Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"metall" - 2194 õppematerjali

metall –  võib­olla midagi elavhõbedasarnast. Kalifornias Lawrece Livermore’i  Rahvuslikus Laboratooriums on uurijad küll suutnud imepisikesel hulgal  kaduvvväikeseks ajavahemikuks valmistada metallilist vesinikku, ent see aine pole  ette nähtud meie maailma ja nii esineb ta ainult hiidplanedi südames.

Õppeained

Metalliõpetus -Tallinna Tehnikakõrgkool
Metallide survetöötlustehnoloogia -Tallinna Tehnikakõrgkool
Metallide lõiketöötlustehnoloogia -Tallinna Tehnikakõrgkool
Metallilõikeriistad ja seadmed -Tallinna Tehnikakõrgkool
Metallkonstruktsioonid-projekt ii -Tallinna Tehnikaülikool
Metallide termotöötlus ja seadmed -Tallinna Tehnikaülikool
Metallid -Tallinna Tehnikaülikool
metall

Kasutaja: metall

Faile: 0
thumbnail
0
cab

Metall Eri

docstxt/12336954446461.txt

Ehitus → Teraskonstruktsioonid
99 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

Metall: alumiinium

• Alumiinium on kolmas kõige levinum element maakoores. • Alumiiniumi kõrge keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda puhtal kujul. • Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall.  • Värvus varieerub  hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Keemilised omadused • Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu. • Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase läike. • Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku. 2 Al + 3 H2O → Al2O3 + 3 H2

Keemia → Metallid
23 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Metall - Uraan

Uraan Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 kraadi. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
0
dwg

Metall-leht

docstxt/15319899026556.txt

Insenerigraafika → Arvutigraafika 3D
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Metall ja klaas

*tundlik tugevalt soolaste toitude suhtes *koos toiduga ladestub inimese organismi mürgiseid aineid. Ohtlik- luustikule, hingamisteedele ja kesknärvisüsteemile. *pind: anoteeritud, emailimeeritud Vask- hea elektri-ja soojusjuht. Kõrge temperatuuritaluvus. *Puudused: *pinna oksüdeerumine õhu käes. Sisepind on kaetud mõne muu toiduks sobiva materjaliga, nt roostevaba terasega. Messing e. Valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5-45% tsinki. See on erineva intensiivsusega kollane metall. Uushõbe- alpaka. Nikli, alumiiniumi ja vase sulam. Ei ole väärismetall. Oksüdeerub õhu toimel(pinnale tekib tumehall kiht) Melhior-on vase ja nikli sulam, milles on kuni 1% rauda ja mangaani, vaske kuni 80% ja niklit 18-20% korosoonikindel mereveeski. Väliselt hõbeda sarnane. Tsink sisaldab enamustes vitamiinides. Tsink- korosiooni kaitseks kasutatakse. Tsinkloriidi kasutatakse deodorantides. Tsingi sulam on messingis, milles vask on sulatatud 9-45% tsingi osakaaluga.

Majandus → Tööstuskaup
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia spikker: reaktsioonid

Metall + hapnik = (Na + O2 Na2O) Metall + mittemetall = (Väärisgaasidega ei reageeri, sest neil on oktett!) Metall + vesi = [Li ­ Mg (Toa temp = Leelis + H.); Al ­ Fe (kuum. = oksiid + H)] Metall + hape = Sool + vesinik (Pingerida - H) Metall + sool = (Pingerida üksikmetall ja soolas olev metall )

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsink - Zn

Zn metall Tsink Aatomnumber: 30 Aatommass: 65,39 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2 Elektronskeem: +30|2)8)18)2) Elektronite arv: 30 Neutronite arv: 35 Prootonite arv: 30 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitr...

