Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl
Esimese Linnuteevälise supernoova avastamine 1885. aastal avastas Ernst Hartwig Tartus uue supernoova. Ta tegi Tartus vaatlusi helimeetriga ning uuri seda, mis teda kõige rohkem paelus. Tänapäeval toimub hinnanguliselt välisgalaktikas üks supernoovaplahvatus keskmiselt iga 30 aasta tagant. Esimene Linnuteeväline supernoova avastati 19.sajandi lõpus Andromeeda galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve või tähtede kogumiga.
Nad kolisid lumivalgesse majja. Gerry õpetaja Georg õpetas Gerryle kuidas teha looduses vaatlusi ja neid üles kirjutada. Gerry oli huvitatud igasugustest loomadest: lindudest, konnadest ja putukatest. Ta vaatles hästi palju pääsukesteperet. Gerryl loomaaias olid nastikud, skorpionid, voodiämblikud, lepatriinud, kilpkonnad ja linnud. Gerry palus Leslielt, et ta valmistaks talle sünnipäevaks paadi. Paadi nimeks sai Plasku-Punnpepu. Gerry tegi koos oma hea sõbra Theodoresega hästi palju vaatlusi. Sageli tehti paadisõite. Neil käis palju külalisi. Lõpus tehti suur pidu, mille ettevalmistused võtsid kaua aega. Gerry pidi jätkama õpinguid Inglismaal ja nad pidid kõik tagasi Inglismaale minema. Gerry oli lõbus ja tubli poiss. Larry oli tark ja blondi peaga mees. Leslie oli lõbus ja sõjakas mees. Margo oli lõbus, tore ja enda eest hoolitsev tüdruk. Ema oli kannatlik, tore ja lõbus naine. Roger oli tark, ustav ja tubli koer. Spiro oli aus, abivalmis ja lahke mees
ÕPIKESKKOND ÕPIKESKKONNA ALLA KUULUVAD RÜHMARUUMID ÕUEALA ÕPPERADA RÜHMARUUMID Rühmaruumid on avarad ja ära jaotatud eraldi õppe , mängu ja magamisruumideks. Õpperuumid võivad olla eraldatud ka eri keskustena nagu lugemis , ehitus , nuku , vee , kunsti ja teaduskeskus. Loodusega tutvumise ja vaatluse jaoks sobib nii teaduskeskus kui ka eraldi looduskeskus. Rühmaruumides on lastel võimalik meenutada õpitud asju ning nende alusel läbi viia vaatlusi, uurimusi, katseid ja teha indivituaalselt või rühmaga tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Valmis 2005 aasta juulis. Tal on maailma kõige arenumad puurimisvõimed (kuni 7000m sügavusele). CHIKYU peamine eesmärk on hõlbsustada laialdasi tegevusalasi, et panustada inimeste tulevikku. Sinna alla kuuluvad hiiglaslike maavärinate tekkemehhanismi paljastamine, elu päritolud, globaalsed keskkonna muutused tulevikus ja uued süvamere ressursid. Missioon · Seismoloogilise valdkonna jälgimine ja vahetu proovide võtmine. Maavärinate uurimine nõuab mõõdistusi, vahetuid vaatlusi, proove ja jälgimisi maa all ja mandrilaamade piirialadel. Kuna CHIKYU suudab puurida seismilisse alasse, siis ta on tähtis tööriist, et kätte saada nii üliolulist informatsiooni. · Elu uurimine maakoores ja mere põhjas. Üüratu mikroobide hulk elab maakoores ja nad on täiesti erinev biosfäär kui see, mis on maapinnal. Nende mikroobide uurimine äärmuslikus keskkonnas võib lahendada elu päritolu ja evolutsiooni küsimuse Maal.
