KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei
· sobivus Organisatsiooni eesmärgid on hierarhilised. Nende tipus on missioon, mis on organisatsiooni eksisteerimise põhjus. Missioon kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. Tihti kirjeldatakse kliente ja turuosa, kellele tooted ja tulemused on suunatud. Jägnevad strateegilised eesmärgid kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas perspektiivis. Järgmised eesmärgitasandid on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. Planeeritakse alati keskkonna kontekstis. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Sellest lähtuvalt määratakse missioon ja tegevussuunad, hinnatakse olemasolevat olukorda ja tuletatakse vastavad tegevusplaanid. Planerimine on kindlasti edukam, kui kavandamisele kaasata töötajad, kellel hiljem tuleb neid plaane täitma hakata. Nii tugevneb töötajate motivatsioon. Kliendi teenindamises või toote
Töökeskkonnas tähendab risk eelkõige töötaja tervise halvenemise või tema hukkumise tõenäosust. Millele püütakse kaasa aidata riskide haldamisega? Riskide haldamisega proovitakse kaasa aidata ohutuma töökeskkonna loomisele ,ja riskide vähendamisele. Riski haldamise astmed Riskide haldamise esimeseks etapiks on riskide hindamine. Järgnevateks riskide haldamise astmeteks on riskide kindlaks määramine ja võimalikke kahjude hindamine. Millega on seotud strateegilised, taktikalised ja operatsiooniriskid? Strateegilised riskid on enamasti seotud investeerimisotsustega ja rahavoogude juhtimise planeerimisega. Taktikalised riskid võivad olla seotud täiendavate kuludega toimingute täiustamisel laonduses ja transpordis, ladude planeeringute muutmisega, otsustega varude juhtimisel jne. Operatsiooniriskid on üldjuhul kaupade kadumise, hävimise, vigastuste ja muude selliste juhtumitega. Nimeta logistilise ahelariskirühmad. Nendeks on kahjurisk , ajarisk ja inforisk
Visiooni iseloomustab: ei sisalda numbreid, kirjeldab ideaale, on suunanäitajaks, on ettevõttespetsiifiiline, see on loodud paljude inimeste poolt, on teadvustatud tervele meeskonnale ehk siis avalik. Visioon peab aitama ettevõtjal keskenduda olulisele, mis viib pikaajalise eesmärgi realiseerimisele ning aitab mitte killustuda igapäevatoimingutes. Organisatsiooni missioonist ja visioonist saavad alguse ka organisatsiooni eesmärgid. On olemas strateegilised eesmärgid, taktikalised eesmärgid ning operatiivsed eesmärgid.Strateegilised eesmärgid on üldisemad kui taktikalised ja operatiivtasandi eesmärgid ning peaksid näitama eelkõige muutusi üldise positsiooni ja valdkonna arengu osas. Üldiselt soovitakse saavutada uut seisundit mitte numbrilisi näitajaid. Visioonini jõutakse läbi üldisete ehk strateegiliste eesmärkide. Strateegilised eesmärgid on visiooni täpsustavad sihid ning ütlevad, kus me tahame olla teatud aja pärast. Eesmärgid väljendavad
sagedust ja mõju. Logistilise ahela usaldusväärne funktsioneerimine sõltub sellest, kuivõrd suudetakse maandada ahelas riske. Riskianalüüs logistikas ei tähenda üksnes potentsiaalsete riskide väljaselgitamist, vaid ka riskitasemete ja konkreetsete riskitegurite väljaselgitamist. Riskianalüüs logistikas võimaldab hinnata positiivsete ja negatiivsete tegurite mõju lõpptulemusele. Riskid logistikas võib jaotada: strateegilised riskid taktikalised riskid operatsiooniriskid välised riskid inimressursi kasutamisega seotud riskid IT/ andmetöötlemise ja –vahetusega seotud riskid finantsriskid Strateegilised riskid on enamasti seotud investeerimisotsustega ja rahavoogude juhtimise planeerimisega. Taktikalised riskid võivad olla seotud näiteks täiendavate kuludega toimingute täiustamisel laonduses ja transpordis, ladude planeeringute muutmisega, otsustega varude juhtimisel jne
· noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida (spetsialiseerida), pidades silmas treenituse ülekande efekti, viies miinimumini negatiivne ülekande efekt. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: · oskuste ja vilumuste formeerimine, mille baasil, kasutades positiivse ülekande efekti, luuakse antud spordiala tehnilis-taktikalised vilumused; · üldise töövõime tõstmine ja säilitamine ning nende võimete treenimine, mida spordiala küllaldaselt ei arenda; · aktiivse puhkuse, töövõime taastumise kiirendamine ja monotoonsuse vältimine. Kehaliste harjutuste valikul treeninguprotsessis optimaalse efekti tagamiseks on vajalik silmas pidada järgmist: · treenijate individuaalsed iseärasused: tervislik seisund, vanus, sugu, kehaline areng,
Tankitõrjerelvasüsteemid Raketisüsteemid: MAPATS, MILAN Kahurid: Pvpj 1110, M40A1 Relvastus ja tehnika Soomustehnika Soomustransportöörid: Sisu XA-180EST, Sisu XA-188 , BTR-80UNSh Soomusautod: Mamba Alvis Kaudtulerelvasüsteemid Haubitsad: FH-70, D-30 Miinipildujad: m/41B, M252, B-455 Õhutõrjerelvasüsteemid Kahurid: ZU-23-2 Raketisüsteemid: Mistral Transpordivahendid Maasturid: Mercedes-Benz G-klass, Volkswagen 183 Taktikalised veoautod: MAN mil gl, Mercedes-Benz UNIMOG, DAF, Volvo C300, ZiL-131 Roomikveokid: Hägglunds Bv 206 Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad Scouts-pataljon Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Viru Üksik-jalaväepataljon Rahuoperatsioonide Keskus Üksik-sidepataljon Üksik-vahipataljon Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Suurtükiväegrupp Õhutõrjedivisjon Pioneeripataljon Kaitseväe keskpolügoon Tänan kuulamast !