Keemia → Keemia
79 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Metallide keemilised omadused

(loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Cu + HCl = ei reageeri Metall + vesi · Väga aktiivsed metallid IA ja IIA (alates Ca) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid (Al ­ Fe) 2Al + 3H2O =temp Al2O3 + 3H2 · Vähemaktiivsed metallid (Ni ­ Au) Veega ei reageeri Metall + sool · Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui

Keemia → Keemia
84 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Teraskonstruktsioonid: Metall kodutöö 2

fy 355 Matr. 123456 L 50 B 18 IPE400 IPE450 HEA320 HEB260 G kg/m 66.3 77.6 97.6 93 h mm 400 450 310 260 b mm 180 190 300 260 tw mm 8.6 9.4 9 10 tf mm 13.5 14.6 15.5 17.5 r mm 21 21 27 24 Wpl mm3 1307 1702 1628 1283 Wel mm3 1.2G+1.5s 10.98 13.66 13.90 11.29 Mc rd kN* 463.99 604.21 577.94 455.47 Med kN* ...

Ehitus → Teraskonstruktsioonid
94 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Betoon, Puit ja Metall konstruksiooni referaat

Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..............................................................................................................2-16 4.Betoonkonstruksioon....................................................

Ehitus → Ehitus
57 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Raud betoon vahelaed ja metall taladega vahelaed

RAUD BETOON VAHELAED JA METALL TALADEGA VAHELAED Koostaja: Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg 22 Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda hel...

Ehitus → Ehitus
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tõmbekatsed terase ja malmiga

Praktikum I Tõmbekatsed terase ja malmiga Töö eesmärk: Madalsüsinikterase (plastne metall) ja hallmalmi (habras metal) käitumise tutvustus tõmbel ja survel. Olulisemate karakteristikute määramine. Kasutatavad katseseadmed: Katsemasin Zwick/Roell Z250 Suurim jõud: 250kN Tööpõhimõte: Pöörlevad spiraalkruvid sunnivad liikuvtraaversi siirduma allapoole või ülespoole. Tõmbekatsekeha kinnitatakse kiilhaardeosadesse liikuva ja liikumatu traaversi vahel. Nii jõudu kui ka haardeosade asukoha muutu registreerivatel seadmetel on elektrooniline väljund, mis suunab andmeid arvutisse töötlemiseks. Siirete mõõtmiseks võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest. Juhtimistarkvara: TestXpert (Programmis TestXpert II on kasutusel normile EVS-EN 10002-1:2001 vastavad tähised. Nende vastavus meie kasutatud tä...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
68 allalaadimist
thumbnail
36
odp

Vask

Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask on punakaspruun metall. Puhtal kujul on vask väga pehme. Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus vask ei muutu, niiskes õhus kattub roheka paatinakihiga. Korrosioonikindel. Kasutusalad Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus (elektrijuhtmed ja- kaablid). Umbes 40% kulub vasesulamite tootmiseks. Valmistatakse torusid ja münte. Hea soojusjuhtivuse pärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamiseks (nt:

Keemia → Üldkeemia
18 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kuld

Käesolev töö annab ülevaade kullast. Tutvustab selle füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutamise valdkondadega. Annab ülevaade tootmise printsiibist ja levikust, biotoimest ja kahjulikkust mõjust keskkonnale. Töös räägitakse natukene ajaloo huvitavast faktidest. 2 1. ÜLDINE KIRJELDUS Kuld on arvatavalt teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Kulda tuntakse umbes 7000 aastat. Keemiliste elementide levimuselt on Au 72. kohal. Kulda on maakoores (0.0011 ppm) umbes 100 korda rohkem kui merevees (0.00001 ppm). Kuld on haruldane metall, kuid levimise tõttu ehemetallina pälvis ta oma värvi ja läikega meie eellaste tähelepanu.Tuntakse umbes 20 loodusliku kullaühendit, millest kolm on kullasulamid Au-Ag, Au-Pd ja Au-Bi. [1] Keemiliselt on kuld väheaktiivne metall, mis asub metallide pingerea lõpus. [2]

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metalli lõikamine

Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega

Mehaanika → Luksepp
30 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Metalli painutamine

Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenu...

