koorikloomad · Vaenlased: haid (nt tiigerhai) · Ohud: kalavõrgud, kliimamuutused Afaliin · Delfiinide küttimine on keelatud 1972 aastast · Afaliinide populatsioon vähenes eelmise sajandi lõpus suure kalapüügi tõttu Afaliini levila Globaalprobleemid · Kliimamuutused: ookeanivee soojenemine, mis omakorda põhjustab korallide pleekimist · Saaste: Kirde-Austraalia jõed saastavad vallrahu troopiliste üleujutuste ajal · Suure ogatähte populatsiooni suurenemine: Suure ogatähe saagiks on korallpolüübid ning nende arvukuse järsk suurenemine võib korallriffe laastada · Kalastamine: ülepüük, kogemata soovimatute liikide püüdmine, elukeskkonna hävitamine traalimise, ankurdamise ja võrkudega · Laevandus: suur arv laevaõnnetusi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Vallrahu https://en.wikipedia.org/wiki/Great_Barrier_Reef https://en
Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud
Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Troopilistes ja ekvatoriaalsetes soojades meredes elab palju erinevaid koralliliike. Korallid moodustavad suuri kolooniaid ja vajavad eluks valgust, sest elavad sümbioosis vetikatega. Maailma suurimad korallide kolooniad elavad Austraalia idarannikul(Suur Vallrahu), Kesk-Ameerika Belize rannikul, Hawaiil ja Punases meres. Suur Vallrahu (inglise Great Barrier Reef) on korallrahude süsteem või korallrahu Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres. Suure Vallrahu pikkus on 2600 km ja pindala umbes 344 400 km². See koosneb 2900 korallrahust ja 900 saarest. Suure Vallrahu maailmapärandialas, mille pindala on 348 000 km², on 2900 korallrahu. Suur Vallrahu on nähtav kosmosest.
ülemselts. Loomade liigid 400 liiki koralle 1500 liiki kalu 4000 liiki merekrabisid ja meretigusid 40 liiki merelinde 20 erinevat meremadu 6 liiki kilpkonni Riigid Edelast Austraalia Loodest Uus-Guinea Põhjast Saalomoni Saared Idast Vanuatu Kagus Pranstusmaa, mille protektoraat on Uus -Kaledoonia Majandus Majandustegevus praktiliselt puudub (välja arvatud tellimus-kalastamise- ja sukeldumisettevõtted). Saartel on hotellid. Vaatamisväärsuseks on koralriffid. Suurim on Suur Vallrahu. Keskkonnaprobleemid Korallimeres laiuv korallriff Suur Vallrahu on viimase kolme aastakümnega kaotanud poole kunagisest korallkattest. Põhjuseks on orkaanid, korallidest toituvad meritähed ja niinimetatud korallide pleekimine. Pleekimise põhjuseks on merevee soojenemine. Suur Vallrahu Pikkus on 2600 km Pindala on 344 400 km² Põhilised lindude pesitsuspaigad saartel asuvad Suure Vallrahu põhja- ja lõunaosades, neil pesitseb 1,41,7 miljonit lindu. Kasutatud allikad http://et
Austraalia Sihtpunktid • Sydney – Austraalia pealinn • Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused
Austraalia keskpiirkonna madalik ulatub lääneplatoost ida-kõrgustikeni. Austraalias on sisejõgesid, mis osa aastast kuivad ega ühendatud merega, suuri jõgi Murray suudub Adelaide'i lähedal India ookeani. Idaosa kõrgustikud koosnevad madalate mägede pikast ahelast ( The Great Dividing Range), kõrgeim on ount Kosciuszko Autsraalia Alpides Canberrast lõunas ( 2228m). Mägine Tasmaania on geoloogiliselt idaosa kõrgudtike pikendus. Austraalia kuulus Suur Vallrahu ( the Great Barrier Reef) on maailma suurim koralliriff ( 200m ) madalike ja saarekestega, mis meelitab külastajaid üle kogu maailma. Suur Vallrahu on nii ulatuslik, et seda näeb ka kosmosest. 5. Loodus Valdavaks pinnamoeks on tasandikud. Austraalia keskmine kõrgus on 340 m. 36% riigi territooriumist asub madalamal kui 200 m ja 51% asub 200-500 m kõrgusel. Pinnamoes eristub 3 suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja idarannikul asuv Suur Veelahkmeahelik.
paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
AUSTRAALIA JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld
4. Kuidas on moodustunud korallirifid (nt Suur Vallrahu)? Miks on seal elu liigirikas? Miks on korallirifid hävimisohus? Korallid elavad suurtes koloniates, milles korallide lubiskeletid liituvad. Surnud polüüpide lubiskelettidele kinnituvad aina uued korallid ja nii võivad koloonjad kasvada hiigelsuureks. Seal elab palju nolke sest korallid on loomadele head varjupaigad, seal on toitu ja seal leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses j...
