väga palka, mis pole aus, kuna mujal maailmas on palgas suuremad ja see panebki inimesed Eestist lahkuma ning otsima paremat palka välismaalt. Ei saa ka märkimata jätta Eestis elavad ennasttäis venelasi, mis on üks peamisi halbu asju Eestis, kuna need venelased ei austa Eestit ja nutavad taga Vene võimu, kuid samas nad pole ka nõus Venemaale minema, kuna nende mõistus seda ei võta, et seal nad saaksid nautida oma Vene võimu.
saavutused, ei kujuta endast diskrimineerimist. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud. Võrdse kohtlemise seaduses on välja toodud erinevad diskrimineerimise vormid: 1. Palgadiskrimineerimine - mõnedele töötajatele või töötajate rühmadele maksvad rohkem võrreldes teistega. Igal riigil on olemas töötajad võrdse kvalifikatsiooniga ja kogemusega, kes tihti saavad erinevad palgad sama töö eest ja sama tegevusalal või organisatsioonil. Meil on traditsioonilised grupid mis on kõige rohkem diskrimineeritud palga kohta: naised võrreldes meestega, neegrid võrreldes valge inimestega. 2. Diskrimineerimine töö saamisel . Selle diskrimineerimise all saavad lisaks teiste rühmadele: vanglast vabanenud inimesed, puuetega inimesed, kvalifitseerimata noored. Neid võetakse viimastena tööle ja kõige esimestena vallandavad. Ebavõrdsed tingimused
väiksem, kui mõned aastad tagasi. Ma arvan, et praeguseks on see olukord küll paranenud, kuid nüüd on sellel hoopis teised põhjused, kui varem. Mõned aastad tagasi ei olnud lihtsalt töökohti nii palju, kui oli tööjõudu, sest majanduslanguse tõttu läksid paljud ettevõtted pankrotti või pidid lihtsalt ellujäämiseks paljud oma töötajad koondama. Praeguseks hetkeks on meil töökohti küll palju enam, kuid palgad on väikesed ja seega ei taha ka paljud selle väikese palga peale tööle minna. Paljud ettevõtted ilmselt üritavad lihtsalt peale seda suurt majanduslangust uuesti jalgadele saada ja neil pole lihtsalt võimalik suuremat palka maksta. Töötajate koha pealt arvan, et kohati on tööle mitte minemise põhjuseks ka see, et noortele lihtsalt ei sobi olla odav tööjõud. Olgugi, et ka see väike palk meid tegelikult aitaks. Olen palju kuulnud, kuidas noored neiud või noormehed ei
lepingut, millega õpilane saab kogu haridusele kulutatud raha riigilt tagasi, peale seda kui ta on Eestis oma erialal 5 aastat töötanud. Soodne hariduspoliitika on siia meelitanud ka palju välisüliõpilasi. Lisaks soodsusele on Eesti muutnud hariduse innovatiivseks ja õpilassõbralikuks. Olles varem olnud iPad'i revolutsiooni eesotsas, on asutud koolides katsetama ka 3-mõõtmelisi puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõusnud, sest siis on Eestis nii vähe nõnda madala haridusega inimesi, kes näteks müüjaks sobiks. Kõik see omakorda on pannud Eesti majanduse uskumatult kiirelt kasvama, ning Eesti plaanib eurotsoonist välja astumist ja uue rahaühiku eegu kasutuselevõttu, et euro ei hoiaks Eesti majanfust tagasi. Aastaks 2050 on Eestist saanud maa mis kaupleb teadmistega ja kogu innovatsioon on muutnud Eesti üheks juhtivatest teadusriikidest
Sisekaitseakadeemia Ajaloo- ja politoloogia õppetool Kohtueelne uurimine kaugõppe II kursus EESTI POLITSEI AASTATEL 1918-1940 Kursusetöö Tallinn 2000 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. EESTI POLITSEI LOOMINE 5 1.1 Politsei palgad 9 1.2 Arstiabi andmise kord 10 2. EESTI KRIMINAALPOLITSEI 11 3. EESTI VÄLIPOLITSEI 15 4. EESTI POLIITILINE POLITSEI 16 5. POLITSEI TEGEVUSE KORRALDAMINE JA NENDE 18 AMETIOSKUSTE ARENDAMINE 5.1 Politseitalitus 18 5
