NI$U AJALUGU Nisu on maailma vanim kultuurtaim Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga. Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi turvasmullad. Kasvunõuded - suvinisu Idaneb temperatuuril +1..2 °C Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C Järelvõrsed ja hilisvõrsed Nõrk toitaine omastamise võime Eelistab...
Nisu Mis on nisu? Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperkond Maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas Üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Väga tähtis teravili Kultuurtaim Kirjeldus Teraviljade seas kõige levinum Kõige pikaealisem Kasvab hästi soojemas kliimas Nisupea otsas on sellised okkad vms, mille järgi saab neid teistest eristada Kasvatuspiirkonnad Kõige algselt kasvatati nisu Ees-Aasias umbes 9000 aastat tagasi (nö Viljaka poolkuu alad) Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikuj...
Brasiilia soja tootmine on kasvanud üle 3000% viimase 35 aasta jooksul. Mato Grosso ja Paraná koos kasvatavad üle 49% kogu sojast Brasiilias. Hektari tootlikkus on suurenenud 37,8% võrra alates 1990. aastast. Soja ja soja derivaatide ekspordiga teenis Brasiilia 2005. aastal üle $ 9 miljardi (toodeti 51 miljonit tonni soja). Nisu Basiilia troopiline kliima ei ole väga soodne nisu kasvatamiseks. Seetõttu toodetakse kahes külmemas piirkonnas 90% nisust. Vaatamata sellele impordib Brasiilia umbes 5 miljonit tonni nisu igal aastal. Suhkruroog Koloniaalajal sõltus suuresti suhkruroo tootmisest Brasiilia majanduslikku heaolu. Täna on Brasiilia maailmas suurim suhkruroo tootja. Suhkruroo tootmine on koondunud 6 Brasiilia piirkonda: São Paulo, Minas Gerais, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Paraná. Need 6 toodavad 82% kogutoodangust. Brasiilia koristas 558 miljonit tonni suhkruroogu 2007.aastal, mis oli 17,62% suurem võrreldes 2006
. Kaeravalgu koostis on täisväärtusliku toitumise seisukohalt parem kui teistel teraviljadel. Kaerast valmistatud toidud on kergesti seeduvad. Kaerakliid aitavad vähendada vere kolesteroolisisaldust. Oder Oder sisaldab valke, tärklist, teda tarvitatakse odratanguna, odrakruubina, hea taimse valgu, B grupi vitamiinide ja kiudainete allikas. Nisu Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi , sealhulgas makarone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Kokkuvõte Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik. Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes
Maisi täisterajahu energiasisaldus on 1504 kJ/358 kcal 100 g kohta. Nisu (Triticum) Nisu on maailma kõige tähtsam teravili. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Enam toodetakse nisu rikastes piirkondades - Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias. Tuntud 14 nisuliigist kasvatatakse maailmas enam tavalist ja durumnisu. Viimane on eriti kõva kleepvalguga nisu, millest valmistatakse spagette, makarone ja nuudleid. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Meil valmistatakse nisust mannat, paljudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Oder (Hordenum vulgare) Oder on vähenõudlik nii pinnase kui ka kliima suhtes. Otra kasutatakse nii loomasöödaks kui ka inimtoiduna, põhiliselt õlle ning viski toorainena. Arengumaades on oder küllalt tähtis toiduteravili. Riis (Oryza sativa)
Koostanud: Gertu Teidla ·Nisu (Triticum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond ·Tähtis teravili ·Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena · Nisu kasvab kuni 2m kõrguseks ·Nisu on tuultolmleja Nisu levik Nisu levik Nisu levik ja kasvatuspiirkonnad · Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana · Peamised eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Nisu kasutamine · Nisust tehakse jahu ja jahust saia ning makaronitooteid · Nisujahu kasutatakse paljudes küpsetistes ja muudes toitudes Ajalugu · Nisu on umbes 9000 aastat vana · Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba · Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Genoom · Teadlased on avastanud 2010-ndal aastal äärmiselt keerulise genoomi · See võib päästa maailma näljahädast
· Nisu · Oder · Kaer · Rukis Nisu- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on väga tähtis teravili. Teda kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makaroone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakanud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Oder- ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on
NISU NISUST Nisu on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond Ta on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem Esimesed nisukasvatajad EesAasias elasid neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguses LIIGID Kultuurinisu liike on ligi 20 Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkladest Tähtsamad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu millest valmistatakse makarone TALINISU JA SUVINISU Tuntakse talinisu ja suvinisu Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab üle talve ning lõikus toimub järgmisel aastal Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse ...