Mehaanika → Luksepp
43 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Metalli õgvendamine

Metalli õgvendamine. Õgvendamiseks nimetatakse lukksepatööoperatsiooni, millega kõrvaldatakse toorikute ebatasasus, kõverdumine ja teised kujudefektid. Õgvendamine on ettevalmistav operatsioon, mis eelneb metallide töötlemise põhioperatsioonidele. Õgvendada annavad terasest ja värvilistest metallidest ja nende sulamitest leht-, latt- ja varbmaterjali, torusid ning metallist keeviskonstruktsioone. Haprad materjalid (malm, pronks jt.) ei anna õgvendada. Õgvendamist võib teostada kas käsitsi vasara abil, või kasutatakse õgvendusmasinaid. Metalli saab õgvendada nii külmas kui ka kuumas olekus. Terasest toorikuid ja detaile võib õgvendada temperatuurivahemikus 850...11000C. Kõrgemate temperatuurideni kuumutamine võib põhjustada ülekuumenemist, seejärel aga tooriku läbipõlemist, s.o. parandamatut praaki. Latt-, leht- ja varbmaterjali käsitsi õgvendamine. Õgvendamisel t...

Mehaanika → Luksepp
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Metalli raiumine

Metalli raiumine. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemise operatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli või soonemeisli ja vasara abil. Metalli käsitsiraiumine on väga töömahukas ja raske operatsioon. Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine pneumaatilise või elektrilise raiumisvasaraga. Raiumise ajal on suur tähtsus lukksepa keha õigel asendil: kruustangide juures tuleb seista stabiilselt poolpöördega nende poole; töölise keha peab asuma kruustangide teljest vasakul. Vasak jalg tuleb asetada poole sammu võrra ettepoole, nii et jalapöia telg moodustaks kruustangipakkide suhtes 70...750 nurga, parem jalg asub aga mõnevõrra tagapool, jalapöia telgjoon on kruustangide telgjoone suhtes 40...450 nurga all . Vasara varrest tuleb kinni võtta ...

Mehaanika → Luksepp
21 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Metallid

2Al+3J2 ->2AlI3 3)metall+väävel->sulfiid Zn+S->ZnS Fe+S-> FeS · reageerib liirainega 1)veega * IA ja II A Ca-Ba +H2 O->leelis+H2 2K+2H2O->2KOH+H2 *Mg-Fe+H2O->oksiid+H2 *Ni.....+H2O->ei reageeri · metall+lahjendatud hape->sool+H2 reageerivad -H2-ei reageeri Zn+2HCl->ZnCl2+H2 · metall+soolalahus(L)->uus sool +nõrgem metall v.a KnaCaBa Mg+CuSO4->MgSO4+Cu · reageerimine leeliste lahustega amfoteersete metallid Al ja Zn 2Al+2NaOH+6H2O · tugevad oksüdeeruvad happed 1)konts H2SO4 *pingerea algus kuni Mg-ni+k. H2SO4-> sulfaad+H2S+H20 Al ja Fe passiveeruvad 2)Konts HNO3 Al,Cr,Fe passiveeruvad *....-Zn+HNO3->nitraat+N2O+H2O *Ni-Ag +HNO3-nitraat+NH4NO3+H2O *Pb-Hg+HNO3->nitraat+NO+H2O

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Metallid

Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne.

Keemia → Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Metalli omadused

Metalli omadused!Töö 9kl. 1.Nimeta metallide 4ühist füüsikalist omadust *kõvadus *metallne läige *hallikasvärvus *eletri ja soojusjuhtivusega 2.Nimeta 2 metalli,mida kasutatakse argielus.Töö näiteid . *Kuld,hõbe-sõrmused,kaelakeed ,käekeed,elektijuhtmed *Alumiinium-peeglid,värvid,kõõginõud 3.Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit,millised rauda,millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka Al ,Fe või Al ja Fe.Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi ,jäta lünk tühjaks. Kõvedus-Fe Kergus(väike tihedus)-al Pastilisus ehk hea töödeldavus ­Al Halb soojusjuhtivus- - Metalne läige-mõlemad Väike kõvadus-- Magnetilised omadused ­Fe Hallikas värvus ­mõlemad 4.Kuidas muutuvad metallide aatomiraadiused rühmas ja perioodis? Rühmas ülevalt alla Perioodis paremalt-vasakule 5.Tõmba igas elemendipaaris metallilisemale elemendile joon alla.Põhjanda vastust a)Na ja Rb b)Au ja Ba c)Mn ja Co d)Sn ja In ...