Kõige huvitavam oli see, et kui poest teatud kaupa ei saanud, siis läbi tutvuste oli see asi võimalik saada. Kõige parem asi oli see, et haridus oli tasuta ning töökoht oli kindel. Kodanikuvadadusi küll polnud, aga inimesed ei osanud neist puudust tunda. Mind ei üllatanud see, et reisimisvabadust polnud. Kokkuvõte Kõik küsitletud olid enamike vastustega suhteliselt ühe meelel. Koolidesse saamine ja töö leidmine oli väga lihtne. Kõik küsitletud olid sellega nõus, et palgad oli piisavalt head, et ära elada. Poodides kaupu oli vähe ning asju mida poodidest ponud võimalik saada, sai läbi tutvuste. Kodus üritati võimalikult palju asju ise kasvatada ning ise ehitati ka kodutarbeid ja masinaid. Kõik küsitletud ütlesid, et kodanikuvabadusi polnud, aga neist ei tuntud ka puudust. Reisida oli võimalik ainult NSVL piirides, liidust väljapoole reisida oli peaaegu võimatu.
Valitsuse tulud · Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus. Nt käibemaks Raha 1. Kaupraha - bartertehing 2. Metallraha 3. Paberraha 4
muuta, seda, et EL'is püsida. 2. Loome õigusliku raamistiku demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on Euroopa Liidu naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine. Osaliselt täidetud. Arvamus: Mina ei pea moraalselt õigeks seda, et riik leiab raha erakondade ideoloogiate promomiseks samal ajal kui arstide, õpetajate jne palgad on väiksed. Jah, inimesed võiksid teada poliitikast miskit teada, kuid kui palgad jäävad väikseks, siis varsti pole enam inimesi kellele nendest maailmavaadetest rääkida. KODANIKUÜHENDUSED 3. Kodanikeühenduste laiem ja lihtsam kaasamine: a. teeme kodanike ja vabaühenduste paremaks kaasamiseks ühe portaali kaudu kättesaadavaks informatsiooni kõigi riigi tasandil toimuvate strateegiate ja arengukavade ning õigusaktide eelnõude kohta,
elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned, suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930ndate lõpuks kadus tööpuudus. Samas tekitasid rahva seas mõningast pahameelt aeglaselt tõusvad palgad ja kõrged maksud. Vaikiv ajastu mõjutas mitmeti kindlasti ajakirjanduse kujunemist. Positiivseteks muudatusteks oli aga majanduse areng.
..........................................................................................7 5.1 Ruumid..............................................................................................................7 5.2 Seadmed ja vahendid.........................................................................................7 5.3 Tööjõud..............................................................................................................8 5.4 Personali palgad.................................................................................................8 VII. JUHTIMINE.................................................................................................................8 VIII. FINANTSEERIMINE.................................................................................................8 IX. RISK..............................................................................................................................9 I. ETTEVÕTTEST
a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale. 2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt. Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aasta lõpuks oli Leedus taas inflatsioonis 3,8%, Leedu Panga andmetel oli 2011. aasta inflatsioon 3,4%, suurima panuse sellesse andis toiduainete hinnatõus, samas tõusid palgad keskmiselt 2,5 %. Eelarve Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011
TULUD 2015 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 3720 4092 4297 4383 Rühmatreeningud 2480 2728 2864 2922 Solaarium 496 595.2 625 637 Masaaž (15% käibelt) 150 150 158 161 Toidulisandid (15% käibelt) 232.5 232.5 244 249 KOKKU 7079 7798 8188 8351 TULUD 2016 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 5215 4954 4954 4954 Rühmatreeningud 3476 3303 3303 3303 Solaarium 986 1035 1035 1035 Masaaž (15% käibelt) ...