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus.
Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pustaks. 4) Mispärast on mustmullad erilised? Rohtlates on valdavad suure huumuse sisalduse ja tüseda huumushorisondiga mustmullad, mis on kujunenud koos rohukamaraga.Nad on erilised oma hea mulla ja huumusesisalduse pärast. 5) Võrdle inimtegevust rohtlates ja metsvööndites. Metsa vööndis on pölisrahvad kes kasvatavad pötru ja toituvad peamiselt mereloomadest ja kaladest. Rohtlates tehakse palju pöllutööd toitutakse nisust, maisist, koduloomatest peetakse kõige rohkem veiseid. 6) millised keskkonnaohud kaasnevad rohtlate kultuuristamisega. Vee- ja tuule-erosioon 7) iseloomusta vabal valikul ühte rohtlat! Stepid-madala rohustikuga (-30cm) nad on puudeta tasandikud.
............................................................... 2 Pudrud................................................................................................................. 2 Mannapuder........................................................................................................ 3 Riisipuder............................................................................................................ 3 TERAVILJAROAD Pastatooted Pasta mõiste – tooted kõvast nisust, durumist, valmistatud jahust ja/või mannast Pastaroogi võib serveerida nii pearoana kui ka eelroana, keedetud pastat lisandina lihatoitude juurde. Keedetud pastat kasutatakse salatite ja vormitoitude valmistamiseks, lisandiks puljongitele ja suppidele koostisainena. Pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. Pasta keetmine o Kasutatakse suurt anumat o Pasta pannakse keevasse vette (va täidetud pastatooted ja värske
Juustu tarbimiseks on see tüüp halvasti kohanenud, kuigi muna võib süüa 3-4 korda nädalas. õlidest suudab 0 tüüp omastada kõige paremini linaseemne- ja oliiviõli, mis mõjuvad positiivselt südamele, veresoontele ja need vähendavad kolesteroolitaset. 0 tüüp ei vaja pähkleid ja seemneid oma toidus, olenemata neist saadava kõrge taimse proteiini pärast. Kasulikud on vaid kõrvitsaseemned ja kreeka pähklid oma tsingirikkuse tõttu. Loobuda tuleks nisust ja enamikest teraviljatoodetest. Sportides tegeleda jõuliste kehaliste harjutustega. Toiduained, mida tuleks vältida: hani, peekon, sealiha, sink. Kaladest marineeritud heeringas, kaaviar, suitsulõhe. Edami- ja emmentaalijuust, kodujuust, parmesaan- , sinihallitus- ja shveitsi juust, jäätis, kohupiim, keefir, jogurt. Maapähkliõli, maisiõli, maapähklid ja mooniseemned, pistaatsiapähkel. Jahutoodetest kaerajahu ja kaerakliid, maisihelbed ja- jahu, nisukliid ja -idandid, tärklis,
tera. Esimesed teraviljad, mis kodustati olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi, seega teravili on olnud läbi aasta tuhandete inimeste üks põhilisemaid toidu allikaid. NISU Nisu on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukorda kuuluv taime perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on sööda-ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alatest õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud ka kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumustöödel ja ka katusematerjalina. Nisu on väga palju erinevaid liike, tuntumad neist on harilik nisu ehk pehme nisu ja speltanisu. Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr ning tänapäeval kasvatatakse meil
Käsitöö 8. klass ( 70 tundi aastas) Tööliigid : 1) õmblemine varrukatega ja kraega pluus. 2) silmuskudumine kampsun, vest või boolero. 3) heegeldamine 4) tikkimine riseljöö tikand 5) toitlustamine küpsetamine, praadimine. Pluusi õmblemine Kangasteks sobivad õpilastele linased, lavsaaniga (vähekortsuv) ja puuvillased kangad. Müügilolevate kangaste laiused on 80cm, 90cm, 110cm, 130cm(täissiid ja siidisegud)ja 140cm. 80cm, 90cm, 110cm, 120cm ja 130cm laiu kangaid nimetatakse KITSASTEKS kangasteks. 140cm ja laiemaid kangaid nimetatakse LAIADEKS(mõnikord ka topeltlaiadek)kangasteks. Pluusi õmblemiseks peame mõõtma pluusi pikkuse ja varruka pikkuse. Kitsa kanga puhul tuleb osta pluusiks 2 pluusipikkust ja 2 varrukapikkust. Laia kanga puhul 1 pluusipikkus + 1 varrukapikkus. Pluusipikkust mõõdetakse selja pealt kaelakondist kuni soovitava pluusi pikkuseni. V...