Hinna kujundamisel kasutatakse 2 strateegita: Turu koorimine tootmist alustatakse väikeses mahus ja müüakse kõrgete hindadega jõukamatele ostjatele. Pärast ennde nõudmiste rahuldamist alandatakse hinda ja minnakse järgmiste tarbijagruppide juurde. Majanduslikult kasulik aga riskantne strateegia Turu vallutamine kohe tullakse välja suurte koguste ja madalate hindadega, et konkurentide ees hõivata turg, kasulik, kui püsikulud on väikesed. Tasupoliitika taktikalised võtted hinna soodustused majanduslikel kaalutlustel, psühholoogilistel kaalutlustel (499.-), müük järelmaksuga, igasugused sooduskampaaniad. Turustuspoliitika Ülesandeks on viia toode turule, teha tarbijale kättesaadavaks õigel ajal ja õiges kohas. See seisneb ühe või mitme vahendaja kujundamises. Turustuskanaliteks võivad olla: kaupluste kaudu kaotame kontrolli lõpphinna ja osa kasumi, müügiagentide kasutamine nemad
RIIGIKAITSE KT nr.2 1. Mis on jagu, meeskond, rühm, kompanii, patarei, pataljon, rügement, brigaad, diviis, korpus, armee? Kui palju on neis sõdureid ja millistest väiksematest üksustest need koosnevad? Millised on nende üksuste NATO taktikalised tingmärgid? Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 5...15 inimest. Harilikult kuulub jagu rühma koosseisu. Jao isikkoosseis võib olla jagatud lahingpaarideks, lahingkolmikuteks, gruppideks või pooljagudeks. Jao koosseis ja relvastus sõltuvad otstarbest ja ülesannetest. Näiteks: · jalaväejagu · motolaskurjagu · luurejagu · snaiprijagu · tulejuhtimisjagu · pioneerijagu · juhtimisjagu · sidejagu
.... 17 2.1.1. Tegevuskulud ........................................................................................... 19 2.1.2. Tegevusvälised kulud ............................................................................... 23 2.2. Lendude hilinemised, puhvrid ja nende ette-ennustatavus .............................. 24 2.2.1. Hilinemised ja hilinemiste definitsioon .................................................... 24 2.2.2. Taktikalised ja strateegilised hilinemiskulud ........................................... 25 2.2.3. Puhvrid ja nende kasutamine .................................................................... 26 2.2.4. Etteplaneerimise võimalused .................................................................... 28 2.3. Sissejuhatus hilinemiskulude arvutlusse .......................................................... 29 2.4. Järeldused.......................................
Balti riikide ja rahvaste valikud ja võimalused II maailmasõjas On üldlevinud arvamus, et sõja tulemusi mõjutavad riikide taktikalised käigud ning hea riigijuht. Enamik riikide kohta, mis osalesid II maailmasõjas, see ka kehtib. Kas Balti riikide saatus sõltus samadest faktoritest? 23.08.1939 sõlmisid Natsi Saksamaa ja NSV Liidu esindajad Molotovi Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. Eesti ja Läti jäid Nõukogude Liidu mõju alla, Leedus algselt Vilniuse piirkond, hiljem ka kogu Leedu. Kõikide riikidega toimiti
Võrdlev valik võrdleme erinevaid projekte, et valida endale sobiv Ärilised projektid rahaliselt täpselt mõõdetavad Sotsiaalsed projektid kulud ja tulud ei ole täpselt määratud Investeeringute valimisel arvestatakse: Idee, eesmärgikesksus, Tulu, Tasuvusaeg, Nüüdispuhasväärtus, Kasumiindeks, Sisemine tasuvuslävi. Strateegilised otsused kaugeleulatuvad otsused, mida teevad tavaliselt juhtkond või omanikud. Taktikalised otsused lühiajalises perspektiivis. investeerimisprojekti efektiivsuse hindamine Kasutatakse kahte diskonteerimata efektiivsuse hindajat: 1. Tasuvusaeg (on aeg aastates, mis kulub esialgse investeeringu tagasiteenimiseks tulevaste rahavoogudega) 2. Arvestuslik rentaablus (ARR on aasta keskmise puhaskasumi ja investeeringu keskmise summa jagatis) ja kolme diskonteeritud efektiivsusnäitajat: 1
Erinevalt teiste valgustite valgusest on laserikiirde kontsentreeritud tavatult palju energiat, ta on koondatud ruumis (peenesse kimpu), paljudes laseritüüpides ka ajas (lühivälked), samuti värvuses (kiirguse ülikitsas spektrijoon). 6 · Sõjaväes Koos relvadega on arenenud ka erivahendid ja lisaseadmed, nagu taktikalised valgustid ja nende filtrid, summutid, optilised, punatäpp-, laser-, infrapuna- lasersihikud, hülsikogujad ja öösihikud. Selles kategoorias on politsei ja sõjaväe relvad peaaegu eristamatud. Erivahendeid lisatakse standardrelvadele, et suurendada nende täpsust ja tulealustuskiirust. · Sidetehnika valguskaablid Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, kus kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- ja plastikkiud. Võrreldes tavaliste telefonivõrkudega