1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi. f. 1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender. k. 1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel Kipper. l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14
emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? maakonnas Jõgeva maakonnas Koordinaadid? Kõrgusmerepinnast? Laius N 58°55´15´´ Pikkus Laius N 58°44´59´´ Pikkus
Benjamin Franklin Koostaja:Tanel Kirst Valjala 2009 Benjamin Franklin Sündis 17.01.1706 Suri 17.04.1790 Kuidas ja mida õppis, mida uuris Koolis käis 2 aastat Teadmisi hankis põhiliselt iseõppimise teel Teadusega hakkas tegelema 40-aastaselt Uuris soojusnähtuseid, tegeles okeanograafiaga ja meteroloogiaga Meelistegevuseks kujunes elektrinähtuste uurimine Tähtsamad avastused Avastas elektrostaatilise vastasmõju Leiutas piksevarda Avaldas raamatu "Eksperimente ja vaatlusi elektrist"
Observatoorium. 2. jaanuaril 1996 viidi Tartu Observatoorium Teaduste Akadeemia koosseisust Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. 4 Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus · 1802 - Taasavatud Tartu Ülikoolis asub tööle astronoom-vaatleja. · 1812 - Tartu Tähetorn kuulutatakse valminuks. · 1814 - F.G.W. Struve alustab regulaarseid astronoomilisi vaatlusi. · 1824 - Tartusse saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm, tolleaegne maailma suurim akromaatiline teleskoop. · 1837 - F.G.W. Struve määrab esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. · 1865 - Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) alustab A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. · 1885 - E. Hartwig avastab supernoova Andromeeda udukogus. · 1904 - Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel
Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) • Tegu on modulaarse orbitaaljaamaga Maa-lähedasel orbiidil • Esimesed moodulid viidi orbiidile juba 1988. aastal • Tema orbiidi kõrgus on 330-435km • Rahvusvahelist kosmosejaama on külastanud 241 inimest 19 riigist Rahvusvaheline kosmosejaam • Tegu on mikrogravitatsioonilise uurimislaboriga, kus kosmonaudid teevad bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. • Pikaajaline iseseisev viibimine kosmoses võimaldab teha katkematuid uuringuid • Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu ISSi moodulid kuud • Kosmosejaamal on nii survestatud mooduleid kui ka survestamata • Uuritakse eelkõige kaaluta oleku mõju inimesele ning tehakse eksperimente ja vaatlusi meditsiini, loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas • Aastast 2006 ISS-ilt pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et
Minu töö eesmärk oli vaadelda ilma talve perioodil, näha pidevat ilma muutust ja kõikumist. Teemaks valisin ilmavaatlus talvel, sest uurimistöö aeg sattus talve peroodi. Ilm vaatlusi tehakse meteoroloogide uuritakse protsesse õhkkonnas. Kogu saadud teave töödeldakse läbi ja koostatakse ilmakaardid. Ilmamuutustest saavad meteoroloogid teada erinevates õhukihtidest tänu õhupallidele, mis kannavad endaga kaasas mõõteriistu, mis lastakse õhku ja mis saadavad raadio teel maale täpseid andmeid ilmamuutustest erinevates õhukihtides. Lennukitel on aga ,,ilmasilmad" e. radarid. Radareid kasutatakse vihma- või lumepilvede
Iseloomusta hiidplaneete....................................................................................................3 15.Selgita kuu faaside vaheldumist.........................................................................................3 Mida uurib astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga 3) Taevakehad on kaugel, kaugusi pole võimalik hinnata, mõõdetakse nurkkaugusi. 2. Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike. Astronoomilisi vaatlusi tehakse teleskoobi abil. ? ?, raadioteleskoop. 3. Mis on tähtkuju? (Kuuvalguseta ööl on palja silmaga näha umbes 3 000 tähte. Tähed jagatakse tähtkujudesse.)
Kepleri seadused Füüsika Johannes Kepler · Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. · Kepleri seadused on Austria teadlase Johannes Kepleri poolt kindlaks tehtud planeetide liikumise kolm seadust. · Kasutades Tycho Brahe tehtud väga täpseid Marsi asendi vaatlusi, sõnastas Kepler planeetide liikumise kolm seadust, mida tänapäeval nimetatakse Kepleri seadusteks. · Kepler avastas planeetide liikumise seadused, püüdes nagu Pythagoraski leida taevasfääride liikumise harmooniat. Esimene seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes
· Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. · Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." · Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu · Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. · Stephen, ta ema Nellie ning adopteeritud vend David pidid enda eest ise hoolitsema, kui Stepheni isa Donald, kes oli mereväes kapten, läks poest paki suitsu tooma ning kadus igaveseks. Isa lahkumisel oli Kingi elule suur kõrvalmõju. · King unistas juba väikesest poisist peale kirjanikuks saamisest
Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber. Tekkimise põhjuseks on difraktsioon. Tara tekib, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilved või udu. Tara vaatlusi võib kasutada ilma ennustamiseks VIRMALISED Atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Keskmine kõrgus on 105 km maapinnast.