TÄHTSAMAD PÜHAD Jõulud Uus aasta Austraalia päev 26. jaanuaril Anzac Day 25. aprillil Suur reede Kuninganna sünnipäev 9. juunil Labour day oktoobri 1. esmaspäeval JÕULUD Päkapikke ei käi Advente pole Käivad mere ääres päevitamas (neil suvi ju) Kingitused 25.12 hommikul Jõululõuna - mereannid, värske salat ning jõulusink Jõuluvana saani juhib 6 valget kängurut SYDNEY OOPERIMAJA ULURU SUUR VALLRAHU SINIMÄED TASMAANIA SAAR http://www.australianhistory.org/other-flags LINGID: http://en.wikipedia.org/wiki/Eureka_Flag#Usage http://www.hot.ee/r/rohelinemanner/kliima.html http://en.wikipedia.org/wiki/Australians http://www.studenttour.eu/est/austraalia-lisainfo/ http://helenameigas.blogspot.com/2013/06/austraalia- toidud.html http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/kuidas-jaada-
Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi kombitsad saavad kaitsta marja. Marjad munetakse kivile, mille eest hoolitseb 4 5 päeva isane. Mõnedel liikidel hoolitsevad isased oma järglasi, kuni nad on leidnud oma meriroosi. Muudel juhtudel aga liiguvad pojad merehoovusest kantuna ranniku suunas ning jäävad sinna kuni suguküpsuse saavutamiseni. Meriroosahvenaid esineb Punases meres, India ookeanis ning Vaikse ookeani troopilistes osades. Kloun-merisooahvenad esinevad Suure Vallrahu piirkonnas. Kuna meriroosahvenad on populaarsed akvaariumikalad, siis on need kalad ohus ja mitmed valitsused keelasid nende kalade püügi. Kasutatud kirjandus: ,,Loomariigis" Rühm 4, Kaart 13 , http://en.wikipedia.org/wiki/Ocellaris_clownfish
Austraalias on tähtsalt kohal algharidus ja keskharidus. Aga kõrgharidust omandavad vähesed Õppeaasta algab Austraalias jaanuari lõpus ning kestab nagu meil 9 kuud Enamus õpilasi peavad kandma koolivorme Enamasti käiakse koolis 6-eluaastast kuni 16 aastani, mõned ka 18-eluaastani. Huvitava faktid Hollandlased kes enne James Cook käisid Austraalias nimetasid seda maad New Holland-iks Suurim korallrahu on Austraalia kirderannikul. See on Suur Vallrahu ja see on 2000 kilomeetrit pikk Austraalia kõrgeim temperatuur on olnud +51 kraadi ja kõige madalaim temperatuur +23 kraadi Austraalia looduslikud ohud on tsüklonid (orkaanid), põud ja metsatulekahjud. Suurimad tapjad on aga kuumalained Austraalased tegid kindlaks, et haid on immuunsed kõiksuguste haiguste eest Austraalia meeste eluiga on umbes 77 aastat ja naistel 82 aastat. Oodatav eluiga aborigeenidel Austraalias on umbes 20 aastat madalam kui teistel austraalastel Sydney ooperimaja
2100. aastaks üle poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei võeta. Pew keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Kõige hullem on praegu korallide olukord India ookeanis ja Kariibi meres. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem. Kõige suurem korallriff on Austraalia rannikul asuv Suur Vallrahu mis om enam kui 2000 km pikkune. Korallrahusid esineb kolme tüüpi · äärisrifid - leidub põhiliselt Hawaiil ja Kariibi meres, mis palistavad randa ning paljanduvad mõõnaperioodil, · vallrahud - leidub Kariibi meres, India ja Vaikses ookeanis, mis paiknevad rannast veidi eemal, · atollid - peamiselt India ja Vaikses ookeanis, mis moodustuvad veealustel kõrgendikel ja ümbritsevad madalaid laguune. Ökosüsteem