...........................................................................................7 5.1 Ruumid..............................................................................................................7 5.2 Seadmed ja vahendid.........................................................................................7 5.3 Tööjõud..............................................................................................................8 5.4 Personali palgad.................................................................................................8 VII. JUHTIMINE.................................................................................................................8 VIII. FINANTSEERIMINE.................................................................................................8 IX. RISK..............................................................................................................................9
Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", mis tähendab, et meil on valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus mitte aga tööstus. Kõrge tootlikkusega on meil äriteenused ja finantsvahendus. Eesti majandus on üles ehitatud pigem odava tööjõu abil tööstuse ja teenuste pakkumisele kui kaasaegsele teadmistepõhisele majandusstruktuurile (Inimarengu aruanne: Eesti...: 2008).
kursis uueneva tehnoloogiaga. Samamoodi peab iga autojuht tundma ka oma autot ning seda, kuidas sellega kõige väiksemate kulutustega töö ära teha. Liigne kütuse raiskamine toob firmale kahju. Töö tuleb ära teha võimalikult täpselt ning võimalikult väikeste kulutustega. Ma arvan, et autojuhid on selleks suutelised aga see, kui palju seda neile räägitud ja õpetatud on, see on juba iseasi. Ma arvan, et kindlasti pole Eestis autojuhtide puudust vaid pigem see, et väiksed palgad ja raske töö ei tasu ennast töötaja jaoks ära. Töötajad ei näe sellest kasu. Seega tuleb järgmiseks probleemiks Eesti autojuhtide töövõimalused ja palgad. Isiklikust kogemusest, mida olen kuulnud oma isa käest, kes töötas algselt Eesti siseseid sõite tegevas firmas ning nüüd sõidab kaugemaid otsi, olen aru saanud, et kaugel töötamine on küll raskem, kuid siiski tasuvam. Eesti sisene töö on mõnes mõttes parem – kodumaa, perekond lähedal,
hakkab eesti keele osatähtsus langema ja keel kaduma Pensioniiga riikides:1Austria- pensioniiga tõsteti, hilisemal pensionile jäämisel on seadustatud boonus 2Saksamaa- varasemal pensionile jäädes pensioni vähendatakse.3Rootsi- 61aastaselt saab jääda Rändesaldo-Suurim. USA, Kanada, austraalia,,Väiksem. Mehhiko, egiptus india... kolm rände tõuketegutit -madalad palgad, liiga suur rahvaarv, kehv haridus- mehhiko.palju töötuid.,.,tõmbetegurit, too näide-paremad elutingimused, paremad palgad, hea haridustase(paremad õppimisvõimalused) rändevoogu-India-saudiaraabia. Naftagaasileiukohad, hea palk töökohad Hiina-usa. Paremad palgad, minnakse tuttavate sugulaste juurde, liiga suur raahvaarv Mehhiko usa. Paremad elutingimused, töö, õppimine.