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metallide kasutamine autoehituses

Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile

Auto → Auto õpetus
91 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Raud

Raud Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja 4. perioodis. Normaaltingimustel on raud tahke aine, tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element,

Keemia → Keemia
45 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Tsink - Tutvustav esitlus (Iseseisev)

Tsink NIMI Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass : 65.38 Sulamistempera tuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõi mega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia spikker 8. klass- aatommass, aatommassiühikud, lihtaine, molekulvalemid, molekulid, liitaine, kristalsed ained

Aatommass(Ar)amü-aatomi mass aatommassiühikutes.Molek ulmass(Mr)-molekuli mass aatommassiühikutes.Li-7,Na-23,Se -79.Lihtaine koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest .Lihtainena esinev metall koosneb ainult metallilise elemendi aatomitest.Lihtainena esinev mittemetall koosneb ainult mit temetallilise elemendi aatomitest.O2-hapniku molekuli valem ,N2-lämmastiku molekuli valem.H-üks vesiniku aatom.Arv va lemi ees-kordaja e.koefitsent.2O-kaks hapniku aatomit,2O2 -kaks hapniku molekuli.Lihtained-üksikud aatomid(väärisgaasid -He,Ne,Ar),molekulid(gaasilised-H2,Cl2,F2),kristalsed ained( aatomitest-Si,B.Molekulidest-väävel,fosfor).Liitaine koosne

Keemia → Keemia alused
9 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Metallide üldiseloomustus

Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist.

Keemia → Keemia
65 allalaadimist
thumbnail
0
cab

1 projekt

docstxt/12336954756461.txt

Ehitus → Teraskonstruktsioonid
117 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Metallid

Oksüdeerijateks on Hapnik (O2), 9) Millega kattub metalli pind reageerimisel õhuhapnikuga? Too näiteid igapäevaelust. Mis tüüpi need reaksioonid on? Leia näide reaksiooni võrrandiga. V: Kattub oksiidikihiga. Nt: Vanadele tööriistadele tekib seistes ajaga oksiidikiht. Need on redoksreaktsioonid. Võrrand: 2Ca + O2 > 2CsO 10) Mis vahe on aktiivsete metallide ja keskmise aktiivsusega metallide reageerimises hapnikuga? Too välja ka vahe reaksioonisaadustes. V: Aktiivne metall reageerib väga aktiivselt.Sellise metalli peale tekib oksiidikiht väga kiiresti ja reaktsioonis võib eralduda palju soojust, et metall võib põlema süttida aga keskmise aktiivsusega metallid on hapniku suhtes palju vastupidavamad. Pinnale tekib õhuke ja väga tihe oksiidikiht, mis kaitseb metalle edasise oksüdeerumise eest. 11) Mis ained tekivad metallide reageerimisel lahjade hapetega? Mis tüüpi need reaksioonid on? Leia näide reaksioonivõrrandina.

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keemilised reaktsioonid

1) metall + hapnik > al. Oksiid 2) mittemetall + hapnik > hap. oksiid 3) metall + vesi > leelis + vesinik 4) metall (aktiivsem) + sool (lahustub) > sool + metall (vähem aktiivsem) 5) al. oksiid + hap. oksiid (SO2 > H2SO3, SO3 > H2SO4, CO2 > H2CO3, P4O10 > H3PO4, N2O5 > HNO3) > sool 6) metall (H-st vasakul) + hape > sool + vesinik 7) al. oksiid + vesi > leelis 8) al. oksiid + hape > sool + vesi 9) hap. oksiid + vesi > hape 10) hap. oksiid + alus > sool + vesi 11)alus + sool (lahustuvad) > alus (sade) + sool 12) sool + leelis > sool + mittelahustuv alus 13) sool + sool (lahustuvad) > sool (sade) + sool 14) alus + hape > sool + vesi (neutralisatsiooni reaktsioon) 15) sool + hape (tugev H2SO4, HNO3, HI, HBr, HCl) > sool + hape (nõrk H2SO3, H3PO4, H2S, HNO2, H2CO3, H2SiO3) 16) hap