Pärast esimest maailmasõda jätkas Matsalu looduse uurimist H.Riikoja, kes kogus 1920.
aasta juunis lahel ja Sauemerel planktonoloogilisi proove. Uue ekspeditsiooni võttis prof.
Riikoja Matsalu lahele ette 1924 aasta koos Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaatori
M. Härmsiga.Saabunud üle lahe Kiidevast purjepaadiga , peatusid nad 17.mail Metskülas
Kägi talus. Riikoja viibis peamiselt lahel, selgitades selgrootute levikut seoses lahevee
soolsuse muutumisega. Härmis tegi aga vaatlusi Matsalu lahe linnustikust ning märkis olulisi
muutusi russowi aegadega võrreldes. Nüüd oli registreeritud kokku 89 linnuliiki.
1928. aasta suvel alustas Matsalu lindude uurimist E. Kumari kes tegi väga põhjalikke
vaatlusi lahe rannikul, saartel ja roostikus. Oma uurimiste tulemused võttis ta kokku esimese
auhinna pälvinud üliõpilasvõistlustööna ja raamatuna <
piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegurit. INFORMATSIOONI KOGUMINE - On vaja koguda võimalikult palju informatsiooni uuritava valdkonna kohta. HÜPOTEESI PÜSTITAMINE - Üks oletatav vastus uurimisküsimusele. Hüpoteesi õigsust peab olema võimalik kontrollida. HÜPOTEESI KONTROLLIMINE - Oletust kontrollitakse kas vaatlusi või katset tehes. Et tulemus oleks usaldusväärne, tuleks katset või vaatlust teha korduvalt. Kui saame korduvalt sama tulemuse, on tegemist (teadusliku) faktiga. KATSEANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE - Katses kogutud andmed märgitakse üles. JÄRELDUSTE TEGEMINE - Kokkuvõte sellest, mida katse näitas. Hüpotees võis olla õige või vale.
Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse. Ta tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse ja avaldas aastal 1632 teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Selle eest anti ta 1633 inkvisitsioonikohtu alla. Piinamise kartuses ütles ta ametlikult lahti oma vaadetest. Ta pidi elu lõpuni jääma inkvisitsiooni valve alla. Oma villas Arcteris jätkas ta astronoomilisi vaatlusi (avastas 1637 Kuu liberatsiooni), kuni jäi täielikult pimedaks aastal 1637. 1638 ilmus Hollandis tema teos " Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta". Galilei võitles Aristotelese dogmatiseeritud filosoofia vastu ; ta pidas tunnetuse tähtsaimaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile.Galilei proovis ka valguse kiirust mõõta. Galilei ehitas termomeetri
1957 hakkati kosmoses käima, enne seda tehti maapealt uuringuid. 1961 käis Gagarin kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid: 1. Vaatlus 2. Katse 3. Andmetöötlus Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivse iseloomuga · Maa liigub st taevakehade asend muutub. · Mõõdetakse nurkkaugust. Mõõteriistad: · Teleskoop · Rekraktor · Reflektor · Raadioteleskoobid · Observatoorium-teaduslik uurimisasutus, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi. Nt Tõravere observatoorium, Tartu tähetorn.
Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Krusensterni ümbermaailmareis Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile. Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. 26.augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal
· Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), · Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) · Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Kosmosejaama meeskond · 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit eurot. · Rahvusvahelise kosmosejaama embleem. Teadusuuringud · kaaluta oleku mõju inimesele. · tehakse katseid ja vaatlusi meditsiini, loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas. · kogutakse andmeid pikaajalise kosmoses osaletakse ka haridusprogrammides ja viibimise mõju kohta tehakse rahvusvahelist koostööd. inimorganismile.
· Kui praegu elab umbes 60 protsenti maailma rahvastikust Aasias, 13 protsenti Aafrikas, 12 protsenti Euroopas ja 15 protsenti mujal, siis paarisaja aasta jooksul Aafrika rahvaarv kahekordistub. · Euroopa osa maailma rahvastikust kahaneb seitsmele protsendile ning Aasias saab suurimaks riigiks India. · Üks kurikuulsamaid, kuid samas populaarsemaid õpetlasi inglane Thomas Robert Malthus oli teinud vaatlusi majanduse, inimeste arvukuse ja elujärje kohta, järeldas ta, et inimeste kontrollimatu tung paljuneda viib vaesuseni, sest põlluviljakuse kasv jääb rahvaarvu kasvule alla. · Malthuse seoseid kasutati näiteks veel 1950ndatel Inglimaa ja Walesi rahvastikuprognooside koostamistel, enne kui arenesid statistilisemad ja tehnilisemad meetodid. · Üleilmastumine toob kaasa selle, et elu mitmekesisus puutub kõigisse.