Kategooria juhtimisel on välja töödeldud kaheksa astmeline mudel, mis on välja arendatud jaekaubanduses. Kõige pealt toimub kategooria määratlemine, siis kategooria roll, väärtustamine ja sihtgruppide defineerimine, strateegia, taktikad, plaani juurutamine ja ülevaade, kategooria tulemuskaardid ning viimaseks märkused mudeli kohta. Kogu tulemus saavutatakse alles nelja kuni viie aasta jooksul. Kaubakategooriate juhtimise põhilised taktikalised elemendid kaupluses, mille abil saavad jaekaupmehed ellu viia juhtimise plaane ning samas ka mõjutada ostjate oste. Põhilised on hinnakujundus, toodete paigutus ja promotsioon. Üks põhiline kaubakategooria juhtimise juures on konkurents. Konkurentsieelise saavutamiseks peab ettevõtte näitama paremaid tulemusi kui konkurendid. General Electricu juht Jack Welch toetus ettevõttet püstitades lihtsale põhimõttele: kui ettevõttel pole konkurentsieelist, siis pole mõtet ka konkureerida
Samuti toimub otsuste tegemine ja vastuvõtmine organisatsiooni tasandil, mida kõrgemal juhtimistasandil seda tehakse, seda keerulisem on otsus ning sellega kaasnevad tagajärjed. Juhtide poolt langetatavate otsuste tüüpidega saab siduda ka infosüsteemide tüüpe. Vastus tuleb leida küsimusele milliseid infosüsteemide tüüpe oleks vaja kasutada antud otsuste langetamiseks. 2.1 Otsuste tüübid Otsuste tüüpe on neli, nendeks on: strateegilised, taktikalised, teadmus- ja operatsioonilised otsused. Infosüsteemide tüüpe saab siduda ka juhtide poolt langetatavate otsuste tüüpidega. 1. Strateegilised otsused on seotud ettevõtte peamiste eesmärkidega ja suundadega. Otsused on põhilise tähtsusega ning ulatusliku ja pikaajalise mõjuga. Need määravad kindlaks ettevõtte seosed ümbritseva keskkonnaga eelkõige toodete ja teenuste ning nende turgude seisukohalt. Tehakse tippjuhtimise tasandil. ,,Kas jätkata Y toote tootmist?". 2
punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. Otsustava viienda geimi ees on uus loosimine. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Võrkpallimängu iseärasused Võrkpallimängul on mitmeid ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asub suhteliselt väikesel maa-alal, 6 kummalgil väljakupoolel · Mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonid on erinevad tehnilised ja taktikalised nõudmised · Võrkpall on ainuke spordiala, kus mängijal tuleb oma maksimaalset jõudu kasutada toetuspinnata, õhus (ründelöök, hüppelt palling) · Mängu iseloomustab energiakulutamise perioodi vaheldumine puhkhetkega · Konrakt lendava palliga on hetkeline ja väga oluline täpne liikumine enne kokkupuudet palliga. Tähtis on palli ja mängija koostöö arvestamine nii oma poolel kui ka teisel pool võrku
uueks blokeerimiseks, julgestamiseks, liikumiseks, söötmiseks. Kui pall lendas kätest mööda, siis maandumise ajal blokeerija peab järsult pöörama pea lendava palli suunas,et juba õhus ,enne maandumist, jõuda keha ümberpöörata, et saada olukorrast ülevaadet. (I.Gurevich, 1985) 4.2. Grupiblokeerimine Kui blokeerimisel võtavad osa kaks või kolm mängijat, siis tegu on grupiblokeerimisega. Kõik individuaalsed taktikalised tegevused kehtivad ka grupisulustamisel aga tähtis on koostöö. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Grupibloki taktikalised üleanded on: · koostöö sulustajate vahel, et blokk moodustaks terviku, eesmärgiga löögisuuna katmine; · õige kohavalik sulustaja poolt, kelle tsoonis toimub rünnak, käte asetamine kaaslase kõrvale, et ei tekiks auku, vahet sulustajate käte vahel; · kombineeritud sulu kasutamine, kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni-mänguala
käitumist. Reaalajasüsteem koosneb tegelikku maailma sisseehitatud arvutist, andurite ja täiturite võrgust, ja programmidest. Näiteks, aerodünaamiliselt mittestabiilne lennuk ja mittestabiilne keemiline reaktsioon on realiseeritavad vaid tänu arvuti aktiivsele sekkumisele. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast (inim- operaatorist) ning teeb tema ette seatud ülesannete täitmiseks omi otsuseid. Küllalt sageli on need otsused siiski vaid taktikalised, strateegilisi otsuseid teeb inimene, ka uusi eesmärke formuleerida lubatakse enamasti vaid inimesel. 8/10 [ alternatiivsed vaated (kobarad)? ] 2. Mida tähendab termin "käideldavus"? Millistes ühikutes mõõdetakse käideldavust? (max 5 p) Etteantud teenuse osutamise valmiduse mõõt, näitab ajaosa, mille jooksul süsteem on võimeline tagama teenuse täies mahus. Valmisoleku mõõdu tähiseks on A. Arvutusvalem on: A = MTTF / (MTTF + MTTR)
a. organisatsiooni missioon Väär Palun kirjeldage oma e. kontrolli oskustele Õige Planeerimist on kõige b. operatiivplaanid mõtekam alustada .... sõnadega mida tähendab c. strateegilised eesmärgid a. organisatsiooni missiooni autentne eestvedamine Milline neist on tänapäeva d. taktikalised plaanid väljatöötamisega Õige (vähemalt 45 lauset). trendideks ..... ? e. strateegilised plaanid b. ajurünnakuga Lisage ka see, kuidas võiks Milline neist ei ole c. resursside jagamisega reaalsetes juhtimisfunktsioon? d. eesmärkide tutvustamisega a
ressursid tähtsamatele suundadele, tähtis on kliendikesksus (klient toob tulu). Otsuseid võetakse vastu kolmel tasemel: strateegilisel, taktikalisel ja operatiivsel tasandil. Strateegilisel tasemel vastu võetud otsused on organisatsiooni jaoks kõige olulisemad ning neid ei ole võimalik kahjudeta ümber hinnata. Need otsused hõlmavad ettevõtte üldist strateegiad, kontseptsiooni ja põhimõtteid. Need otsused määravad ettevõtte olemuse. Taktikalised otsused kannavad endas strateegia olemust. Keskendutakse meetmete valimisele, mis vähendavad kulusid. Eesmärk on ettevõtte kasumi suurendamine. Neid otsuseid on lihtsam muuta, kuid ei ole mõtekas seda teha liiga sageli. Operatiivsel tasemel võetakse otsuseid vastu tihti ja nende eesmärk onsuunata ahela toimimist. Tagada selle sujuvus ja pidevus. Otsuste tegemisel arvestatakse järgmisete oluliste aspektidega: kliendisuhete ja
kulutusi ning tagama toote kvaliteedi. Seetõttu tuleb tootmist asjatundlikult korraldada. (Riives, Lavin, 2014, lk 39). Planeerimine hõlmab endas mitmeid tegevusi, näiteks: väliskeskkonna olukorda, faktorianalüüsi ja prognoosimist; eesmärkide saavutamise alternatiivide formuleerimist, hindamist ja optimeerimist strateegilise turunduse staadiumis; plaanide koostamist ja täideviimist. Plaanid võivad olla probleemsed, komplekssed, lokaalsed, strateegilised, taktikalised või operatiivsed. Planeerimine on eriti keerukas, kui ettevõte asub aktiivse innovatsiooni staadiumis, kus toimuvad kiired muutused määramatuse olukorras. (Kabral, 2003, lk 173) Planeerimisülesanneteks tootmissüsteemis on: 1. firma tulevikku suunatud optimaalse strateegia valimine, 2. firma püsiva arengu ja toimimise tagamine, 3. uue innovaatilise toodangu portfelli moodustamine, 4. innovaatilise tegevuse eesmärkide struktureerimine, 5
2) Tootmisjuhil, müügijuhtidel, pearaamatupidajal ja ostujuhil on kindel kuutasu ja kvartalipreemia tulemuste alusel. 3)Tootearendusjuhil on kuutasu ja lisatasu töötulemuste alusel. 4)Tehnikajuhil, tehnoloogidel ja mehaanikul on kindel kuutasu. 5) vahetusülematel on kindel kuutasu ja lisatasu töötulemuste alusel. 6) Pingitöölistel on tunnitasu ja lisatasu -40% vastavalt töötulemustele 3.7 Planeerimine Ettevõttes on : 1) Pikaajalised strateegilised plaanid. 2) Taktikalised plaanid. 3) Operatiivplaanid Pikaajalised, üldised plaanid koostatakse kogu juhtkonna osavõtul, taktikalised ja operatiivplaanid igas üksuses omaette. Kõigepealt määratakse üldised eesmärgid, seejärel analüüsitakse hetkeolukorda, tehakse SWOT- analüüs. Tellitakse turu-uuringud ja hinnatakse oma ressursse. Seejärel koostatakse üldised plaanid ja töötatakse välja nende täitmise mehhanismid. Peale seda tutvustatakse neid juhtivtöötajatele, kes
Plaeerimise käigus määratase kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldav ette prognoosida protsessi eesmärgi seadmisest nende saavutamiseni. Planeerimine on üks osa juhtumisest ja avaldab mõju kõikidele muudele juhtimisprotsessidele: organiseerimisele, eestvedamisele ja motiveerimisele, ning kontrollimisele. 13. Millised on planeerimise tasandid? Plaane liigitatakse: · Kavandavate ajavahemike alusel pikaajalised plaanid, taktikalised plaanid, lühiajalised plaanid. · Juhtimistasadi alusel strateegilised plaanid, operatiivplaanid. · Valdkondade alusel müügi plaanid, tootmisplaanid, finantsplaanid 14. Mis on strateegiline planeerimine? Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkide omadused: mõõdetavus, arusaadaus, motiveeritus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. 15
piiride ja mõjutab suuremal või vähemal määral nii ahela üla- kui ka allvoo liikmete toiminguid ja protsesse. Otsused hõlmavad tarneahela ülesehitust tarnijate arv ja asukohad, tootmisüksuste arv ja asukohad, jaotuskeskuste arv ja asukohad, ladude ja klientide paiknemine jne. Strateegiaotsustega leitakse ka vastused küsimustele MIDA JA KUI PALJU TOOTA. Neid otsuseid langetavad tippjuhid, kasutades seejuures konsultantide abi. 2.Taktikalised otsused. Taktikalised otsused tarneahelas kannavad endas strateegia sõnumit. Keskendutakse meetmete valimisele, mis teenivad kulude vähendamist, parimate tegutsemispraktikate arendamist, ostmist strateegiliselt eelistatud tarnijatelt, logistikapartneri valikut, samuti ka laotegutsemiskulude vähendamise eesmärki. Ülesanne on välja selgitada alternatiivid ja töötada välja ettevõtte jaoks kõige väiksemate kulude, kõrgema teenindustaseme ja lühemate läbimisaegadega tingimused,
1.4. Juhtimine Siin määratletakse juhtkond ja juhtkonna suutelisus ettevõtet professionaalselt juhtida kogemuse, hariduse ja oskuste baasil. Samuti tuleks kirja panna ettevõtte omandistruktuur. 1.5. Finantseerimisvajadused See osa esitab ettevõtte poolt välja pakutud finantseerimise plaani, milles tuleks välja tuua projekti eesmärk ning maksumus, finantseerimise struktuur ja investeeringute plaan. 1.6. Taktikalised ja strateegilised eesmärgid See paragrahv selgitab ettevõtte lühi- ja pikaajalisi eesmärke eeldades, et käesolev finantseerimisplaan leiab toetust. Taktikalised eesmärgid püstitatakse tavaliselt üheks aastaks ning need käsitlevad üldjuhul alljärgnevaid punkte: * seadmete ja/või tehnoloogia installeerimine või nende taseme tõstmine * vabade töökohtade täitmine ning vastava väljaõppe pakkumine
kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 8. Plaanide liigid · Pikaajalised ehk strateegilised plaanid · Vahepealse kestusega ehk taktikalised plaanid · Lühiajalised ehk operatiivsed plaanid Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Strateegilisel planeerimisel peavad eesmärkidel olema järgmised omadused: Mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. Strateegiliselt planeeritakse keskkonna kontekstis. Kui keskkond jätta tähelepanuta, pole
põhitegevusega seotud erialateadmiste valdamine, KOOSOLEKUTE korraldamine; Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. Pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega (taktikalised) plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. Lühiajalised (operatiivsed) plaanid - vähema kui aasta peale kavandatud plaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid. 8) Mis on missioon? Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. 9) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele
valmis uueks blokeerimiseks, julgestamiseks, liikumiseks, söötmiseks. Kui pall lendas kätest mööda, siis maandumise ajal blokeerija peab järsult pöörama pea lendava palli suunas,et juba õhus ,enne maandumist, jõuda keha ümberpöörata, et saada olukorrast ülevaadet. (I.Gurevich, 1985) Grupiblokeerimine Kui blokeerimisel võtavad osa kaks või kolm mängijat, siis tegu on grupiblokeerimisega. Kõik individuaalsed taktikalised tegevused kehtivad ka grupisulustamisel aga tähtis on koostöö. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Grupibloki taktikalised üleanded on: koostöö sulustajate vahel, et blokk moodustaks terviku, eesmärgiga löögisuuna katmine; õige kohavalik sulustaja poolt, kelle tsoonis toimub rünnak, käte asetamine kaaslase kõrvale, et ei tekiks auku, vahet sulustajate käte vahel;
ära tarbija kasulikkus. Hinna kujundamisel kasutatakse 2 strateegita: Turu koorimine – tootmist alustatakse väikeses mahus ja müüakse kõrgete hindadega jõukamatele ostjatele. Pärast ennde nõudmiste rahuldamist alandatakse hinda ja minnakse järgmiste tarbijagruppide juurde. Majanduslikult kasulik aga riskantne strateegia Turu vallutamine – kohe tullakse välja suurte koguste ja madalate hindadega, et konkurentide ees hõivata turg, kasulik, kui püsikulud on väikesed. Tasupoliitika taktikalised võtted – hinna soodustused majanduslikel kaalutlustel, psühholoogilistel kaalutlustel (499.-), müük järelmaksuga, igasugused sooduskampaaniad. Toetuspoliitika Eesmärgiks on toetada toodete müüki tarbijaga suhtlemise kaudu. Selleks võib kasutada: Reklaami – infolevitamine, mis on tellitud ja kinni makstud. Reklaam võib olla suunatud tarbija mõistusele või tunnetele. Ettevõte peab valima sobiva reklaami kanali, aja ja sageduse
Ei ole võimalik, et majanduskasvu ajal ajal ehitusturg langeb ja vastupidi. Aga languse olukorras ei tohiks ettevõtete strateegia põhiliin erineda heade aegade omast. NCC kontsernis on strateegia loomise juures kasutusel tasakaalus tulemuskaardi meetod, seega on fookuses klient, sisemine efektiivsus, töötaja ja aktsionär. Sellised eesmärgid nagu soov olla hea koostööpartner, efektiivne oma tootmisprotsessides ja parim tööandja, kõlavad deklaratiivselt. Aga nende taga on taktikalised eesmärgid, mida me oma töös järgime. Langeval turul Eestis arvestame järgmise olukorraga: FINANTSVÕIMALUSED Skandinaavia firmadel on see eelis, et me kasutame oma krediidiressurssi. Ning ehkki intressid on samad kui pangas, ei tule NCC AB Finantsosakond meie käest vägisi projekte ära võtma, nagu pangad võivad seda teha. Arvan, et kõik arendajad ei suuda kinnisvaraturu tasakaalupunkti ära oodata ja kindlasti tuleb ka nn hädatapmisi, kui
· Lühiajalised kavad ja plaanid - tulenevad eeskätt pikaajalistest kavadest ja plaanidest, täpsustades ja üksikasjastades neist tulenevaid eesmärke ja ülesandeid. Kuni üks aasta. Strateegia strateegia on strateegilise kavandamise tulemus ning kõige ulatuslikum ja tähtsam pikaajaline tegevuskava. Strateegilised kavad ja plaanid hõlmavad kogu ettevõtte, sõnastab täpselt üldeesmärgid, katavad pika ajavahemiku, nende alusel koostatakse taktikalised plaanid. Taktikalised kavad ja plaanid - kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas üldeesmärke saavutada, lähtutakse sellest, et eesmärgid on juba olemas, hõlmavad lühikesi ajavahemikke aasta, kvartal, kuu, päev. Viimastel juhtudel kutsutakse neid ka operatiivseiks või jooksvaiks kavadeks ja plaanideks. Strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs.
Riigid mida võrkpalliajalugu on mõjutanud: · USA · Venemaa · Jaapan · Itaalia · Eesti 4 VÕRKPALLI ISELOOMUSTUS Mängul on vaatamata teistele pallimängudele ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asuvad suht. Väikesel maaalal, 6 mängijat mõlemal poolel. · Mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded. · Võrkpall on spordiala, kus mängijal tuleb oma max jõudu kasutada ilma toetuspinnata, st õhus. · Mängu iseloomustab suure eergia kulutamise perioodi vaheldumine puhkehetkedega. · Kontakt lendava palliga on hetkeline, mis muudab oluliseks täpse liikumise enne kokkupuudet. Tähtis on palli ja mängija koostöö arvestamine nii ühel kui ka teisel pool võrku.
18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Eestvedamine Organiseerimine Kontrollimine Mehitamine 19. Planeerimisfunktsioon Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid - Lühiajalised e. operatiivsed plaanid 20. Organiseerimisfunktsioon Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises
probleemide lahendamisega, nn tulekahjude kustutamisega, samal ajal kui jätkusuutliku tegutsemise eelduseks on võimekuste kujundamine tulevaste väljakutsetega toimetulekuks. Juhi ülesandeks on tagada igapäevaste probleemide lahendamine operatiivtasandi töötajate või vahejuhtide poolt ja keskenduda võimalike tulevikuprobleemide tuvastamisele. Olles kaardistanud organisatsiooni ees seisvad strateegilised või taktikalised väljakutsed, on juhi kohustuseks vajalike võimekuste loomine. Selleks tuleks juhil iga päev planeerida optimaalne !! ajaline ja energeetiline ressurss. ! IV Juhtimine on juhi tahte realiseerimine läbi teiste isikute Mida aeg edasi, seda enam sisaldavad juhtimisalased väljaanded soovitusi kaasata juhtimisotsuste tegemisse töötajaid. Kindlasti ei ole see vale, ent tasub arvesse võtta, et teatud psüühilise konstitutsiooniga töötajad ei ole
võimest reageerida ja kohaneda nii ettevõtet ümbritsevas keskkonnas toimuvate kui ka ettevõttesiseselt aset leidvate muutustega (Haldma, 2005, lk1). 1.1 Võimalikud eesmärgid Esimene samm kuluarvestuse süsteemi loomisel on täpsustada ettevõtte eesmärgid. Eesmärgi all mõistetakse tulemust, milleni soovitakse välja jõuda. Ajaliselt jaotatakse eesmärgid alljärgnevalt: strateegilised ehk pikaajalised eesmärgid, taktikalised ehk keskmise pikkusega, operatiivsed ehk lühiajalised eesmärgid. Pikaajalised eesmärgid püstitatakse pikemaks perioodiks kui viis aastat. Taktikalisi eesmärke seostatakse eeskätt sellega, millised on eesmärgid ühes või teises äritegevuse valdkonnas. Lühiajalised eesmärgid, mis tulenevad strateegilistest ja taktikalistest eesmärkidest, püstitatakse kuni üheks aastaks ja need täpsustavad ja
17 Strateegia ja taktika Male strateegia seisneb pikaajaliste plaanide tegemises ja ellu viimises (näiteks millistele väljadele vigurid paigutada). Malemängu taktika moodustab osaliste probleemide edukas lahendamine. Taktikat ja strateegiat ei saa täielikult eraldada, kuna paljud strateegilised eesmärgid saavutatakse taktikaliste operatsioonide abil ja paljud taktikalised võimalused tekivad eelneva strateegilise võitluse tagajärjel. Malepartii jagatakse tavaliselt kolmeks osaks: avang (tavaliselt esimesed 1025 käiku, mille jooksul malendid paigutatakse soodsatele positsioonidele ehk arendatakse), keskmäng, kus toimuvad otsesed kokkupuuted vastase jõududega ja lõppmäng, kus laual on vähe nuppe ja kuningate osa võitluses suureneb. Lõppmängu iseloomustab veel see, et mängijate üheks peamiseks eesmärgiks on etturi muundamine, mis sageli on
a)Prantsusmaal kehtivale üldisele sõjakohustusele b)alistatud riigid pidid andma mehi Prantsuse armeesse 5. Napoleoni ja Venemaa taktikalised eesmärgid sõja algul. Venemaa Kutuzovi taganemistaktika Napoleon purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 6. Borodino lahing. Moskva mahajätmine. Kutuzov otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda Borodino küla juures, 7.septembril 1812.aastal. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ja koondas väed laagrisse linnast lõunas. Napoleoni väed marssisid mahajäetud ja peaaegu inimtühja Moskvasse, kus puhkes
Üheks tähtsaimaks printsiibiks peetakse instinktiivset ehk tunnetuslikku printsiipi. Printsiip põhineb keha tunnetusel ja tundmisel, kuidas ta reageerib erinevatele treeningurežiimidele, toitumisele, erineva pikkusega puhkepausidele ja tehnika nüanssidele. Füsioloogilised printsiibid näitavad, millel baseeruvad erinevad harjutused, psühholoogilised printsiibid võtavad fookusse seose sportlase ja treeneri koostatud treeningu programmi vahel, taktikalised printsiibid avavad küsimused, kuidas treening valmistab sportlast ette võistlusteks ja kuidas võistlus aitab selgitada plaane edasiseks treeninguks. Väga tihedalt on treeningu ülesehitus seotud koormuse planeerimise printsiipidega. Küllalt sageli koostatakse mahu ja intensiivsuse kombinatsioonid ilma treeningu olemust arvestamata. Organismile omaste bioloogiliste seaduspärasuste alahindamine viib aga treeningu üksikkomponentide ja ülesehituse printsiipide ebakonkreetsusele
Juhtimise kvaliteedist sõltub organisatsiooni tulevik. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon oleks efektiivne. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist ning strateegia ja tegevuskavade väljatöötamist. Plaanide liigid on pikaajalised ehk strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, lühiajalised ehk operatiivsed plaanid. Organiseerimine on protsess, millises määratakse kindlaks, millised tööülesanded tuleb teha, kes need teeb, kuidas on ülesanded rühmitatud, kes annab kellele aru ja millisel tasandil tehakse otsused. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur. Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Kui juhid motiveerivad alluvaid, suunavad teiste tegevust,
Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist ning strateegia ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust ning anda kontrolliks vajalik standard. Plaanide liigid: - pikaajalised e. strateegilised plaanid,- vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- lühiajalised e. operatiivsed plaanid. Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele.
pronkssuurtükid. Aastal 1617 toimunud Stolbovo rahuga sai Rootsi endale Ingerimaa ja Käkisalmi lääni. 1629. Aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga sai Rootsi kõik Väina jõest üleval pool asuvad maad Poolalt endale, mistõttu jäi kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. Aastal 1630, mil Rootsi tõmmati Kolmekümneaastasesse sõtta, pööras ta selle protestantide kasuks, tungides sisse Püha Rooma keisririiki. Gustav Adolfi taktikalised oskused olid ka Rootsi vägede edu põhjuseks Kolmekümneaastases sõjas, ta kasutas targalt mobiilset suurtükiväge ja agressiivset taktikat. Juulis 1631, natuke üle aasta enne oma surma võitis ta Werbenis toimunud esimese suure välilahingu katoliiklaste vastu. Valitsemise aeg oli tal 3 lühike võrreldes teiste kunigate ja valitsejatega. 6. novembril 1632 sai ta surmavalt haavata Lützeni lahingus, tänapäeva Saksamaal (5).
Muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi. Süsteem aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda. Avatud süsteem – seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem – seotus sisekeskkonnas. 29. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? 1. Pikaajalised (strateegilised), mis on kavandatud 5-10 aasta peale, tegeleb tippjuhtkond. 2. Taktikalised (vahepealse kestusega plaanid), mille kestus on mõnest kuust paari aastani, tegelevad keskastmejuhid. 3. Lühiajalised, vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmatasandijuhid. 30. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Näide. Demingi ring(PDCA(Plan-Do-Check-Act)) kirjeldab kontseptsiooni, mis toetab süstemaatilist lähenemisviisi protsesside pideval parendamisel.
- transpordivahendite poolt põhjustatav erosioon - kuuli- ja killukahjustused - sisepõlemismootorite heitgaasid - relvade kasutamisel tekkivad gaasid - müra, lööklaine 1 - jäätmekäitlus välioludes - välitualeti rajamine ja kasutamine - lahtise tule kasutamine - kahjustused teedel - floora ja fauna Keskkonnaalase väljaõppe eesmärgid on: - muuta keskkonnaküsimused sõjaväelise rutiini osaks nagu on taktikalised teadmised kaitseväes olevate isikute väljaõppe osa; - kujundada kogu personali hulgas positiivne suhtumine keskkonnakaitsesse; - suurendada kaitseväelise personali teadmisi - keskkonnaalastest seadusandlusest. Metsa kasutamise üldised piirangud Lubatud on: - viia läbi harjutusi kooskõlastatud mahus - rajada kokkuleppel polügooni juhtkonnaga laagripaiku - liikuda mööda olemasolevaid teid jala, suuskadel, autoga - korjata marju, seeni, maas olevat risu
Personalijuhtimine (värbamine, koolitamine, edutamine, väljutamine) Infovahetus (protsessid, suunad, allikad, sisu) + eestvedamine ja motiveerimine + kontroll PLANEERIMISE TASANDID Eristatakse kolme liiki plaane (Miller, Catt, Carlson 1996) Lühiajalised ehk Vahepealsed ehk Pikaajalised ehk operatsioonid taktikalised strateegilised Detailsus Väga detailne Mõningane detailsus Üldine Majanduskeskkond Suhteliselt vähe Mõningane Arvestatav määramatust määramatus määramatus Ajaline ulatus Alla 1 aasta Mõnest kuust kuni 2 1 -5 aastat aastani
Põhiküsimuseks pikaajaliste eesmärkide arvestamine, ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel. Et tagada efektiivne strateegiate koostamine ja elluviimine. See on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan. Visioon, missioon, eesmärgid 9. Mida nimetatakse juhtimises planeerimiseks või kavandamiseks? Sellega määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuund ja eesmärgid. Operatiivsed alla aasta, detailsed Taktikalised u kaks aastat, mõningane detailsus Strateegilised 15 a, üldised 10. Mida tähendab lai, mida kitsas juhtimisulatus? Näitab, mitu inimest töötab juhi all, kes otseselt peavad aru andma. (57) Oleneb alluvate kompetentsusest, töö iseloomust, eesmärkide standartist. Lame Vähe standardeid, palju alluvaid Kitsas Palju standardeid, vähe alluvaid 11. Mis on ettevõtlikkus, algatamisvõime?
Ehk nad pidasid nooruse all silmad seda, et mul pole piisavalt kogemusi. Siiski arvan, et kui nad oleksid mulle võimaluse andnud siis oleksin end tõestanud. 4. Otsustamine. Otsustamisega tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. Otsustamine on kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Näide: Kütuseäris pole valed otsused lubatud. Kütusebisnises on taktikalised, kütuse ostmisega seotud otsused mis hetkel ja kui palju. Hind kõigub sinusoidi mööda üles-alla, trend on pidevalt ülespoole, iga järgmine ost on kallim kui eelmine. Kui suudetakse leida sinusoidi madalseisu ja kiirelt tegutseda, läheb äri hästi. Põhitees, millest peab alati kinni pidama, on äris lihtne kunagi ei tohi kallilt osta. Kui sellest kinni hoida, siis on taktikalistest ostustest lähtuvad tehingud kasumlikud
otsustusvõimet ja külma verd. Jao väljaõppe alustamiseks teostub väljaõpe võistluse korras [...] Võistlusile valmistuvad ette kõik laskurjaod oma alalise jaopääliku otsesel juhtimisel. Nii saavad kõik laskurjoad hää taktikalise ettevalmistuse ja oskavad tegutseda igasugusel maastikul. Malevkonna võistlusel esikohale tulnud jaod pääsevad maleva võistlusele ja parim jagu malevas läheb Tallinna kaitseliidu üleriiklikele jaovõistlusile"(A.Kivirähk 1937, 117) ·Manöövrid ehk taktikalised õppused-Taktikalised õppused kujutasin endast lahingolukorra matkimist. Nii omasid kui ka vaenlasi mängisid sama maleva allüksused. Selline jaotamine võimaldas arendada eriüksuste ja eri relvaliikide koostööd. Manöövrid olid kaitseliitlaste seas väga populaarsed ja keskmine osavõtt oli ligi 80%. Sakala malevas näiteks peeti 1926-1936 aastani 82 taktikalist õppust ja nendest võttis osa 8734 kaitseliitlast. Üks suurimatest manöövritest oli 1936
Mida keerulisem on eesmärk, seda väljakutseterohkem on tee selle saavutamiseni. 3. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? Plaane liigitatakse: · Kavandavate ajavahemike alusel : pikaajalised plaanid(5-10.a peale, nendega tegeleb tippjuhtkond ja sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks), taktikalised plaanid(mõnest kuust-paari aastani, keskastmejuhid, igal valdkonnal eraldi oma plaanid), lühiajalised plaanid(vähem kui 1.a. madala tasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikse arvu tegevusi) · Juhtimistasadi alusel : strateegilised plaanid- Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkide omadused: mõõdetavus,
raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel 9. Juhi funktsioonid 1. Planeerimine: - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid - Lühiajalised e. operatiivsed plaanid 2. Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 3. Organiseerimine: Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi
liikmete eesmarkide ning nende saavutamise teede ja abinoude kindlaksmaaramises. 1. Aitab koordineerida tegevust. 2. Vahendab ebaselgust. 3. Vaheneb topelt tegevus ja "tuhi too" 4. Kontrolli voimalus. 21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite jargi? 1. Strateegilised (pikaajalised) 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmarkide saavutamiseks. 2. Taktikalised - monest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist voi tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid. 3. Operatiivsed (luhiajalised) kuni 1 a. Kitsas tegevusala. Tapsustatakse uldeesmarkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. 22. Selgitage moistet ,,eesmark". Selgitage SMART mudelit. Eesmark mingi kindel lopptulemus, mida tahetakse saavutada. Spetsiifiline arusaadav ja tulemusele suunatud
annaabi.ee 
