Flandria maalikunst Erik Aarna, Gretel Sildre, Pärl Eelma, Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9
· Nt ,,Moodne abielu", kasutatakse manarismi, ,,Valimised", autoportree koeraga ja ,,Krabi müüjatar" portree, ,,Äge muusikamees" Portreemaal: JOSHUA REYNOLDS · Ajaloolised lahingmaalid, mida tunnustati- sai Kunstiakadeemia presidendiks · Portreed nt : Joseph Baretti portree THOMAS GAINSBOROUGH · Töötas peamiselt provintsis, hiljem tuli Londonisse · Teeb peamiselt maastikupilte, sageli istuvai isikuid nt" Mr ja Mrs Andrews Hispaania ja Flandria kunst 17. sajand Hispaania 17 saj skulptuuris · Barokk naturalism · Kujude näod elavad, silmad klaasist, vahepeal päris juuksed ja riided Hispaania maalikunst · Manerismist loobumine · Tõuke andis Caravaggio, kelle teosed jõudsid Sevillasse Hispaania maalikunst: DIEGO VELAZQUEZ · Realist · Kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid · ,,Vulcanuse sepikoda" Mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse
III Millistel teemadel maalisid 1) Francisco de Zurbarán - Mungaordu tellimusel fanaatilisi ja askeetlikuid pühakutepilte. Näiteks: ,,Püha Bonaventura surivoodil". 2) Bartolomé Esteban Murillo Hispaania Raffael, kuna on matkinud Raffaeli harmoonilist kompositsiooni. Usuline andumus, lüüriline, pehmed värvid; inglid, lapsed, loomad, pühakud. Hispaanlaste suur rahvuslik uhkus. IV Millist piirkonda nimetati Flandriaks? Kas tead, milline riik asub seal tänapäeval? Flandria (Madalmaad) tänapäeva Belgia ja Luksemburg. Nimemuutus toimub seoses reformatsiooni ja Hollandi iseseisvumisega. V Täida tabel Peter Paul Rubensi kohta! elulugu, eluaastad Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena
olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velázqueze looming varjundirikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintsilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. 2) Millise portreeliigi looja oli Anthonis van Dyck? 17. sajandi üks kuulsamaid portretiste oli flaamlane van Dyck, keda loetakse ka nn. paraadportree rajajaks. 3) Flandria barokkmaali õukondliku suuna esindaja, milliseid teemasid maalis, milline oli kompositsioon, värvikasutus. PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja valitsejate õukondades ning temale usaldati diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama ka õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse.
Francisco GOYA (1746-1828) Üks maailma omapärasemaid maalijaid ja graafikuid. Arvukate õukonnaportreede kõrval on loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu. ,,Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808" see dramaatiline stseen, lõõmavad värvid, heleda-tumeda kontrastis ja mahlakas maalimismaneer on barokilik (kuigi jääb natuke hilisemasse aega), annab suurepäraselt edasi tõelisti patriotismitunnetust. Flandria maalikunst Flandria kuulus Hispaania, seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes suurejooneline barokk, mille peaesindajaks oli Rubens. Peter Paul RUBENS (1577-1640) On oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja. Maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes võidutsevad suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ja ohjeldamatu temperament. Rubensi looming on hümn elule ja selle rõõmudele