vaid ebaselgus põhimõtetes ja vasturääkivused kommunikatsioonis. Me teame, et lähiaastad on ka töötajate ootuste juhtimise aastad. Seda põhjusel, et raha mida jagada, pole palju, kuid ootused palgatõusuks on kõrged. See loob mulle arusaama, et Eesti puhul kehtib ütlus: "Inimesed on riigile, mitte riik inimestele." Varsti on Eesti olukorras, kus pole enam töölisi võtta, sest madalate palkade tõttu asuvad kodanikud tööle välisriikidesse nagu näiteks Soome ja Rootsi. Naiste palgad on teemaks, mis mind isiklikult puudutab, sest olen ise tulevane tööline. Nagu me teame, töötavad naised üldjuhul töökohtadel, kus on madalamad palgad. Devalvatsiooniteooria kohaselt on naised üldiselt ühiskonnas alaväärtustatud, seetõttu on ka tööd ja ülesanded, mida nad täidavad, vähem väärtustatud kui meeste tööd. Nimetatud teooria kohaselt on ka ametikohtade palgad tugevalt seotud sellega, kui suur on neil ametikohtadel töötavate naiste osakaal. Seega on
A. ei tooda sama palju kui mehed; B. on madala haridustasemega; C. moodustavad umbes poole tööjõust; D. teenivad keskmiselt meestest rohkem. C 8. Mis neist on palku mõjutav turuväline jõud? A. Meisterkokkade nõudluse suurenemine. B. Seppadele makstavate palkade langus. C. Vastumeelsus võtta tööle inimesi, kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga. D. Lendurite pakkumise kasv. A 9. Majanduskriiside ajal tavaliselt A. palgad langevad; B. palgad tõusevad; C. palgad ei muutu; D. palgad ei sõltu enam tootlikkusest. A 10. Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on A. töölepinguseadus; B. usaldusisikuseadus; C. kollektiivlepinguseadus. D. Kõik eelnimetatud seadused. 1 Test 10, Tootlikkus ja tööjõud
detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel. Eesti pikim streik leidis aset 2004. a. septembris, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing korraldas 6-päevase tööseisaku saavutamaks 15% palgatõusu. Streik lõppes vedurimeestele 10% palgatõusuga. Streik on ainuke võimalus palga tõstmisel. Miks ei võiks tõusta tavalise töötaja palk, kui tõusevad pidevalt poliitikute palgad jms? Kas siis õpetajad või bussijuhid ei vääri seda arvestades seda, et neil on palju raskem amet. Poliitikud saavad niigi kõrget palka, aga mitte tavatöötajad. Pole kasu sellest kui üksikisik läheb tööandja juurde ning nõuab palgatõusu, selle peale saadetakse ta heal juhul lihtsalt minema, kuid kui hakkavad kõik töölised palgatõusu nõudma, ähvardades firmast lahkuda, osutub see kahjulikuks tööandjale ning kõiki pole võimalik lahti ju lasta
1.1. Üldine kirjeldus 4 1.2. Võrdlus konkureerivate teenustega 4 2. Turg ja tarbijad 4 2.1 Turu jaotus 4 2.2 Tarbijad 4 2.3 Ettevõte tulevikus 5 2.4 Turg tulevikus 5 III. KONKURENTS 5 3.1 Konkurents 5 IV. TURUNDUSE STRATEEGIA 5 4.1 Turustamine 5 4.3 Reklaam 5 4.4 Hinnakujundus 5 V. TEENINDAMINE. 6 5.1 Asukoht 6 5.2 Algkapital 6 5.3 Tööjõud 6 5.4 Personali palgad 6 VI. JUHTIMINE 7 VII. Finantseerimine. 7 VIII. Risk 7 2 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: Koolitakso OÜ Äriidee: Pakkuda koolitakso teenust õpilastele Teenuse pakkumise algus: 01.09.2011 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID OÜ Koolitakso äriidee on takso teenuse pakkumine õpilastele võimalikult soodsalt, et neil oleks kiirem ja mugavam koju saada. Põhieesmärgiks on pakkuda