Frijole Mehhiko köök Oad,harilikult väikesed mustad oad,mis on keedetud ning searasvaga koos purustatud. Tortilla Mehhiko köök Lame,pannkoogi sarnane leib, jahvatatud maisijahust. Chorizo Mehhiko köök Värske vorst sealihast ja maitseainetest. Salsa Mehhiko köök Tomati baasil vürtsikas kaste. Tacod Mehhiko köök Maisist või nisust tehtud tortilla,mis on täidisega täidetud. Chilli con carne Mehhiko köök Tsillipulber,küüslauk,sibul,vürtsiköömned, veiseliha,tomat,oad,paprika. Kulebjaaka Vene köök Suur piklik pätsikujuline kihiline pärmi-või lehttainapirukas.Täidisena tarvitatakse enamasti liha või kala,kuid ka kapsast ja
jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Blended Whisky Tuntuimad viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Ameerika viski on Bourbon (burboon), Rye, Corn ja Straight. Valmistamisel on erinevused Euroopa viskidega suured. Viski valmistamine
katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja- Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel
sademete hulga. Majanduslikud eeldused Odav tööjõud Suur osakaal hooajatöölistel Odav transport aurulaevadega Kapitali olemasolu on väike Tollimaksuvaba poliitika Põllumajanduse tootmise vormideks on , ekstensiivne karjandus, istandused ja talud. Põllumajandus Loomakasvatus Põllukultuurid- tsitruselised, tubakas, nisu, suhkruroog, puuvill, mais Kasvatatakse veiseid, lambaid Varustab end ise- maisiga, nisuga, piima saadustega Ostab sisse- ligi kolmandiku tarvitatavast nisust Eksport- tubakat, puuvilla, suhkrurooga, tsitruselisi Kas esineb põllumajandusega seotuid keskkonnaprobleeme? Jah, Lõuna-Aafrikas on mullad kahjustatud tänu põllumajandusele. Viljaka saagi saamiseks kasutatakse valesid väetisi, pestitsiite ja raskeid masinaid. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Ilja.F/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariigi_p%C3%B5llum http://wiki.gomaailm.ee/wiki/louna-aafrika-vabariik/ http://www.annaabi
Segatakse kokku erinevatest ühelinnaseviskidest. Seguviski (blended whisky). saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Parimad seguviskid sisaldavad suurt hulka väga kvaliteetseid ühelinnaseviskisd, mida on segatud omavahel ja ka kvaliteetse teraviljaviskiga. Seguviski alaliik on Bourboni viski (bourbon whisky), mis koosneb eri teraviljadest (oder, mais rukis ja nisu). Teraviljaviski (grain whisky). Valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist. Teraviljaviskid on odavamad kui seguviskid. Rukkiviski (rye whisky). Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kanadas. Mõiste ei ole paraku väga täpne: enamasti on joogis rukkiviskit vähem kui 10%. Jook koosneb siiski valdavalt alkoholist, mis on tehtud maisist ja nisust. Viskiliköör (liquer whisky). Viskiliköör on liköör, mille alkohol tuleb viskist. 6 Kaubamärke
proteiinisisaldust. Liigse lämmastiku mõjul võivad taliodral kasvada järelvõrsed, mille tõttu väheneb kogusaak ja halveneb saagi kvaliteet. Kaer Kaera toitainete (N, P, K) vajadus on väiksem kui nisul ja odral. Fosfor- ja kaaliumväetised mõjutavad kaera saagikust vaid siis, kui nende toitainete sisaldus mullas on väike. Optimaalsest kõrgemad lämmastiku normid võivad põhjustada kaera lamandumist. Suurte lämmastiku koguste juures lamandub kaer nisust ja odrast kergemini. Kaera terasaaki suurendab peamiselt vaid külvieelselt või külviga samaaegselt antud lämmastik. Loomise eel või ajal antud lämmastik kaera terasaaki oluliselt ei tõsta, suurendab aga terade proteiinisisaldust.