portree on liiga sarnane. Õukonnas maalis Velazquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (,,Õuedaamid"). Velazqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velazqueze looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintslilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. Diego Velazquez ,,Õuedaamid" Diego Velazquez ,,Valcanuse sepikoda" Diego Velazquez ,,Naine lehvikuga" Flandria maalikunst Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. Selle suurimad esindajad olid Peter Paul Rubens (1577-1640), Anthonis van Dyck (1599- 1641) ja Jakob Jordaens (1593-1678). Peter Paul Rubens Tohutu edu ja tellimiste hulksundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai
"VULCANUSE SEPIKODA" INNOCENTIUS X PORTREE "ÕUEDAAMID" "BREDA ALISTAMINE" o Francisco de ZURBARAN Realistlik, temaatika usuline. Heletumedus "PÜHA BONAVENTURA SURIVOODIL" "NATÜÜRMORT SIDRUNITE JA APELSINIDEGA" o MURILLO Idealiseerimine "MADONNA JA LAPS" "NOOR KERJUS" o Peter Paul RUBENS Flandria suurmeister "ÕLGKÜBAR" "LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE" Hea haridus, reisis palju Kasutas õpilaste abi, sest töid palju Erinevad teemad: piiblilugudest portreedeni · Antiikmüütide teemad Flandria maalikunsti toonud suure formaadi o DYCK Portretist Paraadportree rajaja
KUNSTIAJALUGU 20. Hispaania ja Flandria kunst17.sajandil. Hispaania · Hispaania 17. Saj skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessanssi mõjusid · Keskaegse puunikerdamise jätkamine · Skulptuuri tellimine kirikute poolt · Skulptuur muutus elulähedasemaks , tunnete väljendamiseks maaliti kujude näod elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelisi juukseid ja riideid. · Maalikunst muutus elulähedasemaks
St Diego, St Franciscus, Santa Clara jt kujud. ● Veel kuulsaid töid: St Francis of Assisi Madonna and child jt. http://en.wikipedia.org/wiki/Pedro_de_Mena#mediaviewer/File:Malaga- Pedro_de_Mena-20110921.jpg St Francis of Assisi http://www.britannica.com/EBchecked/topic/517122/St-Francis-of-Assisi-in-H Tomb Kuulsam Flandria skulptor ● Francois Duquesnoy ● 1597 – 1643 ● Sündinud Brüsselis ● Peale seda, kui osa tema töid olid Brüsselis tähelepanu äratanud, sai ta võimaluse minna Rooma õppima. ● Tegi Roomas karjääri, sai oma töödega väga tuntuks. ● Kuulsamad tööd: Santa Susanna Saint Andrew http://en.wikipedia.org/wiki/François_Duquesnoy#mediaviewer/File:Anthonis_van Rondanini Faun jt
BAROKK JA ROKOKOO ITAALIA BARKOKK 1. Peetri väljak vatikanis, Bernini Carraci laemaal HISPAANIA BAROKK FLANDRIA BAROKK HOLLANDI BAROKK Piima kallav teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid ...
Kunstis levis barokk-klassitsism, säilisid antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli kaubalinn Sevilla. Maalikunst Oli Hispaanias kõige viljakam. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid. Hispaanlased proovisid kujutada kõike muutuvana ja liikuvana. Tähtsal kohal oli usulise hädaruse ja ekstaasi kujutamine. Flandria kunst 17.sajandil Skulptuur arenes radikaalses ja maalilises barokivaimus - mõjutatud Rubensi vormikäsitlusest. Maalikunstis loodi äärmuslikult barokk maali. Teoste võrdlus Jaan Elken "Kajakas" Peter Paul Rubens "Vikerkaare maastik" "Kajakas" ja "Vikerkaare maastik" sarnasused Mõlemal materjaliks lõuend õlimaalid Erinevused