kaupade hinnad tõusid. Eriti oli seda hinnatõusu kuulda suhkru pealt, kus Eestis olid liiga suured lao varud ja tänu sellele tuli riigil maksta suure trahve. See oli negatiivne asi. Seda hinnatõusu on mõjutanud euroopa inflatsioon. Eesti üritab ka jõuda samale tasemele selle inflatsiooniga mis on Euroopas. Ja seda selle pärast, et tahame üle minna ühisele rahale Eurole. Tänu sellele inflatsioonile on Eestis elu kallimaks läinud ja nüüd siis on palgad ka hakanud järgi tõusma, kuigi meil on veel suhteliselt väiksed palgad võrreldes teiste liikmes riikidega. Ja tänu sellele on paljud kõrgharidusega noored läinud välismaale tööle, mis on negatiivne asi kuna Eesti vajab ise ka neid tublisid ja heade oskustega noori. Kui palgad ka ükskord nii suurteks saavad kui teistes riikides siis ma usun, et väljaränne väheneb ja et tööjõudu hakkab rohkem sisse tulema. Euro kasutusele võtt tooks nii positiivsed kui ka negatiivseid asju kaasa
Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Majanduslikus mõttes on heaoluriigil ainult üks eesmärk: luua võimalikult palju maksejõulisi kodanikke. Heaoluriik loob masstarbija, inimese, kes tarbib jõudsalt ka siis, kui ta on haige, töötu, pensionil või on saanud lapse. Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemiks madalad palgad ning väikesed pensionid. Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Probleeme on ka haridusüsteemis. Loomulikult on siingi põhiliseks mureks õpetajate palgad ja lisaks veel ka see, et noori õpetajaid pole koolidesse juurde tulemas. Ka kõrgharidusega on Eestis raskusi: tahetakse minna ülikooli, kuid vanematel on keskmine palk, laenu ei taheta võtta ning riigieelarvelisele kohale ei pruugi saada selle tulemusena võib ülikooli üldse ukse taha jääda
uuendused, leiutised ja tehnoloogilised muudatused. Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kulutusi ja müügihindu? (4p) ettevõtjatele väiksemad kulutused omahinna langus, mastaabisääst tarbijatele madalamad hinnad omahinna langus võimaldab müügihindu langetada Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kasumeid ja tööliste palkasid? (4p) l ettevõtjatele suuremad kasumid omahinna langus suurendab ettevõtjate kasumeid l töölistele kõrgemad palgad omahinna langedes saavad ettevõtjad maksta oma töölistele kõrgemat töötasu tootmiskulusid suurendamata 4. Missugused tegurid mõjutavad palkade kujunemist? (3p) l turujõud l turuvälised jõud l inimese omadused 5. Kuidas turujõud mõjutavad palkade kujunemist? (4p) l nõudlus kui nõudlus tööjõu järele on suurem kui selle pakkumine, siis palgad suurenevad. Näiteks rokkmuusikud teenivad klassikalise muusika esitajatest rohkem tänu sellele, et nõudlus rokkmuusikute
spetsialistide puudus, haritud ja kogemustega lahkub, Eestisse jääb vähe oma alale spetsialiseerunud inimesi , üha rohkem hakkab majandus alla käima, pole kedagi kes loob uusi firmasid ja töökohti. Paljud ei tule ka tagasi (näiteks leiavad elukaaslase, loovad pere, lapsed saavad seal hariduse, omandavad teise riigi keele). Inflatsioon · Noorte lahkumise põhjused õppimise raskuse tõttu, tahetakse kohe tööle minna ja kuna eestis madalad palgad, siis minnakse välismaale. Kõrgharidusel hind kõrge (paljudes riikides on see tasuta), loodetakse välismaal paremat haridust saada ning reklaamitakse palju välismaale õppima minekut, erinevad stipendiumid, mis aitavad majanduslikult palju. Tahetakse välismaal tutvusi ja elukogemust saada. · Vanema generatsiooni lahkumise põhjused ei jõuta pere üleval pidada, välismaal parem pensionisüsteem (vanadekodud kvaliteetsemad) (Näiteks Soomes töötad 5