Tsitrulised, tubakas, Nisu, suhkruroog, puuvill, mais · Enamarenenud loomakasvatusharud. Veised ja lambad · Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Eksporditakse tubakat, puuvilla, suhkrurooga, tsitruselisi · Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Maisiga, nisuga, piima saadustega varustab LAV ennast ise. · Milliseid põllumajandustooteid impordib? LAV impordib ligi kolmandiku tarvitatavast nisust · Milliseid ekspordib? LAV ekspordib tubakat,maisi, puuvilla, suhkrurooga, tsitruselisi. · Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas? LAV on ekspordilt esimeste hulgas metallurgia toodetega. · Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Lõuna- Aafrikas on mullad kahjustatud tänu põllumajandusele. Viljaka saagi saamiseks kasutatakse valesid väetisi, pestitsiite ja raskeid masinaid.
· Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Süüa võib aga tatart, maisi ja riisi. 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. · Valitakse sobiv liha tükk · Liha tükeldatakse kuubikuteks, kangideks või viiludeks risti kiudu · Pruunistatakse väheses rasvas · Lisatakse eraldi rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, vedelik ja maitseained · Pannakse haudepotti kaane alla hauduma 140*c juures
....................................................................................................8-9 Kokkuvõte................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Gluteeni talumatus ehk tsöliaakia on haigus mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Gluteenitalumatusega inimeste jaoks toimib gluteen organismis mürgina, mis hävitab peensoolt. Kahjustatud peensooles ei imendu organismile vajalikud ained, mis omakorda viib laia valiku terviseprobleemideni. Ligikaudu 50%-l gluteenitalumatusega inimestest kujuneb välja ka piimatoodete talumatus. Tsöliaakia võib olla suure hulga erinevate näiliselt põhjuseta sümptomite
juuksed. Egiptlased ka pesid ennast. Rikkad võtsid vanne. Preestrid raseerisid ennast. On leitud ka kamme. Olid olemas ka algelised iluvahendid (kasutati nt ookermulda ja malahiit). Kulme kaunistati ka söega. Ka tatoveeriti ennast. Kasutati ka erinevaid lõhnaineid. Toit Söödi juur ja puuvilja palju. Palju kasutati küüslauke, sibulaid, ube ja läätsesid. Otra ja nisust valmistati leiba. Odrast tehti õlut. Tatlist tehti ka alkohoolset jooki. Söödi ka liha (sigu, veiseid ja lambaid). Söödi ka kala. Äärmuslikult söödi ka kaameli liha.