Skulptuur Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas. Apollon ja Daphne- liikuvus, rahutus, emotsionaalsus, voogavad riided. Barokk Itaalias Oli katoliikluse üks tugialasid, usuline fanatism, maalikunstnikud tegutsesid eelkõige kiriku vähem ka õukonna tellimuste alusel. Velazquez- õukonna kunstnik, olustiku maal, portree ,,Õuedaamid" ,,Innocentius X portree" Murillo- kujutab lihtrahvast, eriti tänavapoisse Flandria maalikunst Oli Hispaania võimu all, kuid kunst oli omanäoline Rubens-maalis väga paljudes zanrites, teemad võisid olla võetud nii piiblist, kui antiikmütoloogiast. Palju portreesid ja maastikumaale. Värvikirevus, rahutus, fantaasia, kontrastid, üldmulje sageli toretsev ja jõuline ,,Leukippose tütarde röövimine" Von Dyck- kuulus portretist ,,Charles I portree" Hollandi maalikunst Oli tähtsusetu. Suur õitseng, mis väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja
korruseid, valguse ja varju mäng, Lorenzo Bernini Rooma Peetri kiriku väljak Skulptuuri iseloomustab: liikumine, rahutus, poosid ilmekad ja efektsed, inimesi vaadeldakse nurga all, Lorenzo Bernini "Apollon ja Daphne", "Püha Teresa ekstaas" Maalikunsti iseloomustus: kaks koolkonda 1) Bolognase kool (vennad Carraccid) maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav 2) Caravaggio realistlik suund kujutada loomutruult, kasutati palju valgust ja varju Flandria idealiseerimine ja allegooria, suurejooneline, võimas Peter Paul Rubens Hispaania maalikunstnikud Diego Velazques ("Vulcanuse sepikoda"), Bartolome Esterban Murillo ("Püha Antonius Padovast"), Zurbarani Hollandi kunstnik Rembrant, Remi (looduslähedane) Prantsusmaa Nicolas Poussin (maastikumaal, herolinemaal), Lobrain (ideaalne, ratsionaalne), Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh
Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale Carracci) kunstnikud. Carraccid maalisid Rooma palazzo Farnese lae (eeskujuks sixtuse kabeli lagi) *Bologna koolkond- usulise sisuga paljufiguurilised altarimaalid ja antiikmütoloogiateemalised freskod. Barokkskulptuur kuulsaim meister LORENZO BERNINI *rahutud, liikuvad massid, vaatlemiseks igast küljest ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis" Hispaania ja flandria kunst *skulptuuride elulähedus, elavad näod *Maalikunst ka elulähedane, kuid palju menukam skulpturismist. DIEGO VELAZQUEZ suurim realist hispaania barokkmaalikunstis 17.saj kaasaaegsed inimtüübid, olmetseenid, mütoloogia Hispaania kuninga õuemaalija paavst ,,Innocentius X" portree olnud liialt sarnane ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine" mõjutusi saanud Caravaggio loominguist *Francisco de Zurbaràn, Vartolomè Esteban Murilli Flandria maalikunst: Lõuna Madalmaades(Hisp
Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi Kuningriigi valitsuste vahel maanteeveo kohta, jõus alates 01.12.1994; Euroopa Leping Assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel, alla kirjutatud 20.06.1995; jõus alates 01.02.1998; Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi majandusliidu vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, alla kirjutatud 24.01.1996; jõus alates 23.09.1999; Eesti Vabariigi Valitsuse ja Flandria Valitsuse vaheline koostööleping, alla kirjutatud 04.03.1996; jõus alates 29.01.1997; III tööprotokoll sõlmitud 13.06.2000; Eesti Vabariigi ja Belgia kuningriigi vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud 03.02.1999; 19.03.99 meie noot lepingu jõustamiseks; 23.07.99 meie noot Estonian Air’i määramisest; Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping, alla kirjutatud 05.11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri.