Kõik inimesed Eestis võiksid rääkida puhtalt eesti keelt. On ka teisi probleeme näiteks inimesed, kes meie riigipalka saavad on eba kompetentsed. Kuulen tihti vanemaid inimesi arutamas selle üle, et mida mõned kõrgepalgalised riigi töötajad on korda saatnud. Räägitakse, et riigikogu liikmete palgad on liiga suured ja õpetajate ning arstide omad väikesed. Leian, et paljude arstide töö on raske ja võiks olla tasustatum. Kui ka näiteks tuletõrjujate palgad oleksid suuremad, siis teeksid nad oma tööd parema meelega. Riik kus tahan elada võiks olla kaunis ja mägine. Kuna armastan sõita talvel mäesuuskadega siis Eestis seda eriti teha ei saa. Oleks ka meie maa mägine siis külastaksid ka turistid rohkem talvel Eestit ning riik teeniks sealt kasu. Sügisel on veel eriti masendav ilm. Sajab vihma ning päevad lähevad kiiresti looja. Kindlasti on igas riigis mingid puudused ja sammuti oma plussid. Kui peaksin
stress vallandama töölt inimesi 4 Haigused Venelased Halb meditsiini olukord, Anda ( südame- ja ravimeide puudutus, Tervishoiduministeeriumile raha veresoonkonnahaigu- halbad aparaadid uusi aparaadide ostmise jaoks, sed; kasvajad) AIDS 5 Madalad palgad Kõik rahvased Vähe finantseeriumine Vähendada riigiametnikke (med.töötajad, tööpalku 500 euroni ja suunata õpetajad, polit- raha med.töötajate, õpetajate, seinikud,tuletõrjujad politseinikute ja tuletõrjujate
Bagdad ja Meka jäid tühjaks. Põldudel vedelesid matmata surnukehad, sest arstid, preestrid ja matmisega tegelenud inimesed olid ka ise surnud. Euroopa ühiskond ja majandus hakkasid lagunema. Ulatuslikumad tagajärjed Must surm hävitas paljude inimeste usu Jumalasse. Inimesed ei mõistnud, kuidas sai surm võtta nii häid kui ka halbu inimesi. Talud jäeti maha ja kirikud olid tühjad. Musta surma vallapääsemiseni oli Euroopas olnud tööjõu ülejääk ning madalad palgad, kuid nüüdne tööliste vähesus tõstis palgad kõrgele. Talupojad hakkasid tühjadesse linnadesse kolima nind esimest korda elus palgatööd tegema. Niigi nõrk feodaalsüsteem varises kokku, puhkesid mässud. Euroopa ja islamimaailm olid sokis. Järgneva saja aasta jooksul toimus palju muutusi. Keskaeg hakkas uuele maailmale ruumi tegema.
liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele · põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. · vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust jne.. · põhjustab poliitilist retoorikat ning laenamisega seotud eetilisi probleeme. · on olnud valitsuse kukkumise põhjuseks, kuna raske on
investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve...
Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna
1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu
erialast haridust hotellinduses või ettevõtluses. Samuti tuleb töökohta pakkuda kohalikele Jaanuse puhkemaja äriplaan 8 elanikele, et anda võimalust oma kodukohas tööd leida. Raamatupidamisteenust peab kasutama kas firmade kaudu või otsima kohalikku raamatupidajat, kelle ettevõte või firma on mingil põhjusel lagunenud ning tema oskused ja teadmised pole siiani rakendust leidnud. Töötajate palgad välja toodud tabelis 3. FIE juhataja Administraator Raamatupidaja Komandant Koristaja Kokk Tabel 3 Töötajate palgad Palgakulu Amet Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustus kokku Administraator 4000 1320 20 5340
1 EESTI AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Rahvusvahelise turismi juhtimine AVALIKUD SUHTED PR KAMPAANIA AS PUUKESKUS JÕULUOKSJON KOOSTÖÖS EESTI LASTE SÜDAMELIIDUGA Õppejõud: Jevgenia Haponen Õpilane: Tiina Teras Grupp: SV403-E Tallinn 2008 2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS AS Puukeskus on Soome emafirma Puukeskus OY tütarettevõte. AS Puukeskus tegeleb ehituspuitmaterjalide hulgimüügiga. Ettevõttes töötab 17 inimest ning 2007.a. käive oli 260 miljonit krooni. AS Puukeskus on alaliidu Eesti Metsatööstus Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Ettevõtte klientideks on a) edasimüüjad (kõik suuremad ehitusmaterjalide kauplusketid üle Eesti) nt. Ehituse AB...
sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud keskklass ühiskonnas. Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemis madalad palgad ning väikesed pensionid. Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Haridusüsteemis on samuti probleeme. Näiteks üldhariduskoolides õpetatakse suurt osa aineid liiga üldiselt või võetakse liiga laialt. Kõrgharidusega on nii, et kui tahetakse minna ülikooli, aga vanematel on keskmine palk ja laenu ei taha võtta ning riigieelarvelisele kohale ei saa, siis võib üldse ülikooli ukse taha jääda. Samas kui nendest, kes sisse saavad langevad paljud välja
Infotehnoloogias võib väike väljamõeldud asi täita suured unistused. Eestis on võimalik omandada väga hea haridus ja jõuda elus väga kaugele võibolla isegi unistusteni. Nimelt on Eestis mitu head gümnaasiumi ja ülikooli, kus saab õppida kelleks iganes tahad. Kahjuks nagu igal hea on ka omad halvad küljed. Hetkel mõtlevad paljud noored, et saaks ruttu lõpetatud koolid ja minna välismaale tööle ja elama. Eestis on hetkel selline seis, kus palgad on nii väiksesed, et miski ei motiveeri siin riigis töötamast ja elamast. Minu isiklik arvamus on see, et niikaua kui Eestis on palgad väiksed, ei täitu paljude unistus meie riigi pinnal, vaid kusagil välismaal. Kogu eestlaste edukus ja kuulsus läheb sellele välisriigile, kus nad hetkel elavad. Kokkvõtteks tahaks öelda, et kui ükskord Eestis hakatakse normaalselt palka maksma ja seadused oleks korralikult välja mõeldud, siis oleks noortel
kahtlustavateks ning areneb töövõimetus. Praegusel hetkel küll eesti on majandus heal järjel,aga taoline probleem jätkub, siis varsti pole meil nõnda palju haritud inimesi ,mis omakorda põhjustab majanduse järsu languse ja eestlaste allakäigu. Viimasel ajal on palju juttu,et inimesed on mõtlematult laenanud ,ning seejärel kaotanud oma vara,aga see on ka täiesti loomulik ,kuna kogu aeg maksud suurenevad,kuid palgad on väiksed.Nii ei saagi inimesed omale ju midagi lubada ,eriti veel lapsi.Tihtipeale ka minnakse välismaale paremat tööd ja elu leidma, kuna seal on tavaliselt palgad suuremad.Eriti kipuvad minema aktiivsemad ja haritumad noored ja alles jääb nõrgemapoolne ja vanem generatsioon,kes ei tõsta iivet nõnda palju. Eesti riigil on palju vigu,mis võivad meie tulevikku ohustada ja kui majanduses midagi ette ei võeta
2. Tootmiskulud Tooted -14000 -17000 -15000 -14000 -14000 -16000 Tööliste palk -19000 -22000 -20000 -20000 -19000 -20000 Elekter -3000 -3000 -2700 -2500 -3000 -2700 3. Turunduskulud Reklaam -500 -600 -500 -500 -500 -500 Transport -4000 -4500 -4300 -4000 -4000 -4300 4. Üldhalduskulud Juhtide palgad -5000 -6000 -5500 -5500 -5000 -5500 KASUM 16810 16900 17320 16500 16810 16320 Rahavoogude plaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni SISSETULEKUD Müügitulu 17310 17000 17320 16400 17310 16320 Omakapital - - - - - - Laenuraha - - - - - -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