Peamiselt elasid talupojad väikestes külades, mille ümber, või läheduses asusid põllud, mida talupojad harima pidid. Talupoegade elamus olid suured ruumid ning põrandat katsid õled. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid, mis olid tavaliselt tumedat värvi. Külmemal ajal lisandus ka teine ürp. Taskud neil ürpidel puudusid, seetõttu kaasavõetud eseme seoti vööle. Talupoegade peamiseks söögiks oli leib, mida valmistati rukkist või nisust. Joogiks oli õlu või kali. Liha sõid talupojad vaid niipalju, kui neil koduloomi enda tarbeks kasutada jäi. Feodaalid elasid mõisates, mis rajati looduslikult hästi kaitstud paikadesse. Feodaalide eluruumid olid talupoegade eluruumidest vägagi erinevad. Need olid mugavamad ja uhkemad. Feodaalid sisustasid oma aega jahipidamisega. Suur osa ka lihast, mida ülikud sõid oli saadud just tänu sellele ajaviitele. Ka toidulaud oli neil
kakaovõi, lõssipulber, kakaomass, vadakupulber, piimarasv, sarapuupähklimass, sojaletsitiin, E476, lõhna- ja maitseained, vanilliin. · Piimasokolaadi kakaosisaldus 30%. Sisaldab piima, sarapuupähkleid, soja. Võib sisaldada väikeseid lisandeid teistest pähklitest ja nisust. Toiteväärtus 38g: Toiteväärtus: 38 g Täiskasvan Päeva ule GDA1 ne GDA1 Energia: 205 2000 kcal 10% kcal Valke: 2,5 g 50 g 5% Erinevad 22 g 270 g 8% suhkrud: Süsivesikuid: 21,5 g 90 g 24% Rasvad: 11,5 g 70 g 17% Küllastumata 6,6 g 20 g 33% rasvad:
gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Ei tohiks pakkuda: Piim Kohupiim Juust Toorjuust Kodujuust Soovitatavad toiduained: Hapupiim ( kuna osa laktoosi on käärinud piimhappeks) Pika valmimisajaga juustud Marjad Kartul Tatar Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toit. Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine. Kõhnumine ja kasvupeetus võivad lastel olla ka ainsaks haiguse väljendusviisiks, mistõttu kui peres on teisi tsöliaakiahaigeid, peaks olema eriti ettevaatlik ja vajadusel pöörduma kohe arsti poole. Tsöliaakia Ei tohiks pakkuda: Nisu Rukis Oder kaer Soovitatavad toiduained: Puuviljad Kartul Köögiviljad Marjad Liha Kala Osteoporoos e
HIINA KÖÖK Hiina köök Üks populaarsemaid kööke maailmas Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad Köögikultuuride regioonid Kantoni ehk LõunaHiina köök Pekingi ehk PõhjaHiina köök Shanghai ehk IdaHiina köök Sichuani ehk LääneHiina köök Tavad Toitude maitsestamine ja tükeldamine peab olema tehtud köögis lauas maitseainete või noa kasutamine on barbaarne Lauale pannakse korraga palju eri roogi üsna väikestes nõudes igaüks valib, mis meeldib Hiinas kuulub heade tavade hulka süüa riisikauss viimse kui terani tühjaks Pulkade ajalugu Mõned Hiina õpetlased usuvad, et esimesi söömispulki ei kasutatud mitte söömisel vaid toidu valmistamisel Väikesed toored toidutükid pakiti lehtedesse ning kepikeste abil pandi kuumad kivikesed selle pakendi sisse. Sel ...
. Challah palmistetakse 6-st taignaribast ja laual peab neid alati olema kaks. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed.Aga samuti juudid söövad erilist toitu ka paasapühade ajal mis tavaliselt kestavad 7-8 päeva tavaliselt aprillis või märtsis. Kui täpsemalt siis ainult sellel ajal nad saavad süüa Matsat. Matsa on põhimõtteliselt happendamatu leib.Matsat valmistatakse veest , nisust, rukkisest,, ja kaeerast.Paasapühad on judaismis peetavad pühad millega mälestatakse juutide vabastamisest egiptlaste vangist Moosese juhtimisel.Huvitav fakt on veel see et, isegi Mcdonalds on Israelis kosheerne. Palmitsema-Valmistama Kosheerne mcdonalds Jerusalemis Challah leib. Matsa Palmitsema-Valmistama
mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Gluteenitalumatus - Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Peaks tarbima värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud 4) Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse pruunistatud maitseköögiviljad, maitseained ja hautatakse 140 kraadi juures pehmeks. Hautatakse nii suuri-, kui väikseid tükke. Näiteks Asuu, Klopsid, Liharullid, Pikitud liha, rulaadid jne... 5) Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5
- koha 26. Millal kontrollitakse kliendi käest saadud sularaha - enne sahtlisse panekut - tööpäeva lõpus - enne panka saatmist 27. Millised toiduained on valgurikkad? - piimatooted, köögivili, kalatooted - piimatooted, teraviljatooted, lihatooted - piimatooted, lihatooted, kalatooted 28. Kes vastustab võltsitud alkoholi eest kaupluses - kaupleja - tootja - müüja 29. Millisest teraviljast on valmistatud kuskus? - maisist - riisist - nisust 30. Viinereid - ei tohi müüa pärast pakendil näidatud tähtaega - tohib müüa pärast pakendil näidatu tähtaega - tohib müüa, kui on eraldatud teistest viineritest ja hinda on alandatud
purustatud. Tortilla Mehhiko Lame,pannkoogi sarnane leib, jahvatatud maisijahust. Chorizo Mehhiko Värske vorst sealihast ja maitseainetest Salsa Mehhiko Tomati baasil vürtsikas kaste. Tacod Mehhiko Maisist või nisust tehtud tortilla,mis on täidisega täidetud. Chilli con carne Mehhiko Tšillipulber,küüslauk,sibul, vürtsiköömned, veiseliha,tomat,oad,paprika. Kulebjaaka Vene Suur piklik pätsikujuline kihiline pärmi- või lehttainapirukas.Täidisena
Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias, Venemaal mustmulla tsoonis ja Baltikumis. Saagitasemed kõiguvad 2 - 8 tonnini hektari kohta. 6 - 8 tonnine saak saadakse niisutustingimustega. 2006. aastal oli Eestis nisu kasvupind 89,4 tuhat ha, sellest talinisu 26 % ehk 23,1 tuhat ha. Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu
VISKI Kristiina Jaagus MT-09A Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagad...