avastamisele. Esimene tema pikematest retkedest toimus aastatel 17681771. Selle reisi vältel transportis ta paljud Inglise astronoomid äsja avastatud Tahiitile, et nad saaksid vaadelda, kuidas Veenus läheb Päikese eest läbi. Peale seda suundus Cook Uus Meremaale. Ta sõitis ümber UusMeremaa mõlema suurema saare ja avastas, et Uus Meremaa ja UusGuinea ei olegi suure lõunamandri osa nagu arvati. Seejärel asus ta ise lõunamandrit otsima. 1770. aastal avastaski Cook Suure Vallrahu ja Austraalia idaranniku täpsemalt Bontany Bay lahe. Ta nimetas avastatud maa New South Walesiks ehk Uueks LõunaWalesiks. Selle reisi käigus oli ta teinud ka ringi ümber maailma. Teine retk toimus aastatel 17721775. Cook asus oma laevadel Adventure ja Resolution uuesti suurt lõunamandrit otsima. Seekord uuris ta Antarktise ümbrust, kuid pidi külma kliima tõttu tagasi pöörduma. Seda, kui lähedal oli
aitavad moodustada rahu skeleti ülesehituseks vajalikku lupja. Sukeldujad ujusid vetikapilve sisse, mis vabanes ning hõljus vee peal pärast selle olulise suhte purunemist. Teadlased peavad korallide ja vetikate sümbioosi katkemise peapõhjuseks merevee temperatuuri tõusu. Tänasel päeval on juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil. Üks tuntumaid korallriffe on Suur Vallrahu (üle 2000km, Austraalia idarannikul) (toob sisse 50 miljonit dollarit), Punases ja kariibimeres.
vajalikku. Märatsev lumetorm takistas neil jõudmast hoidlasse ja järelejäänud meeskonnaliikmed surid selles laagripaigas. Nende surnukehad leiti päästeoperatsiooni käigus 12.novembril 1912.aastal. James Cook Ta elas aastatel 17281779 ja oli Inglise meresõitja. James Cook juhtis kolme ümbermaailmareisi. Parklaeval "Endeavour"17681771a. saadi teada, et UusMeremaa pole tegelikult manner, ning avastati Suur Vallrahu ja Austraalia idarannik. 17721775 purjetasid Cooki laevad "Resolution" ja "Adventure" Lõunamandri otsingul esimestena ümber maailma läänest itta, avastati Uus Kaledoonia, LõunaGeorgia ja LõunaSandwichi saared. Cooki reisid avardasid teadmisi Vaikse ookeani kohta ja laiendasid ühtlasi Briti koloniaalvaldusi. Cooki teise reisi päevikute põhjal ilmus 1784.a. raamat "Reis Lõunapoolusele ja ümber maailma" .
See laht on kaugele mandrisse tunginud ja pindala ulatub 800 000 ruutkilomeetrini. Rannajoon on 12 000 kilomeetrit pikk. Hudsoni laht on oktoobrist juulini jääs ja seega kutsutakse seda Põhja-Ameerika külmkapiks. Kus asub kõige suurem korallrahu? Korallrahud ehk korallriftid on meredes elutsevate mitmesuguste loomade ja vetikate tekitatud moodustised merepõhjas. Korallrahud saavad tekkida ainult troopikameredes. Suurim korallrahu on Austraalia kirderannikul. See on Suur Vallrahu ja see on 2000 kilomeetrit pikk. Kus on merelooded kõige suuremad? Tõusu ja mõõna põhjustavad Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõusude ja mõõnade energiat on hakatud kasutama energia tootmiseks. Kõige suurem mereloode on Fundy lahes. Milline ookean on kõige suurem? Kõige suurem ookean on Vaikne ookean. Selles on veel kõige rohkem vett ja suurim absoluutne sügavus ja keskmine sügavus. Kus on kõige suurem koobas?
Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu. Austraalia pealinn on Canberra mis asub 15257 km kaugusel Tallinnast. 2 2 Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'i, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub
org/new/en/unesco/about-us/ 3 UNESCO's governing bodies, http://www.unesco.org/new/en/unesco/about-us/who-we-are/governing-bodies/ UNESCO tegeleb ka maailmapärandite säilitamisega. Muinsuskaitse on pärand minevikust, milles me elame täna, ja mida me anname edasi tulevastele põlvedele. Kultuuri- ja looduspärandid on mõlemad asendamatud allikad eluks ja inspiratsiooniks. Ainulaadsed kohad nagu kõrbed Ida-Aafrikas, püramiidid Egiptuses, Austraalia Suur Vallrahu ja barokk katedraalid Ladina-Ameerikas moodustavad meie maailma pärandi. UNESCO Maailmapärandi põhieesmärke on julgustada riike allkirjastama maailmapärandi konventsiooni, kaitsta oma loodus- ja kultuuripärandit ning ergutada liikmesriike nimetama kohti nende riigi territooriumil maailmapärandi nimekirja.4 2011. a seisuga kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja 936 paika 153 riigist. 725 paika kuuluvad kultuuripärandisse, 183 looduspärandisse ja 28 paika
sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Näiteks Austraalia Suur Vallrahu "toob aastas sisse" umbes 50 miljonit dollarit. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda. Iga, mis tahes tingimuse muutumine tähendab kogu ökosüsteemi häirimist. Õnneks on korallrahudel üsna head regeneratsioonivõimed. VAHETU OHT Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis.
Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Reljeef: Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid.
liivarannad. Käsitletud regioonis väärivad esiletõstmist Punase mere ja Pärsia (Araabia) lahe suudmealad (entrance), kus esinevad ookeani kõrgeimad isotermid (32- 35C) ja suurim soolsus (42-46 pr), mis tingitud vähesest vihmast ja tugevast auramisest. Punase mere korallrifid on juba reostumise tõttu kahjustatud. Mangroovisood asustavad ka pehmesettelist India rannikut, korallrifid on ainult India lõunarannikuvetes. Piki Ida-Austraalia troopilist rannikut asub Suur Vallrahu (Great Barrier Reef), mis on suurim riffide süsteem maailmas. Pikkus2000 km, koosneb 2100 rifist. Kapten Cook, sattudes 1770.a. laguuni Vallrahu ja ranniku vahel, pidi seal veetma nädalaid, enne kui jõudis avamerele. Kuna Austraalia kontinent triivis aeglaselt polaar- laiustelt troopiliste laiusteni, on siinsed korallrifid suhteliselt noored. Suur 11
lastes. Soojad mereed, osa väga mürgised, surmav. Läänemeres meririst, pole ohtlik Meriroosid: paiksed loomad, põhjas kinni. Üksikud polüübid, vahel liiguvad aeglaselt libistades. Elavad vees kus piisavalt soolane Korallid: väikesed, mõne mm pikkused polüübid, elavad tihedalt üksteise kõrval moodustades kolooniaid. Vees, kus piisavalt soolane, pinnale kinnitatud. Alaosa ümber kõva lubiainest skelet. Suurim korallriff- SUUR VALLRAHU Toit väiksed loomad, vetikatelt orgaanisiled ained, kellega sümbioosis. Kuna vetikatel valgust vaja, siis elavad madalas valges vees, ei tohi olla liga kuum vesi ega reostunud, muidu vetikad jak a korallid surevad. Korallriffid- liigirikkad. Ohus, sest naftalekked, väetised, mürgid, tööstusjäägid jne. Ka kliimasoojendemine. Sukeldujad seisavad peal- katki, Suveniirid. Seadused, keelavad murdmise Okasnahksed: merisiilikud, meripurad ja meritähed Mere põhjas, ei ela magedas vees
