majanduslikku arengut. Erasektor on see, kes peab pakkuma ühiskonnale kvaliteetset lahendust ja ka ühiskonna sotsiaalsete vajaduste rahuldamist ja riigiaparaadi ülalpidamiseks raha teenima. Teisest küljest on aga hoopis suurem väljakutse toetada kodanikuaktiivsust soodustavat keskkonda ja koostööd riigiga, mis omakorda aitab arendada poliitilist kultuuri ühiskonnas. Ühiskonna heaolu ja majanduse kasv suurendab erasektori huvi kultuurisektori toetamise ning koostöö vastu. Erasektor hakkab väärtustama kultuuri osa täisväärtusliku elukeskkonna loomisel ning see loob head võimalused sponsorlussuhete arendamiseks.
1 RIIGI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande tegevusaruanne sisaldab lisaks käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule: 1)Ülevaadet riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskava täitmise aruandest, milles esitatakse aruandeperioodil rakendatud meetmete tulemused ja nende seosed strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kavandatud meetmete rakendamata või tulemuste saavutamata jäämise põhjused; 2)Asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi funktsiooni korraldamisel; 3)Ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja teiste juriidiliste isikute juhtimisest, neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest Riigi majandusaasta k...
· Riigi institutsioonid on avalikud. Riigiasutused · Kohus · Keskpank · Seadusandlik võim - parlament · Täidesaatev võim valitsus · Järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid Riigiasutuste tunnused · Kindel sisemine struktuur ja hierarhia. · Moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks. · Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Erasektor · Ettevõtted kuuluvad erakapitalile. · Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine eraomandusse · Eestis hõivatud 2/3 töötajatest erasekotoris Riigi sekkumine majandusse Reguleerimisteooriad: · Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. · Enamik majandusprobleeme on seotud mittepiisava nõudlusega. · Majanduspoliitika peamine eesmärk on täistööhõive. · Nõudlust tuleb reguleerida, et tõsta tööhõivet. · Majandustsükleid põhjustavad tarbimise ja
avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuste üle, eraldades neile selleks raha ja tellides neilt teenust Erasektori põhijooned ja eesmärgid Nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduse põhimõtetele. Konkurent ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Siit tuleneb ka sektori nimetus – erasektor. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse j aka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nendes hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis on erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on
Avaliku sektori ülesanded: · seadusandlus, avaliku korra tagamine · maksude kogumine ja ümberjagamine · avalik haldus (riigi ja omavalitsuste plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke) · tellib teenust iseseisvatelt avalik- õiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides konkreetse seadusega nt rahvusraamatukogu, ETV jne) koolitustellimus ülikoolidelt, raviasutustelt, avalik-õiguslikult ringhäälingult. Erasektor · Erasektoris hõivatud Eestis kaks kolmandikku, avalikus üks kolmandik töötajatest. Erasektori tunnused: · kasumitaotlemine · eraomandus Erasektori õiguslikud vormid: · FIE füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. Vastutab kogu varaga kohustuste eest. · Täisühing äriühing, kus osanikud vastutavad kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutseb ärinime all.
Haldus- kindla objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, t ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdiajal on esikohale tõusnud avalikkud haldust korraldavad institutsioonid: sotsiaalkindlustusamet, maksuamet. Väiksemat tähelepanu pälvivad aga klassikalised, riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid: sõjavägi, politsei, vangla. Erasektor: · Tulu · Osakaal ühiskonnaserakapitalile kuuluvate ettevõtete või erasektoris töötavate inimeste arvu alusel · Suhted riigiga: korraldab seaduste kaudu turgu, konkurentsi, välissuhteid Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus
Minevikus tagas tööjõu maksustamisele tuginemine suhteliselt stabiilse rahastamise, kuid tööealise elanikkonna (15-64) suhteline vähenemine toob kaasa kasvava surve tervishoiu finantseerimisele. Kõigest eelnevast tulenevalt on teravalt päevakorda kerkimas tervisekindlustuse jätkusuutliku rahastamise teema. Peamiselt arutletakse kahe valdkonna üle esiteks riikliku finantseerimise osakaalu vähendamine ning teiseks raviasutuste efektiivsuse tõstmine. Avalik või erasektor ? Suurem avaliku sektori kulude osakaal tagab inimestele terviseriskide eest ühtlasema ja õiglasema finantskaitse, sest arstiabi kättesaadavus sõltub vähem inimese maksevõimest. Samuti on avaliku sektori kulu see osa tervishoiufinantseeringust, mis on kõige otsesemalt riigi poolt kontrollitav ning seega ka kõige täpsemalt prognoositav ja korrigeeritav. Peaaegu kõik haiglad vajavad Eestis põhjalikku rekonstrueerimist ja infrastruktuuri uuendamist.
Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Omased on järelvalveinstitutsioonid-riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid e õigusvandemehed. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. Erasektor: vabaturumajanduse pooldajad, väidavad, et turg juhib majandust justkui nähtamatu käeva, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Esinevad turutõrked, peabki riik sekkum, et neid puudusi kõrvaldada.
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) kred...
Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor? Seminaritöö eesmärgiks on analüüsida eesti tervisekindlustuse olemust ning arutleda sellel teemal. Kas oleks mõistlik tervisehoiukulutusi suuredada 50 miljoni euro võrra või peaks eelistama erakindlustusturu tekkismist. Peamiselt on töös esitatud andmed võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Igal Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul,
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? s...
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsialamaksu. Tööd tegevate inimeste eest makstud sotsialamaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasja...
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada,
Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraetevõtete käes. Erasekt. Eestis hõivatud 2/3, avalikus 1/3 töötajatest. Tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus, FIE füüs. Isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teen. Ning see on talle püsivaks tegev. Vastutab kogu varaga kohustuste eest. Täisühing äriühing, kus osanikud vastutavad kohust. Eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutseb ärinime all. Usaldusühing äriühing, kus üks
valimised,digiretseptid,e-kool jne. 7. Eelkõige iseendale on vaja aktiivset kodanikku, kaudselt riigile . Riik saab olla inimestele parem koht kus elada kui riigijuhid on kursis oma riigi probleemidega. Inimesele ,kui tõstatad probleemi, nt. kuskil mingil tänaval on probleem siis riigijuhtid tegelevad selle probleemiga. Olles aktiivne kodanik teed enda ja teise elu ühiskonnas ehk paremaks. 8. Riigi kolm põhitunnust on territoorium, rahvas, suveränne riigivõim. Avalik ja erasektor on ühiskonna kaks tüüpi. 9. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi teooriad ühiskonnast on tuntumad. Järvamaa Kutsehariduskeskus 9.12.2012 Tony Jürisaar PM21 10
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese t...
Avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühin...
AVALIKE ORGANISATSIOONIDE JUHTIMINE Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 1.1. Avalik sektor ja erasektor .......................................................................................2 1.2. Avalik haldus ja bürokraatia....................................................................................2 1.3. Traditsiooniline ja kaasaegne avaliku halduse mudel............................................. 2 1.3.1. Traditsiooniline avaliku halduse mudel .......................................................... 2 1.3.2. Kaasaegne avaliku halduse mudel ...................................
kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon, mobiilside. Need on valdkonnad, kus erasektor ja avalik on teinud koostööd, ja osa ettevõtteid ja tegemisi kuulub riigile, osa on era kätes. Näiteks toetab riik mobiilside võimalusi, et nad looks ühtse kätte saadavuse üle riigi. Samuti avatud elektri turg, kus riik toob kodanikuni võimaluse valida kellelt elektrit osta. 5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riigi põhitunnusteks on territoorium, avalik võim ja rahvas. Territooriumi moodustab maa-
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi.
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, e...
teenust ka kohalikele omavalitsustele ning sulgeme mittevajalikud asutused. Võtame riigi tugitegevuses kasutusele ühtsed standardid ja infosüsteemid. Toetame omavalitsuste ja tugifunktsioonide (õigusteenistus, raamatupidamine) konsolideerimist. Osaliselt täidetud. Arvamus: Sellest punktist ma aru ei saa, et kas tugiteenuseid ostetakse sisse erasektorist või mismoodi see erasektor seotud on. Väga tore, et mittevajalikud asutused lõpuks suletakse, aga mis saab inimestest, kes läbi selle töö kaotavad? Ühtsed standardid on vajalikud minu arvates. e. määrame riigihangete läbiviimiseks kompetentsikeskuste näol kesksed hankijad ja läheme üle e-hangete korraldamisele hiljemalt aastaks 2014. Osaliselt täidetud. Arvamus: E-riigis oleks üsna hea e-hangete korraldamine. 10
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik.