Aastail 1793 - 99 täiendas Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Admiral Krusensterni (vene ürikuis Ivan Fjodrovits) elu kõrghetked möödusid esimese Vene ümbermaailmareisi juhatajana 07. 08. 1803 - 19. 08. 1806. Temaga oli kaasas veel J. Lisjansk. Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile (seni tuntuile lisaks). Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 - 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823 - 26) oli oma aja parim. Sama merereisi tegi Krusensterni käe all kaasa Otto von Kotzebue
Hinnet "5" pole saanud ainult 2003. aastal ülikooli 5 tulnud õpilased. Kõige enam viielisi on 2002. aastal sisse astunud üliõpilaste seas. Matemaatika hinde põhjal võib sisse astunud üliõpilaste teadmisi pidada heaks, sest nelja-viielisi oli 88 171-st õpilasest. Tunnuse hinne jaotus ei lähene normaaljaotusele (vt. Tabel 14). Aasta Tabelis on esitatud andmed 2000, 2002, 2003 ja 2008 aasta kohta. Kokku tehti vaatlusi 305. Kõige rohkem vaatlusi (100) pärineb 2003ndast aastast, kõige vähem aastast 2000 (32), 2002. aastal tehti 92 vaatlust ning aastal 2008 tehti vaatlusi 82 (vt. Joonis 3). Joonis 3. Sagedusjaotus tunnusele aasta. 2000. aasta vaatlused kajastavad ehituse ja veemajanduse eriala üliõpilaste tulemusi. Aastatel 2002 ja 2003 tehtud vaatlused kajastavad kinnisvara, maakorralduse, ehituse ja veemajanduse üliõpilaste tulemusi. 2008. aastal tehtud vaatlused kajastavad kinnisvara,
kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke teadmisi iseloomustab: a) originaalsus b) subjektiivsus c)objektiivsus? 9. Kompilatsioon on a) autorsuse omastamine, teise isiku loodu avaldamine oma nime all või b) teiste autorite töödest kokkukirjutatud, ainestikku iseseisvalt läbitöötamata koostatud teos? 10. Representatiivsusvead ehk esindusvead tulenevad a) ebaõigetest vaatlusmeetoditest;
esimese Vene ümbermaailmareisi. Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad aastast 1761. Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue on maetud Kose kiriku kalmistule. 3.Uurimused ja avastused 1815-18 juhatas Kotzebue juba ise teist Vene ümbermaailmareisi prikk "Rjurik" komandörina. Reisi eesmärgiks oli teha vaatlusi Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel ning otsida niinimetatud Loodeväila mereteed Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani piki Ameerika põhjarannikut. 1823-1826 viibis ta fregatil "Predprijatie" kolmandal maailmareisil. Selle eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. 4.Kotzebue nimelised kohad kaardil · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Aratika atoll Tuamotu saarestikus
Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus aga peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks
Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid rahvaid ja vajaduse arvestada erinevate arvamustega. 6. Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut.
Kui Päike muutub rahutuks 1859. aasta 1. septembril alustas Briti astronoom Richard Carrington tavapäraseid päikesekette vaatlusi teleskoobiga läbi tumeda filtri. Seekord nägi astronoom varem kogetust sootuks erinevat pilti : ere valgussähvatus kattis suure osa päikesekettast. Nähtud sähvatus oli Päikeselt Maa suunas paiskunud plasmapilv. Üldsusele andis see ebaharilik sündmus pikemaks ajaks arutlusainet. Kindlasti oli sarnaseid sündmusi Päikesel esinenud ka varem, kuid siis ei vaadanud keegi läbi teleskoobi nende kulgemist. Kui võrrelda Päikest teiste tähtedega, siis kuulub Päike väga rahulike hulka. Sellegipoolest toimub Päikesel aegajalt sündmusi, mis võivad meie tsiviliseeritud maailma heaolu tuntavalt mõjutada. Möödunud ja käesoleval aastal on päikeseplekke olnud märksa vähem kui eelnevates miinimumides. Vahel on nad puudunud rohkem, kui kuu aja vältel. 30 aasta jooksul oli napilt 50 päik...