Teraviljapõllud Ellinor Tänna 6.A Eestis kasvatatavad teraviljad on · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Maailmas kasvatatakse lisaks teraviljadest veel maisi, hirssi, sorgot, metsikut riisi, tatart Teravilju kasvatatakse tärkliserikaste terade saamiseks Nisu · Nisu on Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana · Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina · Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest teraviljadest · Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima jääda, sest aretatud sortide tera ei kuku ise viljapeast välja · Nisujahust küpsetatakse saia, kooke, aga tehakse ka nt makarone Nisust saadavad tangained · Nisujahu kasutatakse saia ja muude küpsetiste valmistamisel · Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel ...
keedetakse väheses vedelikus. · Töötlemine mikrolaineahjus 3. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Gluteenitalumatus - Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Peaks tarbima värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud 4.Hautamine on kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Nt. Pikitud liha, rulaad, liharullid, klopsid, pajaroog, asuu, guljass, rahuu, pilaff, risoto, stroogonov. 5.Küüslaugukartulid, keedu kartulid, pariisi kartulid, praetud kartulid, pähklikartulid,
jõukamates peredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Toas hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli võõraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja-Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini.
põhiliselt naerist, kapsast, Lääne-eesti. teraviljad Tangupuder oli rituaalne toit. See oli seotud esivanemate austamisega, putru viidi hingedele. Tangupuder oli varrutoit, pulmatoit ja matusetoit. Tallinna pagarid küpsetasid oma kaupa peamiselt Saare- ja Hiiumaalt ostetud nisust. Lääne-eesti. köögiviljad • Saaremaal ja Hiiumaal kasvatati kapsat vähe, seda söödi enamasti värskelt või säilitati pooleks või veerandiks lõigatuna, kergelt kupatatuna aianurgas vaiade vahel. Seal nad hapnesid ja talvel külmusid. Talvel raiuti vajalik osa toiduks.
TERAVILJATOOTED JA TERVIS Tene Must MT13-PE Teravili · Toiteväärtus · süsivesikuid 6080%, peamiselt tärklist · taimseid valke 815% · tervisliku keemilise koostisega rasva 17% · rikkalikult kaitsvaid toitaineid: Bvitamiini, mineraalaineid (rauda, tsinki, seleeni, mangaani, magneesiumi) · sisaldavad rohkesti kiudaineid · päevasest energiavajadusest tuleks katta üks kolmandik teraviljatoodetega Teravili · Teraviljad peaksid olema esindatud igapäevases söögisedelis, nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast · Kõige tervislikum on süüa teraviljatoite hommikuti · Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks Teravili · Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on kogunenud teravi...
Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega ,mistõttu nad võisid püsida aastasadu. Toidulaud olid feodaalidel tavainimesest rikkalikum :söödi liha ,saia, joodi veini .Liha pakuti peamiselt keedetult ,mistõttu riknes see ka üsna kiiresti .Põhiliseks joogiks oli vein ,mida lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud ,kui just veini soojaks ei aetud .Talupojad aga sõid palju leiba ,mida valmistati rukkist või nisust ,kaeraputru ,samuti ka kodust juustu.Piim ei olnud talupoegadel põhijoogiks ,sest see kippus kiiresti hapnema.Selle asemel joodi õlut või kalja .Liha sõid talupojad vähe ,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi . Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said .Levinud olid ka turniirid .Enamasti peeti seal ratasakahevõitlusi ,kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikides hobuse seljast maha lüüa .
praadida või grillida. Mõnikord segatakse polentat juustu, näiteks parmesani või gorgonzolaga. Frijole Mehhiko köök Oad, harilikult väikesed mustad oad, mis on keedetud ning searasvaga koos purustatud, kuumutatakse enne söömist. Tortilla Mehhiko köök Nisust või maisijahust valmistatud õhuke mehhikopärane leib, mille täidiseks võivad olla nii soolased kui ka magusad lisandid. Sisaldab palju kaltsiumit, kuna valmistatakse lubjaveega. Chorizo Mehhiko köök Valmistatakse värskest sealihast ning neid tuleb enne söömist
mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid.Ellusuhtumine- pidasid olulisesk Jumalaid.Lihtrahava ja ülemikihi eluolu-ülikud elasid luksuslikes 2 või 3 korruselitse majades, veetsid palju aega külaliste seltis ja pidudel, käisid jahil.Lihtrahavas elasid palimelehtedest katustega savionnides, nende päei täitis töö, enamasti toitusid nisust ja odarajahust, harva said ka lihtaoitu, lahja õlu.Perekond- Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed.Usk- Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot.
Jaapani visuaalses kultuuris on tähtis koht kirjakunstil. Nende hieroglüüfid on välja arenenud piltkujutistest. Tihti luuakse neid maalides. Kalligraafia on tehtud hoogsalt, tunde ajendil, kuid siiski on elegantne ja dekoratiivne. Jaapanis nimetatakse kalligraafiat shodo-ks mis on tõlkes ,,kirjutamisviis". Jaapanis õppivad seda kõik inimesed kes soovivad, kuid põhikoolis on selle põhielemendid lastele kohustuslikud. Pintsel, must tush, tushikivi ja käsitsi valmistatud riisipaber on need 4 juveeli. Kaisho Kaisho on sõna otseses tõlkes õige/korrektne kirjutamine. See on stiil, kus sõna kirjutamisel iga joon on tehtud läbimõeldud selgel ja tasakaalustatud viisil. See on oma vormilt väga sarnane vormiga, mida näeb nt ajalehes. Üldiselt õpivad kalligraafia õpilased seda stiili kõige esimesena, sest see on sarnane märkidega, millega nad on juba tuttavad ja kasutavad. Aga samal ajal on see võimalus harjuda kasutama õigesti pintslit. Gyou...
kivist ning katused katusekivist (lõuna).See oli ilma korstnata suitsutare, mis koosnes muldpõrandaga ruumist. Elamu sisutus oli üsna napp. Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere magama mahtus (ülejäänud, kes ei mahtunud, pidid magama põrandal õlgedest asemel) ja kirst, kuhu oli paigutatud rõivad ning muu vara. Samuti asetses majas suur söögilaud koos järidega. Tähtsaim toit oli leib. Põhja pool oli see valmistatud rukkist ning lõunapool nisust. Valmistati ka putru ja körti. Söödi herneid, ube ja naereid. Kartulit veel tollal ei tuntud. Pühapäevadel ja pühadel söödi ka liha ja mune. Põhjas eelistati sealiha, aga lõunas lambaliha. Ristiusuga kaasnes ka ulatuslik kala tarvitamine toiduks. Jookidest olid tuntud kali ja õlu. Lõuna pool tunti ka veini(lahjendatud viinamarjavein). Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Feodaalid jagunesid vastavalt tähtsusele
Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja toit Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja-Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu, lõuna pool joodi rohkem veini. Varasel
piimhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. • Polühüdroksüaklanoaadid (PHA, PHB, PHBV, PHBH) hõlmavad väga suurt ja mitmekesist rühma hüdroksülkarboksüülhapete polüestreid. PHA- d on bakterite sünteesitavad varuained, mis on looduses laialt levinud. PHB sünteesimisega pole mingit probleemi, seda plasti toodavad mikroorganismid valmiskujul. • Tärklis on looduslik polümeer, mida saadakse maisist, kartulist, nisust, tapiokist jms. Bioplastikute liigid • Polüolefiinid polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP) on enimkasutatavad plastid. Need bioplastid ei ole biolagunevad. • Polüamiidi (PA) toodetakse osalise bioplastina. • Biopolüuretaanide (PU) omadused on väga laialt modifitseeritavad, neid on vahtudes duroplastideni. Valmistamisel võib kastada looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis
Teravili ja kartul on inimese peamised taimsed toiduained. Üle poole maakera põllumaast on teravilja all ja toodang on 300 kg ühe inimese kohta aastas. Inimese jaoks on tähtsamad teraviljad riis, nisu ja mais. Moodustavad ¼ maailma teravilja toodangust. Suurimad riisi kasvatajad on Hiina (200 mln t/a) ja India (ligi 150 mln t/a). Nisu ja riisi kogusaak maailmas on peaaegu võrdne. Nisu kasvatatakse ligi 70 riigis. Kõige rohkem Aasias (42%), Euroopas 1/3 maailma nisust. Üle poole nisust saadetakse: Hiinast, Indiast, USA-st, Prantsusmaalt, Venemaalt. Maisi kasvatatakse enam USA-s, kust on pärit 44% maailma maisitoodangust. Maailmas moodustab rukkitoodang 3% maisi, riisi või nisutoodangust. Lõuna riikides on olulisel kohal õlukultuuride kasvatamine, 2/3 tarbitavast rasvadest saab inimkond taimedest (päevalill, oliivipuu, raps jt.). Külvipinna suuruselt järgneb teraviljale söödakultuurid (peamiselt Põhja riigid).
ainetest leidub rauda, kaltsiumi- on kõrge toiteväärtusega *Värvuselt elevandiluust pruunikaslillani *Heledam on pehme, kergelt magusa maitsega *Tumedamat värvi maitseb nagu pähkel *Säilitada külmas, pimedas kohas, kinnistes nõudes Teraviljasaadused *Manna - saadakse jahu valmistamisel kõrvalsaadusena nisust või maisist. Teraline, helekollase värvusega, paisub kuumas vees. *Tatar - kolmetahuline, pruunika värvusega *Hirss - kollane, jahuse väljanägemisega, tahab korralikku pesemist ja kauaaegset keetmist. Tera suurem mannast *Kaunviljad - kuivatatud herned (terved, poolikud, ühevärvilised või segavärvilised); kuivatatud põld- ja
piiritus Alkoholi sisaldavad tooted. Odekolonn Kosmeetikatooted Mitmesugused lahustid Puhastusvahendid Vedelkütsed VIIN Alkoholi sisaldav jook. Koosneb veest ja etanoolist. Etanooli sisaldus 3580 %. Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks. Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua viin. VISKI Valmistatakse odrast, rukkisest, nisust ja maisist. Destilleeritud jook, mis on lastud seista tammevaatides. Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. KONJAK Prantsusmaal Cognac' i piirkonnas viinamarjaveini destilleerimisel saadud
Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega,mis tõttu nad võisid püsida aastasadu. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid,mis olid tavaliselt tumedat värvi. Külmemal ajal lisandus lambanahkne ürp. Nööpide asemel olid sidumispaelad. Taskud puudusid,mistõttu kaasavõetud esemes seoti vööl rippuvasse kukrusse. Nii nagu riided,polnud ka talupoja toidulaud eriliselt kirev. Söödi palju leiba,mida valmistati rukkist või nisust,kaeraputru,samuti ka kodust juustu. Üllatuseks polnud piim talupoegade põhijoogiks,kuna see kippus kiiresti hapnema. Selle asemel joodi õlut või kalja. Liha sõid talupojad vähe,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi. Keskaja inimestel oligi põhiliselt üks ja suur vahe,nende jõukuse vahe. Inimesi hinnati nende võimsuse ja rikkuse järgi. Kellel neid polnud,ei olekski justkui kuulunud ühiskonda.Arutlust kirjutades sain ma kaks tähtsat asja teada,seda et feodaalide elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