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga
Koostöö on sama palju kui on koostööprojekte. Erastamine Euroopa kontekstis on erastamine · Riigivara võõrandamine või müümine erasektori ettevõtetele · Otsese kontrolli kauba tootmise või teenuse pakkumise üle kaotamine Põhjused on pragmaatilised Tulu elavdamine Majanduspoliitika jne Riigi vara müümine erasektorile, mille tulemusel riik kaotab kontrolli antud teenuse üle aga saab selle vara eest raha. +erasektor on innovatiivsem, tulemuslikum + kui riigi vara on erastatud erasektori poolt, siis erasektor(eraisik) peab maksma makse, mis moodustab tulu riigile Näiteks kui eraisikul on korter või maja mis asub riigi maa peal, siis ta peab maksma maamaksu -kasumile orinteerimus, riigil kontroll puudub -/+ riik saab tagasi osta kui on selline võimalus (kui ostja on nõus müüa) Näiteks Eesti Raudtee
Ühiskond - eraelu - ühiskondlik elu. I sektor AVALIK SEKTOR (riigi- ja omavalitsusasutused, riigi käsutuses olev raha ja vara) Siia kuuluvad näiteks: - Haridus- ja teadusministeerium - Eesti Pank - Politsei- ja Piirivalveamet - Värska Vallavalitsus - Põlva maavalitsus - ülikoolid: Tartu, Tallinna Ülikool - riigi- ja munitsipaalkoolid: Värska Gümnaasium - Eesti Rahvusringhääling ERR II sektor ERASEKTOR (kõik eraomanduses olevad ettevõtte; tulu saamis eesmärk..) Siia kuuluvad näiteks: - pangad: Swedbank, Ühispank - AS-d - OÜ-d - EMOR - Saar Poll (küsitlusfirmad) III sektor MITTTULUNDUSSEKTOR (ei tegele tulu saamis eesmärgil) Siia kuuluvad näiteks: - korteriühistud - spordiseltsid ja -klubid - ametiühingud - SA-d - MTÜ-d ( MTÜ Setu Riders) - seltsid - looduskaitseühing jm.
Kulud sots.pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus.. Demograafiline jätkusuutlikus arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob. Lisaks rahvaarvule tähtis rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, töö poten., kaasatus. Ühiskonna mõiste 1)avalik sektor(riigi ja omavalitusasut.) 2)erasektor(eraettevõtted) 3)MT sektor(organisats.) Sektorite eraldatus ja läbipõimumine: Erasektor Avalik sektor 1)Tulundussektor: 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted 2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud mupo asutused/ametid Avalik sektor: 1)Kuuluvad org./instit. tegelevad avalikkuse huvides. 2)Raha tegevuseks eelarvest. 3)Laiem mõiste kui riik. Avalik haldus: 1)haldusjuhtimine pol. otsuste igapäevane elluviimine riigi ja omavalitsuste poolt. Erasektor:
o Rahvusvaheline tasand : o Euroopa Liit (EU) o Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) o Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) o Maailmapank (WB) o Riiklik tasand: o Parlament o Valitsus o Kohtud o Keskpank o Haigekassa o Tarbijakaitseamet o Konkurentsiamet o Kohalik tasand: o Linna-ja vallavalitsused o Erasektor: o Ametiühingud o Tööandjate ühendused o Teised ühiskondlikud organisatsioonid 4. Majanduspoliitika piiratud vabaduse olemus Majanduspoliitika elluviijad ei ole oma otsustustes piiramatult vabad. Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus, kehtiv poliitiline kord ja huvigrupid. Lühidalt, ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta.
on enamasti pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning sealjuures raha otstarbekamalt kasutada. Erasektori partneri vajadusteks on tulu teenimine tehtud investeeringutelt ning projektiga kaasnevate riskide kandmisest. Koostööläbi on võimalik luua uusi töökohti 28. Millised on raskused, kitsaskohad ja ohud nii avaliku sektori kui erasektori organisatsioonidele koostööprojektide käivitamisel ja rakendamisel? 1. Riskijaotuse tõttu nõuab erasektor suuremat tasu, mis muudab projekti oluliselt kallimaks. 2. Puudub pädev kontroll projekti üle seadusandluse seiduskohalt. 3. Tihtipeale ei ole kulud raamatupidamlikult korrektselt kajastatud 4. Läbinähtavuse puudumine 5. Korruptsioonioht 6. Ebapiisav määratlus maksumuse osas (kulud peab kandma tulevane põlkond) 7. Teatud projektide puhul perioodi pikkus ja keskkonnamõjud 8. Võimu vahetus, kitsaskoht lepinguga 29
majanduse riigistamine, propagandistlik maareform ja massiterror · 14. juunil 1941 Arreteerimised ja 10 000 inimese küüditamine 1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest · Algas uuesti massiterror, arreteeriti 75 000 inimest · Taastati 1941. a kehtinud poliitiline ja majanduslik reziim : 1945 kaotati erasektor tööstuses 1947 kaotati erasektor kaubanduses 1944-1946 teostati uuesti petlik maareform · Algas Eesti industrialiseerimine, suurriikliku üleliiduliselt integreeritud tööstuse ülesehitamine · Talurahvale avaldati survet põllumajandussaaduste müüginormikohustuste, maksude ja töökohustustega · 25. märtsil 1949 viidi läbi massiküüditamine, veeti ära 21 000 inimest · 1953 märtsis Stalini surm tõi kaasa terrori nõrgenemise
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused.
KOV korraldab või aitab korraldada üritusi linnatasemel, mille abil toetakse ja arendatakse kultuuri-, sotsiaal- ja hariduse inimeste elu. (Kohalik omavalitsuse ülesanded. Haridus.) 5 6 4.ERASEKTOR JA HARIDUS Erasektor pakub inimestele nii erinevaid eraõppeasutusi: koolid, instituutid, klubid jne, kui ka erinevaid õppimisviisid: e-õppimine, päeva- ja õhtuõppimine jne. Kõik eraharidus on tasuline. Erasektor pakkub erinevaid koolitusi (nt.:ilukoolid) ja nende vahel tihti töötab koos avaliku sektoriga, näiteks töötukassa abil. Täna kehtib erakooliseadus, mis kohustab valitsust läbi KOV-e osalema erakoolide tegevuskulude katmises. Eraharidus on nagu kõik erasektori ettevõtlused saab kasumit ja hästi palju sõltub avaliku sektorist oma korralduses. Korraduse poolt eraharidus on keeruline süsteem, kus on palju nõudmisi, et õppeasutus saaks töötada.
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle.
*Vaimsed- teadmised ja kogemused 9. Riigivõimule ainuomased tunnused *kehtestab seadused ja kontrollib nende täitmist *kogub makse ja otsustab, mida teha maksutuluga *seadus on andnud ainuõiguse kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks *riigivõim on kohustatud korraldama igapäevaelu ehk esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 10.Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat *keskne väärtus on võrdus (võrdsed võimalused kõigile) *majanduses eksisteerivad riiklik- ja erasektor *majandust reguleerib valitsus- suurema tulu saajad maksavad suuremaid makse *riik peab tagama kõigile väärika eluaseme 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat *tähtis on usk ja traditsioonid *riik ei sekku majandusse *ühiskond peab olema stabiilne *pere ja kirik hoolitseb abivajajate eest 12. Erinevused konservatiivse ja liberaalse ideoloogia vahel *K- tähtis on kollektiiv. L- tähtsad on indiviidid *K- usk on tähtis. L- usk ei ole tähtis
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse...
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu mõjutada, see on tugevates demokraatlikes riikides · Tunnused: tegutsevad legaalselt, järgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi. Tegelevad ühiskondliku huvi pakkuvate asjadega
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. ...
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded:
ÜHISKONNA SEKTORID avalik sektor erasektor (tulundussektor) kolmas sektor (mittetulundussektor) Ühiskond tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel
Inimene ja hiskond 1.hiskond- tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mjutavad ksteist. Avalik sektor Erasektor Kolmas sektor nt. vallavalitsus nt. hotell nt. noortekeskus Kodanikud ja demokraatia Tingimused, et tiskasvanu saaks taotleda kodakonsust: 1)Eesti keele algtaseme eksami sooritamine 2)Phiseaduse ja kodakonsusseaduse tundmise eksami sooritamine 3)Antud isik on Eestis elanud vhemalt viis aastat Erakondade tegevuse eesmrk on saada vimule. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad I.R.L ja Reformierakond. Opositsiooni moodustavad Keskerakond ja SD.
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