Ptolemaios Üldine: Klaudios Ptolemaios (kreeka ; umbes 83-161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf . Ptolemaios tegutses Egiptuses ja veetis suurema osa oma elust Aleksandrias, kus tegiastronoomilisi vaatlusi. Ta esitas esimese matemaatiliselt täpse skeemi selle kohta, kuidas Päike ja planeedid tiirlevad ümber Päikesesüsteemi keskse keha Maa. Seda Päikesesüsteemi ehitust käsitlevat õpetust nimetatakse geotsentriliseks maailmasüsteemiks ning Ptolemaiost peetakse selle peamiseks kinnitajaks. Ptolemaios koostas tähekataloogi, avastasvalguskiirte kõverdumise Maa atmosfääri ning määras paljude maakohtade geograafilised kordinaadid. Elust:
RENESANSS · Tekkis 14-15 saj Itaalias · Antiikkultuuri juurde naasmine, taassünd. · Edusammud loodusteaduste vallas. Hakati tegema palju vaatlusi. · Ladina, vanakreeka keele tundmine. HUMANISM · 15-16 saj. Hõlmas nii kultuuri kui haridust. · Keskpunktiks inimene. · Astusid vastu asketismile ehk ideaalile, mis nõudis loobumist rõõmudest ja naudingutest. · Eitas kiriklikke arusaamasid. HUMANISM kirjanduses · Kirjanikud ja kunstnikud olid esimesed väljendajad. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia"- kristlik kujutlus põrgust ja põrgutulest, aga kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt.
lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti. Orbiit on ringjoonekujuline või, juhul kui kiirus ületab 7,8 km/s, ellipsikujuline. Maa suurim tehiskaaslane on ISS(International Space Station) ehk rahvusvaheline kosmosejaam tiirleb Maa-lähedasel orbiidil. Seda on võimalik Maalt palja silmaga ka näha. Selle uurimislaborid viivad kosmonaudid läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile.
17 000 valgusaastat eemal, kolm korda kaugemal kui ükski varem avastatud planeet. Kasutati jällegi mikroläätseefekti, kusjuures taustatäht asub 24 000 valgusaasta kaugusel. 10. septembril 2004 teatas Euroopa ja USA astronoomide meeskond, et nad on esmakordselt vaadelnud optiliselt eksoplaneeti, mis tiirleb pruuni kääbuse 2M1207 ümber, 230 valgusaastat meist eemal. Selle planeedi spekter näitab vee olemasolu. Ka teised karakteristikud kinnitavad, et tegu on planeediga, kuid vaja on veel vaatlusi, et kindlaks teha, kas planeet ikka tiirleb selle tähe ümber, mida pildistati. Planeet arvatakse olevat noor gaashiid massiga viis Jupiteri massi ja orbitaalraadiusega 55 aü. See on ematähest seni kõige kaugemal leitud planeet. Seisuga 18. mai 2007 on meil teada 209 eksoplaneeti. See on innustanud astronoome üha ulatuslikumatele avastuskampaaniatele. On selge, et uusi eksoplaneete avastatakse lähemal ajal kümneid kui mitte sadu, ning meie
Maa renditi Mount Wilsoni hotelli omanikelt tingimusel, et ala jääks avalikkusele avatuks. Kuni 1919. aastani kandis observatoorium nime Mount Wilsoni päikeseobservatoorium. Observatooriumi asukoht on üks Põhja-Ameerika paremaid kohti astronoomiliste vaatluste läbiviimiseks. Mägede kohal on pilvitu taevas ja ühtlaselt läbipaistev atmosfäär. Inversioonikiht, mis hoiab sudu mägede vahel Los Angelese kohal, takistab mägedes õhu turbulentsi, mis põhjustaks vaatlusi häirivaid moonutusi. Samas on suurlinnade lähedus ja eriti Los Angelese linnastu kasvust tingitud valgusreostuse suurenemine süvakosmose vaatlusi oluliselt häirima hakanud ning seetõttu on observatoorium spetsialiseerunud eelkõige helioseismoloogiale ja interferomeetriale. Mount Wilsoni observatooriumis tehti mitu 20. sajandi olulisemat avastust. Observatooriumis on kaks Hale'i konstrueeritud ajaloolist teleskoopi, 1908. aastal valminud 1,5-meetrise peapeegliga teleskoop ja 1917