kokku üle miljoni tonni kandmisvõimes. Allikad: http://www.infrastructureaustralia.gov.au/about/ http://www.infrastructure.gov.au/ Turism Austraalias on turism tähtis ökonoomiale, millest tekib päevas 94.8 millionit dollarit riigile kasumit. Sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism 2.5%. Kõige populaarsemad külastuskohad on mereäärsed linnad nagu Sidney või Melbourn ning kõige suurem turismi meelitaja Suur Vallrahu, mis on kõige suurem rahu maailams. Seda külastab rohkem kui 2 millionit inimest iga aasta. Eestist on võimalik Austraaliasse lennata. Pakutakse reise Sydneysse ja Melbourni. Sealt edasi on võimalik minna Austraalia loodust nautima või mere ääres puhkama. Pakutakse erinevaid reise parkidesse ja puudust ei jää matkadest. Allikad: http://www.australia.com/ http://www.tourism.australia.com/en-au/ Kokkuvõte
Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel
suurenemineLaevasaasted Korallid ei suuda taluda üle 350 ppmCO2 mõju ookeanis. Praegu on 385 ppm Väärtuslikud korallrahud on hävimas. Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja mitmekesisemad ökosüsteemid, kuid ligi 60 % neist on ohustatud kliimamuutusest ja päikesekreemist tulenevast saastest. Teadlased kinnitavad, et praegu on juba 10 protsenti mailma korallrahudest kahjustatud päikesekreemi jääkide tõttu vees. Austraalia Suur Vallrahu kaotab aastaks 2050 enamuse korallidest ning halvimal juhul hävib kogu korallrahu 2100. aastaks. Korallide hävimise peamine põhjus on ilmastiku soojenemine ning see protsess on möödapääsmatu. See juhtub isegi siis, kui merevesi soojeneb ainult 1 kraadi võrra. Vallrahu ümbritsevad veed peaksid prognooside põhjal soojenema järgmise saja aasta jooksul aga 2-6 kraadi. Korallrahud kattavad 0,2% ookeanite pinnast.1/3 kõigist kalaliikidest elutsevad seal. 10%
Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid
Hawaii, Miami, Acapulco, Bahama, Jamaica jt. Kultuuriturism. Maailma kultuuripärandi objektidega tutvumine. Näiteks Giza püramiidid, Akropol, Taj Mahal, Machu Piccu, Suur Hiina müür jm. Loodusobjektid on näiteks Uluru, Hiidlaste tee, Suur Vallrahu, Lääne-Norra fjordid, V. Rootsmaa Serengeti rahvuspark, jmt. http://www.dksk.org/an-unforgettable-experience-from-hawaiian-tourist-attract Turismi liigid Meelelahutusturism - teemaparkide külastamine. Maailmas on arvukalt teemaparke ja kindla suunitlusega turismi-piirkondi, mis meelitavad kohale inimesi üle maailma. Näiteks Disney World Floridas ja Eurodisneyland
Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise Usklikud: kristlased Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: Kevin Rudd Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 AUSTRAALIA VALDUSED: · Ashmore ja Cartier saarte ala · Jõulusaarte alaealiste · Kookosesaarte ala
Cook oli just saanud leitnandi auastme ja asus juhtima laeva Endeavour. Selle reisi vältel transportis ta paljud Inglise astronoomid äsja avastatud Tahiitile, et nad saaksid vaadelda, kuidas Veenus läheb Päikese eest läbi. Peale seda suundus Cook Uus-Meremaale. Ta sõitis ümber Uus-Meremaa mõlema suurema saare ja avastas, et Uus-Meremaa ja Uus-Guinea ei olegi suure lõunamandri osa nagu arvati. Seejärel asus ta ise lõunamandrit otsima. 1770. aastal avastaski Cook Suure Vallrahu ja Austraalia idaranniku täpsemalt Bontany Bay lahe. Ta nimetas avastatud maa New South Walesiks ehk Uueks Lõuna-Walesiks. Tagasi Inglismaale jõudis ta alles 1771. aastal. Seal edutati Cook komandöriks. Selle reisi käigus oli ta teinud ka ringi ümber maailma. Teine retk toimus aastatel 1772-1775. Ta oli küll juba avastanud ühe lõunamandri - Austraalia, kuid paljude inimeste arvates oli Austraalia liiga väike, et tasakaalustada Euraasiat ja Põhja- Ameerikat põhjapoolkeral
loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Näiteks Austraalia Suur Vallrahu "toob aastas sisse" umbes 50 miljonit dollarit. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda. Iga, mis tahes tingimuse muutumine tähendab kogu ökosüsteemi häirimist. Õnneks on korallrahudel üsna head regeneratsioonivõimed. VAHETU OHT Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis.