Keemia → Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Metallide ja sulamite mikrostruktuur

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 2009/2010 õ.a. Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Metallide ja sulamite mikrostruktuur Töö nr. 6 Üliõpilane: Karl Aas Rühm: MATB11 Õppejõud: Mart Saarna Esitamise kuupäev: 28.10.09 Töö eesmärk: · Tutvuda mitteraudmetallide ja metterauasulamite struktuuri ja omadustega. Alumiiniumsulamid: 1)Alumiiniumi deformeeritavad sulamid a)sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata(mittevanadatavad) Nt: Al-Mn, Al-Mg b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid(vanadatavad) Nt: Al-Cu, Al-Cu-Ni 2)Alumiiniumi valusulamid ehk silumiinid Al-Si Vasesulamid: a)messingid Cu-Zn, Zn sisalduse kasvades kasvab tugevus(kuni ...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
124 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Roodium

Roodium Annika Rösler IIVõ (VG) lühitutvustus Tähis: Rh Lihtainena hõbevalge Järjenumbriga 45. 1 stabiilne isotoop, massiarvuga 103. Omadused Omadustelt on plaatinametall. Tihedus 12,45 g/cm³ Sulamistemperatuur 1964 oC. Raskesti töödeldav. Väheaktiivne metall Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks =0 Reageerinine teiste ainetega Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri. Kuningvee ja väävelhappega-> väga aeglaselt(ainult jahvatatuna) Leidumine ja saamine Haruldane metall looduses. Looduses->Plaatina lisandina Saadakse->plaatina töötlemisel Kasutamine Kasutatakse: happe- ja kuumuskindla aparatuurid termopaaride

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Hõbe

# ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## ## #A#r#h#e#o#l#o#o#g#i#l#i#s#e#d# #l#e#i#u#d# #k#i#n#n#i#t#a#v#a#d#,# #e#t# #h##b#e#d#a#t# #t#u#n#t#i# #j#u#b#a# #e#e#l#a#j#a#l#o#o#l#i#s#e#l# #a#j#a#l#.# #S#e#e#g#a# #o#n# #h##b#e# #k#o#l#m#a#n#d#a#k#s# #m#e#t#a#l#l#i#k#s# #m#e#t#a#l#l#i#d#e# #t#u#n#d#m#a##p#p#i#m#i#s#e# #j#a# #a#v#a#s#t#a#m#i#s#e# #a#j#a#l#o#o#s#.# #A#v#a#s#t#u#s#l#u#g#u# #t#o#i#m#u#s# #j##r#j#e#s#t#u#s#e#s#:# #v#a#s#k# #(#C#u#)# #k#u#l#d#(#A#u#)# #h##b#e#(#A#g#)#.# #A#n#t#i#i#k#a#j#a#l# #k#a#e#v#a#n#d#a#t#i# #h##b#r#d#a#t# #j#u#b#a# #v##h#e#m#a#l#t# #5#0#0#0#a# #e#K#r#.# #T#i#h#t#i# #k#a#e#v#a#n#d#a#t#i# #h##b#e#d#a#t# #k#o#o#s# #p#l#i#i#g#a#.# #S#e#l#l#e#a#g#s#e#d# #t##h#e#l#e#p#a#n#e#k#u#d# #a#g#a# #o#s#u#t#u#s#i#d# #p#l#i#i# #m##r#g#i#t#u#s#e#l#e#,# #s#e#s#t# #o#r#j#a#d#e#s#t# #k#a#e#v#u#r#i#d# #o#l#i#d# #v##i#m#e#l#i#s#e#d# #t###t#a#m#a...