Jupiteri neli kuud Koostaja : Merle Räni Eessõna Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon. Jupiteri satelliidisüsteemis on neli suurt kuud - Galileo kuud ja hulk väiksemaid planeedist mitmesugustel kaugustel olevaid taevakehi. Esimesed kuud avastas Galileo Galilei jaanuaris 1610. aastal. Ta kasutas oma uut teleskoopi, mis oli üldse üks esimestest, ja leidi ümber planeedi neli väikest valguspunkti. Galilei jätkas oma vaatlusi mõne öö jooksul ja talle sai selgeks, et need tiirutavad ümber Jupiteri. Galileo avastamis viis on lõpuks vananenud ja on asendunud uuega, mis rajanes arukusel ja tugevatel tõenditel. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusi lihtsate nimede Jupiteri 1, 2, 3 ja 4 all. Alates 19.sajandi keskpaigast kannavad nad siiski praegu tuntud nimesid. Need pakkus välja Galileo kaasaegne Simon Marius, kes kinnitas, et tegelikult avastas need kaaslased just tema
Tõravere observatoorium Tõravere observatoorium avati aastal 1812. Seal alustab astronoomilisi vaatlusi F.G.W. Struve ja 12 aasta pärast saabub Tartusse 9-tolline tolleaegne maailma suurim teleskoop Frauhoferi läätspikksilm. F.G.W määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. Tänapäeval on Tõraveres kaks töötavat teleskoopi. Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Tõraveres on kividega kaetud sein, mille peal on kujutatud tähtkujusid, mida Eesti taeva kohal näha võib
1572. See on üks kaheksast supernoovast, mida on ajaloodokumentide kohaselt palja silmaga nähtud ning seda on peetud üheks tähtsamatest sündmusest astronoomia ajaloos. "Uue tähe" sünd aitas põhjalikult muuta antiikajast peale püsinud mudeleid taevast ja maast, mille kohaselt peeti kinnistähtede maailma igaveseks ja muutumatuks. Sellest algas tohutu revolutsioon astronoomias, kuna asuti koostama paremaid tähekaarte ning selleks oli omakorda tarvis järjest täpsemaid astronoomilisi vaatlusi teha võimaldavaid instrumente. Slaidid 5-11 Pilte supernoovadest. Slaidil 6 kaksiktähe plahvatus. Slaidil 8 näidatud kui suureks võib paisuda. Slaidil 9 erinevaid kirevaid värve. Slaidil 10 protsess. Slaidil 11 moodustatud röntgenkiirguse ja infrapunakiirguse spektrites tehtud piltidest. Slaid 12 Samuti hävib ka meie Päike kunagi supernoova plahvatuses. Täpsemalt öeldes 5 -6 miljardi aasta pärast hakkab Päike "läbi põlema", kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheks
TEADUSLIK UURIMISMEETOD Koostas: Kristel Mäekask Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios elu logos teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus loomadest Mikrobioloogia teadus mikroorganismidest Bioloogia teadusharud Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Mükoloogia teadus seentest Ornitoloogia teadus lindudest Tsütoloogia, geneetika, biokeemia, ökoloogia, bakterioloogia, viroloogia, füsioloogia, anatoomia jt Teaduslik meetod Uurimisprotsess mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku meetodi põhietapid Probleemi püstitamine (uurimusküsimuse sõnastamine) Taustinformatsiooni kogumine Hüpoteesi sõnastamine Vaatlused/katsed hüpoteesi kontrollimiseks Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selg...