11B Õp. Darja Lopatina Tallinn 2014 Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja
vett maismaale, kust jõed viiavad selle vee tagasi ookenidesse. Jagamine on kõige alus. Rohelus, mis paistab pilvede vahelt, on õhuhapniku allikas. 70% sellest gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks, tuleb vetikatelt, mis annavad ookeani pinnale tooni. Meie Maa tugineb tasakaalul, milles igas olendil on oma roll täita ,ja eksisteerib ainult tänu teise olendi eksistentsile. Vaevumärgatav ja õrn harmoonia, mida on lihtne rikkuda. Korallid sünnivad vetikate ja kooriku sümbioosist. Suur Vallrahu Austraalias rannikul on üle 350 000 ruutkilomeetri suurune ning on koduks 1500 kalaliigile, 4000 limuseliigile ja 400 koralliliigile. Iga ookeani tasakaal sõltub nendest korallidest. Maa loendab aega miljarditest aastates. Puude loomiseks kulus enam kui 4 miljardit aastat. Liikide ahelas on puud haripunktiks. Ideaalne elusskulptuur. Puud trotsivad gravitasiooni. Nad on ainus looduslik element, mis liigub põliselt taeva poole. Nad
Aluspõhi pinnakatte all olev, umbes 350-600 miljonit aastat vana settekivimite lasund. Argilliit kiltsavi, kõvastunud, plastsuse kaotanud savikivim. Avamus ala, kus kindla vanuse või koostisega kivimid ulatuvad otse maapinnale, või on kaetud õhukeste kivistumata pinnakatte setetega. Balti klint ligi 1200 km pikkune, Ölandi saare lähistelt algav ja Laadoga järve lõunakaldani ulatuv järskude astangute süsteem. Barjäärriff vallrahu, üksteisele kinnitunud merepõhja organismide (korallid, lubivetikad, käsnad jt.) lubiskelettidest moodustunud piklik, vallitaoline merepõhjakõrgendik. Bentoniit merepõhja langenud vulkaanilisest tuhast moodustunud settekivim. Bioherm organismide poolt moodustatud merepõhjakõrgendik. Delta jõe tasane lehviku- ehk kolmnurgakujuline suudmeala. Distaalne liustikuservast kaugem osa. Dolokivi mineraalist dolomiit koosnev kivim
Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise Usklikud: kristlased Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: Kevin Rudd Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 RIIGIPÜHAD · 1. jaanuar- Uus aasta · 26. Jaanuar- Austraalia päev · Jooksev kuupäev- Suur reede · 25
1. Viis: rahvusparkide rajamine 2. Takistav tegur: inimesed ei ole rahvusparkide rajamisega nõus. Ettepanekud: tuleks inimestega rääkkida. 2. Viis: ökoloogilise jalajälje vähendamine Takistav tegur: kulub palju bensiini. Ettepanekud: Tuleks sõita ainult siis, kui on vaja. Vaata ökoloogilist jalajälge lk 43. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 38 Õpiku ülesanded Õpik lk 13. Suure vallrahu kirev elustik. Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … Õpik lk 17. Kui palju vihmausse elab mullas? Vastused küsimustele. Õpik lk 19. Kui kiiresti liigub tigu? Vastused küsimustele. 1. … 2. … Õpik lk 24. Ka tigu võib olla lemmikloom. Hiidteole vajalikud elutingimused. Õpik lk 24. Ussid teevad komposti. Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … --- 39 Õpik lk 29. Miks on krillid tähtsad? Vastused küsimustele. 1. … 2. … 3. … Õpik lk 38.
Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes. · Erandeid vähe (troopika poole minnes väheneb nende liikide mitmekesisus: pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened)
UusMeremaalt 17%, ÜK ja Iirimaalt 11%, USAst 10%, mujalt 19% . Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru (Ayers Rock) ja Kakadurahvuspark. Austraalia pildistatuim looduslik objekt on Uluru punakat karva maailma suurim monoliit keset lõputut punast kõrbe. Vaatamisväärsuseid on Austraalias palju ning mitmekesiseid: 26 a) Maailmakuulsad looduslikud vaatamisväärsused (näiteks Uluru, Suur Vallrahu, Suur Veelahkmeahelik, vihmametsad jne) b) Omapärane loomastik (kukkurloomad kängurud jne, nokkloom) ja taimestik c) Suurlinnade arhitektuur (kuulus Sidney ooperiteater, Brisbane, Adelaide) d) Vaikse ja India ookeani randade pakutavad lõõgastumisvõimalused ning tegevused (surfamine, Suurel Vallrahul sukeldumine) e) Tegevustest saab harrastada veel näiteks Austraalia Alpides suusatamist f) Põliselanike (aborigeenide) kultuur sisemaal
annaabi.ee 