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Alumiinium

Tartu Kutsehariduskeskus aprill 2010 1 · Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka ning on pehme metall · Sarnaneb hõbedaga, kuid on sellest ligi 4 korda kergem · Sulamistemperatuur 660 ºC · Keemistemperatuur 2519 ºC · Hea elektrijuht elektrijuhtmete valmistamine · Hea peegeldumisvõimega peeglite valmistamine 2 Näited: * Alumiiniumtraat * Alumiinium peegel 3 * Jaapani 1jeenised mündid

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Metallid argielus

· kasutatakse: autode ja lenukite osades, nõudes, elektri juhtmedes. 5 Vask(cuprum) · Cu: +29|2)8)18)1) · I B rühm, 4.periood · Tavatingimustes tahke. · Sulamis temperatuur 1083°C. · Hea elektri juhtivus. · kasutatakse: metallmüntidena, elektrijuhtmetes, ehetes. 6 Hõbe(Argentum) · Ag: +47|2)8)18)18)1) · I B rühm, 5.periood · Tavatingimustes pehme metall · Sulamis temperatuur 960°C. · Kasutatatakse: ehetes, peeglites, mündid 7 Elavhõbe(Mercury) · Hg: +80|2)8)18)32)18)2) · II B rühm, 6.periood · Tavatingimustes vedel · Tahkumis temperatuur ­38,8 ° C · Ohtlik inimese tervisele. · Kasutati kraadiklaaside tootmiseks 8 Elavhõbeda ohtlikus · Metalliline vedel elavhõbe pole nii ohtlik kui

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tantaal

jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne. Et tantaal ei ärrita eluskudesid, siis kasutatakse seda plastilises kirurgias ja luude operatsioonides; tantaalniidiga õmmeldakse närvikiude või tantaalklambritega ühendatakse veresooni.

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kroom

Füüsikalised omadused Kroom on suure tihedusega normaaltingimustel on tema tihedus 7,14 g/cm3 . Cr on kõrge sulamistemperatuur 1857 kraadi. Tal on metalläige, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Tavaliselt kroom on kõva. Kroomi peetakse kõige kõvemaks metalliks, mis on lihtainena. Kroomist on väga huvitatud tema kõrge korrosiooni vastupidavuse pärast. Kroom on hõbevalge, sinika helgiga. Samuti on ta lõhnatu ja maitsetu. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Samas on kroom paramagnetiline metall, mis tähendab, et ta magnetiseerub nõrgalt. Keemilised omadused Õhus ja vees on kroom püsiv. Ühendis on kroomi oksüdatsiooniaste tavaliselt II kuni IV. Kõrgel temperatuuril (2000 ) põleb kroom hapnikus kroom(III)oksiidiks: 4Cr+ 3-> 2 on rohelise värvusega suure kõvadusega kristalaine, mida rakendatakse roheliste värvide, rohelise klaasi ja keraamika saamisel. Kõvaduse tõttu kuulub poleerimispulbrite koostisse.

Keemia → Keemia
50 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Seletuskiri

200 mm, viimastele toetuvad vahelae puittalad (50x200 mm) ja katuslae metallkattega kihtpaneelid Välisseinad monteeritakse vertikaalsuunas paigaldatud metallkattega kihtpaneelidest Paneelid kinnitatakse metallpostide külge keevitatud horisontaalsete terasprofiilide külge. Paneelide sisekülge paigaldatakse täiendav metall kergkarkass (50 mm) ja kaetakse kipsplaadi ning dekoratiivvineeriga. Siseseinad Siseseinad rajatakse metall kergkarkassil, millele paigaldatakse kipsplaat ja dekoratiivvineer. Karkassivahe täidetakse mineraalvillaga. Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone

Ehitus → Ehitusviimistlus
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Metallid

või lame peaga · Riisad (klambrid) on mõeldud jämedate puidudetailide ühendamiseks. · Peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nim metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti . Kuidas metall toimib elektrolüüdis , sõltub tema elektrkeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Metallide järjestus elektronkeemilise potensiaali alusel on järgmine :