Selle põhjal oli võimalik hinnata Marsi atmosfääri tihedust. Marsi mandrite ekvaatorilähedased alad olid planeedi ketta tsentri ligidal kollaka värvusega, muutusid aga ketta serval halliks. Sellist värvuse muutust seletas ta hõreda vertikaalse taimestikuga kollasel pinnasel. Näiteks noor hõreda orasega käetud põld paistab maalt vaadates roheline, aga lennukist vertikaalselt alla vaadates näeme musta põldu. Marsi vaatlusi sisaldaski E. Öpiku esimene trükis ilmunud töö (1912). Zeissi refraktoriga vaatles ta kaksiktähti. 1927. a. toimus tema juhtimisel ekspeditsioon Rootsi täieliku päikesevarjutuse vaatlemiseks. Võttis aega, kuid 1948 aastal hakkasid taas ilmuma tema teosed ja uurimused. Veidi enne Maa esimese tehiskaaslase orbiidile lennutamist valmis tal pikem töö "Kunstlikud kaaslased". Trükist ilmus see juba koos lisaga, mis käsitleb esimeste nõukogude sputnikute
Tõestuse all mõeldakse vaatlustulemusi, kogemusi ja eksperimente ning väidetakse, et just nende abil jõutakse kindlate teadmiste ja teooriateni. Induktivistide jaoks on kogemus tõe allikas. Seda käsitlust peetakse usaldusväärseks, kuna seda on võimalik meelte abil kindlaks teha. Kuid Chalmers on välja toonud ka induktivismiga seonduvad probleemid. Kuna induktivismi puhul on olulised vaatlused mitmekesistes tingimustes, siis tekib paratamatult küsimus, kui palju on piisavalt vaatlusi ja kui paljudes erinevates oludes tuleks neid läbi viia? Tavaliselt õigustatakse endid õnnestunud ennutuste ja seletustega, mis on võimalikuks saanud just tänu nendele meetoditele. Siiski on teaduslikud teadmised suures sõltuvuses looduses kehtivatest seaduspärasustest ning üksikud vaatlused ei anna meile piisavat informatsiooni. Veel tõi raamatu autor esile fakti, et vaatlused on suuresti seotud varasemast ajast pärit teooriatega.
Toidulaod rajati igale pea laiuskraadile. 21. aprillil päike lõpuks loojus ja algas pikk polaaröö. Järgmise nelja kuuga tuli ära teha palju tööd. Amundsen teadis millised probleemid kaasnevad 9 mehe pika koosviibimisega. Seetõttu oli kord karm. Amundsen lasi Bjaalandil ja Hasselil ehitada erilise pesemissüsteemi külmades tingimustes. Tööd olid kindlalt jaotatud: Kristian Prestrud ja Hjalmar Johansen tegid teaduslikke vaatlusi, Hassel Ja Hanssen tegelesid õli ja jookidega varustamisega. Johansen pakkis kraami kelkudesse. Bjaaland ja Stubberud olid puusepad. Esimene neist tegeles suuskade ja teine pakkidega. Toiduks olid hülgeliha, võileivad, moos ja juust. Kapten vaatas et toit oleks toitainete rikas, see oli oluline selleks, et mehed hiljem vastu peaks. Ajaviiteks mängisid mehed kaarte ja noolemängu, lugesid ja pidid ka nõeluma. Johanseni raske iseloom tegi aga elu teistele raskeks, eriti siis kui ta purjus oli
täitmiseks vajalikku informatsiooni, ja selle kontrolli tulemuse peab ta ka dokumenteerima. Lisaks sellele kontrollib ta kas uuringud on läbi viidud vastavalt heale laboritavale, kas uuringukavad ning standardne töökord on uuringute läbiviijatele kättesaadavad ja kontollima kuidas neid järgitakse. Samuti peab ta vaatama üle lõpparuanded ja tegema kindlaks, kas meetodeid, protseduure ja vaatlusi on kirjeldatud täpselt ja täielikult ning kas esitatud tulemused kajastavad täpselt ja täielikult uuringu algandmeid. Kvaliteeditöötaja peab esitama kontrolli tulemused kohe kirjalikult labori juhtkonnale, uuringujuhile ja uuringuetapi juhile, vajaduse 1 korral ka teistele asjakohastele juhtidele. Ning peab koostama ja allkirjastama
"Uurimus kahepaiksete, roomajate ja lindude vaagnavöö arenguloost". Asunud seejärel ordinaatorina tööle Peterburi Püha Maria-Magdaleena haiglas, algasid tema ekspeditsioonid polaaraladele. 1881. aastal kutsuti ta arsti ja loodusteadlasena osa võtma Vene Geograafia Seltsi poolt organiseeritavast Leena-ekspeditsioonist. Enne seda täiendas ta Teaduste Akadeemias teadmisi zooloogias ja geoloogias. Bunge tegi Leena delta alale rajatud polaarjaamas astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi ning geofüüsikalisi uuringuid. Samuti kaardistas ta uuritava ala. Peterburi saadeti sealt rikkalik kivimikogu ja herbaarium ning leitud ja väljakaevatud mammutiluustik. Naasnud 1884. aasta lõpul Irkutskisse, algas ettevalmistustöö uueks ekspeditsiooniks. 1885. aastal sõitis ta koos Eduard von Tolliga Verhojanskisse uue uurimisreisi lähtepunkti. Eesmärgiks oli uurida Põhja-Jäämere rannikut Leenast idas, Jana, Indigirka ja Alazeja jõge ning Uus-Siberi saarestikku. Uurimisreis kulges
KUIDAS HOIAB PÄIKE PLANEETE OMA SÜSTEEMIS PAIGAL NING MIKS KUU MEILE PÄHE EI KUKU? Referaat Juba inimkonna algusest peale on huvi tuntud astronoomiast. Astronoomia sai alguse juba vanaajal. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Ajapikku on astronoomia mõiste laienenud. Tänapäeval tähendab see mõiste teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astronoomias on hulgaliselt küsimusi, millele inimesed püüavad vastust leida. On üks probleem, millele olen alati mõelnud ning mis tundub pealtnäha isegi üsna lapselik. Nimelt, kuidas Päike hoiab planeete sealhulgas ka Maad oma süsteemis paigal ning miks Kuu meile pähe ei kuku? Kõigepealt Maast
Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. B.G. Forselius-rahvakoolid Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J. Karell-ärkamisaeg 7.Pühad a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631. aastal b) õpilased kogunevad 6
See viis Michael Faraday mõttele, et kui elekter tekitab magnetismi, tekitab magnet ka elektrit. Faraday ehitas katsetele tuginedes elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka esimesele elektrimootorile. See on oluline, kuna elektri kasutuselevõtt tegi elu palju lihtsamaks. 19. saj teisel poolel rajas Auguste Comte filosoofilise suuna positivism. Selles oli kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne staadium. Positiivsete faktide väljaselgitamiseks tehti vaatlusi ja katseid, mistõttu loodi laboratooriume. Positivistid eelistasid eelkõige matemaatikat ja teisi täppisteadusi ning eitasid arutlevat filosoofiat. Nad panid andsid tõuke realismile kunstis ja kirjanduses. Kuulsaim bioloog 19.saj oli Karl Ernst von Baer, kes rajas võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani
· Pikkusühikud Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks meeter. Meetri tähis on m. 1m=10dm(detsimeeter)=100 cm(sentimeeter) 1000m=1km(kilomeeter) · Ajamõõdud - Aja mõõtmine on ajavahemikkude kestuste mõõtmine. Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Aja mõõtmisel on põhiühik sekund. · Nurgakraad Nurga suurust mõõdetakse kraadides. Nurk suurusega 1 kraad saadakse, kui täisnurk jaotatakse 90 võrdseks osaks. Nurga kraadi tähistatakse 1°. Täisnurga suurus on 90°, sirgnurga suurus on 180°, täispööre on 360°.
valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit · Demokraatia kohta ütles Voltaire: "kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!" · Prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajaja · Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Voltaire vaated haridusest · PROPAGEERIS HARIDUST · "Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe." · Pidas teadmiste allikaks vaatlusi ja kogemust TSITAATE · "Originaalsus pole midagi muud kui arukas matkimine." · "Ta oli kõige rumalam, seega ka kõige fanaatilisem." · "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" Voltaire · Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel metsanduse, rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega, sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed.
Kuidas leutised on muutnud maailma Ühiskonna areng on toimunud pidevalt. Kogu selle arengu vältel on inimeste arusaam maailmast muutunud. Tänapäeval nii iseenesest mõistetavad asjad tulid siia maailma tänu leiutamisele. Tagantjärele vaadates saab välja tuua mitmeid olulisi leiutisi, mis on mõjutanud ühiskonna arengut. Ühiskond areneb tänu teadmistele. Teadmised levivad kas sõnaliselt (seega tõenäoliselt ka moonutatud kujul) või kirjapandult. Viimast saab käsitsi kirjutades, mis on aeganõudev, või trükkides. Trükitud info jõuab kiiremini ja odavamalt suurema hulga inimesteni. Trükikunst hakkas arenema 15. sajandil keskpaigas, järgneva aja jooksul levis see kiiresti, kuid areng jätkus alles 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval areneb trükikunst tänu infotehnoloogiale. Tänu trükikunsti levikule muutus suur hulk informatsiooni kättesaadavaks paljudele inimestele, kes said seeläbi haritumaks. Tänapäeval on mei...
Kõige rohkem kasutatakse taimekahjustajatest vabanemiseks keemilist tõrjet, vähem aga bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Integreeritud taimekaitse Integreeritud taimekaitse tähendab erinevate taimekaitse meetodite kombineerimist. Rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Integreeritud taimekaitse põhialused: Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