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik
topeltportreed maalimas, maalitavatest kujutised peegelduvad tagaseinas olevas peeglis. Teose mõju on rajatud õhu ja valguse vahelisele mängule. · Teiseks oluliseks Hispaania maalikunstnikuks on Bartolome Esteban Murillo. Erilist tähelepanu on pälvinud tema siirad ja südamlikud maalid tänavapoistest Barokk Hollandis 16-17.saj vahetusel toimus madalmaade poliitikaelus suur muutus. Nimelt Flandria jäi jätkuvalt katoliikliku Hispaania võimu alla Holland iseseisvus. Sellest hetkest läksid lahku ka kahe maa kunstid. Eriti kõrgele järjele tõuseb maalikunst. Hollandis loodi kunsti tavalisele kodanikule tema elutuppa. Sellest tulenevalt oli Hollandi kunsti tagasihoidlikum, realistlikum ja mõõtmetelt väiksem. Maal pidi olema looduslähedane, ilustamata ja võimalikult sarnane kujutatavale. Peamised zanrid mida maaliti olid : 1
BAROKK Jaguneb 1. Äärmusil itaalia, hispaania, flandria 2. Realistlik holland, põhja-saksamaa, skandinaavia (eesti) 3. Klassitsistlik prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel
natüürmort ja grupiportree. Hollandi maalikunstnikke nim. "väikesteks hollandlasteks". BAROKKMAAL ITAALIAS Michelangelo da Caravaggio: Peetruse ristilöömine, Bacchus, Iisaku ohverdamine, Lautomängija, Uskumatu Toomas. Liigne naturalism, keldrivalgus, palju natüürmorte, armastab kujutada vägivalda (tolle aja kohta harjumatu). BAROKKMAAL HISPAANIAS Diego Velazquez: kuningas Felipe IV portreed, Infanta Margarita, Õuedaamid, Paavst Innocentius X. FLANDRIA MAALIKUNST Peter Paul Rubens: Jeesuse ristilt mahavõtmine; Neitsi Maarja taevaminek; Parise otsus; Bacchus; Maastik vikerkaarega; Väga mitmekülgne; oma aja kohta tohutult rikas(palju reisinud, kõrge haridusega, hea suhtleja jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama. Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree. Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST
Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi Kuningriigi valitsuste vahel maanteeveo kohta, jõus alates 01.12.1994; Euroopa Leping Assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel, alla kirjutatud 20.06.1995; jõus alates 01.02.1998; Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi majandusliidu vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, alla kirjutatud 24.01.1996; jõus alates 23.09.1999; Eesti Vabariigi Valitsuse ja Flandria Valitsuse vaheline koostööleping, alla kirjutatud 04.03.1996; jõus alates 29.01.1997; III tööprotokoll sõlmitud 13.06.2000; Eesti Vabariigi ja Belgia kuningriigi vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud 03.02.1999; 19.03.99 meie noot lepingu jõustamiseks; 23.07.99 meie noot Estonian Air'i määramisest; Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping, alla kirjutatud 05.11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri.
Sissejuhatus Referaadi koostamise eesmärk on õppida põhjalikumalt tundma ühte Euroopa Liidu riiki ja tema pealinna. 3 1 Belgia Belgia on Kuningriik.Asub Lääne-Euroopas - Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa vahel.(vt.joonis 1) Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui ka saksa keel. Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Hetkel on kuninga Philippe I. Belgia lipp ja vapp
Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eelkõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib Ardennides kohata hirvi ja metssigu. Riigi teistes paikades elab väiksematest loomadest rebaseid, nirke oravaid, mäkrasid ja muid selliseid loomi. Kortrijk Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinnaBrüsseli piirkond. Kortrijk asub Lääne-Flandria provintsis Leie jõe ääres. Kortrijki Don Bosco kool Kooli tutvustus Toidud Brügges Belgia hümn https://www.youtube.com/watch?v=d9u_Ituu2Q8 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias Riigi idaosas on ka väike saksakeelne vähemus, kuhu kuulub 70 000 inimest Rahaühik: frank Pealinn Asub Flandria lõuna piiri ääres Elanikke: 145 900 Pindala: 32,61 km² vapp lipp kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn kõige kuulsam aga Atomiumi monument Manneken Pis (Pissiv Poiss). Seal asub mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter
Belgia metsad 1. Tänapäeval moodustab mets 22 % Belgia territooriumist ehk katab 700 000 hektarit. Võrreldes Eestiga on seda vähe. 2. 47% laialehelised (tamm 13%, pöök 7%, pappel 5%, muud 22%). Okaspuud 41% (harilik kuusk 25%, mänd 9%, lehis 2%, ebatsuuga 3%, muud 2%). 3. On jaotunud riigi kolme piirkonna vahel: 78% Valloonias, riigi lõunaosas, 21% Flandria piirkonnas, riigi põhjaosas, 1% Brüsseli piirkonnas, riigi keskosas. 4. Enamik Belgia metsadest kuulub eraisikutele: 58 %. Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku. 42% metsadest on jaotatud riiklike omanike vahel. Siia kuuluvad riigimetsad, mis on riigi piirkondade (11 %), valdade (28 %) ja provintside, riiklike sotsiaalkeskuste ja kirikukogude (3 %) omanduses. Need metsad kuuluvad metsandussüsteemi ja neid majandavad.
Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamine. · Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus. · Elu ja unenäo, unelma, unistuste suhted. ROMAANID "Piiririik" "Hind" "Printsess" "Raadio" "Flandria päevik" "Paradiis" AUTOBIOGRAAFIA "Harjutused" LUULEKOGUD "Jõeäärne maja" "Ithaka" "Sel maal" "Mõõt" "Enne heinaaega ja hiljem" "Kevad ja suvi ja" TÕLKED "Truudusetu naine" "Elu alles ees" "Endise aja nooruk" "Ameerika: valik "Daam ja auto, luuletusi 1947- päikeseprillid ja 1996" püss" "Taasleitud aeg" "Elu Picassoga: "Valge kassike ja kümme aastat
Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed
Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 5 AJALUGU Nüüdse Belgia alam mida asustasid keltide hulka kuuluvad belgid, vallutas 57-51 e. Kr. Julius Caesar, moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga
( nende juht oli Caracci, kutsusid end caraccideks vist) 9.Diego Velazquez Suurim realist hispaania barokkmaalis. Ta maalis kaasaaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanose sepikoda"). Ta oli kuninga õuemaalija ning tema portreed olid väga veenvad. Nt Innocentius X portree. Tema tuntud teosed ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine". Võrreldes Caravaggioga oli ta looming värvikam,heledam,varjunditerikkam. 10.Flandria, Rubens ja van Dyck Flandria oli Hispaania mõjuvõimu all; äärmuslikult baroklik maalikunst. Selle suurim esindaja on Rubens ning üks kuulsaim portreist oli van Dyck. Ja rohkem ma ei viitsi nende sellide kohta kirjutada... 11.Hollandi majandus Hollandis oli noor ning edukas turumajandus, kunst oli sellega kooskõlas. Nt 1609 asutati Amsterdami pank. 12.Hollandi maali zanrid olustikumaal-kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes
Kirjandus keskaegses linnas Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid
· Maalilisus · Kontrastsus · Hästi oluline on tunnete rõhutamine · 17.-18.saj · Sujuvad värviüleminekud, soojad toonid ilma teravate piirjoonteta, heleda ja tumeda kontrastid, erinevate materjalide loomutruu edasiandmine · Pingelised ja hoogsad stseenid, rõhutatud diagonaalsuunad, ebatavalised poosid, jõulised ja vormikad inimesed, väänlevad kehad, ülepaisutatus 1)Absolutism ja katoliiklus · Hispaania, Itaalia, Flandria, Lõuna-Saksamaa · Kunst sümboliseerib võimu · Caravaggio-keldriluugi valgus, ,,Püha Kristoferi ristilöömine", maalide tegevuspaik võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb poolpimeduses · D. Velazquez-hispaanlane, ,,Philip IV", ,,Õuedaamid" · Rubens-Flandria, ,,3 graatsiat", ,,Amatsoonide lahing", ,,Allegooria rahu õnnistusest", ,,Veinijumal Bachos", ,,Leucippose tütarde röövimine", Rubensi
Koormised-taulup.maksis renti&tegi teotööd.Mõis-suurmajand,kus tööjõuks sunnismaised talupoj.XII.saj.-linnade teke,kaubanduse areng,Maaisand huvitus raharendist(talup.said ise oma tooteid müüa,end vabaks osta)sest siis ei pidanud ta ise toodanguid turustama ja rikastus selle arvelt. 2.XIIIsaj lõpuks linnadest käsitöö-,kaubanduskeskused. Linnakeskused-Rooma,Marseilles,Veneetsia,Toscana,Lombardia(<-Euroopa viljakamaid,rahvarohkemaid tasandikke,XIVsaj linnriik)Pariis,Flandria(- rahvarohke,põllumajanduslik ala)Linna asukoht(soodne kauplemiskoht)-jõesuudme,silla,sadama juures.Linn-omavalitsuslik kogukond,eesotsas linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e.patriitsid.Gildid,tsunftid-ühing,mis kontrollisid tootmist,määrasid hindu,pidasid pidusööminguid.Skraa-põhikiri.Linnaõigus-senjöör määras.Senjöörist sõltumatuks saidSveits,Flandria linnad.Kaubalinnad-Veneetsia,Genua,Flandria linnad.Hansa liit-kaubalinnade liit XII saj-il,keskuseks
elanikkonnale. Näiteks paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne- Euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Linna sisekorraldus Kogu maa kuulus keskajal maaisandale - olgu selleks kuningas, suur- või väikefeodaal. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus)
Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Harrastati ajaloolisi teemasid. Kuidas levis barokk? Barokk kunst levib üle terve euroopa ja ka väljapoole (näiteks Venemaale). Eri regioonid 17. saj. Euroopas: 1.)Tugeva monarhiaga katolikud riigid - Itaalia, Hispaania, Flandria(barokk levis väga tugevalt valdav religioosne teema) 2.) Tugeva monarhiaga riigid - Prantsusmaa (rahulikum ja kainem barokk) 3)Hollandis omandas barokk lihtsama realistlikuma ühtse ehk realistlik barokk Kirjelda barokk kiriku läänefasaadi See hakkas meenutama veidi antiiktemplit, oli hästi liigendatud... Püha Peetri kiriku fassaad ja kolonnaad Mis juurde ehitused tehti peetri kirikule,kes olid autoriteks? Peetri väljak(LORENZO BERNINI)
"Mandalal" on rohkelt kokkupuutepunkte "Paradiisiga" (2009). (Pildid romaanide kaantest on lõpus.) Luule Lisaks romaanidele on ta avaldanud 7 luulekogu: 1985 "Jõeäärne maja", 1988 "Ithaka", 1990 "Sel maal", 1996 "Mõõt", 2005 "Enne heinaaega ja hiljem", 2009 "Kevad ja suvi ja", 2012 "Kuidas on elada", ühe esseekogu "Ainus armastus" (2011) ja 3 päevikut: "Harjutused" (2002), "Flandria päevik" (2008), "Lõpetuse ingel : märkmeid sügissaarelt" (2015). Tõlked Tõnu Õnnepalu on tõlkinud palju ka välismaiste autorite loomingut. 1985 Albert Camus "Truudusetu naine", 1991 François Mauriac "Endise aja nooruk", 1992 Sébastien Japrisot "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss", 1993 Françoise Gilot, Lake Carlton "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga),
kasutoovaid tehinguid. Põhiline kohalik kaup, mille vastu hansa kaupmees kaupa vahetas oli vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Eestisse. Ülejäänu vahetati mõne teise kauba vastu, idast tulnud kaup läänest tulnud kauba vastu ja vastupidi.
Barokk (arhitektuur) Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus
heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin olustikumaal- inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal 3.) Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, hoogsus, suur tundeküllasus. 4.) 1. eelkõige levis barokk väga tugevalt just neis maades, kus agaralt tegutses katolik kirik (itaalia, hispaania, flandria). 2. Hollandis omandas barokk lihtsama ja realistlikuma ilme ehk realistlik barokk. 3. Prantsusmaal. ja Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem stiil, mida nim. hoopiski vanaks klassitsismiks 5.)Barokki kiriku Lääne- fassaad: keskosa kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid -nn. voluudid. Fassaad detailid on põhiliselt samad mis renessansipäevalgi, kuid üldmulje nendest on erinev
Aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu. 24. Miks kujunesid Põhja-Itaalias välja sõltumatud linnriigid? Nad olid valmis oma õiguste eest valitsejale ka relvastatult astu astuma. 25. Kellega sõlmisid liidu Sveitsi linnad ja miks? Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad? Veneetsia ja Genua kauplesid idamaadega. Peamiselt kaubeldi luksustues (vürtsid ja siid). Flandria linnad olid tähtsamad riidetootjad. Kohapealt said tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid?
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon ...
Mazarin Louis XIV meeldis tantsida ja mängida õukonna etendustes Päikese sümbol seostub Apolloga, rahu ja kaunite kunstide jumalaga Louis XIV noorelt Louis XIV esimene armastus Maria Mancini Louis XIV naine Maria Theresa Louis XIV meeldis ratsutamine ja ka piljardi mängimine Louis XIV lasi laiendada Versailles' lossi Louis XIV külastas Versailles lossi juba 13 aastaselt Louis XIV kasutas jahilossi salajase kohtumispaigana Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks puid Üks kalleimaid mööbliesemeid Versailles' oli Louis XIV hõbetroon Louis XIV oli suur kunsti austaja ja toetaja Luois XIV magamistuba Versailles enne Louis XIV laiendusi (1622) Versailles peale Louis XIV neljandat laiendust (1722) Versailles' lossi aed Louis XIV hõbemünt dateeritud 1674
Louis Suur Louis Grand Monarch Perekond · Ema oli Hapsburgi Hispaania kuninganna Anne Austria. · Isa oli Prantsusmaa kuningas Louis XIII. · Louis XIV oli vend nimega Philippe. · Abiellus Hispaania kuninga tütrega Marie-Thérèsega. Välissuhted · Louis XIV on kurikuulsa oma ülekaaluka lähenemisega välispoliitikasse. Aastal 1667 algatas ta Hispaania Madalmaade sissetungi. Prantsusmaa ainus vallutus oli hõivata mõnes Flandria linnas. Lõppkokkuvõttes ei rahuldanud Louis XIV oma riigi. Võit edendas Prantsusmaad domineeriva võimu staatusena. Reformimine Prantsusmaal · Alles 1661. aastal Louis XIV lõpuks Prantsuse valitsuse üle. Louis XIV võttis täieliku vastutuse kuningriigi eest. Jean-Baptiste Colbert aitas Louis XIV vähendada Prantsusmaa puudujääki ja edendada tööstuse kasvu. Tema valitsemise ajal paranes Prantsusmaa ebakorrapärane maksusüsteem.
Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus. *ARH. *Klassitsistlik suund muutus üha tugevamaks. *Kõrged ja järsud katused. *Louvre'i lossi idafassaadi konkurssi võitis Claude Perrault’ kavand. *Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. * ülearuste detailide vältimine. Madalmaad/Flandria - Madalmaades kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Jällegi sõltus selline kunst otseselt oma tellijast. Hispaania
1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kogu fassaad laineline või astmeline. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias?
Barokk (maal). Peter Paul Rubens Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus
· "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused · 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. · 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. · 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest · 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest · 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest · 2010 Riiklik kultuuripreemia · 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia ,,Ainus armastus. Valik esseid" eest. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad · https://tonuonnepalu.wordpress.com/ · https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_%C3%95nnepalu · http://www.muurileht
London, Pariis), mis tagas suure kasu. Linnad, kes tahtsid oma õiguste eest võidelda, moodustasid tihti liite tähtsaim Lombardia linnade liit. Neid toetasid paavstid, kellel oli ka oma huvi mängus nõrgestada Püha Rooma keisreid. Kaugkaubanduse tipuks olid Veneetsia ja Genua. Nende rikkus oli tulnud kauplemise teel idamaadega. Nad rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning Mustal merel. Genua ja Veneetsia olid omavahel ka konkurendid, esines ka meresõdu. Põhjamere-äärsed Flandria riigid olid aga tähtsad riidetootjad. Põhja-Euroopa kaubateed asusid Põhja- ja Läänemerel. Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest
Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias?
annaabi.ee 