Ehitus → Ehitusmaterjalid
17 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine

ning tema tootmine, alumiiniumi kasutamine, ajalugu ning sulamid. Referaadi eesmärk on ise õppida rohkem alumiiniumit tunda kui ka samas lugejale tutvustada alumiiniumit, alumiiniumi kasutusalasi ning tema sulameid. Referaat on koostatud internetist põhineval infol, mis on viidatud referaadi lõpus. Alumiinium Alumiinium kuulub keemiliste elementide hulka järjenumbriga 13. Alumiinium oma välimuselt on hõbevalge ning ta on samas ka pehme ja plastne metall. Maakoores on alumiinium kolmas kõige levinum element ning metalliliste elementide hulgast on ta kõige levinum element maakoores. [1] Alumiinium on keemiliselt niivõrd aktiivne metall, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumit on võimalik leida umbes 270 erinevas mineraalist. Peamiseks alumiiniumi maagiks on boksiit. [1] Alumiiniumil on mitmeid isotoope, mille massiarvud on 21st 42ni. Nendest ainult kaks, Al27 ning Al26 esinevad looduslikult

Keemia → Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Damaskuse teras

Damaskuse teras Legendi järgi aitas just damaskuse teras, tugevam ja teravam kui mis tahes tänapäevane teraseliik, keskaja islamistide armeel edukalt Euroopa ristisõdijate vastu võidelda. Damaskuse teras oli teraseliik (1,2...1,8% süsinikku sisaldav sitke, kõva ja elastne metall), mida kasutati Lähis-Idas mõõkade jt külmrelvade valmistamisel. See oli loodud wootz-terasest, mis oli välja töötatud Indias juba 300 aastat eKr. Metall oli selgelt äratuntav erilise tuhmsinise lainja pinna tõttu, mida iidse Pärsia poeedid on võrrelnud sipelgate rajaga ning voolava vee jälgedega. Sellised terad polnud mainekad vaid oma kõvaduse ja vastupidavuse poolest, vaid ka oma järsult lihvitud tugevate servade poolest. Kuulsa metalli varaseim kirjeldus pärineb XVI sajandist. Usutakse, et Egiptuse ja India

Tehnoloogia → Terase tootmine
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vase kasutamine ja tootmine

Vase kasutamine ja tootmine Vask on punakat värvi metall, mis on väga hea elektri-ja soojusjuhtivusega. Elektrijuhtivusega jääb see alla ainult hõbedale. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda enamasti elektrijuhtmetes. Vasel on palju sulameid. Vase sulamitest on kõige tuntum messing (mis on värvuselt valge ja oksüdeerub palju aeglasemalt kui puhas vask) ja pronks. Pronksiajal valmistati pronksist relvi ja tööriistu, samuti ka ehteid. Hiljem valmistati pronksist münte. Vask on hea töödeldavusega ning seepärast kasutatakse

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Raud

Need on vaid mõned näited raua kasutamisest. Ning kui hakata üles lugema erinevaid rauast valmistatud tööriistu, majapidamistarbeid, sportimisvahendeid (nt. hantlid, kuulid, kettad), relvi ja mitmeid teisi asju, siis kataks see nimekiri palju rohkem lehti, kui on ette nähtud selle referaadi jaoks. Kuid ma loodan, et nendest näidetest praeguseks piisab. Raua omadused · Raua füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. · Puhas raud on hõbehallika läikega. · Raud on suhteliselt raske. · Sulab kõrgel temperatuuril.

Keemia → Keemia
163 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vask

Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ) . Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale , et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. MINU KODUS LEIDUV VASKE ... .. elektrijuhtmed , keeduspiraal , veetorud , elektriradiaator . KEEMILISED OMADUSED . Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . FÜÜSIKALISED OMADUSED . Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht.

Keemia → Keemia
48 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Metalli õpetus

thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures. Vrvus: punakas 3. Tsink: -head valu- ja korrosioonivastaste oadustega. Kasutatakse terase katmiseks korrosiooni kaitseks. Kulub messingite ja kvajoodiste koostisse. Sulab: 419 kraadi juures Vrvus: hallikas 4. Tina: -plastiline ja pehme metall Kasutatakse pronkside jt. saulamites (babiit) Sulab: 232 kraadi juures Vrvus: valkjas

Varia → Kategoriseerimata
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaad : Metallide töötlemisega kaasnevad ohud

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaad Metallitöötlemis õppetool MTp-11 Koostas:Sven Liivoja Juhendas:Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 Ohud hingamisorganitele Tehnoloogilisest operatsioonist sõltuvalt peab metallitööstuses töötajaid kaitsma tahkete osakeste, aurude ja hapnikudefitsiidi eest. A. Tahked osakesed Tolmud, suitsud ja udud ühinevad sageli, moodustades tahkeid osakesi. Tolmud Tolmud tekkivad tahkete materjalide purustamisel peeneteks osakesteks, mis hõljuvad õhus enne raskusjõu toimel sadenemist. Tolmud tekkivad lihvimisel, puurimisel, jugapuhastusel, liivajoaga töötlemisel ja jahvatamisel. Suitsud Suitsud tekkivad tahkete materjalide aurustumisel kõrgetel temperatuuridel ja sellele järgneval kondenseerumisel. Näiteks metalli aurud jahtuvad ja kondenseeruvad väga väikeste osakestena, mille lä...

Haldus → Töökeskkond
29 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Esitlus Plii kohta

Plii Üldiseloomustus Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadium on temast mürgisemad. Ta on ammu teadatuntud metall ja laialdase kasutusaladega, kuid maakoores on ta sisaldus väike. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes. Elektronskeem: 6s2 4f14 5d10 6p2 Omadused Sinakas-valkjas Pehme Raske Sulamistemperatuur 327.46 kraadi Keemistemperatuur 1751 kraadi Halb soojus - ja elektrijuht Kasutusalad Auto akudes koos väävelhappega Kaablikatete valmistamine Konteinerite valmistamine Klaasitööstuses Radioaktiivse ja rõntgenkiirguse eest

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Ajalugu KT Muistne Vabadus

V: Kiviaeg, Pronksiaeg ja Raua aeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad. V: Pulli asula on Eesti vanim. Tegevusalal püüti kala ja kütiti. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! V: Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud?

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemiliste elementide nimetuste saamislood

Milliseid elemente tunti antiikajal ja keskajal? Mõne nädala eest rääkisime, et kreeklased pidasid oluliseks nelja algelementi: maad, tuld, õhku ja vett. Aristoteles süstematiseeris eelnevad teadmised ning lisaks viienda elemendi: eetri. Keskajal ja uusaja hakul tegutsenud alkeemikud pidasid algelementide tulemusena kehas esinevateks printsiipideks väävlit, elavhõbedat ja hiljem ka soola, millest olevat võimalik erinevates vahekordades teisigi elemente, näiteks metall, valmistada. Üldiselt tunti antiikajal ja alkeemia perioodil seitset metallilist elementi. Need olid: kuld, vask, hõbe, elavhõbe, tina, raud, plii. Mittemetallidest oldi tutvust tehtud väävli ja süsinikuga. Kui kaugele on jõutud elementide avastamisega tänapäevaks? Teaduse arenguga kasvas kiiresti ka elementide arv. 1789. aastal avaldas prantsuse keemik Antoine Lavoisier esimese tänapäevase keemiliste elementide loendi, mis sisaldas 33 elementi

Keemia → Keemia ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Äriplaan - metalli kokkuostuga tegelev firma

........................................................................................ 2 Võrumaa kutsehariduskeskus 2011 1. Äriplaani kokkuvõte Plaan on asutada metalli kokkuostuga tegelev firma (Sõmerpalu Metall). 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Sõmerpalu Metall Ettevõtte juriidiline vorm FIE Aadress Võrumaa, Sõmerpalu vald, Sõmerpalu Telefonid 7896472, 7896952 Faks +37256487245 E-mail [email protected] Juhatuse liikmed Janek Jõgiste Omakapital 500000 eurot

Majandus → Majanduse alused
52 allalaadimist
thumbnail
6
docx

NIKKEL

Loksa 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikkel on hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall. (et.wikipedia.org) Nikli füüsikalised omadused: Aatomnumber: 28 Aatommass: 59 Sulamistemperatuur: 1455 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,9 g/cm3 Värvus: hõbevalge Foto 1: Nikkel (Allikas: et.wikipedia.org) Ta on toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Õhuhapnikuga kokkupuutel moodustub selle

Keemia → Keemia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun